Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäev päevast, 29.-st jaanuarist minale Mall Mälberg. Eelarve kärped on teada järgmise nädala jooksul, kui palju ja kus kohast, seda veel ei tea, kui otsima hakatakse, miljon haaval, ütles peaminister. Riigikogu vähendab parlamendisaadikute kuluhüvitisi poole võrra ja loobub ka riigikogu liikmed abidest. Majanduslanguse rajal tuleb hariduse rahastamisele pöörata rohkem tähelepanu kui vanem, tõdeti Tartus toimuval hariduskonverentsil. Näiteks oleks kutsehariduskeskuste kaudu võimalik organiseerida kiiret ja tõhusat töötajate täiend- ja ümberõpet. Täna avati Ülemiste linnakus Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia TEMA keskus. Ostetakse Eesti kõrgetasemelised IT-lahendused, mida pakutakse nii kodu- kui ka välismaal. Keskus peab aitama kaasa ka IT-lahenduste ekspordile. Keskkonnaminister nimetas täna vastloodud keskkonnaameti peadirektoriks Andres hoone, mari rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse analüüs. Möödunud aasta augustis. Gruusias soovitab Eestil panustada enam diplomaatiale roopa keskustes ning kohalolekule Ukrainas ja Moldovas. Gruusia mässumeelse Abhaasia regiooni juhtkond teatas, et mõne kuu jooksul allkirjastatakse Venemaaga lepe vene õhu- ja mereväebaasi asutamiseks Abhaasiasse. Rumeenia alustas läbi rääkimisi Euroopa komisjoniga võimaliku laenu saamiseks, millega finantskriisis olev riik soovib päästa oma rahandussüsteemi. Wiedemanni auhinna saab keeleteadlane Ilse Lehiste otsustas täna valitsus maarjamäe lossi samati maks Roosma, 100. sünniaastapäevanäitus, maks Roosma on Eesti professionaalse klaasikunsti ja homme on pilves ilm. Mitmel pool sajab lund. Õhutemperatuur on null kuni miinus kolm kraadi. Valitsuse pressikonverentsil oli täna põhiteema eelarve kärped Riina Eentalu, kes kohal. Peaminister Andrus Ansipi sõnul tuleb kärpida nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Kui me kärbime liiga palju, siis me võime majanduse langustsüklit võimendada. Vaja oleks kärpida nii palju, et mahuksime Maastrichti eelarve defitsiidikriteeriumi raamidesse. Otsus tuleb kindlasti langetada Ebapiisava informatsiooni hulga tingimustes vaatama näiteks IMF-i hinnangute muutusi erinevate riikide majanduskasvu osas, siis need muutused on kohutavalt suured olnud. Arutame kõigepealt seda, et kui palju me peaksime kärpima, see päris nii ei ole, kaheksa miljardit ilmselt ta selle suurusjärgu juurde võib, võib see number lõpuks jääda ja edasi, edasi tuleb kärpimise protsess ja mitte ükski kärpeettepanek ei ole nii absurdne, et see ei vääri isegi arutelu mitte. Ma leian, et, et kindlasti me ei tohiks võtta sealt, kus saab korraga palju võtta. Et kindlasti tuleb vaadata jälle ka miljoni kaupa, nii nagu me tegime seda möödunud aastal. Üks on selge, need kärped tuleb teha kiiresti. Rahandusminister Ivari Padar. Ja selle nimel, et nad saaksid operatiivselt kiirelt toimuma, on selge, et kõikvõimalike teemade avamine ja siis ka huvigruppide survegruppide aktiviseerimine kindlasti töötaks vastu sellele et selge on see, et järgmise nädala jooksul on otsused olemas ja siis oleme mõistlikult tegutsema. Peaminister Andrus Ansip kinnitas pressikonverentsil ka, et mingit kavatsust krooni devalveerida poole, kuna see lükkaks meie majanduse päri supi. Ansip ütles, et inimesed, kes Eesti majandust ja seadusi ei tunne, hoiatavad pidevalt krooni devalveerimise ees, kuid neid ei tasu tõsiselt võtta. Ülimalt kahetsus. Väärne on ka see, et meie oma inimestest üks vaieldamatu ekspert Hardo Pajula pean silmas, sai hakkama kahetsusväärse vale väitega, et devalveerimiseks ei olegi vaja seadust muuta ja kolm korda parlamendis lugemise läbida. See väide on täiesti vale ja loomulikult on kõik nii nagu enne, selgitas peaminister ja