Segakoor Heli esivanemaks on kirikukooli poistekoor, 1862. aastal ehitati nendele uus koolimaja, no ilmselt koor töötas juba enne, aga aga siis sellest ajast pärineb tema esimene avalik esinemine, mille kohta andmed on olemas. See nagu olekski siis esimene esinemine jõhvis. Kas selle esinemise kohta seltsimees Martin, on ka midagi lähemalt teada? Ja neid oli 21 poissi. Ja muidugi jõhvi pastor meieril, kellel oli kool juba 10 aastat omal kulul ülal peetud, oli tahtmine seda kooli viia kihelkonna ülalpidamisele. Ta tegi siis nii, et kutsus seks puhuks kokku kõik Jõhvi kihelkonna mõisnikud kes tema korterisaalis võtsid istet. Ja neile siis esines seal kee, Polagolmise saar. Oma poistekooriga. See esimene oli muidugi väga tulemusrikas. Mõisnikud olid sellesse Su kõrvupidi tõstetud, neid kutsuti ja neile niisugune ilus kontsert anti. Ja kui siis järgneval konvendil esineti ettepanekuga võtta kool kihelkonna ülalpidamine, siis nii tehtigi, mis muidugi ka saar, kui kihelkonna koolmeister võeti kihelkonna palgale. Seni oli seljeesneierise hoolitsenud mind täna väga rõõmsalt üllatas see kuma, kalmistult läbi tulles leidsin, et selle meieni tähtsale minevikku inimesele Friidi Fernand meieril on paigaldatud mälestuskivi. Selle püstitas Eesti NSV kultuuriministeerium. Palju vaeva nägi sellega. Meie Kohtla-Järve linna kultuuriosakonna. 1865. aastal organiseeris Meyer Alutaguse maa laulu püha. No ilmselt oli siis Jõhvi ümbruskonnas turba kõrgemal tasemel, kui see mujal oli jõhvis organiseeritud. Laulupidu oli päris võiks öelda Eesti esimene laulupidu, sest seal olid kõik need komponendid olemas, mis laulupeol peavad olema. Rongkäik oli seal ja võistulaulmine rinnamärgid olid olemas. Millest on isegi säilinud muuseumis küllaltki raske repertuaar isegi operetist ja, ja Haydni oratoorium ette nii koore sisse. Teooria üks koorselt meier oli suur laulusõber. Mis ajast tal oli sõprus? Tartu Ülikooli muusikadirektor treeneriga saame muidugi ei tea, kuid tema pidi algusest pääle juba juhendama, pidi koostama repertuaari. Ja siis laulupäevale sõitis ta isiklikult. Ja kirjutas selle kohta põhjaliku ülevaate Tallinna Saksa ajalehes olevale said see kannab külvaid r-tähte all, aga kaduda August valmi kirjandusmuuseumi vanema teadusliku töötaja, nii vaevaga on tõestatud, et see sai ole vaid Breneri poolt kirjutatud artikkel. Talvi võttis tema osa kui žürii liige ja ta isegi kahetses, et esineja kohast Õieti juhuslikumalt Viru-Nigula Krestrile Eighornile, kel oli haruldaselt mahlakas tenor, nii et tema kvartett pidi paratamatult saama esid. Jõhvi koor võttis osa ka 1869. aasta esimesest Eesti üldlaulupeost ja tuli seal ka võistulaulmisel esimeste hulka. Pärast 1869, kui suri köster seits sai Joosep Saar Jõhvi köstriks ja oli ühtlasi ka kihelkonnakooli juhataja kuni 1000 883. aastani, millal kool suleti. 1095 tema vallandati Jõhvi köstrikohalt, nii et viimased aastad tema elas jõhvis kaupluse kassa hoidjana. Kahju küll, nii et see inimene oma võimed enam ei saanud kasutada. Sest ajast Jõhvi laulukoori Väga hea uudise kool Peeter Veevo ajal kodanlikul ajal Viewoli Jõhvi algkooli juhataja, hea koolijuht ja ta oli suur koor. Siis hea korjust oli samuti. Richards koolimees samuti nõukogude ajal ei, vist oli märgitaalne. Teisest kuni 1970. aastani töötas dirigendina Otnellüürissa ja temaga koos me siis saavutasime ka kaunis palju. Ja väga elavnes koori tegevust selles mõttes, et meil oli kooris isegi kunagi 100 liiget. Seoses 100. aastapäeva tähistamisega, siis oli see nagu sümboolne, vaid peaks siis tulema seda 10 liiget. Peab ütlema, et ajad on siiski muutunud ja sel ajal, kui me siin alustasime, mina nii 56. aastal ja siis ei olnud meil veel televiisoreid. Nüüd on nad juba olemas ja, ja peab ütlema, et see on kaunis haruldane inimene, eks raatsuma televiisori juurest ära tulla, siia õhtuti laulma. Palju neid siiski on? Praegu on üle 50, viimasel ajal on tulnud meil uus traditsioon. Helinimeliste kooride kohtumised suvelu Paistu helitart tuheli Põltsamaa Haapsalus on kaks heli. Ja esimese helikohtumise korraldas Tartu, möödunud aastal oli Põltsamaal. Ja sel aastal teeme seda meie, see on niisugune tore väike laulupidu. Ühendkooride esinevad ja pärast siis eraldi kõik koorid ja lõpuks peame jälle metsapeo. Peale selle on meil igal suvel veel traditsiooniline kolme koorikohv domine. Tallinna laulik, šampa, Tuljak ja meie. See ei ole laulualane kohtumine, sportlik kohtumine, minnakse puhkuse mõttes välja kusagile vabasse loodusesse. Ja toimuvad võistlused siis kevadel on, meil ootab ees raske töö, kuna meie dirigent Heljo Väli lõpetab konservatooriumi. Me peame esinema tema diplomikontserdil. Selle tõttu pinge ei lange põrmugi, vaid läheb.