Tere hommikust, pidulised ja peokülalised, need, kes Tallinnas kõigest ise osa saamas ja need, kes siit eemal see äratusmäng on mõeldud teile kõigile. Äratage ta siis peotuju, andku hoogu, sammuda pidupäeva rongkäigus lauluväljakule või seista tee veest palistavas rahvamurrus tehkuda südameid lahti ja meeled erksaks. Laulule ja pillimängule. Täna hommikul kell kaheksa alustasid puhkpilliorkestrid mängu 10. eri kohas Tallinnas. Praegu kõlab puhkpillimuusika Kesklinnaväljakutel Balti jaamas vaksali tänaval, Jaan Koorti kitse juures, mustamäel ja Lasnamäel. Teie mikrofon on vana Tallinna südames, raekoja platsil. Algas üle kannegi raekoja kellalöökidega. Siin mängib Võru rajooni kultuurimaja Kannel puhkpilliorkester Helmut Kostabi juhatusel. Ma tahaksin rääkida natuke üldse sellest ilusast meeleolust, mis siin valitseb. Raekoja plats on kena ja pidulik, lipud lehvivad, tänavate otstel on üleval värvilised vimplid ja rahvast on kogunenud päris palju. Orkester seisab Õpetajate Maja trepil. Siin on publiku hulgas ilmselt neid inimesi, kes tulid juba sihilikult orkestrit, kuulame, kes olid kohal siin ennem, aga nüüd koguneb neid järjest juurde ja juurde, siin on juba rahvariides peolisi. Siin on ilmselt ka juhuslikke möödakäijaid, kes on seisattunud ja küllap on siin neidki, kes jõuavad mittu kesklinna mängupaika selle äratusmängu jooksul läbi käia. Ilm on praegu niisugune, mis võid kõike lubada. Ilmajaam ei ennusta tänaseks väga head, aga taevas on niisugune, et loodame, loodame, äkki tuleb siiski päike. Äkki ei rikku vihm, meie pidu, aga vihma on ju pidude ajal ennegi olnud, ega see ei ole pidu suutnud kunagi ära Kuda. Vihma 100. esimesel Eesti üldlaulupeol, mille kohta pärast ajaleht kirjutas, et oli küll üks lige kontsert, aga ilus oli. Ja neid, kes mäletavad 60. aasta vihmapidu, on ju palju. Ega nii lõbusat pidu, teist meile see ei olegi kui see. Aga täna loodame siiski, et pilved mille vahelt praegu paistab heledat taevast küll lähevad hoopiski laiali. Dirigent tõstad käed uue luu alguseks, aga ma tahaksin natukene rääkida teile ka sellest kollektiivist, kellele usaldati au mängida siin Tallinna kõige ajaloolisemasse ikka omal väljakul, kuhu on peale pealtkuulajate ja pillimeeste kogunenud veel ka Eesti televisiooni ja Tallinnfilmi esindaja. Võru Kandle puhkpilliorkester kuulub vabariigi tugevamate hulka. 21 aastat kannata rasvakollektiivi nimetust. Kahe aasta eest omistati talle kõrgem kategooria. Ja selle orkestri ajaloos peegelduvad kõik need jooned, mis on laulupidude traditsiooni tekitanud, seda elusana hoidnud ja edasi aitavad hoida. See orkester on loodud 1898. aastal tegutsenud sellest peale järjepidevalt ilma ühegi vaheajata ja osa võtnud kõigist laulupidudest, mis tema tegutsemise aega mahuvad. Käesolev on neile siis 14 sild, laulud. Selle orkestri asutaja ja esimene dirigent oli Nikolai Chifting ise ka Võrumaa mees, viitinalt pärit ameti poolest oli ta sekt ja hinge poolest tulihingeline muusik. Pilli puhuma õppis ta ise sõjaväeteenistuses ja kui ta lõpuks mundrist vabanes, siis tuli tagasi kodukanti Võrumaale ja tema elu lõpuni jäi see nii, et seal, kus asus tema sepikoda, sinna tekkis kohe ka puhkpilliorkester, mida ta ise juhatas, ise organiseeris, ise aitas alati pillid muretseda. Nii asutas ta orkestrid kõigepealt viitinas, siis vana Saalusel, seejärel ja hiljem võrust lahkunut Antslas. Aga nende seitsme aastaga, mis ta Võrus töötas, see oli siis 1898 kuni 1905 saavutas kandle pasuna koor