Selline laul ja väärtusi loob helile uusi sõpru. Kirgas ja sädelev, südamlik viis tervisi kõigile heni poolt vill, kõlagu laul aegade teel. Selline moto on tõrva, linna naiskooril, heli ja nii, nagu ütleb koori dirigent aina kalliste mõtestab selle moto kõige paremini lahti viimane rida kõlagu laul aegade teel. Ja lisab. Meie koor tahab oma lauluga öelda nii eesti rahvale kui kogu maailmale, et Eesti oli, on ja jääb. Et oleme eestlased, ainukesed omataolised kogu maailmas oma lauluarmastuse ja truudusega, sellele lapikesele maakerast, mis on meie kodumaa, meie laulu- ja tantsupeod on parim viis teadvustada maailmale, et me olime, oleme ja jääme, kuniks meie esivanemate traditsioonid on järeltulevatele põlvedele. Köhad ja rahvuskultuur ei sure, kuni elab käputäis eestlasi. Nii kirjutas meile siis tõrva naiskoorid dirigent Aino kalliste. Tõepoolest on suuri hõime ja rikkaid rahvaid, kel kuningaid ja vürst vallutusi ja võite. Meie oleme väikese rahva lapsed, kellele esivanemad võinud parandada vaid töölaulu ja tantsuarmastuse. Seda suurem rikkus see on ja seda huulsamini püüame seda hoida. Suur. Ja pühalauluväljak on juubelilaulupeo teise kontserdi sumisema sool. Pealtvaatajad on nagu eilegi hõlvanud oma positsioonid alates esimestest pingeridadest, kus arvukalt välismaalaste rühmi ja üksikhuvilisi kuni pikka nõlva kõige ülemise veereni otse muru maas. Tõsi, vabu kohti täna leidub. Hommikust saati on siin Lasnamäe panga alusel mere kaldal paistnud päike vastu Sirendanud lahe veelt. Nõrk tuul on taevasse puhunud õrnad valged pilved on imekaunis Eestimaa suveilm. Tundub isegi, et taevataadi brigaadis on heina kui alguses. Rahvalaulu ja tantsuasjatundjad, kes kõvasti meie poole hoiavad. Eilne laulupäev oli klassikalise ja sakraalse varjundiga sest ka esimesel laulupeol lauldi esimesel päeval vaimulikke laule. Sellest siis tõsimeelsem olemus ja juhtmõte. Mu süda, ärka üles. Ja õhtul me kogesime nende sadade tuhandete tulukeste valguses, et süda ärkas. Tänane päev kannab juhtmõtet. Me oleme põhjamaa lapsed. Kava on optimistlik ja peaks lisama päikesesära meie olemisse. Kontserdi eelviimase loona kõlab Veljo Tormise meelespea Gustav Ernesaksa mälestuseks ja seejärel laul, mis ei vaja eestlastele teadvustamist. Mu isamaa on minu arm. Ilmselt kostab teieni korraldajate üksikuid ütlusi, et suur ühendatud puhkpilliorkester saaks oma read täpselt niisuguseks, nagu peab et kõik oleks paigas. Et täpselt kell kaks päeval, see on kohe-kohe alustada kontserti, siis puhkpilliorkestriga. Eile suure rongkäigu järel võttis ühendkoori paikapanek pisut aega. Oli mõistetav, et kulus minuteid, mida küll keegi kellelegi pahaks ei pannud. Aga täna jah? On ju teada, kes alustavad, kellele, mängivad ikka publikule, oma rahvale. Külalistele. Eile hilisõhtul sain kokku tuttavatega veel ja nad ütlesid, et kui palju on võõrast keelt meie lauluväljakul. Niisugust keeld, mida tunned ja mõnikord, et ei teagi, kust kandist need inimesed on tulnud. Ja me oleme oma suured laulupeod avanud maailmale. Nüüd on kõik väravad selleks valla tulla, osa saada sellest. Ja võib-olla ka üks põhjus on selles, et Eestimaa on oma nappide ise seisund, kus aastatega näidanud et siin on küllalt turvaline olla ja siin on tore rahvas. Tere päevast, lugupeetud külalised, tere päevast, peolised. Niisiis alustame juubeli üldlaulupeo, teist kontserti. Ja laval on valmis puhkpilliorkestrid. Kõigepealt kõlab Hans Hindperepala, uus päev juhatab