Missugused on meie igaühe mõtted sellel hetkel, kui täidetud on laulupeotuli aga palume öelda oma mõtet praegu meie kuulajatele. Maestro Gustav Ernesaksal. Maestro Gustav Ernesaks, mis tunne teil on astuda nüüd see 350 sammusid Tõnismäelt alla võidu väljakule tulla? Laululaval tuli Loitma ja kõlab Koit. Ja rõõmu kui palju. Meeldivat laulupidu teile. Soini muslimi asioonistempraserti krimimaestro Gustav Ernesaks. Et Tallinn võidu väljak, nii et käes on hetk, et mida kaua oodatud, milleks kaua valmistatud. Eesti NSV 1985. aasta laulu ja tantsupeorongkäik alustas liikumist siia võidu väljaku juurde ja ees seisab enam kui viis kilomeetrit võidu väljakult lauluväljakule. Kolonni on juba kohal. Laulupeotõrvik ja laulupeo tõrvikukandja tugevates kätes. Need on viimased vaikushetked enne orkestri marsi mürtsuma hakkamist. Leedu ja Eesti NSV riigilipud, kõikide liiduvabariikide lipud. Tribüünil tervitavad pidulisi meie partei ja valitsuse juhtivad töötajad eesotsas EKP keskkomitee esimese sekretäri Karl Vaino Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimehe Arnold Rüütli ja Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe Bruno Sauniga. Meie aukülaline on kosmonaut Juri Maalošeff. Ta lubas ka meie saate kuulajatele täna anda intervjuu. Ja selle siis anname juba eetrisse hiljem meie saate käigus. Niisiis, Eesti NSV 1985. aasta üldlaulu ja tantsupeorongkäik alustas liikumist siit võidu väljakult. Enam kui viis kilomeetrit lahutab võidu väljakult lauluväljakust ja selle tee äärde on kohanud tugev inimkallase tervitada peolisi, et näha neid oma silmaga, kes sellel peol laulavad ja tantsivad. Kokku on neid ligi 35000 põlve pikkuses poisis tüdrukus ja lõpetades eakate inimestega. Vanaemadeni vana-vanaisad välja. Laulu- ja tantsupeod on ikka meil olnud mitme põlvkonna pidudeks. Maestro Gustav Ernesaksa oma mälestustest eelmiste pidude järel öelnud, et käte heledad pidu toimuvad pidu on ette valmistanud alates esimesest. Nii on siis üldlaulu ja tantsupidu too ettevalmistatud. Alates 1869.-st aastast pandi alus laulupidude traditsioonile Eestimaal. See on siis 116 aastat, on, tänas pidurite ka valmistatud. Kui aga kõnelda konkreetsetesse Taanist, siis see sai alguse kohe pärast eelmise lõppu 1980. aastal. Ja kui sai valmis ka tänase peo ideekavand, siis korraldati ka võistlejad uute laulude ja tantsude saamiseks. Tänase peo kavasse. Rida uusi laule ja rida uusi tantse, mis rikastavad meie laulupidu, tantsupidu. Kõige eelistatakse siis laulupeo tõrvikut, seejärel rahvariides neiud tamme vanikud tamme sisse on pandud ka laulupeo embleemi roheline ümbris ja selle keskel värvikas laulupeo embleemi. Peakolonn praegu möödumas tribüünist ja ranges rivis. Minulikult lähevad praegu tribüüni ette meie 1985. aasta üldlaulu ja tantsupeo aujuhid ja üldjuhi ka pidu korraldava laulupeo peakomisjoni liikmed. Nii, ja käes on siis see hetk, kus need inimesed, kes on väga palju vaeva näinud, tänane pidu läheks korda, et rahval oleks rõõmu pealt vaadata, aga rõõmu oleks eelkõige nendel inimestel, kes ise kaasa teevad. Ja neid, nagu öeldud, on väga palju. 35000 35000, seal arv võiks olla rohkem, kuid viimastel pidudel on tähelepanu just pööratud sisule, kvaliteedile. Et see, mida tehakse, tehakse hästi ja need, kellel ei õnnestunud sellele peole saabuda, saavad tulla kindlasti. Järgmisele peole. Nüüdismöödub tribüünist värviliste lippude kolonn. Rahvariides neiud kannavad oma peade kohal siniseid lilleõisi meenutavaid. Panoosid ja nüüd siis rahutuvid rahutuvid on tänases rongkäigus aukohal. Rahu taevas on olnud 40 aastat meie peade kohal ja ei ole vist ühtegi inimest, kes ei tahaks anda oma pöördumatut panust, suurt