Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva 14. märtsi olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku toom. Koalitsioonikonsultatsioonid kestavad, Eesti-Vene piirilepingu saatus on lahtine. Ränderaamistiku Jüri Ratas toetab. Kui te küsite, et kas ränderaamistiku osas minu positsioonid on muutunud kasvanud ei ole. Rahandusministeeriumi tellitud PricewaterhouseCoopersi läbi viidud aktsiisi mõju uuringust selgub, et piirikaubandus on tulnud, et jääda. Uuring hoiatab uue valitsuskoalitsiooni moodustajad aktsiiside järsu muutmise eest, sest selle mõjud on ettearvamatud. Me kindlasti ei saa analüüsi tulemusel väita, seega, milliste aktsiisi kasutada Pealt see piirikaubandus tekkis, et nende kasvude tagasikeeramisel ta kaoks. Ungari peaminister Viktor Orbán saatis Euroopa poliitikutele kirja, milles palub oma parteid Euroopa Parlamendi Rahvaparteirühmast mitte välja arvata. Homseks kutsutakse Tallinna ja Tartu koolinoori tundide asemel tänavale, et juhtida avalikkuse tähelepanu kliimaprobleemidele. Koolijuhtide seas leiab aktsiooni kiitust kui muremõtteid. Täna on emakeelepäev traditsiooniks saadud tradid tsooniks saanud vikerraadio. Etteütlus oli laulupeoteemaline. Laulu ja tantsupeole soovivad kõik, olgu nad nii-öelda euro aastal sündinud kooli uusikud kes lauluväljakul veel hästi ei orienteeru. Ilm püsib pilves, Päeval sajab lörtsi ja vihma ja õhutemperatuur on öösel null kraadi ligi, homme päeval kolm kuni seitse plusskraadi. Alustame siis sisepoliitikas. Koalitsioonikonsultatsioonidel on täna teemaks olnud kultuur, sport, noorsoopoliitika, vist ka tervishoid. Läbirääkimised algasid kell üks päeval ja veidi aega tagasi. Nad kestsid need, kui kaugele jõutud on, ei ole täpselt teada. Ka valitsuse pressikonverentsil räägiti pea ainult koalitsioonikõnelustest, kuna välis ja julgeolekupoliitika teema on läbi. Pisut küsiti Jüri Rataselt. Mida saab ta öelda ÜRO ränderaamistiku ja Eesti-Vene piirilepingu kohta. Ränderaamistiku osas on ju Eesti oma positsiooni väljendanud. Ma lähtun jätkuvalt ÜRO ränderaamistiku puhul selles positsioonist, mida on välja töötanud välisministeerium. Ja ma olen jätkuvalt sellel seisukohal, et see ei ole Eestile juriidiliselt kuidagi siduv. Nii et jah, me arutasime sellel teemal ka sellel kõnelused, kui maja laual oli julgeoleku ja välispoliitika ja ma ütlesin selle välja, et ma ei näe kuidagi võimalust, et me teistmoodi positsioneeriksime. Nüüd kui rääkida edasi piirileppest ja piirilepingust. Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelise teatavasti need dokumendid ja seaduseelnõud, mis on, kukuvad nii või teisiti välja selle riigikogu lõppemisel. Ja nagu on öeldud, et liigutakse ainult juhul edasi, kui see liikumine mõlema riigi sees või mõlema riigi poolt paralleelselt liigutakse edasi. Selge on see, et kui see koalitsioon peaks sündima, siis selles küsimuses siin koalitsioonis on kindlasti ärimeest. Kõne all oli ka EKRE aseesimehe Martin Helme intervjuu Deutsche Welle'le, kus Helme rääkis, et inimestel Eestis ei meeldi Euroopa Liit ja ütles, et liidust ei ole Eesti majandusele kasu olnud. Tema sõnul läheneb Euroop poliitNõukogude Liidu laadsele rõhumisele. Jüri Ratas ütles, et ei näe võimalust võrrelda Euroopa liitu ja kunagist Nõukogude Liitu ning lisas. Ma olen täielikult teist meelt, ma arvan, et Euroopa Liit on olnud Eestile õige suund. Ma arvan, see on olnud edulugu. Ma olen lähtuvalt jätkuvalt sellel seisukohal. Seda näitavad ka tegelikult erinevad küsitlused ja uuringud, et on see üht või teistpidi küsimus, aga tsirka 70 protsenti või rohkem peab seda positiivseks. Nagu ma ütlesin teile, et me ei muuda selles