50 aastat tagasi loodud Nõukogude liit ei tähenda uut epohhi ainult nende rahvaste elus, kes ühinesid. See on põhimõtteline eeskuju maailma kõigile rahvastele. Meie riik sümboliseerib vabadust. Sümboliseerib kõige inimväärsemat elu, sümboliseerib tulevikku. Meie laul, see on laul vabadusest, õnnest, sõprusest, lenda sõpruslaul ühendamaks kõikide rahvaste hääli. Sellepärast päike Maale õigsena on armas et kuldküpselt niiduraale kerkib nisu parmas. Jääd valmis, marjad saavad verest punasemad. Kes veel rutem raviks haavad. Kui me maa. Käesoleva aasta juunikuul ei üleliiduline koorifestival meie vabariigi pealinna koore paljudest maadest. Vennasliiduvabariikidest, Armeeniast, Gruusiast, Ukrainast, Kirgiisias, Moldaaviast, kasahhi, NSV-st, pealinnast, Moskvast, rahva demokraatiamaadest, Tšehhoslovakkiast, Poolast, Saksa Demokraatlikust Vabariigist, Ungarist, Rumeeniast, Bulgaariast. Ta läheneb mulle lehe hingusega hinge pilves, tollest leegist, mille ta lõi. Pilve hinge, hinguse lehe tules. Muusikast. Kõikvõimas looja, inimene on kasvatanud selle viljapuu. Olen minagi leht, sinagi temagi ega eraldu minagi ühisest mühast. Iga üksik oks ju kohiseb oma viisi. Ent ometi on nad koos üksainuke koor. Kasashtan siin avar neitsilik Rohtla, maa mis visadust säilitanud endasse ohtrana. Olen uhke, sündinud ma kasahhi soost. Ja et on Kasahstan, minu kodukoht, jama. Kui sinu pojal tütrel või sõbrataril on sünnipäev tood neile nuku, võis ameti, jänese või karbi võluriistadega, millest lapsed võivad meisterdada sildu. Ekskavaatoreid, kraanasid kosmoselaevu. Või viid lihtsalt põllulilli kimbu? Selles on nii palju päikest, armastust, mälestusi. Ta läheneb mulle lehe hingusega hinge pilves, tollest leegist mille ta lõi. Pilve hinge. Hinguse lehe tules. Muusikast. Minu koduväljalt kuuled vilja, laulu toovad tuuled. Laulus neid, kel töökad käed ülistavad Nisuaias keset kastemärga õhtul lauldes punume pärga. Laulvast kohtab minu eest üleaedsed künnimees. Nii kui vahuse jõe mürisevad lained mis kalju pealt langevad oru sisse. Nii kui taeva pikne musta pilvede alla, hirmsasti kärgata. Nõnda on jooksmas laulu ilus tuline. Igal üksikul rahval kaljuna kindel on tahe. Üksinda nõrkonda jõud. Üksik ei tuge saa siit. Võtsime üksteisel ümbert. Sündis meist mägede ahel, Nõukogude maa rahvaste sõpruse liit. Voolaku nüüd Ararati nõlvade rohke viin rõõmu, karika, tõstan sõnale jõudu, lisan kost kui kõigile kõrvu. Et vendade jõuga siin oleme võitmatud, uhked, surematud ja visanud.