panust, et see rahu taevas jääks rahu taevaks. Tribüünist mööduvad külaliste kolonnid ja kõige ees oli Tšernobõli koor. Seejärel tulid Saksa demokraatliku vabariigi žürii ning kollektiiv möödus tribüünist, lehvitati käega. See oli üksmeelne sünkroonis lehvitamine ja kui tribüünilt solvaksis tribüünist nöödeti tantsusammul. Selles oli särtsu ja, ja rõõmu ja, ja selles oli ka tervitus kõikidele nendele, kes tribüünil. Aga ka tervitus kõikidele, kes võtavad osa sellest peost. Pärast Sornaki kollektiive tulid Moskva, Leningradi, Minsk, Riia Sigulda, lapsed on tulnud meie tänasele peole. Me teame naabervabariigi Läti esindaja. Täpselt samuti tähistavad nädalavahetusel oma liiduvabariigi aastapäeva seal suur pidu ja meie kollektiivid võtavad osa samuti nende suurest rahvapeost. Ja ma arvan, et tänasel peol Läti laste osalemine on neile niisugune meeldib terekäsi põlvkondade vahetumise mõttes. Et see teeb kindlasti praegu kõikidel meil hinge soojaks ja hellaks. Praegu mööduvad tribüünist teade, kohale on tõstetud põllulilled, karikakrad on käes ja niimoodi möödutakse tribüünist. Ja siin külaliskollektiivide, kusjuures peab ütlema, et see rahvariiete mitmekesiseks värvikirevust, vennasrahvaste rahvariiete läbipõimumine, meie Eesti väga kirju rahvarõivaga aitab teha Meie pidumeeleoluka maks ja kui sinna sekka tuleb ka veel temperamentne tants, vennasvabariikidest. Meeldiva kõlaga Laul tugev laul, teistel kooridel, siis on see peosära, mis loob meeleolu, mis lööb kõlama üheskoos. Surkbet lüüakse raskelt, sõrm Dakovski, viskan, Kiievi astus tribüüni ette juba meie kollektiivide pikk-pikk rida. Kohtla-Järve linn on teel. Eesti raadio lahendab rongkäigu liikumist mitmest kohast üle terve trassi ja Hubert Heltermaa ootab praegu kannatamatusega sõnajärge, et öelda veel selles vaikuses, kui kolonn kohal ei ole teile mõned mõtted, lülitame sisse meie ülekandepunkti. Rongkäigu liikumise trassil, palun puberfeldermann. Nii rahuliku, aga samal ajal ärevad keskpäevast Narva maanteed näeb tavaliselt üks kord viie aasta jooksul. Eesti raadioülekandepunkt on jälle siin Narva maanteel Pedagoogilise Instituudi juures. Ja siin me näeme seda, et tänavaäärsed nii kaugele kui silm ulatub võtma on paari-kolmekordse Reana palistatud inimestega. Siia on tuldud perekonniti ja lastega. Istutakse isegi kõnniteeäärse äärekividel kaasa mõeldud toolid ja isegi pingid. Üle terve selle Narva maantee pika pika rea on lahti löödud praegu vihmavarjud sest väike kerge vihma oling sõitis üle mööda rongkäigu trassi lauluväljaku poole. Siiandatud varakult, et võimalikult parim koht sisse võtta ja see on nii tavaline, seda me oleme näinud kõikidel kõikidel laulupidudel. Oodatakse pidulised ja laulu tuli on teel. Näha pole veel midagi kuulda, küll Need uhiuued tänavaruupori siis laulu tantsupiduliste trassile üles pandud. Tuletavad mulle meelde õndsat nooruke poisikesepõlve. Kui seda pärastsõjaaegsed aega, kui raadio oli suureks uudiseks ja transistorite ajastu oli veel kaugel siis oli linna iga suurema posti küljes valjuhääldi. Täna on aga meie televisiooni juba kolmekümneaastane. Ja me ei pane imestama, kui rongkäigu trassil nõotoijatel kaasaskantavaid telereid see tähendab ei märkagi, kui kiiresti läheb aeg. Ja kui kiiresti eilne uudis meile igapäevaseks saab. Tänased 40 aastased mehed ja naised sündisid esimesel rahu aastal 40 viiesed Nõukogude võimu taaskehtestamise aastal. Nad on Nõukogude Eestiga eakaaslased. Ja nende lapsed, võib-olla ka lapselapsed, on kui mitte tänase peo tegeles siis ometi siin rongkäigu Toyota ridades. Ja kui me oma tavapärases elus ja töörutus ei pane tähele aja kulgu uue juurdumist, siis lapsed tuletavad seda