osas oma oma joont seda. Me ütlesime eile välja ka saadikutele, kes esises ideeruvad. Ma olen rääkinud ka Martin Helmega sellest intervjuust täna ja minu teada ta ütles mulle, et ta teeb sinna omapoolse kommentaari. Vaevalt et ta selle üle on, on õnnelik. Ja ta on öelnud ka minu meelest oma sotsiaalmeedias, et tänasel hetkel loomulikult niukse intervjuusid ei annaks. Sotsiaaldemokraatide esindaja, välisminister Sven Mikser lisas omalt poolt Kui ühe poliitiku seisukohad selles osas, kas Eesti kuulumine Euroopa Liit on hea, kas Euroopa Liit on tervikuna hea asi või midagi, mis annavad nõukogude liiduga, et kui need seisukohad sõltuvad sellest, kas poliitik parajasti on kaasumas võimuliitu jäämas opositsiooni et siis ma arvan, et sellise poliitiku koht kindlasti ei ole riigivõimu juures, et kunagi 15 aastat tagasi ma ühest erakonnast just nimelt sellise skiso Frendise seisundi eest olin sunnitud lahkuma ja näen, et tagantjärele, et oli õige otsus. Aga kuulame ka Martin Helme, et ennast, see oli uudis plussis, vikerraadios. No esiteks, ma pean ütlema, et selle intervjuu andsin kohe pärast valimisi ja see oli aeg, kui evolutsiooni läbirääkimisi ei olnud ja teiseks muidugi see intervjuu noh et ega ma seal nagu normaalselt millelegi vastata ei saanud, mulle visati mingisuguseid etteheiteid, süüdistused või arvamused näkku ja siis paluti mulle öelda, et jah, ma olen süüdi. Aga hea küll, las ta olla. Mina ei usalda euro Euroopa liidu enda poolt tellitud küsitlusi, kus küsitakse, eks ju teile meeldib Euroopa Liit on ju kõik, me teame, et küsitluse metodoloogiat küsitluse sõnastuses on võimalik igasuguseid asju, aga fakt on ka see, et Eestis on läbivalt ükskõik, kas küsida euro kohta Euroopa liidu kohta on läbivalt, et olnud kuskil selline 25 30 protsenti inimesi, kes on Euroopa liidu suhtes väga kriitilised, nendel inimestel on õigus omada poliitilist esindatust ja väljundit. Täpselt samamoodi nagu neil ülejäänud kahel kolmandikul või kolmveerandil. Nii et keegi peab ju nende eest ka sõna võtma. Ida-Virumaa keskerakondlaste juhatus pidas täna koosolekut, et arutada muuhulgas, kuidas suhtuda käimasolevatesse koalitsiooniläbirääkimistesse piirkonna juht Eevi paasmäe, ütles René Kundlale. Iga partei, iga erakond tahab olla võimul, sest ainult võimul olles me saame ju oma valijate huve kaitsta. Loomulikult nagu ma olen juba varem väljendanud, et meie valija ei mõista selle koalitsiooni koosseisu kuid me leidsime täna konsensuslikult, et vaatame, mida see koalitsioon endast kujutab, milline on koalitsiooni kokkuleppe, kelle nägu ta on, kas me saame kaitstud oma valijate huve ja kui me seda suudame, siis on see ju väga hea, sellepärast et valitsuses me saame oma valija huve kaitsta, nii et me võtsime äraootava seisukoha ja soovime meie läbirääkijatele jõudu ja ja sellist sisemist veendumust oma partneril enda ja, ja mulle tundub, et ka meie partnerid on valmis minema edasi, selleks, et Eestis asjad paremini kulgeksid. Ja nüüd meie igaõhtuse kohustusliku Brexiti teema juurde kolme tunni pärast on taas Londonis Briti parlamendis hääletus, nagu sel nädalal pea igal õhtul, aga meil on hetkeolukorda kommenteerimas Brüsselis Epp ehand. Terepson sõna. Tere õhtust ja Suurbritannias Londonis hakkab siis Briti parlament taas Brexitit arutama ja hääletusele. On täna siis ettepanek küsida ajapikendust ja see valitsuse ettepanek on siis sõnastatud nii et küsitakse ajapikendust kuni 30. juunini, juhul kui parlament kiidab heaks Theresa May lahkumislepp enne kahekümnendat märtsi, ehk siis järgmisel nädalal enne seda, kui Euroopa Liidu liidrid kogunevad Brüsselisse ülemkogule ja juhul kui parlament seda