Aadu regi. See on meie laulupidudele omane. Et kõige aktiivsem poolpeol on esinejad ise praegu puhkpillimehed nõusid välja autori ja Hans Hindpere loomulikult tuli. No pillimeestel on hea tähtsust lillegi, kui üleandmisele juurde pillidega anda. Kontakt. Hans Hindperepala, see on Eesti tantsu ja nüüd juhatab Leho muldre. Ja taas kutsuvad puhkpillimängijad välja Hans Hindpere. Puhkpillimehed ise naeravad, et ta on meie lemmikhelilooja, et see mees, kes mängib ära Hans Hindpere loodud loo, sest teadupoolest on ju tema lemmik viis kaheksandiku, et see on tõeline muusik. Tiit Juurikas koostatud popurrii Põhjamaade rahvaviisidest dirigeerib Vello Loogna. Austatud publik alates käesolevast aastast antakse välja iga üldlaulupeo toimumise ajal Taavi tota Virkhause nimeline puhkpillimuusikapreemia ja esimese preemia saaja on eesti flöödimängijate koolkonna rajaja. Teenekas puhkpilliorkestrite dirigent Elmer Peäske. Selle preemia annab ülekomisjoni esimees Paul raud. Esimeses Eesti pasunakooris, mis alustas tegevust 1818. aastal ja mille koosseisus oli 14 15 mängijat sai oma õpetusega Taavet Virkhaus Väägverest. Tema poeg Taavi tota Virkhaus keda loetakse tänapäeva puhkpillimuusika vanaisaks. Tema esimese teose ärka üles. Laul tõi siia esimest korda 1990. aastal tema pojapoeg Taavo Virk Haus, kes tegi ettepaneku asutada oma vanaisa Taavi tota Virk Housi nimeline fond annetades ise sellele fondile esimese summa ja esimese preemia, nagu siis kuulsite. Meie vanim puhkpilliorkestri dirigent ja õpetaja Elmar Peäske. Nii see on suurte pidudega. Kui esinejat palju ja vaja on anda järgule teistele, keda on ka palju siis tahes-tahtmatult tekivad pausid. Stsenaariumi järgi peaksin praegu kõlama luule, aga ju siis kostab see natukene hiljem. Mehed lahkuvad, kes nad on? Peolised. Aga kui vaadata lähemalt, siis väga paljude elukutsetega inimesed Tartu orkestris, ma tean teaduskraadiga inimesi. Rõngu orkestris, maamehi, põllumehi, on ka koolipoiss, kus on mu kallis isamaa? On see Eestimaa, on Lätimaa, on lääne kitsas kaldaserv. Ons Narva jõgi, Peipsi järv? Oh laula, keel, oh, laula, meel. Mu isamaa on suurem p. Kus on mu kallis isamaa on Harjumaa on Virumaa. Ons laevarikka Järvarand on Soome kõrge kalju val? Oh laulagi, oh, laula kee Mu isamaa on suurem veel. Kus on mu kallis isamaa? Ons Hiiumaa on Muhumaa on Sõrve kitsas rannakaar või viljakandev Kuressaa laagi. Oh, laula, keel. Mu isamaa on suurel. Kus on mu kallis isamaa? Nüüd tahan teile ütelda. Kus iial laulab eesti kee kus asuv ausus, õige, me, jah. Seal ta on. Jah, seal ta on. Mu isamaa, mu ülem. Voldemar Jannsen. Alustasin ennist enne Voldemar Janseni luuleridu elukutsetest, et kes on peolised elukutsete järgi. Alustasin sellepärast, nii et tahtsin viia jutu esimese üldlaulupeo osaliste koosseisu juurde. Valmistudes üle kanneteks sattus mulle pihku üks väike raamat, kus oli kõik ilusti kirjas. Niisiis esimesel üldlaulupeol, kus osa võit tead üle 800 oli karjamõisaomanike kuus meest päris maapidajaid ja mõisarentnike 28 vallavanemaid 10 peremehi, põllumehi 129 kihelkonna kooli, õpetajaid ja köstreid 59 valla ja külakooli õpetajaid 329 kooliõpetajate ja perepoegi nelikümmendüks kirjutajaid ülevaataja 19, käsitöölisi 69 töömehi, sulaseid teenreid 52 suuremaid kooli õppijaid tähendab suurimaid kooliõpilasi, siis 47 33 mehe kohta andmed puuduvad. Kooliõpetajate osa Eesti haridusloos on läbi aegade suur olnud. Ometi see, et esimesel üldpeol need ligi pool