Praegu lahkuvad naiskoorid lavalt, et anda ruumi tantsijatele tantsu süüdi esitamiseks. Meie raporteerimispaik on otse peojuhtide juures ja nii nagu arvata võiks ja on ka nendel praegu kõige kibe kiiremad hetked, sest autogramme tuleb anda. Siin on küll vist kõigi naiskooride esindajad, on väikese autogrammi raamatuid, on aga ka päris suuri ja tütarlapsed kummardavad dirigentide ette ja ja ka see ei ole kerge töö, nii nagu reporteril praegu sõna leida. Sest siin ei piisa mitte ainult autogrammist, vaid juurde kirjutatakse ka ikkagi mõni iseloomulik sõna mõte, mis selle laulupeo paneb konkreetselt paika ajas ja ruumis. Meie selja taga siinsamas istuvad Moskva sõjaveteranide koori liikmed ja seegi on mõtlemapanev pilt, sest nad on tulnud kõik oma sõjaaegsete orderitega. Need on mehed, kellele oleme tänu võlgu meie rahupäevade rõõmsa kauni laulu eest ja astungi nendele lähemale, et küsida. Missugused on külaliste muljed. Strahvetega laievastekspetsiat Lenja. Väga jätamegi külalise jutust meelde siis mõte, et tuleb nii edasi pidutseda, tuleb samal tasemel olla. Ja nüüd siis tulevad lavale tantsijad ja meie mikrofoni juures on sellesama tantsu süüdi autor Eesti NSV teeneline kultuuritegelane Nelli uustalu ja muidugi täna praegu ka üksjagu muret. Mure on. Läheks kõik ilusti rütmi ja õige jalaga, saaks õigel ajal õige astme peale ja read oleksid jutis ilusti praegu vaadates read on ju väga sirged, paistab ja et tüdrukud on ennast hästi kokku võtnud, sellega nägime suurt vaeva. Kes on tantsijad ja palju neid on tantsida 80 Tallinnat ainult naisrühmad veel on, kolme rajooni rühma võtab ka osa, et me saime niimoodi arvu täis, täpselt, siis on parem jooniseid teha. Ja kust tuli teile selline mõte? Tantsitud on läbi aegade läbi sajandite ikkagi rohelisel murul, aga nüüd järsku trepiastmetel ja meil siin väiksed oleme nüüd proovinud enne ka midagi teha. Praegune seade treppidel on kolmas. Möödunud suvel tegime kontserdil aga nii suurte joonistega nagu praegu ja nii suurte liigpikka Uladuste üllatusliikumistega. Esmakordselt proovime ma jõudu. Missuguseid mustrikiri olete tahtnud meile näidata, mis nüüd praegu hakkavadki suure kõlakaare alt tekkima. Need on lihtsad diagonaalid, suured diagonaalid ja praegu üles-alla liikumised risti läbi minemised. Need viivad neid järgmise tantsuasendisse sabatants. Ja kohe nad vajuvad kükki ja võtavad asendi sisse. Järgmiseks tantsuks. Targa rehaluseks. Ja nüüd oleme siis sabatantsu juurde jõudnud, kuidas läheb? Sabatants paistvad läks päris korralikult, kuigi raske on jälgida iga tantsijat. Üldine mulje oli korralikult ja kerge, targa reharonist siiamani k. Paistab, et läheb, no meil on veel suured asjad ees, eks näis, mis edasi Osabist kõige raskem on siis siin tuleb, eks, vot praegu just hakkab peale kiirem osad. Ja jooksja kutsus aplausi esile, näete seda Anist jooksu. Me oleme enne ka kasutanud ka muru peal. Need seen, mida me siiamaani pole suutnud käsutada ja mis on minu unistus, et me saaksime teha ka ringis rikkumisi astmete peal, mida siiamaani ei ole vist käinud ettevõtte, eks näeb, mis tulevik toob, kas sellel tantsul on veel suuremat tulevikku sellel suvel, arvestades kõiki pidustusi, mis veel ees on ja sama tantsime kannamete kuu lõpus, 25. 