heaks ei kiida, siis käib jutt juba pikemast lahkumisvõi pikemast ajapikendusest ja siis sel juhul ka Suurbritannia osalemisest seekordsetel Euroopa Parlamendi valimistel. Euroopa ülemkogu eesistuja Donald Tusk andis oma hommikuses sotsiaalmeedia postituses teada, et tema igal juhul kutsub järgmisel nädalal ülejäänud riikide juhte olema avatud sellisele pika ajapikenduse pakkumisele. Kui Suurbritannia tahab ümber mõelda oma Brexiti vähenemise. Näiteks viskas pehmema lahkumise suunas või tahab minna valimistele või referendumile. Nii et tundub, et need asjad liiguvad selles suunas, et kui järgmiseks nädalaks Suurbritannia parlament ei ole ikkagi seda praegust lahkumislepet heaks kiitnud. Theresa May loodab ikkagi veel sellega kuhugi jõuda, olles pannud nüüd järsu lahkumise pooldajad selle fakti või olukorra ette, et kui ta nüüd selle poolt ei hääleta siis lükkub kogu see asi edasi ja võib-olla jääb lõpuks hoopis ära või, või kujuneb hoopis pehmemaks, kui, kui nemad seda soovivad. Nii et kui Theresa meil ei õnnestu seda toetust saada järgmiseks nädalaks, siis tõenäoliselt läheb see Brexiti protsess pikemaks ja siin räägitakse ikkagi sellest pikemast ajast siis vähemalt aasta pikkuse pikkusena, nii et siis võtab see protsess jällegi teistsuguse tempo ja mõõtmed. Aitäh, et ootame siis tänaõhtuse hääletuse jälle ära, aga nüüd muud välisuudised ja Kai Vare Ungari peaminister Viktor Orbán palus oma finishiparteid Euroopa Parlamendi Rahvaparteirühmast niite välja visata. Fidesz'i väljaheitmiseks on ettepaneku teinud 13 partei esindajad. Euroopa poliitikud on juba tükk aega mures olnud Ungari seadusemuudatuste ja demokraatiast eemaldumise pärast, aga viimane piisk karikas oli Ungaris algatatud sisserände ja Euroopa Liidu vastane kampaania, milles süüdistati isiklikult Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckerit ega Ungari päritolu filantroop. Orbán saatis parteide juhtidele kirja, milles palus vabandust. Tema sõnul ei ole mingi saladus, et migratsioonikristlike väärtuste kaitsmise ja Euroopa tuleviku teemal on suured erimeelsused ning teada on ka see, et Ungari ei soovi oma seisukohti nendes asjades muuta. Aga pole mõistlik sellepärast üht parteid poliitilisest perest välja arvata, leiab Orbán. Tavalus võimalusel väljaheitmise otsus üle vaadata. Vähemalt ühe väljaviskamist pooldava erakonna juht, flaami kristlik demokraat Potter Bekke ütles, et andekspalumist ei piisa, sest asi on Euroopa väärtuste austamises ja koostöös Euroopa Liidu välispiiri kaitsmisel. Selles pole muutust märgata ja seega ei ole Fidesz'i koht Euroopa rahvaparteis, nentis päike. Euroopa Parlamendi ei andnud Euroopa komisjonile mandaati kaubanduskõneluste alustamiseks USAga. Ettepaneku kohaselt oli kavas alustada läbirääkimisi autotollide üle, aga põllumajandustoode kõnelustelt välja jätta. Kavas oli seada ka tingimuseks, et kui USA kehtestab vahepeal mingeid tolle, jäävad läbirääkimised kati. Euroopa Parlamendi liikmed ei jõudnud mandaadi andmises üksmeelele ja ka liikmesriigid on kõneluste suhtes eri meelt. Näiteks Saksamaa tahaks läbirääkimisi Prantsusmaaga, pigem mitte kartlased kõneluste alustamine trumpi ka võib europarlamendi valimiste eel anda hoogu euroskeptikutele. Venemaa juhtivad pangad teevad ettevalmistusi juhuks, kui USA kehtestab uued sanktsioonid. Agentuuri Reuters andmetel koostavad sperbankveedeebee Gazprom, pank ja teised laane, kuidas 11 toetada, et tagada niinimetatud korrespondentarvete kaudu juurdepääsu USA dollarile või teistele suurematele välisvaluuta teleuus. Skeem aitaks vähemalt esialgu vältida paanikat, kui üks või teine suurpank enam dollaritehinguid teha ei saa. Rahandusministeerium tellis Price Waterhouse Coopers aktsiisi mõju uuringu, mis annab uue valitsuskoalitsiooni moodustajatele selge prognoosimudeli aktsiisipoliitika kujundamiseks. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. PricewaterhouseCoopersi uuring näitab, et piirikaubandus, mis kaasnes alkoholiaktsiisi tõstmise kand, tagasipööramatu uue valitsuskoalitsiooni moodustajaid, hoiatavad analüütikud aktsiiside järsu muutmise eest sest selle mõjusid ei saa ette arvata. Nii on näiteks Põhjamaad, kus piirikaubandus tavaline, teinud muudatusi aktsiisipoliitikas, vaid väga vaatlikult naaberriikidega kooskõlas Price Waterhouse, Coopers, Advaizarsi juhtivkonsultant Erki Mägi nentis, et piirikaubandusest tingitud suuremad mõjud meie ettevõtlusele ja aktsiisilaekumistele on ära olnud. Nüüd võib oodata pigem olukorra stabiliseerumist vaadates ajaloolisi numbreid, siis kõige järsem kasv on tänaseks toimunud. Et kui neid hinnalaste sai tundlikkus ja vaadata, siis need on nii-öelda langusteel, et see ei tähenda kindlasti, et meil piirikaubandus edaspidi ei võiks kasvada, aga kui ta seda teeb, siis ta teeb seda oluliselt väiksemas kiiruses, kui ta on seda seni teinud. Ja uus koalitsioon peaks olema väga selge oma strateegiapüstitust, mida nad tahavad saada ja pigem ettevaatlik kui riskialdis sinna, et kui riskialdis või, või ettevaatlik riik peaks olema, et, et see on ikkagi pigem nüüd valitsuse otsustada. Aga meie uuringu järeldustest võib küll öelda, et kui minna nüüd aktsiise veel olulises määras, kas tõstma või langetama tal on ükskõik kumba pidi siis siis selle mõju, kui on suhteliselt ette teadmata, et, et me kindlasti ei saa analüüsi tulemusi väita, et see, kuidas ta tekkis ja milliste neil aktsiisikasvude pealt see piirikaubandus tekkis, et nende kasvude tagasikeeramisel ta kaoks. Pigem ma arvan, et ta ei, ei kao, vähemalt mitte nii kiiresti. Erakonda Isamaa kuuluv rahandusminister Toomas Tõniste ütles, et ministeeriumi tellitud analüüs on oluline dokument, milles, et aktsiisipoliitika kujundamisel juhendada. Uue koalitsiooniläbirääkimistel pole veel maksuteemasid käsitletud. Üks läbirääkimiste osalisi populistlike loosungite toel esile tõusnud EKRE on lubanud aktsiise langetada, et tuua neilt laekuvad maksud tagasi Eestisse. Kas aktsiiside langetamine annaks Tõniste hinnangul loodetud tulemuse? Mingi mõju võib-olla sellised inimeste käitumisele oleks, aga tegelikult analüüs näitas, et tegelikult, et piirikaubandust see ei kaota. See mõju piirikaubandusele on tegelikult võib-olla paljudest muudest faktoritest tulenevalt sama suur, kui on see aktsiisipoliitika. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu täht rõhutas samuti, et eelkõige tuleb läbirääkijatel paika panna see, mille nimel mingeid muudatusi plaanitakse. Aktsiisipoliitika puhul peame väga selgelt endale selgeks tegema, mis on eesmärk. Kas eesmärk, kui on eelkõige raha teenida ja sektori majandusnäitajaid edendada või pigem rahva tervis. Kui tervis on peaeesmärk, siis mõnikord ongi mõne majandusnäitaja vähenemine hea märk sammast tuleb silmas pidada ka seda tarbimistrendi, et nüüd me ootame vähenemist, et edukas on alkoholipoliitika alles siis, kui tarbimine väheneb. Homme jõuab Eestisse koolinoorte kliimaprotest, mille raames kutsutakse õpilasi koolitundidest meelt avaldama. Tartu koolijuhtide seas on erinevaid arvamusi, aga Nairobi kliima suurel konverentsil on homme samuti põhiline päev, kus võetakse vastu avaldus ja seal on see konverents või assamblee oluline ka selle poolest, et seda juhib Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler. Nii et keskkonnateemad on homme kahtlemata