Eemalda sõnad Anna Haava. Me oleme põhjamaa lapsed, juhatab Ants Üleoja. Roman Toi sõnad rahvaluulest laulu mõju juhatab Roman Toi. Juhan Liivi sõnadele loodud Gustav Ernesaks laul. Heli juhatab Toomas kapten. Anti Marguste loodud laul rahvas kordsay laulule taas terrigeerimas Toomas kapten. Kuidas öeldakse Anti Marguste kohta, võib öelda, et mees, kes kirjutab vähe, aga kui juba kirjutanud tähendab siis sellise laulu, mis jääb. Ja nii on varasemad küll laulupeod tõestanud. Praegu on autor ise dirigendipuldi tänab segakoore. Ilmselt ütelda neile mingeid kremente, mis kahjuks meie kõrvu ei ulatu, aga lauljate kõrvu külvisest kuulete, millise aplausiga tänatakse ja avaldatakse oma vaimustust. Ja nüüd hakkab kõlama Miina Härma Tuljak, juhatab Ants Üleoja. Tubli helistage tuljaku tantsu, see paneb vere kihama. Miina härma on ise öelnud, et ta kuulnud laulu esimest osa lapsena, isal. Hiljem aga on see tagarahva hulgast kuulnud ja viis sööbinud talle niimoodi meelde ja hakanud nii meeldima, et otsustas teha segakoorilaulu. Meie akadeemilist laadi üldlaulupidu hakkab võtma juba traditsioonilisi foobia, temposid ja värve. Tee Tuljaku kordus kõlas nüüd küll kõigi segakoori dirigent Toomas kapten ja Ants Üleoja ja Roman Toi juhatada seal dirigendid väga sujuvalt andsid salmilt salmile üle. Ja tundub, et ongi saabunud nüüd niisugune hetk, kus pidu hakakulmineeruma ja võtma seda värvi ja seda hoogu, millega me oleme harjunud, mida ma stagna aegadel ootasime, sest see oli ju see, mille pärast kokku tuldi, oodates laulupeo lõppu, et saada ennast siis tühjaks laulda. Või ma ei tea, kuidas sulle Toivo tundub Noh siin on vist pilt nii selge, et pole vaja isegi üle öelda. Ja ma kasutaksin lihtsalt juba antud sõna selleks, et olla professor Kuno arengu ees korrektne, mul jäi kaks korda tema tsitaat katki. Alustaksin uuesti otsast peale. Palju on räägitud nõukogude aegsetest laulupidudest, umbes nii, mis need siis ikka ära ei olnud, ainult üks partei ülistamine? Inimesi, kes niimoodi arutlevad, on väga kurb kuulata. Nad ise ei ole ilmselt pidudest osa võtnud. Nad ei oska lugeda ridade vahelt ja pole ise kunagi tundnud pidude eriti finaalide allhoovusi. Tolleaegne võim kartis neid, sest toimus omamoodi võitlus võimu ja vaimu vahel. Minu arvates oli tegu passiivse vastupanuga, mis aitas rahval säilitada eneseteadvust. Ja need peod on meie kultuuriloo ning eesti keele ja meele hoidmise seisukohalt ääretult olulised olnud. Aga mulle meeldis ühisjuhatamine veel selle poolest, et ma nüüd tundsin, et laulupeokatel hakkas juba üle ajama seest kolm dirigenti, nad juhatasid vaheldumisi siis korraga mingi erilise särtsuga ja ma vaatasin kohe gepsutama, et üksteise võiduvatega, selle dirigendipuldi, see barjääri toru ei ole väga kõrge, et, et kui äkki hasardis ei lähe liiga kõrgele või liiga kaugele, aga tegu on juba kogenud dirigentidega? Ei seda saa juhtuda ja ega see dirigendipulti ei ole ka just nii konstrueeritud, et et sealt võiks alla sattuda. Kõik on läbi proovitud paljude laulupidude jooksul pikemate ja lühemate dirigentide poolt. Kuule, aga vaata, lauluväljakut, varsti on niimoodi, et siin ei ole enam ühtegi vaba muru, läppi kohistuda istekohti nägu ning ei ole enam. Võib-olla siin on ka see järjepidevus, et kui varasematel laulupidudel kontserdi keskel jah, mindi vahel ära ja rühmitte mindi ära siis just selleks finaali ajaks, mida sa toonitasi, tulid kõik kohal. Isegi kioskite juures kadus rahvas ära. Sest see oli, kes, seistes, kes lauldes, kes mõeldes oli siis koos eesti rahvas tunnetas 11 pühalaulu ajal. Ja vahel ongi nii, et ega suured sõnad ei seogi mõtet teatud olukorras teatud hetkel, mille