kinnitas, et seaduse muutmine krooni devalveerimiseks on väga aeganõudev. Valitsusjuht rõhutas veel kord, et mingisugust, ega plaani mingisugust mõtetki krooni devalveerida ei ole, sellel puudub tema sõnul majanduslik sisu. Riigikogu menetlusse anti täna veel üks eelnõu saadikute kuluhüvitiste vähendamise kohta, sedapuhku kõikide fraktsioonide poolt ühiselt. Uku Toom jätkab. Pikka aega asendustegevuseks ja populismiks kutsutud ja sel põhjusel ka ignoreeritud riigikogu liikmete kuluhüvitiste teema pääses teatavasti sel nädalal paisu tagant valla. Riigikogu esimees Ene Ergma asus isiklikult fraktsioonidega ühist lahendust otsima, kuid enne kui tema kuhugi jõudis, tulid keskfraktsioon välja ettepanekuga kuluhüvitisi kolmandiku võrra ja rahvaliit seaduseelnõuga neid poole võrra vähendada. Ja kuigi põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde arvas teisipäeval, et koalitsioon võiks rahvaliidu eelnõud toetada ja sellega saaks edasi minna, siis Ene Ergma jätkas konsultatsioon ning tuli täna hommikul riigikogu ette seaduseelnõuga, mille esitajaks olid sedakorda kõik uus riigikogu fraktsiooni. Head kolleegid tänases riigi keerulises finantsseisus on vaja üle vaadata kõik kuluartiklid sealhulgas ka palgakulud. Fraktsioonide üksmeelne otsus on vähendada riigikogu liikme tööga seotud kulude hüvitamiseks ette nähtud vahendeid 50 protsendi võrra. Tavaliselt on finantsolukord lähematel aastatel pingeline ja seepärast on antud eelnõus tehtud ettepanek riigikogu liikmete abide institutsioonist loobuda. Sissetulekute teemast rääkides võib veel märkida, et tänavaid kogu suures saalis olema esimesel lugemisel seaduseelnõu riigi kõrgemate ametiisikute ametipalkadest ehk siis nende lahtisidumisest riigi keskmisest palgast kuid põhiseaduskomisjon otsustas selle arutelu edasi lükata, kuna üks eeldusi, millest eelnõus lähtutakse, on see, et riigikogu ei saa oma antud koosseisu palga suhtes mingeid muudatusi teha. Kuus ei ole aga selles küsimuses teatavasti veel oma lõplikku otsust langetanud. Ülemiste linnakus Ustus Aguri majas avati Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia demokeskus. See on sündinud vajadusest tutvustada laiemalt Eesti selle ala spetsialistide loodud lahendusi. Avamisel käis Riina Eentalu. Seda ost katva paberi taga on Eesti IKT demokeskus, mis koondab parimad palad Eesti Novaatilisusest. Ja millest saab edaspidi mootor meie ettevõtete koostajale. Aidake mul palun lugeda 10-st. Omagi nii, hõiskas mikrolink Eesti juhatuse esimees Enn Saar. Meie info ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor on võimeline välja töötama, kõrgetasemelisi lahendusi, aga kasutusse jõuaksid, tuleb neid tutvustada. Seni puudus selleks koht tänavatelt, tema keskusse on juba koondatud 28 firma lahendused, ütles Enn Saar. See on esimene korda, kui nii paljude firmade ja Eesti e-riigi lahendusi ja koos näidatakse ühes kohas ja tervikuna toimivana demokeskusega tahame julgustada ja Eesti IKT lahenduste kasutuselevõttu nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Loodame, et demokeskus anna ta uue hoo sisse Eesti IKT lahenduste ekspordile. Keskust avades ütles president Toomas Hendrik Ilves, et Eesti-suguse riigi võtmeküsimus majanduslangusest väljumiseks on eksport. Meie eksport tänapäeval ei saa olla enam selline, mis põhineb odavale tööjõule ja meie edu sõltub hoopis innovatsioonist uute ja vajalike toodete loomisel arendamisel. Et see ongi see, mis peab olema Eesti edu mootor. Mõnes mõttes praegu ka meie päästerõngas. TEMA keskuse loomisel osalesid mitmed rahvusvahelised IT korporatsioonid, kes aitavad ka Eesti ettevõtetel avada uksi välisturule. Üks neist on Microsoft. Microsoft Euroopa üksuse juht Jaan müüs vaid ütles, et ta liigub palju mööda maailma ja pole näinud just palju riike, kus avataks niisuguseid innovatsioonikeskusi. Kui nii mõnegi riigi ekspordiartikkel on näiteks nafta, siis Eesti ekspordiartikkel peavad olema ideed rõhutas kolme võimalust toime tulla Anne tehnoloogia ja infrastruktuur ja avatus. Eestis on olemas Anne, on tehnoloogia ja infrastruktuur ja Eesti on väga avatud riik. Niisiis on meil hea meel aidata teil eksportida oma ideid ütlesi andmeil Faid. