Sa oled, eks ole tähele pannud, et filmides ja, ja üldse igal pool popkultuuris järjest rohkem nagu minnakse minnakse tagasi nagu vanamuusika pool, eks ole, et vahepeal oli väga äge, kui su filmi soundtrack'i seal juba kaheksakümnendad muusikat ja nüüd tundub, et, et on väga popp, kui seal on palju 90.-te null nullindate alguse muusikat. Olen tähele pannud ja, ja ma olen nüüd värskelt kuulanud järele ka viimase kinovärgiga apelsini kinovärgiga mandariini, nagu oleks asi episoodi, kus räägiti katel Marvelist ja seal nenditi just sedasama seoses kapten Marvel iga, kus oli väga üheksakümnendatel nostalgiast nõretav soundtrack. Tõdeti ka seda, et see nostalgia kipubki tulema tagasi kahe aastakümne tagant tavaliselt, nii et nüüd, kus üheksakümnendad on meil kahe aastakümne taga on täpselt õige aeg tunda seda nostalgiat. Kuule, ütle mulle, mis aastal andis välja limpiskitama plaadi shoklet Starfishenda Hattacleive kvoot oli vist. See ma, ma ei tea täpset aastat, aga see võis olla 99. Ma mäletan, et see oli sama aeg, kui me klassivendadega fännasin umbes Meidriksite selliseid asju teadma ja mängisime Vormsi. Okei, see see nagu kohe täiesti eraldi saada sõbrantsi, mängijad, aga, aga ma, ma täiesti kardan seda, et mingi hetk hakkab jälle nagu limp piskite nuu metal olema, nii äge. Et kuuleme seda igal pool filmi soundtrack, keda see morjendab mind, see mõte morjendab mind. On sul veel hirmusid või see on peamine. See on üks minu hirme praegu. Tere, minu nimi on Ivo krustak, tere, mina olen Jim Ashilevi. Te kuulate saadet popkulturistid Tallinnas. Lovkalt, turistid Tallinnas uje? Jah, ei oskagi kohe selle uje. Ma võiks ka vastu öelda, siis on ju selleks nagu sihuke aura. Tallinn tundub, kas seal Impiskiti hirm suurenes sellega, kui sa maandusid Tallinnas või või, või jäi see hirm, nagu see suurem hirmufoon Brüsselisse. Kõige kõik kõige suurem vahelised külm on täna ka külm igal pool külm. Okei, ja seoses selle külmatundega tulid meelde ka muud hirmsad asjad, nagu näiteks limpiski võimalik tagasitulek. Noh, vaata ikka, oled külmas kohas ja hakkad mõtlema soojadele kohtadele. Siis meenub sul seal mingisugusel oranži, oranži ja sinise värvi gradiendiga limp diskiti video, kus kõik T-särkides tantsivad, siis mõtled, et oi, ei see tähendab seda mälestust, mul pole vaja. Nalympiskitist me rääkisime põhjalikumalt oma osas nimega häbiväärsed naudingud, mille leiad meie kodukalt popkulturistid punkt com, kui minna sinna arhiivi sobrama. Palju vaeva see ei nõua, aga annab kindlasti palju otsijale. Aga no natukene, kuna sa tulid siia niimoodi, silmad hirmust punnis ja, ja paistab, et sa oled tõesti hädas, siis võib-olla uuriks, et kas limpiskitan, ainus nuu metal bänd, kelle tagasitulekut sa kardad või on neid veel. No see on nagu võib-olla kõige peamine ma ei tea, miks isegi mulle lihtsalt väga ei meeldi Fretust D. Ja tema maneer. Aga, aga ma, ma ei ole. Ei ole väga suur nuu metali fänn üldse üleüldiselt või, või nagu ma ei ütleme teiste teiste artistide puhul, võib-olla see ei häiri mind nii väga kui kuivõrd limpiskit, eks igalühel on oma nägu selline oma oma, eks ole, ma ei tea, mis, mis, kas sinul Impiskitangaalympiski? Minul Impiskiton vägagi lin piskitaga, sa muutsid limpiskitit mu jaoks natuke, kui sa selgitasid mulle, kust pärineb limpiskiti nimi või, või mida see sümboliseerib. Millele sa viitad? Pärast lugesin, et see, see seos on natukene vist nagu mitte päris korrektne või et see ei olnud nagu bändi eesmärk või, või, või see on kuidagi nagu väljamõeldud, sinna hiljem juurde. Ta on hea, aga no ma ei saa peast enam seda kujutluspilti, kuidas limpiskiti, fännid istuvad ringis ja küpsis on ringi keskel ja mängib limp veskit. See tuletab mulle meelde, et ma ikka veel ei tea, kas JMKE tähendab joodikud Moskva kohviku ees või Jeesus Maria, karjatas eit. Olen mõlemat versiooni kuulnud, äkki keegi oskab mulle öelda, selle vastas. Ma ei oska siit kuskile edasi minna. Tead, ma tahtsin rääkida korra raamatukogudest palun lihtsalt lõi pähe, sellepärast et ma tulin siia stuudiosse. Ma kuulasin ühte sellist taskuhäälingut või podcasti nagu Nantinant, pressantin lihtsalt pole, ma arvan, et see on, see on enamus kuulajatele tuttav paljudele kuulajatele kindlasti tuttav, see on selline tore disainiteemaline teemaline saade, mida juhib Roman Mars, kellel on ilmselt üks parimaid raadiohääli üldse võimalik. Ja noh, võib-olla kui kõrvale jätta, ma tahtsin öelda, et meie sinuga kõrvale jätta ja tahtsin siukest meelast häält teha, aga see, see ei tule mul niikuinii terve saade välja. Ja, ja tal oli seal saates külas Eerik Klettenberg. Ma loodan, et ma hääldan seda nime õigesti, kes, kes on kirjutanud sellise raamatu nagu pales for the people, ehk siis paleed inimestele. Ja nad rääkisid sotsiaalsest taristust. Mulle ei meeldi sõna taristu, ma tahan võib-olla öelda infrastruktuur, edaspidi, aga vähemalt väljendasin. Ma tean ka seda korrektset uut eestikeelset sõna. Ja sellest, kuidas raamatukogud On kuidagi inimeste meelsuses kadunud kaotanud oma tähtsuse, samas kui neid võib-olla oleks tänapäeval vaja rohkem kui kunagi varem, sest noh, me oleme kõik nii nii palju isoleeritumat kui, kui kunagi varem, et inimesed pigem on on, on väikestes gruppides või siis täiesti eraldi endamisi koos. Nad tegid seal nalja, et noh, et, et selle asemel, et minna välja õhtuti, siis istutakse tavaliselt. Kodus teleka ees ja isegi siis, et noh, et kui sul on nagu perekond, et ega kogu perekond ei istu siis ühe ühe ekraani