Aasta lõpeb kahe ja täna on rõõmus kohtumine ansambli leegayus liikmetega. Kahe päeva pärast ütlevad nad, et on nende ansamblit sünnipäev. Ja ansambli juht Igor Tõnurist andis mulle ühe väikese paberi, kuhu on hästi napisõnaliselt kirja pandud. Otsekui selle lõppenud aasta kokkuvõte. Ja esimese punktina on kirjas see, et ansambel sain uusi liikmeid. Kaks aastat tagasi. Alustasime kahekesi. Ja mõne nädala pärast, kolmas juures ja sõdovisime, tegutsesime mõni kuu ja nüüd teist aastat lõpetame juba päris suure ansambliga. Meid on juba 11 inimest. Tänavu tuli meil juurde kaks inimest. Aare koha töötab Vene Draamateatris ja Toivo tubli Teaduste Akadeemia geoloogia instituudis. Kuidas teid värvati siia ansamblisse tulid teise oma häält pakkuma teiste meeste häälte hulka või tuldi kutsuma nii ühte kui teist. Toivo Luhats oli juba varem püütud soovitust tulla. Augustikuus tulin Tallinnasse ja siis mõne aja pärast saigi. Et oli oma elu ja töö niiviisi ümber korraldada, et leida aega proovidel käimiseks ja esinemisteks ja raadio ringistustakse kõigeks muuks. Kas teie elu ka see leebe säästamine muutis nii ajaplaani mõttes üks kündist? Satud prioriteeti, aga neid päris ausalt on rõõmu toonud see uus asi sellel aastal. Kohtlematu kahtlusi ka esialgu tundetut topsis elamist. Mängida tema tuli meie juurde kui viiulimängija. Aga meil universaalansambel, laulame, mängime kõik. Ja muidugi need vanad trikid, arstid nõuavad vist sisseelamist viiuli. Aga hääd olid. Noh, see tähendab. Kui nüüd Toivo tubli sattus nii-öelda teadlikult juba meie juurde siis aare kohale sattus päris juhuslikult tänavu suvel, kui me käisime esinemas looduskaitse seltsi kokkutulekul paganamaal. Ja võib-olla ta räägib ise sellest esimesest muljest, kuidas ta teise uskuse pööratud. Alguses mõtlesin üht ansambli liiget, kes Mikkust lihtsalt kaaslaselt, vabasse loodusesse, ühesõnaga väljasõidule kuna vabu kohti oli millegipärast ta leidis omale veel abimehi vägiteeriaid juba rohkem õppeti muidugi ühisel jõul, milles oli esimese päeva võib-olla mõningaid lugusid õpetama ja et juba õhtul tulime kontserdist osa võtta, et mees, võtke õppust kenasti ja kiiresti. Võitis küll peab ütlema, et esimene mees, keda ma olen kohanud, kes hakkas koheselt laule laulma tavaliselt ikka nõuadega, siis elamiste kuulamist, tõrjumisse, asi. Pääle. Päev ka ei. Nagu küünederva pääl. Jäädi joovad. Loovad. Selle laulu libistas tänavu suvel Jaan säärate maali raadio stereobussiga setomaal ekspeditsioonid ja siis ühes külas lindistasid selle laulu Setomaal. Lindistasime 140 numbrit setu laule ja tantsulugusid. Ja minul oli eriline Ovi nende lugude vastu just sellepärast, et kas me saame oma ansambli repertuaari juurde. Ja sealt leidsime väga palju huvitavaid laule. Kõiki neid veel ei ole jõudnud ära õppida, aga aga mõned küll. Ja see laul on siis laulsid kaks venda jalajad. See olevat olnud nende nii-öelda perekonnamonopol laul, taan kunagine pulmalaul. Aga ta on huvitav niisukese särtsaka, marsi rütmi poolest mille võrra ta erineb teistest setu lauludest. Me võime teda kuulata ka originaalettekandes, lint ei olemas. Ei. Ma Eestimaailma. Nii et see laul andis tänavusuvisest saagist ja kui jälle aasta