oli, on tähenduslikult selge fakt. Mis puutub laulukooride juhtidesse, siis ütles Janseni, küsib nüüd keegi, kelle abi läbi meie pidu laul nii hästi kordan, läinud, siis on meie kohus tunnistada. See oli võimalik meie vahvate köstreid teie kihelkonna koolmeistrite läbi, kes enamasti Valga seminaris tubli direktori Siimse juhatuse all Sekson õpetatud ja kasvatatud. Seal on meie laulujuhatajate taimelava, kus neid meie rahva kasuks kasvatatud ja pärast ametisse istutatud. Nuia keskkoolilaste ja poistekoori dirigent-muusikaõpetaja Sirle esik on meile kirjutanud, et tema arvates peab igal lapsel olema võimalus proovida laulu mõnu juba kooliajal. Ja kellele see siis meeldima kab, laulab kooli lõpuni ja veel kauem elu lõpunigi. Nuias pidada olema selliseid lapsi väga palju. Õpetaja on osanud lastele selgeks teha, mida tähendab laul. Millist mõnu ja seesmist rõõmu võib see lastele pakkuda. Ta on osanud lastele selgeks teha selle tunde erilisuse. Ja teadvustada, et see suur vaev ja töö, mida tehakse õppeaasta jooksul, kulmineerub alati sillin laulukaare all ülevaks laulu rõõmuks. See on seletamatu, mida ei saa millegi materiaalse mõõta, mille tõttu olemas teistest rikkamad, hingeliselt tugevamad ja enesekindlamad. Ja kui seda lastekooride vägemis praegu täidab laululava kaare alust vaadata. Ja kui uskuda, et õpetaja Sirle isikusõnad on kõikide nende laste teadvusse jõudnud siis tekib seletamatu kindlusetunne ja rõõmutunne. Ei see Eesti laulupidu, kao nii, nagu ei kao eesti rahvas. Viimased lauljad saavad veel oma kohad ja kogu kaarealune veel kaugemale ette, pealtvaatajate poolt on nüüd seda noorust õlg õla kõrval külg külje kõrval. Ja näib, et ka publiku hulgas on see õla tunne tihenenud. Istekohad on kõik hõivatud ja murumaal, kus istutakse rohelisele päris ligidale on natukene veel seda mururohelist näha. Väga palju inimesi seisab seal üleval veerul tõsti mitmelt realt. Ja eks seda sagimist jätkuga laululava ümber. Ja näib, et päris palju neid, kes on esinemise lõpetanud, tahavad natukene janu kustutada, tuttavatega kokku saada. Lastel on omad soovid, kes ei laula, isa, ema või vanaema peavad sellega arvestama. Ja päikese all jah, ei jaksagi kogu aeg ühe koha peal. Ta nägi Neeme Laanepõld, laulud saatku Mei ja dirigendipulti tuleb Lennart Jõela. Raivo Kõrgemäe loodud laulud Saadku Mei olid koolilaste eelproovidel lasteküsitluste põhjal esikohal. See on laul, mis ilmselt jääb meie mitte ainult laste koolikooride repertuaari vaid loodame, et see jääb ka pidude repertuaari tegelikult laulupeoks. Ta ju ongi kirjutatud. Olivia saare sõnadele loodud Raymond lätte laul, leivalõhnaline ka seda laulu juhatab Lennart Jõela. Ääretult tore on, las Regoore vaadata nende entusiasmi, tahtmist laulda, kaasa elada. Laul ei olnud veel lõppenud, kui juba hakkas ka lauljate poolt aplaus. Ja see on midagi niisugust, mis ilmsel siig lauluväljakul kaasa võttes hoiabki seda laulu tuld hoiab, seda alles hoiab sees, ei lase sellel kustuda see tahtmine kõrvuti laulda, uusi laule laulda, manu mäletada. Ja ei lapsed jätta kedagi välja kutsumata, kes seotud lauludega. Sellel laulul on üks omapärane saatus, nimelt see on üks osa, Raymond lätte hakkab bella laulude tsüklist ja kuidas lapsed ei tahtnud neid laule laulda. Kooli õpetajad nägid sellega? Alati vaeva. Nüüd tegi Raymond lett sellele saateansamblile seade juurde ja laul sai uue rüü. Dirigendipulti tõuseb lastekooride lemmik Ellerheina peadirigent Tiia