Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari silitab Kristjan Port. Enamus ajast püütakse arvutit õpetada inimese moodi ütlema. Levinud arvamuse järgi on inimese mõtlemine arvuti andmetöötlusele rajatud sedavõrd erinev võimekam et kellelgi ei tule pähe proovida vastupidist ja panna inimene mõtlema arvuti moodi. Tänapäevase digitaalse arvutikäsitluseks rajatest, briti matemaatik kalantuuring püüdis mõtelda arvuti moodi. Vahest vabandab teda välja asjaolu, et toon arvuteid veel polnudki ja mees pidi loogilise masina loomise püüdlustes selle tegevuse samm-sammult peas läbi käima. Teadusajakirjas Nature Communications kirjeldatakse katsete tulemusi, milles Aga püüti inimesi õpetada arvutimoodi mõtlema. Mõist maksis arvuti moodi mõtlemise võimalikke vigu. Modernsetel masinatele rajatud süsteemidest loodetakse inimesel abilist näiteks robotautode, juhtide ja arstide abilistena. Nende lubaduste poole liikumise teel on demonstreeritud, kuidas masin suudab inimesele sarnasel tasemel eristada piltidelt mitmesuguseid detaile. Hellitatakse isegi lootust, et loodud mudelite abil õnnestub seletada, kuidas inimene näeb ümbritsevat maailma kui vaid sellel teel poleks naeruväärseid komistusi. Näiteks põhjustavad isejuhtiva auto teel olevatel liiklusmärkidel minimaalsed muudatused siiasinna lisatavate täpikeste värvilaikudega masinast segaduse ja see peab neid millekski muuks. Üks inimese jaoks märgist mitte kuidagi arusaamist mõjutavad abstraktsed moonutused võivad robotautojooks muuta stoppmärgi tähendust. Ja sõiduk jätkab pidurdamatult koos reisijatega sõitu ristmikule. Analoogselt võib auto segadusse ajada asfaldile joonistatud abstraktne kujutis, mis inimese jaoks ei tähendaks sõiduju, ütleme see mõttes mitte midagi ohtlikku stsenaariumi-na võimalikuks tulevikku, milles keegi on välja selgitanud nutika masina tajumisest peituva nõrkuse ja kasutab seda ära kurjadele eesmärkidel paigutades näiteks keskkonda inimese tajule tähenduslikkus mõttes märkamatuks jäävaid, kuid masina jaoks provokatiivset signaale ei peeta võimatuks ka kui kõnniteel teatud moel märgistatud T-särk võib põhjustada mööduvast liikluses ohtliku olukorra. Siin tasub meenutada robootika isaku Johanson Morawiecki tõdemust et see, mis on inimesele lihtne, on masinale keeruline. Teisalt leidub ka inimeste tajumehhanismidest nõrkuseid. Mõned neist juhtuvad tänu muutustele ajus. Taolistest näidetest kirjutas huvitava raamatu Oliver Sacks pealkirjaga mees, kes pidas naist mütsiks tervete inimestega igapäevaselt kaasas käivate taju hälvete heas ja rõõmsas stsenaariumis kasutavad neid ära mustkunstnikud. Halvemal juhul manipuleerivad nendega igasugused kurjategijad. Kirjeldatud uuringu eesmärgiks oli uurida, kuivõrd inimesele ja masinale näidatud eksitavate piltide analüüsimisel nad teineteisest erinevad. Nagu öeldud, peetakse masinate tehtud vigu masinale ainuomase Puudusena ja keegi pole uurinud, kas inimese puhul võiks protsessi sisu olla. Analoogne. Uuringu läbiviijad sättisid eksperimendis osalevad vabatahtlikud Sis masinaga sarnasesse olukorda millest viimasel on kogetu kirjeldamiseks kasutada piiratud sõnavara ehk kategooriad. Olgu kõrvutuseks inimene, kellel on kasvõi nelja jalaga eluslooduse esindaja kirjeldamiseks sadu sõnu tähenduste rikkus, millele ta ei pööra isegi tähelepanu. Aga nüüd siis sunniti inimesi valima masinaid segadusse laevadel pildil kuvatu kirjeldamiseks ainult arvuti lõpetatud kirjelduste sõnavara. Selgus, et sellises olukorras jõudis inimene 75-l protsendil juhtudest masinaga samade tulemusteni. Veelgi märkimisväärsemaks võib pidada, et 98 protsenti kokku 1800-st uuringus osalemast tegi mitmesugustes olukordades järjepidevalt Masinaga sarnaseid valikuid. Uuringu läbiviija Te hinnangul võib pidada üllatavaks, et oma üleolekut uskudes kipume Masinaga ühesuguste piiravate tingimuste olukorras tegema elutu seadmega kokku langevad otsuseid. Uus tähelepanek ei kõrvalda küll tehisintellekti piltidest arusaamise probleemi aga teisalt ei paista arvuti järeldused inimeste valikutest totaalselt ka erinevad. Seetõttu võib spekuleerida tuleviku küsimusega, kas edaspidi sõnavara avardav masin jõudis inimesele järele, kuidas tema eest maailma tunnetama arvendab homo sappensi eluks vajalikku sõnavara moel millest tema läheneb tänase masina tasemele. Kuula varasemaid portaale R2-e-L2.