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi nimetas täna Andres anemari vastloodud keskkonnaameti peadirektoriks. Voldemar kohtub täna ja homme nii ministeeriumi kui ka keskkonnaameti juhtkonnaga, et tutvuda kõige kiiremat lahendamist vajavate küsimustega ja arutada ameti töökorraldust. Ametis hakkab tööle 416 inimest, kellest enamik paikneb üle Eesti kuues regioonis. Jätkame tänaste välisuudistega. Tõnu Karjatse. Gruusia mässumeelse regiooni Abhaasia juhtkond teatas, et mõne kuu jooksul allkirjastab ta Moskvaga leppe Vene mereväe ja õhubaasi loomiseks Aasias Kremli peale seda veel kinnitanud. Küll aga teatas uudisteagentuur Interfax Vene valitsusallikatele viidates, et Venemaa paigutab Abhaasiasse vähemalt 20 hävitajate transpordilennukit. NATO-s äratas tead ägedat protesti. Gruusia opositsioon tegi ühisavalduse, mis süüdistab president Saakašvilit riigiviimises katastroofilise olukorda loovad opositsiooniparteid Saakašvili tagasiastumist ning uute presidendi ja parlamendivalimistega kõrvaldamist. Korralised valimised peaksid Gruusias toimuma nelja aasta pärast. Afganistani valimiskomisjon lükkas mais toimuma pidanud presidendivalimised edasi 20. augustil. Valimiskomisjoni teatel on edasilükkamise põhjuseks tehnilised logistilised ja julgeolekualased puudujäägid edasilükkamise vajalikkust, tunnistas Roo. Talibani vägivald riigis on praegu läbi aegade kõrgeim. Iraak saatis riigist välja skandaalse turvaettevõtte pläkvaatern, keeldudes selle tegevusluba pikendamast. Black Water oli seni suurim Iraagis tegutsev turvaettevõte riikidega. Allkirjastatud lepe võimaldab nüüdsest Iraagi võimudel endil otsustada, millised lääneriikide turvaettevõtted seal edasi võivad tegutseda. Black Water sai kurikuulsaks pärast seda, kui viit turvatöötajat süüdistati 17 Iraagi tsiviilisiku tapmises kaks aastat tagasi. Lähis-Ida-suursaadik George Michal kutsus Iisraeli üles avama Gaza sektori piiripunktil kaupade vabale liikumisele, kaasates selleks ka Palestiina võime pärast kohtumist Palestiina omavalitsuse presidendi Mahmoud Abbasiga ütles Michel. Seaduslikku kanali avamine aitaks hoida relvade kaupade smugeldamise, maa-aluste tunnelite kaudu. Sellesse tuleks kaasata Palestiina võimud, märkis diplomaat. Rumeenia alustas läbirääkimisi Euroopa komisjoniga võimaliku laenu osas oma rahandussüsteemi päästmiseks. Majandusvaatlejad hoiatavad, et Rumeeniast võib saada järgmine finantsabi taotlev ma, mis satub üleilmse finantskriisi pärast raskustesse. Bukaresti saabusid aegselt nii Euroopa komisjoni kui ka rahvusvahelise valuutafondi IMF delegatsioon. Rumeenia president Raiendavas Esku ütles, et riik võib vajada abi kuue kuni seitsme miljardi euro ulatuses. Riigikogu väliskomisjoni tellimusel on valminud rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse analüüs, 2008. aasta augustisõja mõju Lõuna-Kaukaasia regioonis Uku toom, kus siis ühelt analüüsi autorilt kadriliigilt, millist kasulikku teavet see analüüs meile annab või mida meile õpetab? No ma arvan, et Eestile on kasulik teada, mismoodi Gruusia-Vene sõda mõjus kui julgeolekuteemalistele kaalutlustel terves regioonis Armeenias, Aserbaidžaanis, Türgis, natuke oleme käsitlenud ka Iraani ja natukene ka energiajulgeolekut. Ühest küljest on see selline analüüsil ja ja valgustav paber, aga teisest küljest on seal antud ka päris palju poliitikasoovitusi, mida