kõige paremini meelde. Nad kasvavad kuidagi ootamatult ja seda märkame järsku. Ja siis neil hetkel anname endale mõtlemisaega, et tehtud töö ja elatud elu põhjal atra seada. Just niisugused mõtlemise hetked on ka neil päevil vabariigi sünnipäeval ja 40-le rahuaastale tagasi vaadates just sellele ja millele meie laulud ja tantsud täna pühendatud on. Nõutav siin Narva maanteel ajakirjanike liidu maja kohal koos sadade ja sadade inimestega laulupeotuld. Sierra liigub samm-sammult siiapoole on teel tuues endaga kaasa värvikirev aja ja elujaatava lauljate ja pillimängijate, tantsijate ja organisaatorite pere. Näib, et vihm, mis siin pisut tibutab, kedagi ei hirmuta. Aknad on avatud, katustele kogunenud inimesed. Ja muide, kas teie olete ka üks sagedane rongkäigu vaataja külaline? Jah, ma jäta vahele muidugi mitte ühtegi laulupeo rongkäiku. Sest ma saan sellest elamuse. Tuleb meelde see aeg, kui ma ise laulupeotegelasena rongkäigus sammusin 1955. aastal lastekoorilauljana 1960. aastal tantsupeost osavõtjana naisrahvatantsurühma liikmena. Ja ma saan sellest elamuse mitmes mõttes ma samas tal nagu ennast rongkäigus olijatega ja nagu noorus tuleb meelde, andke andeks, tuttavaks, kellega ma räägin. Ma töötan Pedagoogilise Instituudis, tehniliste õppevahendite teenistusest, vaneminsenerina Valgrist, Johannes, minu nimi. Nii et tänasel pidupäeval ja peaaegu oma maja töökoha ukse ees, sinna ma veel olen ja kuidas te arvate, miks inimesed tulevad, miks tulevad siia inimesed varakult noored-vanad, erinevate ametite esindajad isegi praegu suvisel Narva maantee suure mesilastaru? No see on meie rahvusliku kultuuri suursündmus. Iga Pealt vaata, praegune pealtvaatajana on seotud selle üritusega sugulaste kaudu või, või töö kaudu või lihtsalt selle kaudu, et on meie rahvaesindaja. Üks meist. Missugune rongkäigu trass ja rongkäik on teile kõige enam? Ka see, kus ise oled aktiivselt osalenud. Et on suur vahe, kas ise olla rongkäiguliste piduliste rivis või vaadata seda pealt? Elamus on kindlustatud mõlemal juhul, aga elamus on muidugi suurem osa võtjanasest ikka pidu on siis sinus eneses tugevam. Aitäh see oli praegu hektiline kõnelus, hetkeline vaade Narva maanteele, kus Me jätkame ootamist ootamist, et siia õige pea jõuab laulupeotuli koos tuhandete tuhandete lauljate, tantsijate-pillimeeste ja organisaatoritega. Aga võidu väljakul. Marssijad lähevad juba täie hooga võiduväljad palumas. Võidu väljakul küll vihma ei tule. Siin on taevas pilves, aga vihma ei tule ja meeleolu on ülev. Tundub, et päike paistab seal tunda sellest meeleolust, mis on siin võidu väljakul ja üksteise järel lähevad mööda kolonnid. Kolonnide kujundus on läbimõeldud meri ja rahu. Kõik need on motiivid, mille ümberjutustamiseks ja mõtte edasiandmiseks sõnadest jääb väheks. Seda kõike peab nägema ja vaatajaid nägijaid on selle viie poole kilomeetri peal küllalt palju. Kes elavad kaasa sellele värvi küllasele rongkäigule ja ma arvan, et lauluväljakul on ka juba palju rahvast, kes ootab, millal jõuab siis rongkäigu pea sinna, sinna läheb umbes tund aega ja peatselt siis saab juba lauluväljakul tervitada kõiki Neid pidulisi, kes stardivad siit võidu väljakult. Tänasel peol löövat meeleolu, väga paljud orkestrid ja kolonni peas on puhkpilliorkester Tallinn. Palusime puhkpilliorkestrit Tallinn dirigendi jutule. Peakolonnis annab täna rütmimarsid aktiga meie tuntud-tunnustatud puhkpilliorkester Tallinn ja dirigendikeppi hoiab enda käes selle laulupeo puhkpilliorkestrite üldjuht Leho Voldre, kas see marss nüüd viis pool kilomeetrit siit võidu väljakult lauluväljakule dirigendi jaoks raske? Maa on küllalt pikk ja aeg samuti see kestab 55 minutit, kuni