Loitme. Laulu ajal kassid, lapsed, käed ja laulu rütmis, liigutasid käsi ühele poole, teisele poole. Lava hakkas. Lainetama ja lõpus need püstised käed läksid üle aplausiga. Se värvis laul andis pildiliselt palju juurde. René Eespere loodud neli puu rahvalaulu pealkiri Alburatiinolood esimene laulan teretus laule teine nukuteatris. Kolmanda laulu pealkiri on nukud, saar ja siina solisti Ivo Linna. Neljanda laulu pealkiri nukurahva nukulaul dirigeerib Lydia Rahula. Piilurrabas lollil muus olen nutud. Kes mu vastu saab, kui ma põlvili käitma? Väega haarad? Viitsa kardavad? Olen nukud, kes mu väärtus ei nurru, puus lollim Muhus käe. All näri liiva nuku häälega olla Ra. Ivo linnalt vägaardistlik esinemine laulu ajal või vahepeal Saaringu pikakuue hõlmad lahti alt paistis kirju vest, peas papp, aha, jalas läikivad säärsaapad. Ja nüüd läks Ivo Linnaga korraks dirigendipulti rahvale lastele. Meeldis. See laul, esinemine, soolo. Tegelikult on Renee eespere neli puu rahvalaulu. Nõukogude ajal sahtlisse kirjutatud laulud tänu oma allegoorilisele tekstile. Mida muud, see tsaar kui Nõukogude võimugi kehastas? René Eespere, meie viimaste üldlaulupidude menuk, noor helilooja, tõigi laulupidude repertuaari uue laulutsükli neli puu rahvalaulu, mis, nagu ma juba ütlesin, oma allegoorilise testi tõttu, seisis nõukogude võimu ajal aastaid-aastaid sahtlis ja ükski koor ei tohtinud seda laulda. Ja kui Lydia rahula tegi ettepaneku võtta see selle üldlaulupeo kava, oli üldjuhtide peres hämmeldus üksjagu. Viide rahule tuli aga siis geniaalse ideele ja palus rahvatantsuõpetajat Ülo Luhti, et ole hea mees, teekoorile liikumine ja needki liigutused, mis olid ehtsad, puunud Buratiinalikud, need ilmestasid selle laulu. Lastele meeldis, publikule meeldis ja ma arvan, et helilooja Lembit Lauri on leidnud otse väljakul endale vestluspartnerid ja annamegi sõna meie väljaku reporterile ja tõepoolest välja kui keskel väga lähedal laululava kaarele, kaheksas rida eest. Keskpaigas istub reas koorijuhte ja eelmiste laulupidude eestvedajaid Aksel Pajupuu, Lembit Verlin, Haarald Uibo, kas see on kõige parem koht laulupeo kuulamiseks? Neid kohti on palju ja see lauluväljak on meil nii imeline. Et kui siin liikuda ringi, siis tõesti ei tea, kus see kõige parem koht on. Ja ma ütleksin ise seda, et meie laulule On veel palju avastamata, siin on väga palju saladusi, mida ei ole veel selle pika aja jooksul avastatud. Ja, ja see võib olla tõesti, et kui singliks kõva akustika üks kord uurimistöö teeb, et siis saame palju huvitavat laululavast selle akustikast. Aga huvitav, mida arvate, mida arvate, vaadates lahkuvaid lastekoore? Ega ei ole muret meie laulupidude tuleviku pärast? Mitte mingil juhul. Sest vaadake, milline Merisi praegu alla voolab. Ja Mulle tundub isegi, et kui ma siia lauluväljakule tulin, sattusin ka proovi ajal teatava eelarvamusega. Ehk meie üldine peataolek ja kaos on ehk ähvardanud ka koore ja eriti lastekoore, kuid seda ei ole tunda. Täna küll mitte. Varsti kuuldub laulu välja tul Johann Voldemar Janseni tekst, laul kosutab südant, peletab mured ja pahad mõtted laiali. On need hästi öeldud sõnad laulu võimust? Väga hästi öeldud. Sellepärast et noh, igapäevane elu on nagu ta on, aga kui tullakse siia lauluväljakule ja lauldakse, kuulatakse, siis kaovad kõik muud, võrrelnud teda ära ja ja ainult tunned mõnu sellest, mis siin tehakse. Ilusat minu meelest, see on pidude pidu, sellist pidu ikka teist meil ei