Kõlama hackathon ning koolseni eleegia ja nüüd on pasunakoori heldursadel. Taavi tota Virk Haus, oh tõuse laudu, dirigeerib Aadu regi. Kõlama hakkab triumfimarss Giuseppe Verdi ooperis Taeda ja dirigendipulti tuleb Leho Möldre. Lugupeetud laulupeo kuulajad. Seni on kava arenenud nii ladusalt, et see on otsaga mõeldudki just raadiokuulaja jaoks. Kaunid vahetekstid ja meie reporteritele ei ole olnud palju võimalust suud avada reporteritornis. Aga nüüd näib olevat väike vaheaeg Ilulugemistel, sellal kui meeskoorid kogunevad laululavale. Ja mina kasutaksin juhust pöörduda paari küsimusega Ants Paju poole, kes on presidendi esindaja ümarlaua juures. Teie nimelt aitasite sellele laulupeole ida suunast kõige kaugemad külalised, idaeestlased. Kes sealt tulid, kui palju neid on? Idapoolse siia tänaseks Abhaasiast ja punaselt lagedalt 22 liikmeline segakoor. Ja sellel oli üks kindel mõte, kuna tänavu tähistame 110 aasta möödumist eestlaste jõudmist Kaukaasiasse. Ma tean, et väga suures tähistatakse Ameerikasse eestlaste jõudmise sajandat aastapäeva. Nii et püüame pikkamisi ühendada siia suurde laulu merre kõik väiksed laulu nirekesed ja ei oleks laulumeri olnud nõnda sillerdav, kui poleks olnud seda väikest nirekest. Abhaasiast. Sirutame käed nii läänest kui idast, siin Tallinna lauluväljakul ja sinnapoole on viimase kolme aasta jooksul pika sammuga Me astunud mitmed prominendid läänes, kes on Eesti liikumist üleval hoidnud, on viimasel ajal mind üles otsinud ja juba esmaspäeval kell 10 saame Tallinna linnavalitsus kop, kui mõelda, et uued estovoor, mis on 96 Rootsis ja Eestis, et siis oleks kindlasti esindatud ka ida pool ja sealtpoolt on valmiduses tänavuseks ja selleks hetkeks olid Ülem-Suetuki pasuna poistel pasunad löödud läikima, aga me ei leidnud võimalust neid siia tuua, aga see on koor, mille sünnid Konrad Veemi isa on üle 90 aasta vana. Ja need mõtted. Me panime kõik kirja ja peaminister sellel läkitusele kirjutas alla. Nii et järgmisel laupäeval, jaanipäeval loetakse tekst ette. Kuidas teie hoolealune tunneb end seal peol ja kas nende hulgas on esmakordselt Eestisse tulnuid? Nende hulgas on neli inimest esmakordselt Eestisse tulnud ja nemad proovi ajal nutsid oma pisarad ära ja praega nad on iga hetkega muutunud aina nooremaks ja nooremaks. Me marssisime selle pika kolonni nendega läbi. Ma ütlesin memmed, istuge bussi ja minge Abhaasia sõja üle elanud ja nüüd ei saa Tallinnas vabaks saanud pealinnas läbi astuda siia lauluväljakule. Parim, kui ükski validoli tablett. Aga võimalik, et ka valida oli tabletid, on mängus. Et siin on ju üsna vanu inimesi, mõtlen, millal läks, neil vali tuli tabletti vaja siis kui me olime piiri peal vene piiri peal. Sest kahjuks olid neil niisugused passid, millele ei andnud ühelgi mehel sisse kirjutada sissesõiduluba. Ja kui major välja tuli, mul ei ole mitte midagi selle vastu, et te lähete laulma, siis üks memm pillas vali tuli tabletti suust maha. Meeldiv kuulda. Sealt tulnutele pidu on meelt mööda jääd nad jõudumööda kaasa lööva. Kui võib, ma kasutaksin juhust ja ütleksin ikka suur asi algab väikesest memmede siia toomiseks läks