peaks tegema selleks, et olukorda parandada. Ja valdav osa neist soovitustest on muidugi adresseeritud kas Euroopa liidule või läänele tervikuna, kuna noh, otsustavalt sealkandis tegutseda saaksid ikkagi suuremad võimud kui Eesti, aga, aga natukene on antud soovitusi ka Eestile. Milliseid küsimusi, kus tõstatada, kuhu investeerida inimesi ja intellektuaalset energiat ja nii edasi. No näiteks me soovitame Ta ta kindlasti Eesti esindatust Gruusias, et olla informeeritud. Samamoodi soovitame Eestil tegeleda intensiivsemalt diplomaatiaga sellistes linnades nagu Berliin, Pariis ja, ja ka London, et oma mõtteid ja maailma nägemust tugevamini näidata ja endale mõttekaaslasi värvata Euroopa Liidu suurte riikide pealinnades. Moodi tuleks meil ilmselt investeerida rohkem inimesi energiat kohtadesse nagu Ukraina ja Moldova. Ukraina on jäänud nagu meie orbiidilt isegi välja tänu sellele, et Eesti on väga intensiivselt tegelenud Gruusias ja Ukraina on kahtlemata teistsugune riik kui Gruusiaga. Ma ei arva, et Ukrainat peaks sellepärast radariekraanil täiesti välja jätma. Ja oluline on, et, et meil oleks selline teadmine ja kaasatus neis kohtades, mida me peame enda jaoks olulised olemas juba varem kui kriis puhtalt sellepärast, et kui, kui juba on kuri karjas ja sõda lahti, siis alles informatsiooni koguma hakates jookseme olukorrale järele. Aga ka oluline oleks alla nii palju informeeritud, et, et suuta ennetada kriise. Hariduskonverentsile Tartusse tulid täna kokku haridusjuhid, ettevõtjad ja omavalitsusjuhid. Ühiselt arutatakse koolielu ja hariduse rahastamist ning ettevõtjate osa selles Toomas Kelt räägib edasi. Üheksa rahanõudvamaks valdkonnaks hariduses on koolide haldamine ja remont. Eestis kasutatakse selleks praegu kolme süsteemi omavalitsuse otse haldusläbi riigi kinnisvara, aktsiaseltsi või on moodustatud vastav sihtasutus. Pärnu koolide sihtasutuse juhatuse esimees Margus Tammekivi toob välja mitu sihtasutuse plussi. Ta on läbipaistev, tanomavalitsuse poolt päris hästi kontrollitav, samal ajal on ta suhteliselt sarnane tema eesmärgid omavalitsusega sarnased, mistõttu nüüd siis erinevatest noh kui me räägime, et võiks olla mõnedest fondidest raha või ka Eesti riigil, seda on julgem anda, kui äriühingutele. Aga on ka miinuseid, mida teiste variantide puhul ei esine, eelkõige on see seotud lisaraha hankimisega, näiteks koolide remondiks, rääkis tammekivi. Tänases situatsioonis ma ei tea üldse, kus kohal raha hangitakse, siin on mõned hästi ebameeldivad asjad, ma ütlen seda, et Eesti vabariik on ise otsustanud mõned aastad tagasi et viis Eesti suuremat linna, nende hulgas ka Pärnu ei saa üldhariduskoolide remontimiseks raha Euroopa Liidu toetusfondidest. Sihtasutuse eelarve põhilise osa moodustab kohaliku omavalitsuse eelarve. Kutseharidus seevastu omavalitsuste eelarvest ei sõltu, sel aastal said raha 10 regionaalset kutsehariduskeskust. Lähiajal on tulemas veel 3,6 miljardit krooni. See võib tunduda üüratu summana, aga kõigeks ei jätku ka sellest rääkis Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Tanel linnus. Ka linnus kindel, et kutsehariduskeskus ei saaks paremini ära kasutada ümberõppeks. Täna täiskasvanute täiend- ja ümberõppe jaoks antakse väga palju rahasid aga erinevatesse kohtadesse küll tööhõiveameti kaudu, kuid erialaliitude kaudu erinevate ministeeriumite kaudu ja samal ajal ehitatakse välja väga hästi funktsioneeriv väga hästi tehniliselt varustatud kutseharidussüsteem, mis minu lähenemise järgi vanast langustes peaks olema tegelikult niisugune hüvitus, rahade koondamise koht, sest on täiesti selge, et kui on kitsas käes, siis me peame finantseerime kõige olulisemaid asju, see tähendab seda, et inimesed saaksid eelkõige ümber- ja täiendõppe kaudu tööturule tulla ja võib-olla