ees, kodused seda koos nautida, vaid igalühel on oma väikekülades ja igaüks vaatab natukene erinevat asja. Ja ma mul tekkis nagu küsimus sest ma, ma pean ausalt tunnistama ja see on natuke nukker, et mina ei ole väga raamatukogus kukkudes käinud juba juba pikka aega. Võib-olla kõige hilisem oligi, et ülikooliaegne ülikoolide raamatukogudes aga aga ma ei tea, kuidas, nagu tänapäeval Eesti raamatukogud on näiteks selle sellise muutuva muutuva maailmaga nagu kohanenud, sellepärast et seal saates nad rääkisid, kuidas järjest rohkem selliseid raamatukogusid, kus on Nad, on natuke nagu noortekeskuse sotsiaalkeskused nagu lisaks raamatukogule, et noh, et kui, kui raamatukogus, eks ole, see põhiline teema on see, et sa saad laenutada raamatuid ja, ja ma mäletan, siis, kui mina veel raamatukogudes kesine, kui mina noor olin, siis uus asi oli, oli sellel tekkisid nagu internetitoad või, või noh, nagu, et ma veel mäletan, lapsena kui ma käisin CD plaate kuulamas Keila lugemistoas, sest see oli nagu teema, et sa ei saanud ju kõiki muusikat osta. Ilmselgelt tol hetkel ei saanud seda kõike veel internetist alla laadida, aga sa said minna keskväljakul asuvasse lugemistuppa laenutada mingi CD plaadi, istuda seal nagu maki ees, kõrvaklapid peas ja seda kuulata. Et ma mõtlen, et ma olen kuulnud igasuguseid jutte, kuidas kuskil kaugel maailmas saab laenutada tööriistu, kui inimesel on vaja raamatukogust või riideid. Kui sul näiteks ei ole piisavalt raha, et osta ilusaid riididega seda tööintervjuule minna, et raha teenida ja kena välja näha, et siis sa saad laenutada sealt riideid. Et, et on näiteks videomängude toad, kus inimesed saavad istuda, konsoolidega mängida, et seal on nagu sihukseid erinevaid sotsiaalseid võimalusi või sotsiaalseid teenuseid, mida tegelikult raamatukogud pakuvad. Ja ma tahtsin sinult küsida, et äkki sa oled nagu rohkem raamatukogudes käinud, tead, kas Eestiski siukseid asju tehakse? Kõigepealt, ma saan sind rõõmustada statistikaga, okei. Lääne elu kirjutas 19. märtsil 2019 oi väga väidet väga hiljuti, et kõige enam ollakse maal rahul. Raamatukogudega ja küsitlusele vastas üle 600 inimese üle Eesti. Ja selles vaikses artiklites, millal me saame panna oma saate märkmetesse ka oma kodukale popkulturistid punkt com. On näiteks selline lõigukene, et koolidest enam ollakse küsitluse järgi rahul raamatukogudega. Selle kättesaadavust pidas suurepäraseks 40,4 protsenti vastanutest ja heaks 4,40 koma kuus protsenti raamatukogu teenuse puhulgi, et iga ajalehtede ja ajakirjade lugemise võimalust ning öeldi, et raamatukogu pole enam ammu ainult raamatute laenutamise kohta, eks ole. Nüüd teame, et sealt saab ka tööriistu, videomänge, mida veel? Riideid? Ma ei tea, kas Läänemaal saab, aga, aga mõttekoht, kui ei saa, siis miks ei saa veel küsimus Läänemaa raamatukogudele. Püsige ajaga kaasas, kui raamatukogust ei saa riideid, tööriistu süüa, kui seal ei saa pesta, kui seal ei saa magada, siis miks ma sinna üldse mina peaksin, tekib mul küsimus, on, kui ma ei saa seal mängida läbi Playstation nelja, mida ma siis teen seal? No nii et see raamatukogu ei ole ammu enam raamatute laenult laenutamise, ainult raamatute laenutamise koht, sealt saad mitmesuguste eluks vajalikku infot ja abi kohustuslike internetitoimingute sooritamisel huvitavad, mis need kohustuslikud internetitoimingud on võib-olla-Läänemaal kuidagi surutakse inimestele peale mingeid internetitoiminguid, et sa ei tohi olla kodanik, kui, kui sa ei tee mingeid internetitoiminguid. Sa oled ju kuulnud seda, et kui sind pole Facebookis, siis sind pole olemas, võib-olla kuidagi inimeste eksistents juba nii tihedalt seotud Facebookiga lausa kohustuslik postitas, sest ma ei tea, ma postitan kogu aeg, nii et mul ei ole veel tekkinud sellist probleemi, kus ma tunneks, et minu eksistents on ohus. Aga ma ei tea. Huvitav, jah, vot ma olen ka ju nagu ühe jalaga Läänemaainimene ja tänagi pärast saate tegemist, lähen sinna sinna kanti, aga ma ei ole tundnud seda survet, mulle pole keegi nagu seda kohustuslikku internetti toimingud peale surunud, aga võib-olla nad pole mind lihtsalt kätte saanud, sest et ma käin seal pisteliselt. Nad ei tea, millal tulla koputamas. Mingid ametnikud käivad koputamas ja kontrollivad, et kas arvutil ikka nagu modem huugab ja. Ma arvan, et nad jälgivad sinu sotsiaalmeediat ja näevad, et kõik on nagu korras. Sa veel postitad, sa oled sinu. Sinu olemine pole. Sa võid olla jah, igal juhul see lõiguke, mille ma tahtsin välja tuua, seal lõppeb niimoodi, et leiti, et raamatukogud on maal veel suhteliselt korralikud tänu kohalikele tublidele inimestele. See kõlab väga hästi. Ma tegelikult ma, ma tean, et meie saadet kuulavad mõned inimesed, kes töötavad raamatukogudes. Mind väga huvitaks, et kuidas, kuidas teenused muutunud on. Tegelikult see on siuke absurdne asi küsida selle asemel, et minna ise vaatama raamatukogudes ma luban, et ma üks hetk lähen, lähen vaatan ka, mida raamatukogudes tehakse. Mina muuseas taasavastasin raamatukogud enda jaoks natuke aega tagasi, kas sa leidsid sealt? Jah, sest ma leidsin ühe raamatukogu Tallinnast, kus saab magada, süüa, riideid laenutada, Playstationi mängida, seal saab mida veel, Netflixi saab vaadata? Ja vist rohkem ei saanud kokka, seal on Coca-Cola automaat. Ohjeldamatult juua. Coca-Colat. Minu lemmiknäide sellest, sellest Bootkestist, mida ma, mida ma, millele ma viitasin ja mille me samamoodi paneme, saate märkmetesse, lemmiknäide sealt oli see, et, et kuskil raamatukogudes toimuvad