üsna hulga raha ja selleks olid lihtsad inimesed, kes selleks raha annetasid. Ja ma tahaks täna siin ainult mõnda meest nimetada, kui võiks. See on Kalle Leet. See on härra kirss ja, ja härra Väino pärnaste, kes lihtsalt eraldasid raha selleks, et ära tuua, aga see summa oli peale 15000 Eesti krooni. Piletit oli osta näiteks saab kaasas, ei ole memmed näinud raha eelmise aasta märtsist saati naturaalmajandus, aga kana eest ei osta piletit siia. Olgugi, et suitsukana oli neil kaasas. Seda on tulus meilgi kuulda. Me oleme unustanud, kuidas elati ja kuidas, ega tea õieti, kuidas elatakse seal ja ma arvan, et see käik ja see esmaspäevane jutuajamine annab meile mõtteainet. Tähendab, millisel kujul teadvustada nende olemasolu ja kuidas neid toetada. Sinna ei ole vaja, nii nagu meie ootasime siin suurt nänni, aga need on vaja just organisatoorselt aidata. Ja üks samm selles suunas on üleeile ju Pärnu ja sotsi kirjutas sõpru koostöölepingule alla. Aga see on just mõeldud selleks. Leida teoreetiline võimalus praktiliselt eestlasi aidata kas nendega juttu olnud ja kas te teate, kuidas laulude õppimine läks ja kas need laulud olid neile raskel? Mul on hea meel, kui Mati Põldre kuuleb öelda, et kui tema valis mind kevad südames dirigendi rolli, siis nüüd on, mul on poolteist aastat mol tõeliselt dirigent olnud ja minul need laulud selgeks õpetanud koos Illega siiani, nii et siiani ka nii, et kumb on dirigent ja kumb on asja tagant surkija. Muide, läksin kevadel sinna, et öelda neile ära memmed, sõit jääb ära. Aga kui ma kuulsin, et mulle esitasid laulu mulje yks keel suus sõlme ja mõtlesin kindlasti sõidame, laulud olid üsna keerulised omaks võtta. Nad tegid selle töö ränga töö ära ja homme hommikul kell 10 Toomkirikus on neid võimalik kuulda, kui jumalateenistusel tähistakse Peterburi Jaani kiriku 130 viiendat aastapäeva, seal kaukaasia laulame, laulavad. Tänan teid, Ants taju. Jääme nüüd kuulama laulu või reporteri kommentaari. Ka naiskoorid on kogunemas lavale ja ega neid väga palju enam tulemas ei ole. Annaksin sõnajärje tagasi reporteritorni. Väga kosutav oli kuulda seda intervjuud tuntud meeste vahel. Lembit Lauri ja Ants Paju. Olen ise ka punasel lagedal käinud ja nendes külades ja ütleks ausalt, elasin väga raskelt üle, mis sealsete eestlastega, õigemini nende ümber vahepeal juhtus mägedes. Mitmed majad, kus külas käisin, rüüstati, põletati maha aga nüüd, kuuldes seda, et memmedel on laul suus ja energiat nii palju ja tahtmist nii palju ja rõõmu, nii palju see tõesti südame soojaks. Aga ka meie inimesed ei ole sugugi nii kitsi käega nagu kuulsime. Raha leiti näiteks forest Stahli ja meeskoorilaulja Toomas Ehrpais vardi metsaülem. Tema oma laua virnast andis Tartu laululava Raatuse Eli ekraani ehitamiseks 15 tihumeetrit lauguda. Ta oleks võinud selle päris hea hinna eest ära müüa, palju raha saada. Nii et meie inimeste hulgas on väga abivalmid. Aga kahjuks, kui laval on korraga näiteks 22000 lauljat, ei tunne kõiki neid, me ei tea, mida nad veel head teevad peale laulmise või ka pealtvaatajate hulgas. Aga niisugused hakkajad mehed ja, ja julged mehed nagu Ants Paju need