26. juulil toimub tants tantsijate kontsert siinsamas lauluväljakul ja nad tantsivad siis murul, publik, pealtvaatajad istuvad trepiastmetel ja me kordame samuti Targa rehealuse ja simmanipolka muidugi juba teises seades. Aitäh teile, Nelli uustalu, jätame teid nüüd rahulikult oma loometööd vaatama. Lugupeetud kuulajad, õige põgusalt, püüdke ennast sisse elada muusikasse. Sest kirjeldada liikumist on, on siin tõesti väga raske ja siis, kui meil õnnestub, jätkame vestlusi külalistega peo muljetest. Vaata külaliste hulgas on vasteks teenekamaid Nõukogude Liidu rahvakunstnik, ülevenemaalise kooriühingu esimees Vladislav Sokolov. Võib öelda, et ta on küll külaliste seas, kuid ometigi võiks teda kutsuda ka oma inimeseks meie koorilauljate jaoks, sellepärast et ta on meil niivõrd sagedane külas käia ja meie laulupidude üks üldjuhtidest siis on, sest kui te mäletate, siis eilegi dirigeeris ta. Päris ime Vladislav Sokolovski käest, et kuidas ta end tundis lastekooride dirigendina, sellepärast et temal, erinevalt teistest juhtidest polnud ju proovi võimalust. Ta ütles, et muidugi see on seotud teatud raskustega, aga kõik läks ladusasti, sest ta teadis seda juba ette, et need koorid kõik kuni viimseni on ülihästi ette valmistatud. Ja kõigis neis lastes on laulutraditsioon juurdunud juba väikesest peast. Et kõik läks kenasti ja ta jäi siis meie lastekoolidega rahule. Aga teie kui spetsialisti käest tahaks pärida ka niisugust asja, teil on kogemusi meie eelmistest laulupidudest, Te olete dirigeerinud ka meie koore varem. Millised on nüüd võib-olla Need erinevused, need muljed just sellest laulupeost, mida võib-olla eelmistel ei olnud, olgu nad kasvõi veidi noh, nurisevad laadi, sellepärast et te olete asjatundja, teie iga hinnang on väga väärtuslik. Nats, Kiievašifitsüklenjuvad Hannashi, Vietnam, praasnike, Bodo Mustovi spetsialisti S5. Suur tänu, sest nagu teada, Meie võõrustaja ja väga hea vana tuttav Gustav Ernesaks tuvastasid ära ka lühikeseks ajaks meie juurde intervjuu andmiseks. Mõne sõnaga viimasele küsimusele auväärse külalise vastus, ta ütles, et ta ei saaks öelda, et midagi oleks nigelam kui eelmistel pidudel. Ta ütleb, et iga viibimine meie laulupidudel on andnud talle tunde, justkui paremini enam ei saaks. Aga ikkagi uuel peol on ta tajunud mingit progressi. Ja seekordsel peol tundis tema, et dirigendid kõik suutsid nagu enam omaenda sisemust panna laulu juhatamisse kõrgel kunstilisel tasemel, selle hingestamisse mitte ainult selleks, et hiigelkoor koos püsiks, koos laulaks ja rütmid ja kõik see vaid, et nagu enam juhatasid laulu. Ta ütles, nagu esitasid enam laulu lasen kohmakalt ja, ja võib-olla ebaprofessionaalselt tõlgitud, aga meeldiv on tõlkida Häid sõnu, kui need tulevad inimese käest, kes on koorimuusika nii suur spetsialist, et ta tühje sõnu tegema ei hakka. Ja tahaks loota, et külalisele ja kõigile, kes siin kuulamas on ja publikuhulk ei ole sugugi vähenenud pakub kohe nauditavat elamust. Meie meeskooride esinemine. Sest seegi on omamoodi suur kunst, kuidas kasvõi tuntud laul iga kord pisut teisiti pisut kuuemana kõlama panna. Täna meeskoride kavas esimeseks kriigi kantaat, uus Isamaa. Meil kõigil on oma mälestused erutavad mälestused selle kuulmisest tudengipõlvest meenutan, kui akadeemiline meeskoor esimesi kordi käis Tartus esinemas ja kui me seda kuulsime nende esinemiste Laulas, siis oli küll niisugune tunne nagu jooksis külmavärinad mööda selga, sest ka niisugune võib olla hingeliigutuse mõju. Jaga Gustav Ernesaks ise on öelnud, et temale ta andeks tundus, et pole kohane juuksekarva lõhki ajamises töösting. Et laulmise värskust ei tohi lämmatada, aga mitte äärmist tehnilist täpsust taga ajades. Näiteks ei saa mitte vaiki olla. Seda võiks ju laulda nii õnnetuna kui õnnelikuna või emana. Lapsena sõbrana igal oma vaevumärgatav erinev kande värving. Ja aastakümneid hiljem tundsin laule korrates ka iseennast erinevana. Ja see on ju ka meie laulupidude suur väärtused, vanad