märkimisväärse taseme ja mehed olid pillimängus nii haaratud, et ka dirigendi lahkumine ei tähendanud kollektiivi laialiminekut. Harjutamas käisid mitte ainult Võru linnamehed, vaid 10 15 kilomeetri kaugusel maalt ja orkester püsinud. Isegi läbi sõdade, mis küll suurema jao pillimeestest viisid ära rindele. Esimese maailmasõja ajal mälestavad orkestri veteranid veel niisugust lugu, et olnud komme käia isa sõtta minevat kaasmängijat orkestriga ära saatmas ja lõpuks olnud saatjaid järel ainult kolm. Aga lugu mängib ikkagi ka selle trio määravad. Ja vot just see ongi siis orkestri elujõudu paik ja selle elujõunäitaja, et algusest saadik on siin mänginud koos väikesed põlvpükstes poisid koos oma hallipäiste vanaisadega. On niisuguseid perekondi, kus mängijaid on olnud kõigi nende 87 aasta jooksul. Üks niisuguseid suguvõsasid, kus on alati pillimehi, orkestris on ka postabi. Praegugi mängib seal neli-viis sellenimelist meest. Üks orkestri taseme kõrgperiood oli 20.-te aastate esimesel poolel. Vil orkestrit juhatas praeguse dirigendi lenn Juhan, kostab. 1944. aasta sügisest asus orkestrit juhatama kooli õpetaja Samuel on. Tema 20 21 aastane, tööperiood oli samuti üks orkestri hiilgeaegadest. Seda kinnitab vabariigi teenelise kunstitegelase aunimetus dirigendile ja rahvakollektiivi nimetus orkestrile. Viimased 12 aastat on tehtud muusikat peadirigent Helmut Kostabikäe all. Ja eks seegi töö on läinud tõusujoones, seda kinnitab kõrgema kategooria omistamine orkestrile. Ka Helmut Kostabi sõidab Võrru proovidele 12 kilomeetri kauguselt. Osula kaheksaklassilises koolist. Ja laulu peolegi on ta tulnud kolme kollektiiviga. Peale Võru rajooni kultuurimaja Kannel suure puhkpilliorkestri, kus on 60 mängijat on tema käe all siin veel Osula kaheksa klassilise kooli puhkpilliorkester ja sellesama kooli lastekoor. Nii et ka kandle puhkpilliorkestrile on järjepidevus garanteeritud. Praegu selles suures 60 liikmelises orkestri peres kus lisaks puhkpillimängijatest meestele on ka kenas mundris trummitüdrukud Mängivad siin kohus, need mehed, kellel on üle 40 aasta pillimehe staaži, samas kollektiivis ja ka need üsna noored poisid, kes on kaheksa klassi lõpetanud alles mõni aasta tagasi või möödunud aastal ja enamasti on need Osula koolist tulnud poisid. Äratusmäng läheneb lõpule. Nagu te kuulete järjest tugevnev aplaus-ist, siis väljakule on koondunud järjest rohkem inimesi, praegu on neid siin juba sadadega lugeda ja need, kes tulevad viimasel ajal, on enamasti juba rahvariietes. Esinemiskostüümides. Kui äratusmängud lõpevad, siis suunduvad lauljate-pillimeeste esindajad mälestussammaste juurde ning metsakalmistule, kus kell üheksa asetatakse lilled tänutäheks ja meenutuseks nendele, kelle elutööle Me võlgneme oma rõõmsapeo võimaluse. Täna tahab Eesti Raadio hoida teid, kes te ei saa ise pidustustest osa võtta, kursis kõige selle ilusaga, mida pidupäevane Tallinn pakub. On kavas terve rida otseülekandeid. Esimene nendest tuleb pärast äratusmängu lõpukell 10 45. See on siis järgmine otseülekandele lülitus, see on juba vabastajate väljakul, kus süüdatakse laulupeotõrvik. Edasi püüavad meie reporterid anda teile ülevaate kõigesse sellesse ilusse rõõmust kõigist neist toredatest, kohtumistest ja rõõmsatest selgetes mis saadavad laulupeo rongkäiku tema pikal teekonnal laululavale. Selleks on läinud mitmes mitmes punktis vaatlejad väljas. Siis väike hingetõmbeaeg ja loomulikult kuuletada ülekandes ka kogu tänase laulupeo kontserti.