pidu on soojaks kütnud ja kui siis hakkab lavalt tulema tuntud sobilik viis siis imbub sinusse ja võib-olla isegi kuule sõnu enam. Aga ta tuleb pärale, liidab kokku tulnud, teeb nad ühtseks ja ja seda võib ilma sõnadeta tunnetada. Ja kui kunagiste finaalide järel rahvas lahkus laulu peota ei tahtnud, siis muidugi lahkuda, sest tohutult taheti neid laule korrata, mis ei ollut trükitud kavas. Aga kui ta lahkus, siis oli tundaat, lahkad olid rahul, nad olid kuidagi sirgemadjad tugevamad ja kui vaadati võõrastele silma, siis ikka säärase pilguga ad jälle tegime ära. Siiski on meie võit, see ei ole veel avalik, aga küll see ka tuleb. Ja jõudsime välja lauldaja jõudsime. On ära oodata Laun, ehk kõlada üle metsaülema tungi iga südamesse. Ärata meil tegudel maha matta vaimunõtrust, kus on kuulda eesti keelt. Eesti laul seal kõlas a üle metsa üle. Truu pead sa truu ja hele olema nagu tuul ja päike, tungi iga silma südame. Nõnda truunsu häälet kosku kaugel piirist piirini. Eesti laul nii kõlaza üle metsa üle maa. Lydia Koidula. Äsja kõlasid Liidia Koidula värsiread Eesti laul, nii kõlaza ülemmetsa üle maa. Ja mulle tundub, et meie lauljaskond aeg-ajalt lihtsalt peabki tulema kokku, et tunda oma võimu ja näha, kes ta õieti on ja seepärast osutubki möödapääsmatuks ülemaaliste laulupidude korraldamine ning jõudude maksimumi näitamine. Kuna ka niisugune suur organiseeritud liikumine haarab kaasa väga tagalaiu rahvahulki siis laulupidu avaldab meie ühiskondlikus elus tugevamat mõju kui ükski muu seda laadi kultuuriline aktsioon. Ja kes asju ligemalt vaatab, see näeb, et laulupidu kuni praeguseni ongi ju jäänud kultuuri klise võitluse paigaks. Laulupidude traditsioon on selleks avaraks teeks, mille kaudu me tuleme hulgana kokku igast Eestimaakaarest. Lauluväli tähendab pühapaika, kus võimsalt avaldame suuri ning ülevaid tundeid. Ja see masside esinemine ilmutab jõudu suurtes joontes ja pakub seega pinda meele avalduslikuks väljenduseks. Võite ju küsida, kas praegu on üldse põhjust millegi üle meelt avaldada? Siin on korduvalt juba öeldud, et on küll, seda rõhutas eile oma kõnes ka meie vabariigi president. Üldlaulupeod ei jää mitte üksi meie omama seesmiseks asjaks. Alati on laulupidudega seoses tõusnud liikvele ka väliseestlaste read igast ilmakaarest. Ka teised rahvad tunnevad huvi niisuguste laiaulatuslikke ettevõtmiste vastu. Laulupidudega ühenduses kantakse eesti nimi elavalt liikmesse. Igasse maailmakaarde. Ja lõpuks kokkuvõttena võib öelda, et laulupidu on korraldustega. Laulupidu oma korraldustega kasvatab ju ühiskonda. Ta annab meile sündmusena kätte meeleolude tõusu haripunkti ja kiirendab oma muusika arengut ning soodustab selle levimist. Kallid Laulupeolised. Kohe-kohe kajab üle Eestimaa laulupeo ühendkoori võimas laul, ühendades lauljate ja kuulajate hääli, meeli ja südameid. Ent lauljad oskavad ühendada oma hääli ka selleks, et anda Eesti rahvale teada. Meie südametes on mure mure Eesti muusikakultuuri tuleviku pärast. Laulupeo proovide käigus andsid lauljad oma allkirja Eesti vabariigi valitsusele adresseeritud pöördumisele mille tekst kõlab järgmiselt. Oleme laulurahvas. Oleme uhked oma kooride ja laulupidude traditsiooni üle. Oleme uhked Eesti muusika ja Eesti muusikute üle laias maailmas. Meie suu laulab, süda muretseb. Meie ei saa leppida olukorraga, kus Eesti muusikute taimelaval Eesti Muusikaakadeemia all pole seniajani oma õiget kodu. Meil on valus tõdeda, et Eesti Muusikaakadeemia ehitamine on lükkunud määramatusse tulevikku. Me toetame ja peame vajalikuks Eesti Muusikaakadeemia ehitamise kohest jätkamist. Kuuldud toetuseks on jõutud anda juba 10936 allkirja. Lauljate