tuttavad laulud. Me kohtume nendega uuesti. Esinevad meeskoori võstubajut, Novski, Harry Edward kriid, kantaat, Uus-Isamaa kantaat, Nova, jääd sinna. Tekst börsidel, Göransson, solistan, Aleksander särab. Dirigent Eesti NSV rahvakunstnik. Närud närdistest askees ser Olev Oja. Lausniisama võimas, kui laul hea kuule, mida tähendaks, kui kaks reporterid lisavad oma aplausi sajatuhandelise aplausile. See ei tähenda midagi, teie ei kuuleks seda, kuid ka meie tahaksime ennast välja elada ja kui ei saa laulda, siis on ainus võimalus siis tahad aplodeerida. Laul. Helilooja kappasid vers Selim palgren sõnade autor Slavane Pisavad Gustav Freudi miili põletaja Publeugi juhatab Eesti NSV rahvakunstnik viriseeru Epner Od näpistes Danskesse ser Kuno areng. Gustav Ernesaks tekst. Juhan Smuul mehe töö mus Koit Ruud dirigendipuldis Eesti NSV rahvakunstnik Narud närbistestankesse ser haarel toiba. Meestelaul ja meeste ovatsioonid. Hetkeks on vaikus, vaikus enne kooride vahet tõsta ja meie oleme taas meie mikrofoniga üldja aujuhtide juures, Eesti NSV teeneline kunstitegelane Tuudur Vettik, kuus korda olnud meie laulupidude üldjuht mitmel 10-l korral seisnud laulupidude dirigendipuldis, paljude sadade koori- ja soololaulude autor. Pidutuju teile, kallis Tuudur, Vettik. Te oskaksite ütelda, kui me praegu küsime, et kui palju on praegu nende peoliste lauljate koorijuhtide hulgas teie õpilasi. Ei tea ütelda nii palju. Võib-olla küll, aga nad on juba ka juba välja kasvanud. Jänes küsib, kas te mäletate, millal ja kes olite esimesed pillased? Esimene venelased olid Narva-Jõesuus närvi ees algkoolis. Siis te töötasite seal kooliõpetajana ühe aasta, töötasin seal Narva-Jõesuukoolis üldse kooli oli see aga esimese laulupeo kõige suurem mälestuspilk. Esimene laulupidu, Narva Jeesus, Viru, Ingeri laulupidu 1923. Siis hakkas peale. Nii et siis juhatasite, aga teie laule? Missugune teie lauludest on teile endale kõige armsamaks saanud, sest üks osaline, see, mida nüüd valitakse komisjoni poolt laulupidudel laulma, siis võib-olla polegi see päris see. Öeldakse, et vanakuradil on kõik lapsed armsad, kuigi nad on kõik mustad. Ja muidugi ma ei tea, mis see mulle ja kõik on naermas. Nii, vaatame neid publiku poole lauljate poolt hoopis ja öelge, mida see meile kõigile tähendab, see laulupidu? Väga suurt elamust kahtlemata suurt elamust ja et see üle viie aastat seda sügavam elamus õmbee, kui see oleks tehti, siis ta võib olla kaotas oma mõju, aga suur kord laulu äärmiselt võluv kuulata, kui hästi läheb. Kuidas on läinud, kas on läinud aastatega paremaks vahelduva õnnega, vahelduv, õnnelik, ega, ega ka, et need kõik sellega muidugi tõuseb, päästab natuke allapoole minema, siis seal hakkab tõusma. Praegu hakkavad poisid teie kevadelaulu laulma. See on noortele pühendatud, aga meie teame, et teil on olnud laule, tähendab, teile on pühendanud laule Mart särgi ja teie teie elus on palju huvitavaid kokkupuuteid temaga olnud. Mida, mida, mida te sellega tahate küsida? Nii ma tahan sellega küsida seda, et, et te olete ilusasti mälestuste kirjutanud oma mälestusi sellest, kuidas te olete Mart Laariga kokku puutunud. Räägite midagi tänagi, Mart Saare laulud, taand elanud. No Märt järele ole kahjuks täna on ainult ainult allid Allik. Ja siis teine hällilaul ka veel. Nii et minu arust see oli suurmeistrile on liiga vähedena antud, ruumi peaks rohkem olema kindlasti ja, ja need, need on ka niuksed siiski no mitte mitte just esmajärgulised. Nojah, see on nii, nagu me ütleme ühed ja samad laulud ei või pidevalt repertuaaris olla, ikka peab vaheldust ka olema. Et need on neitsi