õnnestumistest rääkida, siis eks see sõitja libistamine seal oli viljakas. Aga kes selle lauluvaraga tegelema hakkab või kelle omaks saab, peale selle teie sealt endale repertuaari saate? Põhiliselt oli ekspeditsiooni organiseerijad Tartu Kirjandusmuuseumi inimesed. Aga väga paljud teisedki asutused on palunud meie käest koopiaid. Mõned on saanud juba mõnede oleme veel võlgu. Seal ekspeditsioonil oli ka kunstiüliõpilased professor Tampere juhendamisel ja keele ja Kirjanduse Instituudi teaduslikud töötajad. Setomaal oli ju ka Anne Vabarna sünnipäeva tähistamine ja seal olidki muidugi kõige toredam. Minu arust oli just see, et see oli esimene esinemine, kus meie tüdrukud said nii tõsiselt setu laulu laulmise tunde kätte oma urge päeva lauluga. Niisugune kartus, tunnen ta setu laulu laulma sellepärast et seda ei saa päris tavalise häälega vist laulda sealt natukene karmimäel oleme seda hääletooni kätte saadi, saadi palju tegemist. Ja siis me ikka seal lava ja ukse taga kogu aeg harjutasime, närveerisime, mõtlesime, kui need võib-olla õpetajate heaks ei kiida. Aga ilmselt Me ikka laulsime selle ära ja nendele meeldis kõiki rist, see on kevadpühadelaule öeldakse kevadpühade ajal, üks nädal enne lihavõttepühi Nurbega ja siis tüdrukud kiikusid suure laua peal. Ja siis laulutükid kiigelaulu. Kas on märgata? Aasta lõikes on väga raske öelda, aga siiski huvi tõusu. Niisugust laadi laulmise, niisuguse teelaste raba teie teete kahtlemata isegi ühe aasta jooksul päris selgesti märgata. Tekkis on näiteks Tartus põllumajandusakadeemias sarnane ansambel Ellero. Ka Tallinnas pioneeride palees on lasteansambel Toivo Luhats juhatusel, Kesson leegahjuse liige. Ja väga mitmed muusikainimesed on pöördunud meie poole konsultatsiooni saamiseks joon isegi kutsutud mõnele kontserdile esinema ja mõni kontsert on ka tulemas. Koor laulab kooriseadeid, meie laulame jälle rahvalaule nii-öelda originaalis. See laul vajab kindlasti tõlkimist. Ei saanud mina aru, ei saanud kuulajad ka vist aru, millest jutt. Ja tõepoolest laul vajab tõlkimist, sest laul ei olegi eesti rahvalaul vaid meie naabersappa isurite pulmalaul. Seda laulavad tütarlapsed pruudi sauna akna taga ja lava talle. Et ta peseks oja ja kaevu ja mere veega, et ta saaks ilusamaks, kaunimaks, meeldivamaks ja lahkemaks. Host niisugune laulan, õpitad. Selle lauluma, lindistasin möödunud aasta suvel lauga jõe suudmes Leningradi oblastis. Seal asub üks suur vadja isuri küla kraakoliva jõgrüptera, kus elab veel kuulus laulik, kes teab väga palju pulmalaule ja mitmest jutustavaid laule. Nadia Lukina üle 70 aasta vana. Ja siis ma hakkasin juba koos temaga lauldadelt, akadeemik Paul Ariste oli koos meiega, siis me koos laulsime seal mitu õhtut järjest pärast lindistusi. Ja siis tekkiski selline soov ka isurite ja vadjalaste Regilasse rahvalaulud rahva ette välja tuua, sest vähe, kes teab Visuritest või vadjalastest isureid on natukene üle 1000 inimese. Aga vadja keelt mäletab paar-kolmkümmend esimest veel. Ilmselt on teil teistegi rahvaste muusikat juba teie laulude hulka jõuda? On küll. Ja tänavu sügisel hakkasime ka naaberrahvaste rahvamuusikat õppima ja esitama. Ja muidugi nõue on meil seesama, mis ka eesti