vanuritele virtuaalse keeglimeistrivõistlused. Et sa täitsa vii bowling, et, et siis käiaksegi kohe koos pensionärid käivad, nendel on meeskonna särgid tehtud ja nad võistlevad siis noh, läbi selle virtuaalse keegli teiste teiste võistkondadega ja, ja kes siis võidab see siis seal, see pidi väga põnev olema, kõik selle jälgimine ja see pidime. Lisaks veel sellele eelnevale, mis ma mainisin, et ma käin kokakoolat joomas, magamas, raamatukogus ma olen avastanud, et raamatute laenutamine on üks jube hea alternatiiv tiiv raamatut ostmisele ikkagi. Ja, ja noh, ma ei tea, tuleb välja, et inimesed on aastatuhandeid seda teadnud, on ju, andke andeks, et mina seda alles nüüd siis taasavastasin enda jaoks, ma teadsin seda lapsena, kui ma käisin koolis ja oli vaja lugeda. Mõningaid raamatuid, mida õpetaja käskis, eks ole, siis läksid ikka raamatu, kuhu võtsid selle. Aga nüüd täiskasvanuna. Ma olen jõudnud punkti, kus ma tegelikult ei taha enam koguda eriti palju raamatuid, mul on neid liiga palju. Ma tunnen. Ja, ja, ja mul on neid piisavalt, selleks, et mul tekiks kodus turvatunne, et mind ümbritsevad tuhanded-tuhanded, lood ja mind ümbritsev ümbritsev, et kõik need hääled, see kõlab nagu ümbritsevad hääled. Aga ühesõnaga, et minu, see tekitab minus sellise nagu turvatunde siukse nagu rahulolu tunda, kui, kui, kui käeulatuses on palju raamatuid. Ja ma tunnen, et see, see piir on nagu ma olen jõudnud selle piirini, kus mul on neid piisavalt ja jube hea on lihtsalt laenutada raamat lugeda see läbi ja siis viia tagasi nii et see jää lihtsalt riiulile tolmu koguma, nii et keegi teine saab seda lugeda. See tundub nii kuidagi nii õige või, või nii. Nii loomulik jah, et väga vähe on neid raamatuid, mida tahaks ju kuidagi korduvalt ja korduvalt üle lugeda ja kuhu tahaks tohutult teha märkmeid. Noh, on mingeid raamatuid, mida on vaja töö jaoks, võib-olla kui, kui teha mingit uurimust või minu puhul tihemini, kui on vaja näiteks mõned teatriprojekti jaoks uurida mingit teemat, et siis mul on vaja tõesti nagu kapsaks võib olla lugeda mingit teost või, või on vaja sinna kritseldada midagi sisse, kuigi ma seda kunagi ei tee, ma kuidagi ei söanda. Aga aga muidu on jah jube hea lihtsalt viia tagasi anda kellelegi teisele võimalus lugeda ja, ja ühtlasi autorid saavad ju iga laenutuse pealt väikse sendikese ja taskusse, kui nad on esitanud autorihüvitusfondi vastava avalduse siis iga aasta tehakse selline nagu aasta kokkuvõte ja sellest kirjutatakse tavaliselt, et kord aastas siukseid uudisnupukese. No kes siis, kes siis sel aastal rikastus eesti autoritest tavaliselt son Erik Tohvri ja et seal need numbrid tuuakse kenasti välja, noh, see ei ole mingi meeletu, meeletu protsent muidugi tegelikult mis autoritele seal kukub, aga noh, midagi ikka. Ühesõnaga, et kui, kui kellelegi tundub, et autori toetamiseks on vaja osta raamat kindlasti siis võib rahustuseks öelda, et tegelikult ka laenutamine on otseselt autori toetamine. Mis, mis raamatuid sa kapsaks lugesid, kui sa kirjutasid oma oma viimase, nüüd ka juba kirjanduspreemiaga auhinnatud näidendi unusta unista või lihtsalt? Täiesti õigesti ütles, et ma näen, et sa suhtled tõsiselt meie vestlusesse. Ma lugesin, kõige olulisem raamat Johnwanssoni raamat. Ja see, seda aga, aga kusjuures kapsaks lugemine, mind aitab ka see, kui on digi tavaline versioon raamatust olemas, sest mingist hetkest mul on vaja teha sealt mingisuguseid välja tõsteid võib-olla tekstist ja kuidagi jagada teistega mingisuguseid lõikusid, näiteks unusta unista puhul käis mul koostöö ikkagi ju lavastaja Ingmar Jõelaga kes samal ajal oli teises linnas vahepeal isegi ja kunstnik Nele Soo Väliga samamoodi. Selleks et neid mõtteid kiiremini jagada, siis ma ei hakanud kuidagi ümber toksima seda teksti sellest paberraamatust ega telefonis ette lugema neile neid, vaid ma lihtsalt nagu sain e-raamatust, siis nagu saate neile lõikusid ja samal ajal lugeda ise paberraamatut, sest et silmade kergem. No vot, lugesin ka Emil kraappelini autobiograafiat, mis on täitsa sihuke vana ja haruldane raamat. Alguses mõtlesin seda tellida, aga see maksis muide ligi 200 eurot või midagi sellist. Mingi rariteetne raamat, aga siis professor Jüri Allik Tartu Ülikooli psühholoogia instituudist siis skännis mulle sisse, selle raamat saatis mulle PDF, nii et selle eest ka suur tänu. Nii et ühesõnaga see kapsaks lugemine on pigem digitaalne kapsas ja ma räägin digitaalsest kapsakapsast. Digitaalne kapsas ei lähe ka hallitama, muide. Ma käisin kinos, palju õnne, õel super. Mul on nii hea meel su pärast. Ja mul on, mul on selle kinoga alatise värk, et kui ma, kui ma siin saates hakkan rääkima sellest, et ma käisin kinos, siis mul esimene mõte tekib pähe, et huvitav, kui palju ma tohin filmist rääkida, mida ma vaatamas käisin, enne, kui ma seda kogemust teisteks ära rikkumine. Muidugi kui kaua aega peab ootama? Pärast filmi väljatulekut, kuni kuni on nagu lubatud hakata sellest rääkima, aga ma sain aru, et ma ei ole ise veel seda jõudnud kuulata, aga aga sellest kapten Marvelist juba räägiti, saates kinovärgiga mandariin. Näed jälle valesti kinovärgiga mandariin märg. Liiga mandariine ja et järelikult vist tohib. Ära lase ennast kuidagi kammitseda mingitel reeglitel ja hea maitse tavadel ja sellest, kes mida lubab lihtsalt otsast ära, et mis on su eesmärk, mida sa tahad saavutada selle sellest filmist rääkimisega. Lihtsalt tee seda ja tee seda nii, nagu ainult sina seda teha saad. Nii läks, ma tahan teid. Peetrit. Nagu