Täna hommikul kõlas Tallinnas äratusmäng, mis kutsus linlasi külalisi ja pidulisi Hendid kaasa Eesti NSV 1985. aasta üldlaulu ja tantsupeokesksetele üritustele. Tund aega pärast Tartus mängu pandi lilli heliloojate ja luuletajate haudadele, metsakalmistul ning ausammaste jalamile. Kell 10 kaustati täna nõukogude riigi rajajad Leninit, tema ausamba jalamile pandi lilli. Nüüd aga on tähelepanu keskmes Tõnis Mägi, kus vabastajate monumendi juures süüdatakse laulu ja tantsupeotuli. Sõna Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe esimesel asetäitjal, üldlaulupeo peakomisjoni esimehe asetäitja, seltsimees Indrek toomel. Slova need Terviseamet tiitel, press taadile sa veeta ministri vestonskesser, saame siit tuleb saate need Lamne perskiga, missis Tavaristus toome Indreku perbitoris. Lugupeetud seltsimehed, kallid külalised ja laulusõbrad. 45 aasta eest, 21. juulil 1000 940 pani eesti rahvas oma maal taas kehtima nõukogude võimu kuulutades Eesti Nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. Eesti rahva kaua kestnud visa ja ohvriterikas revolutsiooniline võitlus kommunistliku partei juhtimisel Lenini poolt näidatud teel oli lõppenud rahva võiduga. Eesti rahvas oli võitnud kätevabaduse õiguse õnnele. Algas uus ajastu Eesti rahva elus, mille 1418-ks päevaks katkestas ränkraske sõda. Heitlusest olemasolule väljus 40 aasta eest võitjana ka Eestimaalt pärit sõjamees. Sellele suures isamaasõjas saavutatud võidu 40.-le ja rahva oma võimu rahvale kalli Nõukogude võimu 45.-le aastapäevale on pühendatud täna algav kaunis suur pidu Nõukogude Eesti. 1985. aasta üldlaulupidu. Laulus öeldakse avanevat rahva hing. Laul on saatnud meid töös ja võitluses laulus väljenduvad meie tunded ja mõtted, igatsused ja eesmärgid. Suure isamaasõja päevil kirjutas meie koorilauluisa maestro Gustav Ernesaks muusika Lydia Koidula sõnadele. Mu isamaa on minu arm. See laul, mis sündis helilooja hingevalust oma maa saatuse pärast neil rasketel aastatel kaugel nõukogude maa tagalas on südamelähedane igale inimesele saanud tuntuks kõigi põlvkondade laulusõprade hulgas kõlanud pea kõigil meie laulupidudel. Baietomo mõjutasi wushertsa privet, naasümbraasnikeebeesni sihcastiei restabiitilibraskis ris publik innaroodu. Tere tulemast meie rõõmu külasele peole. Labroopasaalavat Nabraasnik, pysti, Kiiedrus ja mereKiiebraatia. Las voogab tuhandete suude ja südamete laul selle kivise, karmi ja kalli maa kohal mille rahvahool, sõprade toetus ja ustavus on muutnud õitsvaks sotsialismimaaks. Tänane pidu on kui maapealne Vikerkaar kuhu iga laulja ja tantsija on pannud oma kodukoha rõõmu. Värvid. Särav, pidulikud on ilmet noorukestel, osavõtjatel, muhelus näol, vanadel lauluveteranidelt. Kõik olete andnud parimad tunnid oma vabast ajast lauluks, mänguks. Isikliku laulurõõmu rahuldades on igaüks teist kaasa aidanud Nõukogude Eesti muusikakultuuri arengule. Keegi teist pole kulutatud tundide eest saanud muud tasu kui see, mida annab muusikaline rahuldus. Täna imetleme tuhandeid ja tuhandeid, kes kogu elu on vabatahtlikult, nagu öeldakse, laulu küüsis seon kui vääramatu loodusjõud, mis sunnib sitked kadakad tungima, läbib vaese pinna läbi kivide, tuultes süüdake siis tuli, et panna leegitsema võimas laulude tuleriita. Soovin kõigile lauljaile ja pillimeestele, peoperemeestele ja külalistele, et täna ei laulaks üksnes suu vaipa süda, et ei kuulaks üksnes kõrv vait, kas süda. Pidulikul tule süütamise tseremoonial kõlab Lepo Sumera ja märgivistiku kantaat laulupeotuli. Sutšidme Business. Rahvariides neiud asetavad praegu igavese tule juurde vabastajate monumendi juurde. Lilled, banzulgi, muuseuki, Carlose Kamytmiga. Sumera kandidaadi laulupeotuli esitab siin tseremoonial igavese tule juures RAMi poiste ja noortekoor. Ja nüüd, lugupeetud nüüd on siin denim mäel tule süütamise pidulik tseremooniameister, Gustav Ernesaks ja teda saatvad inimesed tulevad. Tule juurte. Maestro Gustav Ernesaks tuleb kõige ees. Ta tuleb igavese tule juurde. Tema järeltulevat tule juurte, Nõukogude Liidu kangelane Arnold Meri, erukindralmajor Karl Aru sotsialistliku töö kangelased Valentiina Muravjova, Iivi Saar ja Vladimir Mansour. Putectromosmeestest Odessa balletiga Muravjova, trügi tavalisse tule süütamist, varas on maestro Gustav Ernesaks käes, tulesitamis varade otsas on tuli. Nüüd sai selle tõrvikutuli Blood Loitma tõrvikus. Arnold Meri tõstab praegu suure laulupeo tõrviku pea kohale. Laulupeod tuli igavesest tulest. Siin Tõnismäel on süüdatud võsakopadimaid Facio Sagnium Cruiser Arnold meriagoonia praasnika, kes nii tantsu season. Teo tulekandjad teevad pöörde ja sammuvad värviliste lippude vahelt Suvorovi puiesteele. Tule süütamise tseremoonial on üldlaulupeo peakomisjoni liikmed eesotsas selle esimehe, EKP keskkomitee sekretäri Rein Rist, Laanega. Vabastajate monumendi juures on laulu ja tantsupeo üldjuhid, külaliskollektiivide esindajad, sõjaveteranid, linnade ja rajoonide ja laulupeokomisjonid esindajad. Tseremoonia pidulikkust rõhutavad, kerges tuules lehvivad kõikide liiduvabariikide lipud, koloriitilisemata rahvariided. Siin on Eesti, Vene, Läti, Ukraina, Leedu, Valgevene, Moldaavia rahvariietes neiud ja noormehed. Evodi sõnieszymoli sirudid, insto inspiratsioon massech Branskist Rudolf Naši Strane. Veel üks minut ja siis on laulupeotuli toodud Suvorovi puiesteele ja sealt siis on 350 sammu siia võidu väljakule.