rahvalaulu vastu, muide mitte tänavu sügisel, vaid tänavu kevadel, kui me tegime laste tantsupeo jaoks. Ta ei lauludest rahvamuusikat. Alguses saime võib-olla vabariiklikust koolinoorte tantsupeost, kus meile endalegi ootamatult tuli Oli tarvis lindistada Leedo tants Varkeetis ja siis otsustasimegi, et esitame seda nii, nagu teevad ka Leedu pillimehed ja võtsimegi eestlastele, leedulastel ühised rahvapillid välja ja nõnda sündiski järgmine lugu. Ühiseks pilliks on kõigepealt kannel, leedulased nimetavad seda kankles ja vilepill või Stahlis. Aga kõige vahvam on muidugi need leedu viled või setu vilet, ma ei tea, kuidas nad leedu keeles on. Teine nelja tuulisel Scudutis on üks üleskutse, sest mitu vile. Ja meil on seni teada ainult üks selline vile vaid tegelikult oli teada ja tänavu suvel ma sain mitu sellist pilli Eestis Pärnumaal ja need pildid, mille peal me seda leedu lukku mängisime, need on päris ehtsad Leedust toodud pillid. Kahe täite tellisite selle loojaks ei olnud olemas, ma ei tea, mis aja siis, kui ma veel Moskva sõprus ja siis sai ostetud seal leedulastega koos pillid ja me mängisime ja kui tänava valindsite Pärnu maantee, nii et tsisterni materiaalsete leidmise suhtes ka hea. Sel aastal olete te selle kõrvale olete laulnud ja esinenud ja reisinud ja käinud ja kommuned ja õppinud olete ka minu teada tutvustanud vanu eesti rahvapille, kas mitte teatri- ja muusikamuuseumis? Ei teinudki seda? See on meil juba mitu kontsert loengut olnud. Ja üks oli päris hiljuti kus me rääkisime puhkpillidest. Mängisime puhkpillide mitmesugustel puhkpillidel ja laulsime laule, kus mainiti puhkpille. Missuguseid pillid selles laas Harendile? Selles loos mängisid kaasa kaks viiulit, põispill, toobri, pill või tuhkapill? Jaa, parmupill trandil leidakte juurde. Ja seal tavaline Läänemaa pulmaorkestri koosseis ta võis, muidugi vahetasin, võis ka, lõid lõõtspill sees olla mõni muu pill ja mängisime vana Läänemaa pulmalugu nimelt pruudi tantsu Karuse kihelkonnast. See lugu on lindistatud muusikamuuseumi ekspeditsioonil möödunud aasta suvel. Karuse kiriku kirikuvahile. Aga kas tänavune aasta tõi mõne uue pilli, kas mõni ansambli liikmetest õppis mõnda uut pillimängija, mida ta enne ei traavinud? Leksika tegin ja, ja selle residerifikaga? Ritsikas on niisugune väike puust Mollike mille pääle on nööriga pingutatult väike labidakene ja nii nagu saeraami peal. Eile ma lugesin just sellest raamatust Eesti rahvamänge ja leidsin, et seal päris neutritsika kirjeldus. Kuigi mina teda selle järgi nüüd ei teinud, mina tegin teda selle järgi. Kuidas minu ema rääkis, et nemad olid koolis. Mänginud teist ja siis üks ots jääb meil siin natukene püsti ja siis kui sõrmedega toksida sinna otsa pääle, siis teine ots hakkab sinna mulli põhja vastu klõbisema, teeb ilusat häält ja sellega on väga tore rütmi anda. Tantsule kordan, terve saalitäis rahvast selle retsika järgi kaerajaani tantsinud ja kui sa tead, see oli kohtlas kohtles, oli meil niisugune tore panna. Perekonnaõhtul kohtumiseni. Ei olnud kärge rätita. Ei, teised olid kah, aga, aga see vahepeal väsisid ära. Vahepeal väsisid ära, aga see on niisugune pill, mis erk, nii väsitav. On küll jah. Korteris. Ja