eesmärk ikka. Aga, aga ma pean ütlema, et mulle väga meeldis see film, kas sa oled sa ise ka näinud? No sinu mahitusel ma käisin seda vaatamas ja tegelikult mitte ainult sinu mahitusel, ma sattusin ka rääkima ühe noore intellektuaaliga ühel teatri üritusel ja, ja, ja kuidagi niimoodi moka otsast natuke häbenedes ütlesin, et ma natuke mõtlesin, et äkki ma lähen täna kopsun Marverit, vaata, meeste silmad läksid põlema, küsis, kas sa oled Marveli fänn? Siis ma ütlesin, et ma ei, ma ei tea veel, ma ei ole veel aru saanud, kas ma olen Marveli fänn ja siis ta kuidagi sattus segadusse korraks. Ses mõttes Sa ei tea, kas sa oled Marveli fänn, kas sa tead, kes on Stanley, küsis, küsis temalt, ühesõnaga, mind survestati nii sinu poolt kui ka kaudselt intellektuaal samamoodi. Survestas nende ja lippasin jah, joostes läksin, läksin viimasele kapten Marveli seansile eile õhtul ja ja nägin ära selle. See on selles suhtes väga huvitav filmikogemus, et kui väga paljude Marveli filmidega on, on natuke see teema, et et õudne, ootamine käibed nüüd nüüd tuleb see järgmine suur lugu. Venchite, eks ole need põhiseeriad ja, ja, ja sellised nii-öelda filmi või, või ütleme, karakteri filmid, mis, mis on juba mitu korda käinud ja nüüd on mingi järgmine Ironman tulemas järgmine suur või mis iganes tulemused nende puhul on alati jube jube suured ootused, sest noh, Ma ma olen juba kuidagi investeerinud sellesse stoori laini sellesse tegelasse, ma nüüd tahaks, et see järgmine oleks ka väga äge ja siis ma ikkagi hästi palju uurini vaatan, enne. Aga kuna kapten Marvel on, on nii-öelda nagu uue tegelase alustas film, et teda ei ole nagu varem nendes nendes Marveli kinouniversumi filmides näidatud. Et siis selle puhul mul ei olnud nagu nii nii kõrge, et nii kõrgete ootust või nagu soovigi õudselt uurida, mis filmiga täpselt tegu on, et vaadata kõiki treilereid ja natuke lugeda veel, mida vahepeal tehtud on ja ja kes seal on ja kuidas on see nii nagu kuidagi sihuke jällegi mõnus vabastav kogemus. Mulle tegelikult meeldib kinno minna mõttega et ma nagu täpselt ei tea, mis, mis, mis selle filmi puhul nagu oodata. Ja noh, teine asi on see, et noh, nüüd siin järgmine kuu tuleb uus Venšussi film, mis peaks siis selle nii-öelda praeguse suure siis Marveli kinouniversumi faasi ära lõpetama ja ütleme, kõik ootused on nagu selle peale, et see, see kapten Marvel oli niisugune nagu väike väike introfilm justkui sellele, sellele suuremale tähtsamale osale seal, seal selles nii-öelda universumis. Aga ma olin nii meeldivalt üllatunud, ma olin, ma olin enne natukene kuulnud, et, et inimesed natukene virisevad selle filmi kallal, et ta ei ole nagu nii äge või nii tore, nii lahe. Aga see oli üks, üks eks väga väga hea film võiks parema ees. Marveli film üle pika aja oli, ta oli hoopis teistsugune kui näiteks on olnud mingit hoori või, või kapten Ameerika filmitali kuidagi natukene mõnusama üles seitsem ka ta natuke meenutas sellist. Ma ei tea. Olid kunagi kaheksakümnendatel siuksed filmid, kus olid kaks mitte kokku sobivat politseinikut lihtsalt sõitsid autodega ringi ja lahendasid probleeme. See film ütles mulle natuke siukse mulje. Kuidas sulle tundus? See oli kokkuvõttes mõnus ajaviide ja see on enam-vähem kõik, mis ma oskan öelda. Loomulikult puges mulle südamesse filmi soundtrack, kui ikka täiesti ootamatult hakkab mängima Nirvana Games Ivar. Ja seda saab kuulata suurtest headest kinokõlaritest ja ja kui, kui ma vaatan, kuidas mingi auto kihutab mööda tolmust maanteed ja taustaks mängib karbid noh mõnes mõttes, et mida, mida veel tahta. Olles ise 90.-te laps või noh, minu lapsepõlve ikkagi möödus üheksakümnendatel ja see on minu lapsepõlvemuusikaga. Ja ma hakkasin mõtlema selle peale ka, et minu sees käis pidev selline sisemine heitlus. Jällegi meenub seesama kinovärgiga mandariinisaade, kus nad räägivad, kapten Marvel iste, mul on selline tunne, et ma kuidagi kordan juba seal kõlanud mõtteid, et samamoodi käib seal ikka see heitlused Marvel natuke nagu miks, miks me kogu aeg nii palju nüüd räägime, miks see nii on igal pool nagu söögi alla ja söögi peale tuleb samas samas täitsa okei film, ma pean kuidagi sihuke, et siis vot seesama nagu sihuke sisemine maadlus toimus ka minu puhul. Nii et ma, jah, ma ei ole veel aru saanud, mis mu suhtumine on kogu sellesse Marveri asja, aga samas ma olen mõelnud, et äkki seda ei pea nagunii keeruliseks enda jaoks isegi tegema, sest et noh, paljud probleemid on tekitatud ikkagi ise iseendale on ju? Ütleme. Oleme ausad, absoluutne olla ja, ja, ja vahetevahel, kui mõned inimesed kritiseerinud midagi kuidagi nii, et mul on tunne, et probleem on pigem inimesele endale, siis sageli selle, selle probleemi juur paistab minu silmis olevat hoopis see, et inimene on lähenenud millelegi mingite oma ootustega. Ja siis on sellepärast kuri või solvunud või pettunud, et see asi, mis Ma ei tea, sündis väljaspool teda mingi peos et see siis automaatselt kuidagi, et need tegijad siis telepaatiliselt ei saanud aru, et mis selle vaataja soov päriselt oli või, või et mis, mis, mis see temapoolne tellimus oli ja nad on teinud midagi hoopis muud, et kuidas nad umbes julges ja teine et Marveli filmide puhul samamoodi. Ma ilmselt Pean lülitama välja nagu mingisuguse mingi ootuste keskuse enda sees ja ma ei tohi samamoodi nagu ütleme, kui ma, kui ma olen soolase isu, siis ma ilmselgelt ei lähe ostma mingit kõige magusamat moosiga, muffinit, mille peale vahukoor ja tuhkru Sul on ju. Et siis ma lähen söön