Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Filipp keedik avaldas 1956. aastal jutustusel ühe politseipealiku rasketest valikutest maailmas, milles inimesed on ühendatud arvutitega. Masinad ennustavad tulevikku ja elu kulgeb keset ekraanidest kunstkeskkonda. Lugu oli sedavõrd inspireeriv, et järgmised pool sajandit sündis mitmeid loo juhtmõtteid edasi arendavaid projekte, osa neist loomingulisemad, teised tehnilisemad. Filmirežissöör Steven Spielberg saatis koguni ühe produktsioonijuhtidest Massachusettsi tehnoloogiainstituuti õppima, kuidas oleks sobivaim viis kulutada 100 miljonit dollarit Philip Dicki jutustuses kirjeldatud maailma kujutada stamiseks filmiversioonis. Filmi pealkirjaks pandi Mainorriti võib poolt, kuna selline oli ka algupärase loo autori valik. Paistab, et koolis käimisest oli kasu, sest sõnades kirjeldatud maailmast kinolinale esitatud versioon innustas sadu ja võimalikke tuhandeid tehnoloogia tootearendajaid. Apple'i nutitelefoni tarbijaliidese disainer. Pääsoorling on tunnistanud, et telefonide maailmauuendustega rabanud seadmemm ja soove ja masina võimalusi vahendaval ekraanil kuvatavat ikoonide ja menüüde süsteemi algupärane idee pärineb just sellest filmist. Tegemist on liigutuste ja piibel põhise liidesega, milles kasutaja sarnaselt end džunglit läbides eesmärgi poole liikudes loob käetõmmetega teel seisvast padrikus korda. Ehk nihutab sõrmega teelt andmeid kuva vaid ekraane ja võimalusi vahendavaid menüüsid kuni on kätte saanud soovitud info varanduse olulisuselt ja uuenduslikkusele. Vähemalt samamärgilised olid ka puuteekraanid, kuigi sarnast ideed oli esitatud varasemates kosmosesse paigutatud ulmefilmides ja teleseriaalides. Nüüd aga tehti need siis päriselt ära, nagu juhtus ka vabas ruumis käeviibete abil rind Borumi allutamine kontrollile. Selle raamatu fantaasia päris ellu toomise näideteks on Nintendo ja Microsofti Kinect ja nii edasi. Mainori Triportist lahendatud tehnoloogiliste lahenduste loomise tulemusel registreeriti järgnenud aastatel erinevate teostuse ideede kaitseks sadu patente. Seega on 2002. aastal vändatud filmis näidatud fantaasiatest mõndagi juba realiseeritud. Kuid jutustuse suur ja nähtamatu elevant on seni püsinud puuris. See on inimeste käitumise ettenägemine. Aastasse 2054 paigutava jutustuse punaseks jooneks on politseiameti eelkuriteoosakonna pealik Jon Andersoni ponnistused hoida kuriteod ära enne nende realiseerumist. Kuritegu on siin aga pelk sõnaline nupp, millele vajutades või õigemini, mida kuuldes inimese tähelepanus juhtub, muutus ja ta valmistub kuulama. Oleks hea, kui järgnev sõnum räägib kuritegude ärahoidmisest sest siis hingab põgusalt erutanud kodanik kergendatult ega märka enam ülejäänud sõnade mõtet. Kuid nii jutustuse kui filmi tegelik diskussioon kulgeb hoopiski ümber. Vaba valiku küsimuse ehk kas inimesele jääb alles võimalus ise vabalt otsustada, kui keegi teab midagi tema tulevikust? Tõenäoliselt peaks vaba tahte kaotus võrreldes kuritegude ennetamisega olema inimesele suurema väärtusega ja rohkem erutav teema. Aga noh, kõik sõltub ju asjade esitamise järjekorrast. Miks mitte alustada järgneva teema puhul söömisega? See saab olema maitsev, kuna toidu valmistamisel on arvestatud sööja eelistustega. Lisaks on pakutav toit odav ja selle kättesaamiseks ei pea üldse kiirsöögikett. McDonalds hankis 300 miljoni dollari eest kliendisuhete analüüsiks tehisintellekti arendava firma tainemi Kield. Viimase paarikümne aasta suurima investeeringu õigustamiseks kavatseb kuulus hamburgeri söögikoht rakendada tehisintellekti klientide soovide ennetamiseks. Arvesse võetakse kõike, mida kliendi kohta võib näha näiteks sugu, vanus, kehaehitust, kellaaega ning mida klient teeb ehk mida esimeseks tellis et seepeale pakkuda menüüst talle järgmisi sobivamaid valikuid. Lõpux arvestab kõikide söögikoha külastajate andmeid koguv süsteem ka ilmaga võib-olla isegi poliitilise kliimaga, sest sombuse mal päeval või stressis inimeste isu ja maitse-eelistused võivad erineda võrrelduna sooja kuiva või külma ilma omadega. Firma testis süsteem eelmisel aastal mõnedes USA söögikohtades ja kavatseb alanud aastal juurutada üle riigi misjärel jõuab kätte nutika menüü tehnoloogia ülemaailmse rakenduse faas. Ja ka Eestis võib juhtuda, et tühja kõhu käes vaevlev klient siseneb söögikohta ega tea mida süüa. Kuid imeväel on menüüs just see, mida ta tahtnuks valida. Õnneks on pakutav seekord ka soodushinnaga. Eriti kui võtta juurde mõned ainult rõõmu põhjustavad lisad. Clinton rahul, et lõpuks ometi Tiuks ettevõte, millest ta saab valida just seda, mida tahaks ja ta tunneb end tõeliselt vabana. Kuula varasemaid portaale r. E-L2.