lähevad, murravad, nagu öeldakse üle piiride ja üle mägede ja toovad need memmed siia. See on nii tore, et kohe plaksutaks selle peale. Piiritult aus ja avameelne, kui ma kuulsin seda, kuidas Eesti üldlaulupeo direktsiooni direktor härra Ilmar Moss päev-päevalt ikka püüdis ajakirjanikele süstida hakkama ikka rohkem ja rohkem teadvustama rahvale, kes on meie kuldsponsorid, kes on hõbesponsorid ja kes on pronkssponsorid meie juubelilaulupeol siis alguses mulle see mõte kuidagi ei mahtunud pähe ja ma ei suutnud seda Te kuidagi omaks võtta. Aga kui ma nüüd vaatan siin laulupeol laululaval, kuidas on need sponsorite logod paigutatud Vaide Toivo, kuidas sulle, aga ma ütleksin, et mulle meeldib see. Ja see tõesti hakkab silma ja ja aga kena aitäh nendele asutustele, nende asutuste direktoritele, kes on tõemeelsed eesti mehed, kellel ei olnud kahju Eesti laulupeo heaks raha andma. Jah, esimene minut oli võõras, sest me ei ole nendel müüri ülemistel servadel ja ka eraldi näinud sääraseid reklaame ja me olime näinud poliitbüroo pea, aga kastnud loosungid meile võõrad loosungid mitte meie poolt tehtud loosungid olid siis paremad. Raske öelda, kuigi ka too võim eraldas raha laulupidude pidamiseks. Aga need firmad, need on juba ju ilma teinud, näiteks olümpia hotell. Hiljaaegu oli väike perekondlik sündmus. Ma ütlen, et uksest sisse minnes fuajees, teisel korrusel, kõik on puhas, särav, värske, uus teenindamine, meeldib. Ja ma ei ütleks, et aastas korra ei jõuaks seal käia. Kui ikkagi on sündmus, jõuab küll. Nii et me peame nende siltide taga nägema tegijaid, inimesi. Aleksander Kuniley laud sind surmani, sõnad on kirjutanud Lydia Koidula, juhatab Ants Soots. Esinevad naiskoorid. Cyrillus Kreek Mu süda, ärka üles, naiskoori juhatab Vaike Uibopuu. Nüüd kuulete laulu, mille on kirjutanud Kaljo Raid ja tekst on piiblist Maarja kiituslaule naiskoori juhatab Ants. Äsja kõlanud Kaljo Raidi, Maarja kiituslaul kõlas kahtlematult meie lauluväljakul esmakordselt. Ja minu teada on esmakordselt sellel lauluväljak ka autor Kaljo rail. Me oleme Kaljo Raidi teoseid küll kuulnud. Kanadas teiste interpreetide esitatud. Kuna viimastel aegadel on tema loomingut mängitud ka siin, aga autor ise on vist küll esimest korda nii suure koori ees tänusõnu lausumas. Konstantin Türnpu küürjend meeskoori juhatab Alo Ritsing. Aga tahaks veel kuulu kuidagi üle anda edasi kanda seda visuaalset efekti, mis viimaste laulude ajal on tekkinud. Praegu laulsid mehed seisid püsti ja lava keskel meistrit. Naisristkülik aga enne kui esinesid naised ja nüüd jälle naised tõusevad püsti, mehed istuvad ja on nähtaval ainult naised. See on üks uus võte. Korraga on laval nais- ja meeskoorid, aga esinemise ajal justkui oleks üks kooriliik värvi vaheldus. Pildi vaheldus. Mikeli eestikeelsed sõnad on kirjutanud Roots elurõõm, koori juhatab Silvia, neil. Esinevad meeskoorid. Kõlama hakkab Sanctus rubiini reekviemi deemoni meeskoori juhatab Kuno areng. Taas laulavad naiskoorid. Tõsta oma silmad Feliks Menderson partoldi oratooriumi eelias naiskoor juhatab Vaike Uibo. Ludwig van Beethoveni kõik taevad, laulvad juhatab Ants Üleoja.