seebi. Ja see on teine pill, mis seal tekib, nagu see Pill tegelikult. Lehmad rehmagrab lehmaga, pandi lehmale kaela metsas ära, kaob väga kaugele ei läheks. Aga meil oli karjasekannu juurde. Mõtlesime, et võiks olla karjasena saateks niisugune. Kolin. Ükskord juhtus meil muusikamuuseumipeol rääkisime, ütles, kus löökpillidest lõõtspillist ja sealt tõimegi esimest korda selle trahvi välja. Ja kui laulma hakati, sest Laine Mesikäpp kelletusi sel ajal ma ei tea, kuidas mina tegin muu ja siis kõik hakkasid naerma. Põhisus rakulise kangesti meeldis. Tuli endalegi ootamatult. No aga nüüd Keeli. Kukkuma? Isuri või padja laulan võib-olla meile lihtsam laulda, keel on siiski lähedasem. Ja samasuguse Tredinasid nagu eesti omadki. Aga vene lauludega natukene raskem juba. Kasvõi Meie meile omane aktsent natukene juba muudab seda laulu lauluküla. Aga sellegipärast püüdsime teda esitada nii, nagu teda lauldi kunagi Pihkva oblastis Petseri rajoonis kõrodisse külas, küla asub kohe Eesti piiril. Ma käisin möödunud aastal Kirjandusmuuseumi konservatooriumi ekspositsiooniga seal külas. Külas on kuulus vene rahvalaulu koor mida juhatab 79 aastane delta Fjodor oma hukatava ja temaatilise laul. Pärinebki räägitakse vanasti. Peipsiäärsete vene külade mehed laulsid seda tantsu saateks. Hästi põnev on selle laulu juures see, et tal on ka see mitmehäälsus nagu, ütleme, setu laululgi, aga tal on see hoopis teiste põhimõtetega hoopis teise, niisuguse kõlaga ja iseloomuga kui setu laulu. Nii et siin seda setu laulu me juba viimasel ajal saame nii mõnegi helistama setu laulu, täitsa puhtalt improviseeritud kummega kuuleme esimest korda ei oska kyll, et laulda ülevalt, siis improviseerimis il kõlab üsna usutavalt setupärane. Aga siin ei saa silise eestilisi näpuka esialgu õpipoisiosas olema ja, ja selle paki täitsa selge. Kas ta päris nii ei ole, mul on neid väljatulek. Eks me isegi tunne ennast natukene selle laulu. Setu laulmismaneer juures ja tabeli tunneme ka seda, et võib-olla päris täpselt ei ole keerulised ja, ja see kooride ühinemine eeslauljaga, see on meil ikka tama rahvana laulu võtnud. Lõppeva aasta on üldse huvitas, et käisite peale setomaa aja peale Eestimaa, tehke vahtade hoopis kaugemalt. Kuid kõige kaugem sihtpunkt oli meil Altai krai Barnool, kes on käinud seal tegelikult need algul pidi poisid minema. Aga pillime poisi pillimehega postiline kontserte, siis Moskvasse suurele kontserdile ja siis otsustasime, et tüdrukud lähevad Barna uuri. Nemad said siis hulga pikema ja kenama sõidu natuke vahel pahandavad, et miks poisid igal pool esinemas käivad ja tüdrukud nagu jäävad meil tahaplaanile püksi oledki veel nendega kaasas. Ja ometi üksinda käia, nii kuidas elik reisis ärisid, me sõitsime sinna lennukiga, 12. detsembril toimus seal suur rahvapidu. Ja meie siis pidime Eestit esindama, tuli kutse, kus paluti neli inimest Eestist mängijaid ja ütlesite täiesti rahvapillimuusikat. Ja mis teil seal tavasärgis, enne läksime Rõngu laulu sarvepuhuja. Ja teine oli rätsep. See oli üldiselt väga suur kontsert oli ja seal oli Gruusiast ja Moldaaviast ja igalt poolt oli inimesi kokku tulnud. Esinesime spordihallis, seal oli nagu meil öeldi, üle 5000 kuulaja. Ja