algatusega on ühinenud üldsuse esindajad. Me teame, et oma toetusallkirja tahaksid anda veel tuhanded inimesed üle Eestimaa. Kui me lähemal ajal ei saa kinnitust Eesti Muusikaakadeemia ehituse jätkamisele, algab üle-eestiline allkirjade kogumine. Täna aga täites laulu ja muusika rahva tahet, on mul Eesti kooriühingu esimehena au ja kohustus need 10936 allkirja üle anda. Eesti vabariigi peaministrile härra Mart Laarile. Nüüd see toimub. Peaminister Mart Laar tuli väga nobedam sammul särgi väel, lipp sees, võttis allkirjad. Aga mulle tundub, et ta tahab selle peale ka midagi öelda. Aitäh, kui läheb üle-eestiliseks allkirjade korraluseksis, paluks teie juurde tulla, minu allkiri läheb ka sinna alla. Mis puutub aga praegustes Muusikaakadeemia rahadesse, siis ma juba jõudsin oma esimeses kõnes tantsupeo avamisel oma mõtte välja ütelda ja on täiesti selge, et see kolm miljonit, mis on riigieelarvest selleks aastaks eraldatud muusikaakadeemiale ka muusikaakadeemiasse jõuab. Nii et aitäh allkirjade eest. See raha läheb sinna, kus vaja ja härra Olesk, kes siin täna teises reas istub, saab selle eest hoolitseva aitäh. Sõnad rahvaluule, mis need ohjad Meida hoidvad juhatab. Kuno areng. Mart siin rõõmus, läbi vaeva voori juhatab Alo Ritsing. See aplaus kuulus noorukesele heliloojale Mart Siimerile kes on oma populaarsete lauludega eile siin tahan ma elu elada Meie koorilauljatele hästi tuntud ja kooride seas hästi populaarne. Loodame, et selleks laulupeoks kirjutatud laul, mida äsja kuulsite rõõmus läbi vaeva, jääb ka meie kooride püsirepertuaari. Ja nüüd saab jälle. Koor täiendust. Laululavale tulevad poisid. Poistekooride lauljad, ikka nii nagu ei oleks mitut päeva pidu ega proove selja taga olnud jooksujalu. Just Koravad lähevad mööda. Neid laiu kõrgeid astmeid üles, nii nagu väravad lahti, jälle tehti siin laulupeo tule jalami ja laulukaare müüri vahel ja raadiotorni juures viinad ka tulevad. Tulevad lapsed ja poistekoorid. Veel mõni minut ja saab valmis 22. üldlaulupeo kõige suurem ühendkoor. Ja nüüd peame tõdema, et lava on kitsas ja kitsas on ka väljakul. Seal kõrgel nõlval on ainult üks koht vaba, aga seda hoitakse vabana murule pandud hiigelsuur juubelilaulupeo märk. Loomulikult märgist laulupeost peetakse lugu ja see paistab, lauljatel on hea vaadata üle pikka väljaku. Ja ka fotograafide Lea punkt, kuhu objektiivi suunata. Sealt pealt on ju näha, miks rahvas siia on tulnud. Mis pidu siin on? Ja tuleb öelda ka juba, mis pidu siin hakkab finaali jõudma. Ja kui ma vaatan kava, siis jääb mulje, et ega varsti meil raadioreporteritele enam palju ruumi ei ole sõna sekka öelda ja see ei ole sugugi pahasest. Peofinaal peab niisugune olema, et see jõuab ise pärale. See ei peaks vajama saatesõnu. Küll aga me kohtusime paljude lauljatega väikestest keskustest ja auväärsetest laulu kooridest, et teada saada, mida nad üldse meie üldlaulupidudest arvavad. Ja tundub, et koor veel kasvab. Me võime värskelt saadud ütlemisi telekuuldavaks teha. 132 aasta vanuse jõhvi segakoori Heli koorivanem maimu kords. Üldlaulupidude roll on ääretult suur meie rahvuse olemasolus ja ajaloo kestel kui praegu ja edaspidi. Kui ikka rõkatad laulukaare all ja selga mööda jooksevad judinad ning silmis on pisarad siis jätku seda hindu järgmiseks viieks aastaks. Ja kõik need kümned tuhanded osavõtjad annavad seda edasi nii koduses kui telepildis ja raadios. See on võrreldamatult suur jõud. Torisega kori lauljale, jalas tulevikusuunad koorimuusika alal peaksid olema siiski suunaga kogu rahvale mõistetavas, helikeeles ja omandamisvõimes. Ainult nii säilib koorilaulu traditsioon. Arvame, et liiga keerulised ja paljunõudvad laulud sobivad hästi meie kontsertkooridele. Kes seda kunstiülihästi oskavad ja üle maailma tutvustavad. Jäägu massilaul meie võimete piirile. Räpina meeskoorimehed on saatnud vaatajaile kuulajaile sellise sõnumi laulu, rõõmus on elamisrõõm, elamisrõõmus aga olemisrõõm. Olgem lauluarmastajad, eestlase kooride tiri. Tallinna poeglaste reaalgümnaasiumi laulupoiss tenor Edmund Ernits, kes laulupidudel osalenud alates 1933.