R2. Tere eetris portaal tehnolooga kommentaaris heitab Kristjan Port. Inimesed ei usalda robotit. Paljud vist seda endast ei usuvõime elada mõnda aega näilise usalduse meeleolus kuid kriitilises olukorras ilmutab end tegelik iseloom ja usaldus kaob hoobilt. Pole teada, kas saame kunagi sellest repleksist võitu. Isegi kui roboti senine tegutsemine on olnud laitmatu ja esitanud vaid põhjuseid, miks peaksime seda uskuma? Robot on siin üldistust täitamas inimesele tööd tegevat lihtsast automaatikast kõvasti nutikamalt masinat. Näitena olgu lennuki juhtimine. Arvukad andurid mitmekordselt üksteise tööd kontrollivad seadmed ja kõike ühendav sidetehnoloogia on muutnud reisi kõige turvalisemaks transpordimooduseks. Statistiliselt juhtub miljardi lennumiili kohta inimese surmaga lõppev õnnetus 0,07 korda ehk siis surmariski realiseerumiseks peaks inimene lendama paarkümmend miljardit kilomeetrit. Statistika ei ole võlur, mis tagaks esmalt paarkümmend miljardit ohutut kilomeetrit et siis ohtlik viimane vahele jätta. Menetlus võib kedagi tabada järgmisel hetkel. Ja isegi kaks korda järjest. Statistika osutab, et see on lihtsalt väga ebatõenäoline. Surmaga kohtumine lennureisi ajal on kordades ebatõenäolisem võrreldes autosõiduga, kus pooleteise miljardi sõidukilomeetri kohta juhtub umbes seitse surmaga lõppevat õnnetust. Seegi näitaja on nii väike, et tõenäoliselt pole keegi kohanud inimest, kes ei julge autoga sõita. Hirm lennusõidu ees on aga tõenäolisem. Ja põhjus on psühholoogiline. Nagu seda on ka ebausk, lennukit juhtiva roboti suhtes. Usaldamatus võib-olla nii intensiivne, tõmbab tähelepanu inimese usaldatavuselt ja lisaks külvab ebausku ka lennumasinat valmistanud ettevõtetele. Värske 157 inimese elu nõudnud õnnetus Etioopiast. Boeingu uue 737 MAX lennukiga illustreeribki. Seda nähtust olgu lisatud, et 2018. aasta oktoobris kukkus või siis sööstis Jaava merre Lion Airile kuulunud sama marki lennuk ja hukkus 189 inimest. Mõlemad lennukid olid uued. Kummagi õnnetuse põhjuseid ei ole teada. Läänerit. Kaaslast käsitlev raport peaks valmima käesoleva aasta sügisel. Seega on kahe aasta jooksul 330 seda tüüpi lennukiga juhtunud kaks inimohvritega õnnetust. Lennundusohutuse statistika taustal on pilt halb, isegi kui spekuleerida, et risk on endiselt madal. Täpsemalt pole võimalik olukorda kirjeldada, kuna pole teada Boeing 737 MAX kaheksa mudeli kaheaastase kasutuse jooksul läbitud lendude pikkust ja ka reisijate arvu. Spekuleerida võiks aga umbes nii. Lennutranspordiäris hinnatakse suure reisilennukipäevaseks lendamise määraks kusagil üheksa kuni 10 tundi. Ehk arvestades 300 lennukiga DC paari aasta kohta natukene üle paari miljoni lennutunni. Miljonite tundide kõrval tunduvad need kaks õnnetus siis kadu päikestena. Teisalt, arvestades selle mudeli kiiruseks 900 kilomeetrit tunnis teeb kahe õnnetuse ohvreid arvestades ühe surmajuhtumi umbes iga viie ja poole miljoni lennukilomeetri kohta. Hoolimata, et keegi ei tea õnnetuse põhjuseid, peetakse laena kitt nüüd sedavõrd ohtlikuks, et riigid ei luba seda oma õhuruumi. Kusjuures enne teist õnnetusjuhtumit peeti Boeingu värskemat mudelit ohutuks isegi Indoneesias juhtunud õnnetust arvesse võttes. Lennufirmal on ohutuse reputatsioon kõige suurem vara. Bowling kinnitas korduvalt, et on oma lennud. Turvalisuses kindel ja põhjus peab olema mõnes muus teguriks. Taoline kinnitus paneb kogu firma reputatsiooni lauale, sest kes usuks tulevikus sarnaseid lubadusi? Juhul, kui viga on lennukis kuidas see teadmatuse olukord peaks sundima vaatama lennukite kõrval ka inimese poole? Oleme. Kasvatanud igasuguste seadmete, autode ja lennukite turvalisust just tänu sellele, et nende töös on inimese rolli vähendatud. Inimestel on peetud ohtlikuks ja seda ohtu pole temast ära võtnud hea koolitusega ka pikk töökogemus. Mida nutikamaks muutuvad robotid ehk mida rohkem arvuti ressurssi lülitatakse protsesse juhtima parema turvalisuse nimel, seda tõenäolisemalt saabub aeg, kui robot võib teha midagi meist paremini, ilma et me sellest aru saame. Järsku püüdis uue lennuki. Juht ehk robot tegutseda sünninud olukordades igati ohutust taga valt aga piloot ei saanud masina valikutest aru ja asus kabuhirmus selle vastu tegutsema. Piloodi koolitamisel ja jätkuvas kohustuslikus enesetäiendamiseks rajaneb erakordsete olukordade lahendamine inimesele, mõistetavatele loogikutele taoliselt koolitatud enesekindel inimene. Võit kriitilises olukorras usaldada masina asemel iseennast. Ehk lõhkuda hoobilt paelaga saavutatud uue turvalisuse inimesel on roboti usaldamine ebaloomulik.