esinejaid oli seekord üle 2000. Nii et publik oli rohkearvuline ja esimene esimees oli ka palju. Aga Leida räägib, kuidas siis oli, tema alustas seda sarvepuhuja laulusel. Ma ütleks, et ütles niimoodi, et mina pidin laulma ilma mikrofonid, sellepärast et minu jaoks oli mikrofon väga kõrged. Ja aga yldiselt pärast oli kuulda, et kõik läks ikkagi hästi. Üldiselt seal oli kõike kuulnud. Aga kas seal natukene tõlgiti ka laulude sisu või tutvustati midagi, öelge rahvaste lauludega ja meil lühike sisu tähendab laulu kohta räägiti lühidalt sisu ära. Nii et rahvas mõistaks, vähemalt natukenegi saaks aru, mida me neile tahame esitada. Ja SUUR kihim kahineli nende pillide pärast, sest meil need pillid on küllaltki unikaalsed. See jauram, mis seal hästi palju mürinat ja kolinat tegija tingib hilja siis rahvas kõik. Ja niimoodi naeris saalis ja olid vaimustatud sellest, kas teine oli ka midagi niisugust eriliselt huvita teiste rahvaste esinesid, ikka on tavaliselt vaadatud seda televiisorist ja on jäänud nagu kaugeks, aga nüüd nägin lähedalt ja mulje oli hoopis teistsugune. Esinesime 21. detsembril kongresside palees. Suurel juubelikontserdil, tõsi küll, mängisime 32 sekundit. Seda muusikat oli tarvis Eesti osa. Sissejuhatuseks. Ees oli luuletus ja meie mängisime Eesti rahvaviise ja igast vabariigist, oli saage instrumentaalansambel, seal. Võiks öelda, et see oli vist meile üks huvitavamaid reisija, mis meil on olnud. Selle poolest saime 15 erineva rahvapilliansambliga kokku, elasime koos hotellis. Ja nii proovide ajal kui ka õhtuti saime koos mängida ja eriti viimane õhtu lahkumisõhtu kus toimused improviseeritud pidu hotellis ja seal näiteks mängis eesti Moldaavia, Armeenia koondorkester. Ära unusta lätlasi, ütlesid ka. Meil oli üldse kogu aeg niiviisi, et ei saanudki seal vahe Raheli eal väike ongi naljakas, et asi, mis peaks igale rahvale täitsa nii otseselt omapärane või nii iseloomustavate rappa pillimuusika täitsa seal oli täiesti igal rahval oma rahvapillid. Et see asi on meid just nii hästi lähedaseks, stendi iga kord, kui me oleme kuskil teiste rahvaste rahvapillimängijatega koos olnud, need tunnevad ennast ühise perena, aga no mida te näiteks mängisite sealhulgas ka seal improviseeritud katsed. Õhtuti mängib küll rohkem, kui kontsert sai igasuguseid lugusid mängitud, kõige rohkem klappisin Moltaallastega Nende põhiliseks pilliks oli viiul. Siis näiteks meie põispill klapi sinna väga hästi juurde ja sai kõik tuntumad Moldaavia lood ära mängitud, mida meie tunneme. Ja kuigi ei tunne, kuulame natukene, siis proovime ikka kaasa mängida, nii et seal isegi proovidel oodates oma esinemiste järge sai ikka päris palju ära mängitud. Üks huvitavamaid reisija võib-olla oli meil tänavu kevadel aprillikuus käisime Leningradis koos esinemas leigaritega haridustööliste kultuurimajas. Nemad tantsisid, meie mängisime, laulsime, sõit, Soome silda mööda Soome silda mööda Kuurama mäe, keda ta toona oma keeda mööda Soome sildanud khatisoone silda, nakati, aluspalki praksati, aluspalgirahaks saadi, sealt sõitsid ja isanda seal sööti ja liidan, seal sõitsid ja eemale Nad, seal sõitsid ja eemalda ja Köösitellid kannadelleegeesitelliga hotelli. Kas sina