olulised Euroopa teemadest veel nii palju ja Eesti valitsusest, et täna otsustas valitsus, et Eesti on valmis pikendama Ühendkuningriigi taotlusel riigi lahkumise tähtaega Euroopa liidus, nii et õhtune Londoni hääletus on teatud määral juba nagu ootele pandud. Sotsiaaldemokraadid lükkasid käima erakonna sisevalimised Euroopa Parlamendi valima, sest eks nende käigus selgub sotsiaaldemokraatliku erakonna valimisnimekiri koos kandidaatidega. Järjestusega ja kandidaatideks on Marina kaljurand Ivari Padar, Sven Mikser, Monika Haukanõmm, Silver Meikar, Marianne Mikko, Eiki Nestor, Katri Raik, Tanel Talve, Triin Toomesaar ja Indrek Tarand ja valimisnimekiri saab lõplikult paika viiendal aprillil, kui tuleb kokku erakonna valimiskogu. Sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski on teinud ettepaneku, et valimisnimekirja võiks vedada suursaadik ja diplomaat Marina Kaljurand. Aga täna on emakeelepäev ja sel puhul toimus juba traditsiooniks saanud vikerraadio etteütlus. Osalejate arv oli sel aastal rekordiline, neid oli ligi 8000 ja sellest Erle loonurm. Aitäh kaasmaalane, et pärast mitmendat seitsmendat korda tõe ja õiguse vaatamist ärksalt etteütlust kirjutad tähistamaks riigikeele ning laulupeo juubelit. Laulu- ja tantsupeole soovivad kõik, olgu nad nii-öelda euro aastal sündinud kooli uusikud, kes lauluväljakul veel hästi ei orienteeru. Kaja Kärneri esituses kõlas lõike etteütlusest, mis oli tänavu laulupeoteemaline tähistamaks laulupeo 100 viiekümnendat sünnipäeva. Žürii liikmed Triin Toome, Hosman ja Peeter Päll rõõmustasid suure osavõtjate arvu üle. Millised olid aga peamised eksimused? Üks vigadest on vana hea tuttav see on nii-öelda mis kirjutatakse sidekriipsuga, aga järelikult on olemas ka teisi variante, kui nii-öelda vähemalt kirjutaja arvates ja rahvusringhääling, mis oli siin siis poolikult ja ei olnud täisnimena Eesti rahvusringhääling ja siin tekstis oli ta väikese algustähega. Kas võrreldes näiteks eelmise aastaga on need vead, noh, muidugi need sõnad on, eks ole, erinevaid, aga kas, kas need vead on nagu sellised tüüpvead või on täitsa uusias sügamis valesti läheb? Pigem on tüüpvead ja sellepärast, et komad ja suured väiksed algustähed on need, mis inimesi kõige rohkem tavaliselt küsima panevat keele teemal. Aga kuidas teile tundub, kui seda õiget ütlust nüüd vaadata sellel aastal eelmisel aastal kas eesti rahvas üldiselt kirjutab hästi? Natuke rõõmustab ka isegi see, kui meiega natuke pahandatakse, et miks, miks see etendus oli nii ja naasugune, et kas need laused oleks võinud olla sisukamad või oleksid võinud olla teise, teise sõnavaraga, et see kõik näitab, kui väga inimesed seda südamesse võtavad? Ja mul on sama mõte, et, et see näitab, et eestlane väga armastab siiski oma keelt. Ja, ja kui ma täna siia hommikul rongiga sõitsin, siis ma mõtlesin just selle peale, et, et mis on see hetk, kui mis teeb kõige kurvemaks seoses eesti keelega. Ja siis äkki tabasin end sellelt mõttelt, et kõige kurvemaks teeb see, kui eesti keelt enam ei räägita. Korra ma vaatasin rongis ringi, et kõik on oma nutiseadmetes. Ehk et kuni me räägime ja kirjutame, on kõik hästi. Ja tänasel emakeelepäeval anti Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis üle ka Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad. Ühtekokku anti välja 12 auhinda 11. kategoorias ja näiteks sai proosa kategoorias preemia Martin algusromaaniga midagi tõelist. Luule aastapreemia sai ta ahi, kogumikuga, sõda ja rahutus. Näitekirjanduse aastapreemia, Jim Ashilevi unusta unista laste- ja noorsookirjanduse preemia, Andrus Kivirähk Tilda ja tolmuingel ja Tallinna kooliõed, kelle töö on