tund. Selle aja jooksul tuleb läbi mängida 15 kuni 20 marssi. Dirigendile muidugi on lihtsam, aga meestel on küllaltki raske ja sellepärast me olemegi koos helikuni. Ka. See on Kirovi nimelise kalurikolhoosiorkestriga, kuna me peame ka pärast saateid mängima, et natukene hoida jõudu kokku. Mis on teie jaoks rongkäigul kõige tähtsam? Kõige tähtsam on sirge rivi ja rütm. Et kogu aeg oleks rütm sees. Et kogu rongkäik läheks pidevalt ühes rütmis. Et see rütm ei läheks mitte sekundikski välja, vaid marss ja rütm, peab kogu aeg kõlama. Tänane ilm nõuab tugevat puhkpillimängu, et pilved laiali puhuda. Ja muidugi, aga nagu öeldakse, igal asjal on kaks külge, siis tänane ilm on pillimängijatele päris meeldiv, kuna ta ei ole palav ja väsitab vähem. Tulipunased kuued ja tumedad püksid, punased triibud, pükste peal lam passis on niisugune uhke vorm ja rahvariiete seest paistab hästi välja. Ja muidugi orkester ju peab olema riides, nii et vaatajatel-kuulajatel ka pilk peale jääks. Ja kui raske see tutiga dirigendikeppi käes on. See ei ole raske. Noh. 300 grammi kuni pool kilo mitte rohkem, kui palju tuleb ehtida selle tee jooksul 55 minuti tunni jooksul. Raske öelda paar 1000 korda. Siis jõudu ja jaksu teile, et saaksite hoida koos orkestriga marsitakti ja et kõikidel, eks samm, kindel ja tuju hea, aitäh. Ja Priidu väljakule astumast lased. 1869. See aasta pani aluse meie laulupidudele. Kolonni ees kantakse laulupeo embleemi. Viljavihud olid Tartu rajooni inimestel. Käeskolonnis kantakse transvarianti 40 aastat nõukogude rahva kangelasteost 40. See on sümboolne aastaarv meile kõikidele. Seda korratakse, seda meenutatakse koos meie laulupidude pika traditsiooniga. Ja kui rääkida meie sidemetes rinnas rahvastega, siis palusime saatesse vene enesekooriühingu. Leningradi osakonna koori juhib professor väljenese teenelise kunstitegelase Jevgenia Kudrjavtsevi. Hubert mödermannil on kindlasti trassilt kõnelda huvitavat meie kuulajatele. Ja siin jälle Narva maantee. Praegu on veel siin vaikus, kuid kaugelt on kuulda juba, et laulupeotuli on teel siia. Orkestri vürtsumist on juba osta. Ja hetkel on tuli täpselt Kreutzwaldi tänava kohal. Inimesed on meeli üleval ärevat. Kõikide pilgud on suunatud praegu Tallinna poole. Kõik on kantud sellest. Teine tantsupidu, imekenasti läks. Et õige varsti suur laul laulukaare all lahti läheb. Narva maanteelt kajab. Aplaus. Võetakse vastu laulupeotuld. Niisiis on jälle ülev hetk sõime Narva maanteel. Mida nii kaua-kaua praegus veel mitmeid-mitmeid, tunde onulatud. Aga noored, öelge, kus te olete malevas? Mitmendat korda teie näete praegune laulupeole tuleksid peotulekut kolmandat korda kaks korda ideo igavesti ja nüüd on kolmanda pealtvaatajaid? Enam ei laula. Laula siis korv ka pisut, eks ole küll tõesti. Aga teised laulate. Kuidas Kris Männik ahvee jah? No ja nüüd võta siin vastu laulupeolt. Ja seda on raske väljendada. Juba allkirjeldatud laulupeo rongkäigu pealt. Ja kooliorkester. Ja hetk tagasi kõneles meile jus praeguseid. Matside kepi. Leho Kolbre. Orkestrid annavad sammu. Teada on, et see rongkäigus võtab praegu osa 78 orkestrit. Ja 2500 Kujutlete trummarite paraadi mööda lähebki. Tõrvel rongkäigul on kaastegevad 250 trummarit aga need annavad ju ikkagi meeldiva pildi, meeldiva näo, tervele rongkäigule. Orkestrid on meil suureks paisunud, keskmine orkester on 20 kuni 30 mängijat. Meie eest löödud samast ajakirjandus Leedu maja kohal üldlaulupeo peakomisjon koosneva ala komisjonidega. Ja samuti üldjuhtide tantsujuhtidega. Laine Mesikäpp jõudu ja head marsisammu. Marsi, Tanja ja eilne juures kenasti, väga hästi läks eilne pidu väga hästi ja loodame, et täna ka sadama