oskad poiga noa? Tantsida oskad? Oi, kaalu ori, kas sina oskad tuvasta hoida, kas sina oskavad hurda hoida, osta hoidaamega? Agandaabeeessi kallis pühki, LAPS i kallis müüki mina kui varsi vasta, kus mina toimorsi, vasta passi venimine, asenimina, vennike, nööderiivina, Seviminaarellid, Senimine oskalu aasta hoida senini näos kannu, osta, hoida. Kaaganda püssi kallis pühki laagressi kallis pühki, kui veel on peamiinulb ja kui veel ja minul peana pea, minul, peala ö, minul La teada minu teada, minul nad või siis langeb. On pealt on, kui siis lange, pea, minul pealdaja, peamine. Muude hoida sees ja loogu muude hoida ja jäämäega mund kanta Jaan ja ka mun kandaabest jääb munde pühki lades. Rühti jälla. Aasta lõpeb kahe, kõik saadavad teda ära. Kastega koosneda, ära saadate, või saaks üksinda oma tuttavate, sõprade ja perekonna ja omaste juures. Kas järglast teie igaüks uut aastat vastu võtate, kõlab ka vana laulu kindlasti igas seltskonnas, kus me oleme, me püüame natukene Ratlased, aga mis me oleme lennunduses töötanud? Otseselt need, kes teie panete? Mina vist olen kodus nagu naljakas, kui ei ole, kuidas ma kunagi laula, nagu sa muud ei peeglis kannelt mängida, vana siin mängib küll. Ema kuulis nüüd esimest korda laulmas, saad. Mina olen ka vahetevahel laulnud küll neid rahvalaule ka esialgu küll olid inimesed inimesed sellest selle kuidagi sellest, kus sa lähed seal, aga nüüd enam ei ole niisugust asja nagu kuulda olnud, nii et järelikult ei tea, kas hakkavad harjuma või või lihtsalt on hakanud meeldima, varsti laulavad kaasa, võib-olla kõige tähtsam minule tundub, mis ma olen saavutanud selle kahe aastaga. Ja mis aitab nüüd meest laule propageerida. Et meie oleme enam-vähem juba lahti saanud, sellest mingisugust alaväärsustunne tundest ei häbene seda laulu laulda, ükskõik kus kõik on seda tähele pannud ja hakanud teistmoodi seda hindamata. Esinesime spordihallis ja seal rahvatantsijad, kes ootasid oma järge, laulsid meile tublisti kaasa. No need olid kullatütred, kellel on juba rahvalaulukool olemas, aga oli tore seal Moskvas, kui me näiteks sõitsime proovidelt esinemiselt tagasi bussiga, meil oli sealiha kolmveerand tundi bussiga sõita ja siis laulsime ikka seal bussis laule, eesti laule, rahvalaule just armeenlased, eriti hakkajad ja lätlased ka laulsid ühes, olgugi et sõnu ei teadnud, kuulasid enam-vähem, sõnakõlad läksid täppi, aga selle vormi ja, ja, ja tooni tabasid ikkagi ära. Me võime ise uskuda, et neil on mingisugune väga suur väärtus. Aga niipea kui me oskame juba seda noh, niivõrd väärikalt ja uhkelt kanda, et teisi uskuma panna ja mõistva panna, siis seal on ikkagi väga suur võit. Sa loodad minule, Tollo kaotoloogavad minule tulla? Ma. V sinna heinamaale. Aga Aare peale laagally kaare peale neeligabane maabelli kaanel maagagadeliga lehes telli ka Jaan üles. Vallo Paanen Peeelli Peeaa alla. Leega prela allo k k Brina allapoole. Iga pri la Alda. A Le. WC söönova. Kaare pea olla ka hallikaare peale ei saa, kaabanemaga maa peida kaanemaaga, aga näeb. Ei jäägi muud üle, kui soovida, et uuel aastal teil endal oleks head lauluhäält ja head kannatas pillide mängimiseks ja et Alex rohkesti kuulajaid ja ka rohkesti kaasalauljaid