vähem peaksime tähelepanu pöörama niisugust asja tamises huvidega. Raha peab tulema sinna, kust seega tagasi tuleb, leiab linnus. Homme kõneldakse konverentsil koolide renoveerimise rahastamisest, samuti annavad siis oma vaatenurga hariduspoliitikat juhtivad isikud. Toomas Kelt Tartu stuudio. Poole miljoni krooni suurune Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind läheb sel aastal väliseesti keeleteadlasele Ilse lehistele, otsustas valitsus. Wiedemanni keeleauhind on riigikeeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele inimesele väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Haridusminister Tõnis Lukas Ilze lähistest. Ta on olnud üks rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi keeleteadlaste hulgas väga tuntud nimi, ta on kaasa löönud ka ka kirjanikuna. Meie kultuuris on väliseesti kogukondades aidanud keelt hoida, seda propageerida. Eesti klaasikunsti Isamaks Roosma sajandat sünniaastapäeva tähistati ajaloomuuseumi maarjamäe lossis konverentsi ja suure näitusega näituse vaadata mai alguseni. Riina Eentalu jätkab. Maks Roosma 60.-ks sünnipäevaks 40 aastat tagasi kinkisid tema õpilased talle karika, millele oli graveeritud pühendusmaks Roosma klaasilaste ürgisa. Näituse kuraator Anne Ruussaar. Nii vägevat nime ei teeni mitte igaüks välja. Tõesti enne teda Eestis siis väljaõppinud klaasikunstnike polnud, kuna lihtsalt klaasi ei valmistatud siin sellisel tasemel, kuna siis klaasikunstiga siniõpetatud, siis õppis ta algul riigi kunsttööstuskoolis hoopiski graafikat, pärast seda suundus siis Tšehhoslovaki, kes siis tagasi tulles hakkas seda nii-öelda professionaalsete õpet siis siin jagama, kasvatades välja sellesama põlvkond, mina, kellele nüüd järgnevad siis tänased klaasikunstnikud. Nii et professionaalse klaasikunsti rajaja Eestis ja oma koolkonna rajaja viiekümnendatel kuuekümnendatel tegutses Eestis nõndanimetatud Roosma koolkond ja siinjuures on tähtis märksõna plastiline graveering. Roosma koolkonnale nüüd väga omaseks tunnuseks on siis erakordne graafiline täpsus, kuna ta õppis graafikat ja tema õpetajaks Günter Reinar siis tema graveerimis oskus ja niisugune erakordne täpsus, et kohati on tunne, et need demagraveeringud ongi nagu graafikaga lihtsalt klaasil ja tema õpilased on siis ka kellest väga paljud siis tõesti tegid just ilma erakordselt filigraanselt graveerijatena terve plejaad tahad erakordselt täpseid graveerijaid, nii et ma just rõhutaksin seda graveeringu osa siis tema kunstist. Näitusele on ta looming ka väljas ja see on uhke pilt. Kui sinna näitusele minna, siis täiesti seal avaneb niisugune erakordselt võimas virvarr nendest erinevatest gaasidest karikatest ma ütlen lisaks sellele, et ta on ju teinud suuri kompositsioone, on teinud aga täpselt portree graveeringut, siis ma eeskätt rõhutaksin siis tõesti seda Konstantin Pätsile tehtud siis karikat siis Tuudur Vettik kuufaas, mis on väljas. Lisaks panimaks Roosma aluse Aasia ajaloo uurimisele. Ta kaevas välja viis klaasikoda Eestis, nende hulgas eesti vanima hüti klaasikoja. Nende arheoloogiliste leidude põhjal on klaasikunstnik Maie-Ann Raun loonud rekonstruktsioonide kollektsiooni ehk koopiad. Needki on näitusel väljas. Maks Roosma töötas õppejõuna kuni aastani 1971. Kolmandal detsembril 71 andis ta kateedri üle Eesti klaasiajaloo käsikirja ja samal päeval taga suri. Talle pühendatud näitus jääb maarjamäe lossis vaadata kolmanda maini. Ja nüüd ilmateade. Homme päeval on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lund. Puhub põhja- ja kirdetuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme null kuni miinus kolm kraadi, mis õhtupoolikul Kirde-Eestist alates hakkab langema. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17441 toimetaja limal Mälberg. Kuulmiseni.