hällilaul, sellepärast öeldakse, et on väga kerge ega Kerry, aga ta on ta südamlik, ilus küll. Aga. Siin küll laululavale läheb, ütleme 10000 inimest. Siis kui pianos lauldes ei kosta see kuskile sinna, eks ole, oled nii kaugele, et need tulevad ja muidugi muidugi ikka ikka niuksed niuksed piano lauludega need siin ei ole. Ei ole nende vedu, missugune peaks olema siis õige laulupeo laul, õigel ajal väga kõlav jää, meloodiaga kõlav lihtütleme läbipaistva kõlage ehmeloodiga, see on siin läbi, lööb komplitseeritud, ei, ei lähe nagu, nagu praktika näitab. Nii, lugupeetud meister, head jõudu teile siis ühe hea laulupeo laulu järjekordseks kirjutamiseks. Sõnad rahvaluules lava närudne Launi kevadele Behielismi juhatab Eesti NSV teeneline kunstitegelane, virise Orata, võsume ideetilis kustestas keelse serv, Venno Laul. Kõlama hakkab Aksel Pajupuu seatud sorti viis meremeeste laul sablangebi prograbordki Aksele pajupuu tehni Mariko koori juhatab dirigent Venno Laul. Ani võistleb mihklit must kiimi. Jälle on reporteri mikrofon otse lauluväljakul rohelise muru keskel ja siin külaliste pingeridade vahel. Laul ja pidu. Ühesõnaga laulupidu on praegu täies hoos pühendatud vabariigi 40.-le aastapäevale. Praegu tervitavad mees ja lastekoori kõiki dirigente ja üldjuhte. Kuid nüüd oleks küsimus EKP Keskkomitee sekretärile üldlaulupeo peakomisjoni presiidiumi esimehele Rein Ristlaane. Kuidas laul on siiamaani kõlanud? Kuulata, kuidas kõlab aplaus. Kui on selline aplaus, kõlab siis laul on olnud sad aplausi väärt. Laul on tõepoolest kõlanud väga hästi. Mulle isiklikult väga suurt rõõmu, et. Sellel laulupeol minu arvates on tunda kvalitatiivset nihet laulude esitamisel. Hästi kõlasid paljud, ma ütleksin. Komplitseeritud mälu. Näete, mis poisid peavad lavalt ära tulles. Poisid jooksevad alla ja mehed aplodeerivad. Kõik on nii nagu olema peab. Mulle isiklikult suurt rõõmu, et just mitte ainult massiga ei löö, tagu võiks sportlaste väljendust kasutada vaid nimelt oskuse kvaliteediga. Tõepoolest sellised keerulised laulud nagu näiteks Veljo Tormise küla kuule. Või Tambergi kantaat teretus, laul kõlasid suurepäraselt ja, ja paljud teised Gustav Ernesaksa Bideni sõnadele kirjutatud muusikale väga keerulise koega, komplitseeritud laul, kõik need esitati nii loomulikuna, nagu nagu nende laulmine ei olekski kunst, vaid vaid tuleks, nagu öeldakse, ilma õppimata. Tegelikult on see loomulikult väga suure ja põhjaliku töö vili ja selline meie laulupidude uus kvaliteet esituses. Minul isiklikult väga suurt rõõmu teinud. Ja organisatsiooniline külg nähti ju väga palju vaeva ja tööd oli enne. Üldine organisatsioon muidugi on, on suur ja tugev ja on üldiselt kulgenud ladusalt. Aga jällegi teeb toredat rõõmu siin uued leiud laulupeo lavastuslikus küljes, alates rahvaste sõpruse õhtu vägevas lavastusest ja. Lõpetades nüüd täna toimuvate liikumistega, mille juures on palju huvitavat ja toredat näiteks mees- ja naiskooride ühine laulmine ja üheaegne olemine laval sellistena, et kord olid nähtaval ainult mehed, kord ainult naised. Kõik see näitab, et kõrvuti laulu kvaliteedi tõusuga, organisaatorite tegevuses on märgata uue kvaliteedijooni ja selle üle on on südamest hea meel. Aitäh teile. Ja nüüd tulevad siis lavale kõik ühendkoorid ja nüüd jutujärg läheb üle meie reporterite tornile. Tänase laulupeo kavas on kõlanud Eugen Artur Kapi ja Villem Kapi armastatud koorilaulud. Meil on põhjust lugupidamisega nendele kolmele heliloojale nende töö viljale mõelda. Põhjarannik praegu kõlas. Järgmiseks ootame Artur Kapi pühendust segakooridel, kes lavale praegu tulevad. Kolm aastat tagasi kõik tähistasime kolmikjuubelit 100 aastat Artur Kapi, 70 aastat Eugen Kapi ja 65 aastat Villem Kapi sünnist ja siis pöörasid mitmed muusikateadlased oma pilgu selle muusikadünastia vägeva kolmiku uurimisele ja ilmus palju huvitavaid käsitlusi nende loomingust, milles kõikidel moodustab väga tähtsa osa koorilooming. Ja muidugi on sellest laulupidude pärga ka palju põimitud. Lapsed laulsid eile südamlikku kodust kohakest, mis pärineb Artur Kapi kooli lastelauludest. 