midagi soolast või siis, kui ma tahan ma tea, peol tantsida, onju, siis ma võib-olla ei pane mängima, Timmu burgerit on ju, või mis? Himmer Berger või mis asi see on, mida sa kuulad? Kus mees karjub ja kõik on norra keeles rootsi keeles winter, sorry, vint, kas rootsi ja norrakeelne erinevad või neil ei ole, ühinen riigi kell. Üks on norra keeles tõesti vä? Nad nad ei ole nii meeletult erinevad nagu näiteks eesti ja soome keel aga, aga siis? Taanlased räägivad Danilo, Taani, Taani keel erineb, kõik räägivad roots, rootsi keele erinevaid variatsioone või millest sa räägid, mulle kindlasti meeldib kõikidele norrakatele taanlastele. Ütlesid aga see on minu sihtgrupp ja asjaolu, et kellele, kellele me seda sinu arvates. Ühesõnaga, et ilme pole mõtet jah, minna vaatama nagu lootusega näha midagi, mida Lars von Trier oleks teinud. Ja ma olen, ma olen nii tänulik sellele, sest ma ei tahaks näha ühtegi Lars von Trieri filmi eriti Marveli filmima. Nüüd, kui ma selle välja olen näinud, ma väga tahaks näha Lars von Trieri ämblikmees. Lars von Trieri n käim, kas sa kujutad ette, kui palju halvemaks veel läheks, nagu kui kui palju depressiivseid oleks, kui, kui oli eelmine osa? Või noh, vaata kui, kui, kui nad läksid tülli omavahel, oli see sibul voor, eks ole, kätte nagu kõik need filmid, kus nagu toon läks järjest nagu sihukse filfilmideni, nii värvid tõmmati kuidagi maha ja üldse kogu see toon läks siukseks süngeks. Kui Triiril tuleks, tuleks teha Marveli film, siis asjad läheksid ikkagist käest ära. Ma olen, ma olen, ma olen ainult lõike või ütleme, ainult osasid Lars von Trieri filmide seast vaadanud. Mul on tunne, et ma ei kannataks seda. Ma ei, ma ei ole, ma olen seda enne ka siin saates öelnud, et minu puhul ei ole mitte mingit sisemist konflikti Marveli puhul, mina lähen filmi vaatama puhtalt sellest, et, et oma meelt lahutada. Mida paremini sa Filmu meelt lahutad, seda rõõmsam olen. Ja ma nagu ei otsi filmide puhul seda, et nad väga-väga rusuksid minu peale ja paneksid mind väga raskelt mõtlema mingitele asjadele, selleks on teisi asju minu elus, mis, mis mind väga rusuvalt ja mõtlemapanevad, aga. Mängude puhul Fremmen Birger, ei, see on väga fun, mis asi, mis winter, sorry, interSorje, mida see tähendab üldse talve Talvar kurbus, talve kurbus ja noh, oli niimoodi, ma ei mäleta. Ma ei ole nii hea rootsi keeles ega norra keeles aga aga seal ja kuhu ühesõnaga Marveli filmide puhul mulle mulle on meeldinud pigem minna võimalikult väikeste ootustega, sest noh, nagu sa ise ütlesid, et mida suuremad on ootused ja võib-olla sa ootad üldse nagu valet asja, siis ei tule sellest mitte midagi välja ja selle filmi puhul peale selle, et mõned inimesed olid kritiseerinud seda, et ta on niisugune noh, küllaltki suvaline, natuke liiga palju feminismi, mis tundub ka niisugune väga huvitav argument tänapäeval, et filmide puhul räägitakse, et siin on liiga liiga palju feministliku sõnumit. Siis siis nagu Ma olin nagu neid kassi kuulnud, aga aga ma isegi ei teadnud Põhilisi asju, mis seal filmis on, ma ei tea, näiteks Samuel L Jackson on seal nii suur osa, kui ma läksin korra vaadanud seda käslisti siis ma oleksin teadnud, too näed, et Samuel L Jackson siin sildi juhinik sirina on, on väga suur roll ja see oli väga äge. Ta oli seal muidugi oluliselt digitaalselt noorendatud mis mingist filmi ajal kordagi häirinud. Mäletan vist esimene kord, kui filmis sihuke tõsiselt digitaalselt kedagi noorendatelised Jon-le, kes, eks ole? Oled sa näinud? Pakime ma nagu räägin sinuga, üritada. Aga mind ei ole, siin ei ole tegelikult siin. Ühesõnaga, trolle, kes siis siis oli, oli tehtud. Mul ei tule selle näitleja nimi praegu meelde, Halidestud tõsine noorendamine. Nik noolte ei olnud, ma ei tea, millest ma räägin. Igatahes kui tänapäeval seda filmi vaadata, siis see on jube häiriv see arvutiga inimese nooremaks tegemine ja võib-olla kui ma vaatan viie 10 aasta pärast seda filmi uuesti, siis ka seal, millel Jackson näeb absurdne välja oma oma arvutimeigiga Kas sa mõtlesid viie või 10 või 50 aasta pärast viie või 10, selge? No see kapten Marvel, ma võin siia otsa rääkida, siukest võhik nagu lahmivalt juttu, mis on ikka raadios ju väga hea selles mõttes, et võhiku lahmides võhiku lahmiv jutt, sest ta pole kunagi liiga palju. Ma ei saanud nagu vaata, ma ei tea seda karakterit, ma nägin esimest korda elus teda, ma olen isegi man nagunii puine publik Marveli filmidele, et kui ma käisin seda eelmist Infinity vory vaatamas siis ma jäänud ootama seda lõputiitrite vahele pistetud lisastseeni. Sest et ma, ma lihtsalt unustasin ära, ma olin, ma olin seal, ma olin kinos ühe inimesega, kellele ma olin ostnud liiga palju vahuveine või neid mingeid prožekosid. Sest see oli ainus viis, kuidas meeldib teda endaga üldse Marveli filmi vaatama. Et ta oli nagu joobes vahel ja, ja, ja küsis mingeid imelikke küsimusi selle filmi kohta. Kui film lõppes, siis nagu kuidagi pakkus välja mingi oma teooriat, mida see kõik nagu tähenduses oli täiesti nagu absurdne, sest et see film Ühesõnaga, mul oli kuidagi nagu täheleratast Eestil ja mu tähelepanu oli nagu hajutatud, kuidagi häiritud. Ja ma tundsin, et on aeg lihtsalt lahkuda, kena on aeg minna ärasid kinost mistõttu ma magasin maha, kusjuures eile, kui ma siis rääkisin selle intellektuaalid, kes ütles, et sa ju nägid seda infinitiivi lõpus 100 vihjet, mis seal ja siis ma suutsin selle nüüd punktpunktidest koosnevad mõistatuses ained, jooned tõmmata sinna vahel ära, et mul tuli meelde, et A