-st aastast. Sümboolselt on meie rahvas suutnud end laulda vabadusele ja kui ta seda enam ei suuda, kauka, vabadus. Rahvustunne oli kui helin lõbus ja nii see ka jääb. Pärnu Kungla koorilaulja Linda Alatalu on kirjutanud oma muljetest 25 aastat tagasi siis kui siin tähistati Eesti laulupidude traditsiooni sajandat aastapäeva. Kui rahvas nõudis meilt Koidula ja Ernesaksa Mu isamaa on minu arm, siis meie laulsime neile sellest suurest kodumaast siis sündisega nagu ime. Au ja kiitus tublidele meestele. Hakkas ülalt laulukaare alt nagu laululaine tulema meile kõigile armsa lauluga, mis nakatas kõiki kuulajaid ja ja lauljaid me laulsime, kõik pisar silmis, ilma juhita kaks salmi ära. Juhtkond oli jahmatuses. Siis aga läks tollane laulupeo peakomisjoni esimees Arnold Green Gustav Ernesaksa juurde ja lubas kolmanda salmi laulda Gustav Ernesaksa juhatusel. Ja seda veel kaks korda läbi. See oli sõnulseletamata elamus lauljate ja kuulajate vahel mis võtab meenutades silma veele. Nüüd laulame me seda laulu ilma käsku või keeldu ootamata või kartmata. See laul elab meis. See laul ühendab meid. Tõrva naiskoori dirigent Aino kalliste on kirjutanud meile. Meil on oma peod, kus peab kõlama meie oma laul, meie oma Eesti heliloojate kooriklassika ja noorte heliloojate looming. Meil on palju andekaid loojaid, kes suudavad eesti muusikakultuuri edasi arendada. Seda, et pidu hakkab lähenema lõpule tõendavad ka see, et laululava kaare esisele asfalt pile tuuakse taas välja kõikide kooride lipud. Need jäävad esialgu siia tuletorni ja raadiotorni väravate ette seisma. Sest mis teha, laululava on väikseks jäänud, enam ei mahu kusagile ühtpidi inimesi ei mahuga enam. Lipud. Voldemar lemmi, Lembit. Tungal Uno Järvela, Heino Rannap, Neeme Järvi, Uno Uiga, Priit Rain. Nagu kuulsite, palus diktor tulla lauljate ette kõikidel tänastel üldjuhtidele ja dirigent pidel aga ka kõikidel nendel, kes aastakümneid on meie laulupidude traditsiooni alal hoidnud ja meie laulupidude koore juhatanud. Enn Vetemaa Laul Põhjamaast dirigeerib Kuno areng. Enn Vetemaa ja Ülo Vinter on astumas üles dirigendid kulpi, Kuno areng, kes äsja dirigeeris, tuleb neile vastu. Ma ei tea, aga minule ei jätku sõnu, seda juubeldus kirjeldada, aga seda peab tunnetama, seda peab nägema. Ja veel parem, kui sa seda kõike ise saaksid seal kaare all kaasa elada. Ja see laul, see kordus kõlab nüüd juba dirigendi autori ja luuletaja tahtmist vastu lauljate enda initsiatiivil. Age ütles, et talle sõnu, kuidas edasi anda seda, mis toimub. Ega minagi oska, aga ma ütlen nii, et meil on raadiotornis akendel topeltklaasid. Aga ruumis on seda aplausi, seda avatsiooni, seda käte plaksutamis nii palju tahes-tahtmatult hakkad juba häält tõstma, muidu ei kuule ennast. Juuse kostab siis mere äärde, kostab Lasnamäele, kostab. Tema läks. Ma loodan, et te kuulsite, mida ütles luuletaja Enn Vetemaa öeldes, et kui meie, Ülo Vinter ega seda laulu käisime, siis me küll ei kujutanud ette, et sellel laulul niisugune populaarsus ja niisugune vastukaja ja selline väli saab olema. Tegelikult on ju kirjutatud muusikali Pipi Pikksukk ja hiljem kooride jaoks vaid kohendatud. Sellel laulul on fantastiline sünnilugu ja veel fantastilisem arengulugu.