hoolitseda enam kui 50000 koolilapse tervise eest, tegid pöördumise lapsevanematele vaktsiinidest keeldumisi on kaks korda üle ohtliku taseme. Rahvusvahelised hoiatused on väljas. Olukord on murettekitav. Mure number üks on hetkel leetreid, umbes kümnendik lastest on vaktsineerimata, mis on kaks korda lubatust rohkem. Ja 300 vaktsineerimata õpilast võib esmapilgul olemas olla talutav, aga see on ainult Tallinna näitaja, pole absoluutnumber, vaid iga-aastane vaktsineerimata jäävate laste arv. Maailma Tervishoiuorganisatsioon hoiatas Eestit juba kaks aastat tagasi ja tänane jooksev statistika näitab, et endiselt jääb vaktsineerimata mitte kuni viis protsenti, vaid ligi 10 protsenti koolis käivatest lastest. Eestis on praegu igal pool plusskraadid ühest kuni kuueni, mis saab edasi sellest Ülle Jõemaa. Üle Läänemere ja Baltimaade edelast kirdesse liikuvad madalrõhulohud toovad meile lähipäevil sagedasti sajupilvi. Ööl vastu homset on Eestis pilves ilm, aeg-ajalt sajab lörtsi ja vihma. Puhub kagu ja lõunatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur kõigub miinus ühe kuni pluss kahe kraadi piires. Homme päeval püsib pilves ilm ning vahetevahel sajab ülekaalus vihmad, kuid on lootust, et siin-seal pilvekiht lühiajaliselt ka hõreneb. Puhub kagu ja lõunatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb pluss kolme kuni pluss seitsme kraadini. Ja millised on olulisemad spordiuudised, sellest räägib Juhan Kilumets. Eesti jalgpallikoondise keskkaitsja Karol Mets liitus valitseva Rootsi meistri Stockholmi ikooga. Kaks aastat Hollandi kõrgliigas NAC Breda meeskonnas mänginud 25 aastane mets sõlmis Aikoga 2021. aasta lõpuni kehtiva lepingu. Rootsi kõrgliiga uus hooaeg algab 31. märtsil. Avavoorus läheb AIK kodus vastamisi ester sondiga. Jalgpalli meistrite liigas selgusid kaks viimast veerandfinalisti mullune finalist Liverpool alistas võõral väljakul Müncheni Bayerni kolm. Üks ja pääses kaheksa parema sekka. Saadi omanee viis Liverpooli üks. Null juhtima, kuid avapoolaeg lõppes üks. Üks viigiga. Teisel poolajal Inglismaa suurklubi kodumeeskonnale võimalust ei jätnud, 69. minutil lõi Liverpooli teise väravavööd Silvan täik ja kuus minutit enne normaalaja lõppu vormistas oma teise tabamusega kolm. Üks võidu, saadi omane avamäng oli lõppenud null, null viigiga. Ka Barcelona ja Lyoni avakohtumine jäi null, null viiki, kordusmängus oli Barcelona koduväljakul aga selgelt parem. Hispaania tippklubi juhtis juba pooletunnise mängu järel kaks. Null ja kuigi teise poolaja keskel vähendas Leon vahe minimaalseks, lõi Barcelona seejärel veel kolm väravat ja võitis mängu viis. Üks. Veerandfinaali jõudsid sel korral koguni neli Inglismaa klubi Liverpooli kõrval ka Manchesteri meeskonnad City ja United ning Tottenham. Kaheksa parema seas mängivad ka Torino Juventus, Amsterdami Ajax. FC Porto ja eile koha taganud Barcelona Östersundis jätkuvatel laskesuusatamise maailmameistrivõistlustel on täna kavas paarissegateatesõit Eestit esindavad Tuuli Tomingas ja Rene Tsahkna. Kell kuus alanud võistluse otseülekannet näeb ETV kahest. Mäesuusatamise maailmakarikaetapil Andorras soldeus võitis meeste ülisuurslaalomi itaallane Dominik Paris. Sel hooajal seitse maailmakarikaetapi võitnud ja ülisuurslaalomi maailmameistriks kroonitud Baris võitis ühtlasi hooaja kokkuvõttes ülisuurslaalomi kristallgloobuse. Täna järgnesid Talle šveitslane Mauro kaviisel ja austerlane Vincent Krihmayer. Samas toimuval naiste maailmakarikaetapil võitis ülisuurslaalomi sakslanna Victoria rebensburg, kes edestas austerlannatamara tiplerit ja itaallanna Federica Brin joonet. Need olid siis tänase päevakaja uudised kuulmiseni.