kui Anniki lamp Alijad Lifina Gold lainet oli meie saates. Ja teie rääkisite sellest, et ja, ja infini Tvoi lõpus oli ju vihjanud, et või see, kes ta on, mitte kapten kapten Marvel on ka tulemas. Kuidagi nüüd sain aru, et aa, ma jäin sellest vihjest ilma, siis ma ei saanud aru, et seal lõpuseks keegi tulemas, kõik olid nagu minemas seal lõpus. Ühesõnaga Ma ei saanud nüüd, kui ma nagu nägin värske pilguga esmakordselt elus puhta lehena seda karakterit, siis minu jaoks tundus nagu. Ma ei tea, kas ta on siis nagu kõikvõimas või ma ei saanud aru, et võtan mingi, et kesta nagu, mis on tema nõrk koht, näiteks ma ei saanud sellest aru, seal filmis. No et näiteks need Supermanil on temal see krüptonäit, onju, et mis siis sellel Cap teen, Marvelil või Marvellil on need tundus, et ta lihtsalt saad teha kõike, ta saab lennata, saab laksida igale poole, mingeid energiakiiri saab hõljuda, kosmoses ei teki mingit nagu ei hakka, külm õhk ei saa otsa. Saab lennata nagu kosmoselaev saab kukkuda kosmosest alla nagu meteoriit. Ja ta ei saa haiget ja ühesõnaga niisugune kõikvõimas põhimõtteliselt juma jumal olend. Et kui selline jumal olend, siis liitub vängheritega ja nad lähevad sellele Haanosele vist ja lähevad siis talle vastu, et mõnes mõttes vaata, supermehed on ka alati tundunud mulle nagu kõige igavam superkangelane üldse, et kui keegi saab lihtsalt teha kõik kõige. Enam ei ole ju mitte midagi nagu mitte midagi pole nagu kaalul enam justkui või pole enam midagi nagu karta. Mingi näide oli, kui ma lugesin filmi teoreetilist teksti, et seal oli näide sellest, kuidas suplema läks, nagu läks liiga kaugele, et kui ta juba sai ka aega painutada kuidagi niimoodi, et tal see, ta pidi olema kahes kohas korraga kahes maailma punktis korraga. Ja mõlemal, juhul kui ta langetas valiku, et kas olla ühes või teises kohas juhtus juhtus siis seal, kuhu ta ei läinud midagi, kohutavalt halb on siis ta kuidagi ongi, üritas päästa maailma siis samal ajal temas armastatu, siis tapeti tee või jah, ühesõnaga siis ta kuidagi leidis viisi, kuidas siis ma ei tea, kas ta nagu keerutas maakera siis nagu kuidagi teistpidi teistpidi nagu, ja siis läks ajas tagasi ja siis ja siis päästis pruudiga ära või kuidagi, ühesõnaga tal õnnestus ära hoida tuumakatastroofist ja siis ja siis päästa ühtlasi ära oma pruut, kuigi need asjad nõudsid seda, et oleks mõlemas kohas korraga või siis on lihtsalt rändan ajas ja teen kõike korraga. Et et kapten Marvel tundub mulle natuke samasugune karakter, et ta lihtsalt nagu naine, kes lihtsalt nagu saab ükskõik mida teha, kes on korraga nii ämblikmees kui ka supermees kui ka kes iganes veel Ironman mine. No nii hull see asi olnud, kui see supermees oli ikka päris kole veel ei läinud nii kaugele. Veel ei läinud, aga ma ütleks, et me pole nagu saanud, vot kuna see oligi tõesti esimene film selle esimese filmiga tuli nagu päris palju ära teha, alates sellest, et ei ole üldse tutvustada, kes inimene on kuni selleni välja, et oleks nüüd nagu sihuke täis võimas vänghersite tiimi liige järgmises filmis kohe olla siis noh, selle kõige kõige suurema paha või kõige suurema kurja vastu. Et noh, see nagu pidi väga väga Ta ära käima ja seetõttu, ega me tegelikult ei näinud seda tegelast ka oma oma võime nagu tipus väga-väga palju. Selles filmis tuli tal ületada pigem nagu selline vaimne takistus, et tema nagu see see viga või Temase, see krüptoniit oli tema sees see, kuidas ta mõtles, see, kuidas ta arvas, et Ta peab nagu ennast tagasi hoidma, ennast piiritlema ja, ja ennast tõestama teistele tähendab kellelegi teisele ära näitama, et ta nüüd on saavutanud mingisuguse sisemise tasakaalu ja siis ta alles saab olla tugev, et noh, et et noh, kui ei hakka nagu täpselt täpsustama, mis seal filmis siis nagu juhtus ja kuidas ta need asjad lahendusega. Aga see põhimõtet mõte on selles, et tegelikult meil on ju terve see Marveli universum on täis absurdselt võimsaid tegelasi, noh me, meil on seal jumalused, eks ole, et noh, nagu toorsamamoodi on ju on ju noh, enam-vähem surevad jumal, kes saab väga võimsaid asju teha, aga, aga mitmete filmide puhul on noh, nagu need tema nõrkused niimoodi ajapikku välja tulnud, tema jällegi hästi palju need takistused on vaimsed. Et ta on liiga ülbe või liiga enesekindel, seda ja toda ja me näeme läbi filmida, kuidas ta neid on enda jaoks lahendanud ja ma usun, et et samamoodi, et noh, see seal selle filmi lõpus tuli näidata seda ei, väga võimast, liigagi võimast, võib-olla noh nagu kapten varvelit. Aga, aga me näeme, kuidas Ma ei tea, kas tema ajalugu või tema vaimset mõtted või mis iganes hakkavad teda nagu tagasi hoidma ja me näeme kindlasti Infinity Voris, kuidas ta nagu väga tõsiste suurte võimsate vaenlastega tegeledes jääb hätta, ega selleks, kogu see kamp ongi seal selleks, et nagu koos hakkama saada igaühe nägu, sellistest üksikutest võimetest ei piisa. Võib-olla ma vaatan seda kuidagi natuke liiga optimistliku prisma läbi, aga, aga noh, ütleme ma, ma ei ole varem täheldanud, et Marveli filmide puhul see, et keegi on nagu liiga võimas, ei oleks neil noh, nagu takistanud. No nad ikka nagu saavad peksakavad. Ja ei ja kokkuvõttes ma ei ole superkangelaste vastane, vaen, proo super, ma olen nende fänn pigem ikkagi selles mõttes, et ma olen ju samamoodi. Ma tea ämblikmeest ja raudmeest nende multikaid vaadates üle raugenud. Aga ma rääkisin siis Gunnar klappis Grapsist jah, praegu said aru. Ja, ja mul ei olevat nagu lõbusa meelelahutuse vastu ja kui midagi ja üleüldse olles