ole, kus on kümned tuhanded on laval ja sajad tuhanded on väljakul, see on ikka, see on ikka selline asi, mida vist teist sellist suurt üritust meil ei oleks. Ehk nagu Jansen varsti teadestaja suu kaudu ütleb. Kui siis kõiksugu rahvaid ja linnud oksa peal omal kombel laulavad, mis pärast siis eesti rahvas oma suu peaks kinni pidama ka eesti mehel paistab, päike, lehvib, tuul, laulvad linnud, õitsvad lilled, ka Eesti mehel on oma töö ja vaeva peale omad päevad ja tunnid, mil ta süda rõõmus meel lahti on. Ka Eesti mehel on oma isamaa seisus seadus ja õigus. No see on selline ütelus, mis, milles järgib ja kogu see laulupidude lugu. Ega meilile laulupidudel ainult laulu see laulupidu, teatavas mõttes võitlus, võitlus ikkagi oma väikese Isamaa, oma rahvus, oma keele ja kõige selle eest. See on lihtsalt haruldane, kui vaadata ja lugeda meie laulupidude käigus, kui, siis kuidas meie him tuli 60. aastal ta ei olnud see sündalysisbaalsuse maa laulvaid ja tuli siia siis, see võeti rahva poolt juba nii vastu, et tsaar pidi selles ärimehed pidid seal ära keelama. Ja kui 79. aastal keeletada kavva panemast siis koorid laulsid liks. Et see on omamoodi võitlus, omamoodi võidukäik siin, meie rahvuse ja meie kõigi meie ees, millest, millest Janseni all algatus oli ikka suur asi. See on ju orjaaja ainuke rahvuse väljenduslaad, teist paremat ei ole, siin oli pidevalt piss laetud ja nii laetud, et vaenlane vangistaja, seda, kas ta tahtis märgata või ei tahtnud märgata, ta nagunii ei märganud ja midagi teha ka ei saanud, kui ta oleks märkanud. Ja siin on kõik juba öeldud. Laulupeod on võib-olla kõige eredam näide, kus Eesti rahvas saab näha oma ühtsust. Mõned laulud tagasi. Üks Soome ajakirjanik küsis minu käest, et kuidas on üldse võimalik, et nii palju lauljaid teil on ja teiseks, et nii palju rahvast tuleb siia kokku, et meie Soomes ei kujuta seda ette, tuleb siis ma ütlesin. See on Eesti Rahva Ühtsuse kõige eredam näide ja, ja eriti on siiski aja rasked ajad on olnud, seal anti siis väljapaistvad, ütleme nii-öelda stagna ajatrikid. Küll on aga Eesti laulupeod meelitanud kohale ka üle lahe hõimuvendi, praegu ei ole mitte hõimuvennad üldse, praegu on kogu maailm siin koos siin eile kuulsin kusagil Fidži saarelt on, on siin terve grupp meil külas ja Uus-Meremaalt ja ühiselt kogu maailmas Austraalias. Aga muidugi, soomlased on ju praegu armsad poolest saadik, meie laulusõbrad ja huvitav on see, et kõige niukene laul, meeldejäävam asi on see, et kotkast on praegu üks grupp lauljaid, kes 38. aastal käisid siin laulmas kotkalüsio kooroboigade nime all. Ja praegu need vanad lauljad ja 56 aastat hiljem on jälle laulupeost siin väljakul, kuigi need ei laula nimetatud seda mälestusretkeks ja nad on sellest praegu nii vaimustatud. Kuidas ometi kõik see saab nii olla, et 38 ei olnud veel kõik see nii, muidugi asi on arenenud. Läheb edasi. Ja siinjuures veel see, et see Arvo Paylio, nende juht oli, sink, 30 kaheksaga meid tutvus, aga noh, nii pealiskaudne. Tere. Tere. 60. aastal tatus õia tulla külla ja siis ta hakkas otsima mind. Mina juhatasin pärast naiskoore ja raudus free Trautber kutsus mind alla ja ütleb, et kuule, keegi soomlane otsib. Ja siis, kui ma alla jõudsin, siis oli aruvälja seal seal 65. aastal olime seal külas. Nii et see oli hästi huvitavat koorimata sinna ja nemad võtsid koori siis Soomes vastu. Ja. Ja nii ja nüüd kõlasedki väljakul Johann Voldemar Janseni sõnad. Pea hakkavad laulma. Meeskoorid.