1920. aastal on need loodud ja tänuga meenutama, et selle esitrüki tiitellehel seisis. Meie noorsoomuusikaline kasvatus on tähtis asi. Aga edasi samal keelel kõneleb 2948. aastal loodud populaarne noorte sümfoonia, mis on kasvavale põlvkonnale pühendatud. Villem Kapi koorilauludest. Lauldi eide, pioneeride laagris kõlas rõõmsalt lastelt ja laul tõuseb tervituselt tervituseks. Ja praegu põhjaranniku muljed ja helid on meil kõigil veel kõrvus. Mis on üks kaunis süntees luuletaja ja helilooja kodu armastusest? Kersti Merilaasi tekst on sellel. Ja ma mõtlen, et kõik need poisid, kes, Kilgates ja kepp selles minema jooksid, nagu selles stsenaariumis ette oli nähtud, seda lubada, et nendele jäi hinge see tunne, mis neil meestega koos lauldes oli niisugune valus puhas tunne sellest laulust sellest koori poeemist, mida on korduvalt kõik meie meeskoorid laulnud. Seda on lauldud laulupidudel, see on kõlanud vennasvabariikides ja rajataguste kooride esituses. Eugen Kapi nimi on kõikide sõjajärgsete laulupidudega seotud ja meie tänase laulupeo üldjuht Arvo Ratassepp on niimoodi üldistanud heliloojate kappide loomingut kooriloomingut. Ta kirjutab. Niikaua kui laulavad meie koorid, kõlab ka kappide muusika. Kui Artur Kapp on neist kolmest kõige polüfoonilise ja koori käsitluselt kõige ookestraalsem siis Eugen Kapp on oma kooriloomingus kõige aktuaalsem. Villem Kapp aga kõige koorilikum teksti meeleolusid ja nüansse jäägitult arvestav. Ja kui siit nüüd edasi mõtelda, siis nii kauakestvad Eesti laulupeod, nii kaua lauldakse ka Gustav Ernesaksa laule. Ja Tuudur Vettik. Tänase laulupeo keskne autor, helilooja samal ajal koorijuht ja organisaator, maestro Gustav Ernesaks. Temast populaarsemat ja armastatumaid inimest me tänases Eestis küll ei leia. Sest mitmepalgeline, nagu meri on, on tema looming kord lüüriliselt mõtisklev kor mehiselt torm. Olgu need siis laulud kuulsast tsüklist, kuidas kalamehed elavad, mida koorisümfooniaks nimetada võiks ehk jälle tema ooperid või needsamad viimased laulud, mis sellel laulupeol väga hästi ettekantuna kõlanud on. Samasugune kui tema muusika on ta ka ise inimesena või peaksime siiski keristama inimesena tagasihoidlik humoorikas karakteri vägevus avaldub siis, kui ta kõrgel üldlaulupeo laulu juhi puldis mitmekümnetuhandelist ühendkoori oma taktikepi all merena lainetama paneb. Ja kui laulu tar möödas, On ka maestro jälle rahu ise. Küllap on nii, et tema isiksuses on erakordselt õnnelikult sünteesis helilooja ja dirigent, pedagoog ja tohutu talendiga organisaator jäänud, nii on jõutud ära teha mitme mehe, mitmete kooride mehe töö. Ja kui meeldib, et nii nagu vari päikesepaistelisel päeval inimest, nii saadab aplaus maestro Gustav Ernesaksa ja tema tööd. See on kestnud niiviisi ühtejärge juba oma pool sajandit sellest ajast peale, kui ta Tallinna konservatooriumi kasvandik, kuna esimest korda võttis taktikepi. Ernesaks on Eesti laulukultuuri suurim eestvedaja kõigi innustaja ja selle töö raske loorberipärja kandja. Ta on meie laulupeotraditsiooni sümboleid nii kõrgelt dirigendipuldist kui ka igapäevase maadligi organisatsioonilise koormavedajaid.