üsna värskelt veel läbi lugenud Stephen Fray müütide mütoloogia raamatu mütos mida ma väga ootaksin ka eesti keelde tõlgituna väga ootaksin ja, ja teine raamat oli. Kyros. Stiimul fail, selle järg, mis ta selle oli, ma mõtlesin. Seda i-ei, sellega ma ei olegi tuttav, ühesõnaga mingi müütide raamat oli veel, mis, mis samamoodi. Okei, praegu ei tule meelde, aga ma olen seda vist maininud ka igal juhul. Ma olen seda ka varem öelnud, et kõik, kõik need DC ja Marveli ja teiste kirjastuste superkangelaste lood, et pole ju midagi muud kui moodne mütoloogia ja need ei erine nii meele tult kõikidest nendest antiikmüütidest. Noh, kust, kust on tulnud see uus ja ja, ja, ja Heracles ja kõik need karakterid, mida võib-olla siuksed süvakultuuri austajad teavad, teavad pigem rohkem kui maid, ämblikmeest ja raudmeest ja ma viitan siin taaskord Aga aga jah, ma ei, ma ei näe, et nad samas ka jääksid nagu meeletult alla nendele antiiktegelastele, sest et, et samamoodi me näeme ju mingeid siukseid, mõnes mõttes lihtsustatud tüüpe, kes, kellel, kellel, kellest igalühel on oma mingisugune nõrkus ja oma mingisugune siht või mingisugune missioon elus ja, ja, ja me näeme siis seda, me näeme seda kangelase teekonda. Ja me näeme, kuidas kangelane eksib ja kuidas ta langeb vahepeal pimedusse, kohtub oma oma hämarama küljega. Ja, ja üleüldse saad vaadatagi, kui sellist Müüti või muinasjutt juttu inimeseks olemisest, et minemata nagu sellisesse psühholoogilis Daily rohkusesse, pigem vaatamegi siis sellise tüübi kaudu siukse lihtsustatud tüübi kaudu vaatame mingit suurt teemat elus ja ja kapten Marveli puhul see oligi siis eneseusk, võib-olla see, see, see kandev või, või läbiv teema. Et kui palju inimene peab küsima teistelt luba selleks, et olla see, kes ta on, kui palju ta peab ootama teiste heakskiitu ära selleks tõeliselt õide puhkeda või, või selleks et tõeliselt kuidagi lasta oma potentsiaalil õitseda. Ja, ja nii pidi selle asja peale mõttes on see ju jällegi täiesti üldinimlik ja kõigile äratuntav lugu. Igaüks suudab oma elust leida paralleeli, kuidas ta on püüdnud nagu või on pidanud ennast tohutult tõestama selleks et tegelikult lihtsalt jõuda iseendani. Jah, ja seal tuleb natukene kas feministlik kommentaar sisse või see, mida, mida, mida on kas siis kiidetud laidetud, et justkui see film liiga palju rõhus sellele, et et siis kapten Marveli tegelasel oli raske, sest ta oli naine või, või raskem, sest ta oli naine ja seda on siis kritiseeritud, miks ei võiks olla lihtsalt üks üks lihtsalt üks tugev naistegelane, sa ei pea nagu liiga palju rõhuma sellele sõnumile. Aga kui me mõtleme nagu või noh, vähemalt kui mina nagu mõtlen seda, milleks üldse superkangelased on, on loodud või, või mis on nende nagu selline? Miks nad on popid nende seas, kes neid ostavad? Noh, väga paljud Superg, kangelased võib-olla Spider-Man on väga hea näide selle kohta või või tegelikult neid on seal veel, et noh, et põhimõtteliselt sa alustad mingisugusest inimesest, kes on nõrk ja ta tunneb, et tema nõrkus hoiab teda tagasi ja ta on niisugune natuke nohik ja, ja ei saa hakkama oma asjadega ja siis järsku ta avastab selle tugevus endas ja nüüd ta on super, eks ole, nüüd ta on kangelane, nüüd ta teeb, hoiab ära. Et vot see ongi nagu see pool, mistõttu meil meil on vaja nendes filmides seda mitmekesisust, mida, mida näiteks koomiksites juba on. Et, et oleks nagu kõiki neid, kes tunnevad, et neid hoiab miski tagasi või, või neid kuidagi tehakse maha või, või neid nagu hoitakse tagasi, et nad kõik tunneksid, et näed, et et mul on ka mingisugune mingi superkangelase eeskuju, et ka ka mina võin tunda temaga sedasama, sest et ma olen täna sellise sellise takistusega silmitsi või vähemalt ma tunnen, et mul on selline takistus ja, ja ka minul on see võimalus nii-öelda puhkeda ja olla kangelane ja võimas ja suur. Ja antud filmi puhul on see siis ütleme, noored naisterahvad, noored tüdrukud, kelle puhul neile räägitakse, et sa ei saa kunagi nii tugevaks kui, kui mees või või et sa pead oma oma emotsionaalsus alla suruma, et hakkama saada maailmas või, või noh, ütleme see ei ole absurdne näide, sest selliseid inimesi on päriselt maailmas olemas, kellele sellist juttu räägitakse. Ja kuigi võib-olla sa ei tunne, et, et see on sinu elus relevantne või sa ei näe seda enda ümber, siis kindlasti on selliseid inimesi olemas vähemalt noh, sama palju kui noori nohikuid poisse, kes tunnevad, et nad, nad ei saa olla tugevad ja võimsad ja tahavad samastuda Aid kir Parkeriga. Et selles suhtes on seal nagu väga oluline väärtus ikkagi näidata, noh, neid neid erinevaid pooli, kust kust nagu alustada. Ja mul tekkis veel selline paralleel ka pähe, et, et see on sarnane sihuke tujutõstja nagu mingisugune lihtne poplugu mida inimene kuulab võib-olla lihtsalt selleks, et saada korraks väike niisugune vitamiinilaks. Et see ei olegi mitte midagi sügavamat, see ei ole mitte midagi põhjapanevamalt, eks ole, see ei ole, see ei ole võib-olla muusika, mida sa kuulad pimedas toas pikali olles või ta võib-olla süüta paar küünalt ja siis ma ei tea, jood vaiksemalt, kaalikas veini sinna kõrvale, nii et see ei ole selles mõttes juba muusikaline, vaid sa lihtsalt. Pigem noh, korraks nagu tõmbad omale selle, tõmbad pulsi üles, eks ole, ja, ja, ja, ja kuidagi selle loo abil Teedamal sammu kergemaks, et ma kujutan ette, et need Marveli filmid samamoodi on lihtsalt selline mõnus mõnus, kas või selline mõnus niisugune nagu amps vahelduseks muule argielule ja võib-olla sihuke hea hea vaheldus, ma ei tea muremõtetele ja mitte, et see, need filmid, midagi nagu, lahendaks tohutult kellelgi. Aga, aga juba see on suur asi, kui inimene saab kaks tundi lihtsalt lõbutseda. Juba sellel on väga-väga suur väärtus ja loomulikult on Marveli filmid meeletud rahamasinad, me võime rääkida sellest, mismoodi üleüldse Hollywoodi filmitootmise süsteem on nii tugevalt praegu ikkagi selliste suurte korporatsioonide ja nende brändide poole kaldu ja kuidas igasugune selline vaheala sihuke keskmise eelarvega tugeva kunstilise tasemega film on põhimõtteliselt no Hollywoodist nagu lahkunud või, või, või, või nüüd nüüd homme lahkumas. Et on jäänud ainult niisugune, kas väga odav indi või siis või siis siuke megakallis, eks ole, siuke korporatiivtoodang ja nii edasi. Aga isegi neid asju, ma kujutan ette, saab vaadata eraldi eraldiseisvana, et, et majandusküsimused on majandusküsimused. Senine liigiline mitmekesisus on omaette küsimus, aga see ei pisenda. Seda tõsiasja, et Marveli filme vaadates tihtipeale lihtsalt ongi paar tundi päris nagu lõbus olla, et ei pea üle mõtlema ei pea kuidagi olema ülemäära kriitiline ja võib-olla niimoodi öeldes isegi kõlab niimoodi, et see on kuidagi nagu, ma ei tea, mõttetegevust natuke pärssiv võib-olla nagu kogemus või kui tegelikult seda, et umbes tõmbama standardid alla ja ära oota eriti midagi ja lihtsalt mine, mine ja vaataja lase, lase ennast lõssi sinna tooli, onju. Mõnes mõttes see nii ongi ja samas nagu noh, mis siis on, et kui sa seda muretsen, jälle tasakaalu küsimus ka, et, et kui see on nagu ainus mida inimene on harjunud kuidagi filmidest saama või kinokunstist saama ja, ja kui, kui tal muid ootusi ei olegi, et võib-olla siis on natuke kurb budis, eks ole. Nüüd tundsin kuidagi valusat torget, aga lähme edasi, Lähme edasi. No miks valusad, sest et see ei ole ju sinu puhul ka nagu ainus, mida filmidelt see on mingit liiki filmielamus, mida sa otsid, aga samas vahel ju ka midagi muud. Loomulikult mitte ma lihtsalt siin enne jutu algust, ma nagu väga selgelt või kuidagi väga teravalt rääkisin, kuidas mina filmidest ainult meelelahutus tahangi ja kõik muu on teisejärguline, aga see ei olegi niivõrd standardite alla laskmine nagu sa, nagu sa varem ütlesid siin, et erinevate asjadele tuleb minna sisse erinevate ootustega ja, ja erinevatele asjadele võivadki erinevad standardid olla. Nojah, et Marveli filmidele on ühed standardid ja Lars von Trieri filmidele on teised standardid ja see, mis ühe puhul on, on pettumust valmistav, võib täpselt samas samal kujul teisel puhul olla geniaalne jah, et selles suhtes Pole mõtet minna Ale kaks staadionile jalkat vaatama ja siis pettuda, et sa ei näinud hokit. Jah nõus. Kusjuures ta on nagu selline popkornifilm vanasti räägiti ja ma ostsin popcorni, kui ma läksin kapten Marvelit vaatama meie viimastest vestlustest ajendatuna ja kahetsesin seda meeletult ei osta enam kunagi popcorn. Pacey popkorni minut saate lõpetuseks. Ei no mis seal ikka tervet minutit rääkida. Ostsin popkorn ja. Seda ei, ütlesin, ma ostsin veel isegi siukse keskmise pakki, mitte seda suurt suurt ämbrit või mis iganes nad seal rannast siukseid normaalse suurusega paki mulle tundus, ma sõin pool ära. Vist kaks päeva pärast seda nokkisin veel hamba vahelt maisitükke ja see ei olnud maitsta. Hambaniit oleks aidanud, mul on hambaniit, aga isegi sellega oli keeruline. Aga ma olen näinud poes ka selliseid mingeid surve pesurid, mingid sihuksed masinad. Mul tuleb meelde auto autopesus sihuke nagu voolik, et sellega siis see ongi põhimõtteliselt sarnane aparaat näeb välja nagu elektriline hambahari aga seal otsas on harjas tasemel sihuke peenikene, siuke metallist torukene, natuke nagu süstalt meenutav pisike torukene ja siis sealt ma saan aru, saab lasta siis ma ei tea, kas survega kas õhku või siis nii õhku kui ka vett vist endale, niimoodi läheks hambaarsti juurde. Kohutav mõte. Praegu ja ka pärast popkorni söömist lähebki iga normaalne inimene iga endast lugupidav inimene. Ega ilmaasjata ei ole kinode kõrval hambakliinikud alati. Ma pole seda seost veel täheldanud. A ei märganud. Kui sa ostad popcorni, saad valida, kas võtad joogiga vaid jook, ained. Kas hambaravi ka kohe pärast seanssi alati Salega, seal on isegi hambaarsti pildikenesi, selline ikoon on seal kõrval. Mina käin alati hambaarsti juurest läbi, pärast seda, kui ma olen oma popkorni vanni tühjaks söönud. Siis viga ei olnud mitte popkorni, said lihtsalt minu enda harimatusest selle selle söömise kultuuri osas, eks ole. Ei, selles mõttes, et ma ei saa süüdistada sind harimatusest ka võib-olla lihtsalt sa lihtsalt ei ole märganud. See on pigem võib-olla see u yksi küsimus, vaata ei, võiks lihtsalt halvasti disainitud teenus. Järelikult sa ei märka seda hambaarsti puu seal ekraani peal ja see on probleem, see on tegelikult küsimus disainer kivi disaineri kapsaaeda, ütleks. No ma ütleme, võrreldes praeguse niisugust kasutajakogemuse disaini digitaalnoh ütleme siis kas või nende nende masinatega, kust kinopileteid osta Eesti ja Brüsseli vahel, siis Eestis kipub olema ikkagi see kasutajakogemuse disain, parem ütlemaseni. No mul on hea meel, et sa oled Eestis tagasi, kuigi ma tean, et sa juba varsti läheb ära, aga no ma ütlen sulle, ma ütlen sulle midagi sellist, mida me ei ütle paljudele inimestele. Ivo, sa oled mulle olulisem kui popkorn. Ma tänan. Saadet jääb lõpetama nõude out, sest ilma kahtluseta sa oled seda mulle. Ja, ja balan Jastega ööl, sest et need olengi just.