ei hakka. Marsid, pilved, pilved, kindlasti tuleb täna ilusti. Ja väga tore on käia, ei ole kuutlike. No niisugused peod annavad alati ülemus, inimeste hinge on ja need on niisugused tunded, et neid ei oska seletada, neetud ise läbi elama, saab aru, mis see tähendab, Need on nii ülevad tunded. Eilne tantsupidu ja eilne tantsupidu läks algusest peale kõik väga hästi, ilm oli väga ilus ja kõik numbrid läksid nii et üldse mingisugust apsu ei olnud, nagu öeldakse, mingisugust kõik läks korda, tiptop. Väga hea pidu oli väga ilus. Täna ja homme homme On kaks veel. Ja kui ei 100, siis läheb kõik hästi korda. Tõenäoliselt ei 100, sest niisuguse ilmaga mõnusana muide, mida te rahvust arvate, kas nemad paljutõotavad, need nad ainult meie teed saadavad mida ma rahvast arman või kas ise teha võimalate arstid voi teha, vaadata seda ise teha, ise teha, noki saaksid piduliku mulje seal vaadata muidugi, teil on ka tore ja seda need silmad säravad ja kõik aknad on lapsi ja igal pool on palju rahvast ja ja kõik on rõõmsad ja ülevas meeleolus. Neil on ka kindlasti tore vaadata, aitäh tena marssimist kogu laulupeo büroole. Meiega anname ülekandeotsa jälle lauluväljakule. Tänasel laulupeol on osalemas Ritsingute pere kolm põlvkonda. Eesti NSV rahvakunstnik Richard Ritsing tema poeg, Eesti NSV teeneline kunstitegelane Alo Ritsing ja saame siis kolmanda põlvkonna mehega tuttavaks, kes on Tartu viienda keskkooli poistekooris, kuidas nimi? Teleesin nii kui vana sa oled? Aastane kui vana Alon enamlevinud kaheksa ja kui vana Richard Ritsing on seda kaks 82, nii et kõige vanem aujuht sellel laulupeol. Nii, mida nüüd ütlete selle laulupeo rongkäigu kohta, mis liigub siit lauluväljaku poole? No suurepärane, võimas ja isetegemise, tore tunne. Et suurvalves, tere mängijast on kohal ja kõik rõõmud olevat musitseerima. Ülev tunne, missugune oli teie esimene laulupeo rongkäik, mäletate, seda? Mäletan, see oli seal. 23. Mina koori oma mees kooriva noortoneeskoriga koolipoistega. Ja millal esimest korda dirigendipulti tõusete. Meile on tore ega ei oska paremat soovida. Tule süütamise hetk, see on kõige ülevam hetk laulupeo rongkäigu ajal, kui tuli süttib, siis tähendab, rongkäik võib hakata liikuma. Ja neid momente on palju. See tule süttinomentonisele kõige haaravam. See on seal ju sõja laulo tuli, mis tõuseb taevani. Ma olen nüüd tegelikult kolmegooriga meeskonnaga vale Stahli ja Tartu akadeemilise meeskooritehase Vanemuine ja üldjuht siis. Esimest korda ja nii et esimene ajalukku läheb see laulupidu Alole jah, eks ta neid ole mul ikka nii nagu närvikõditav küll. Mispärast? No ega see pole naljaasi, kui sa oled tagantpoolt piiratud suure arvu kuulajatega ja eeslauljatega ja mõlemad tunned, et mõlemalt poolt nagu on noh, tähelepanu ikka, pead pead endast ikka kõik Admami sulanda. Ja mispärast see laulupidu Bellele tähtis on? Sellepärast, et, Need esimest korda laulab Belle esimest korda on üldjuht Alo ja 82 aastane kõige eakam aujuht Richard Ritsing. Nii et Ritsingute pere kolm põlvkonda astub tänasel rongkäigul lauluväljaku poole. Poistekooride üldjuhiks sellel laulupeol on Eesti NSV teeneline kunstitegelane Uno Uiga. Uno Uiga taktikepi all laulis Tartu poistekoor just äsja end tuntuks ka rahvusvahelisel areenil tagasi tulite siis Bulgaariast kuldmedaliga? Jah, tuli nii välja seekord. Et see oli nagu ei ole nii kaugele jõudnud ja nii kuidas öelda. Niisugusele suurele rahvusvahelisele areenile ei olnud juhus, tuleb minna. Aga see oli näide, et siiski meie või minna ja võivad eesti koorid üldse minna, sest Eesti koolid siiski eesti koolide maine on tugev ja nendest peetakse väga lugu. Kui kuuldi Metkjad Eestist on, siis juba hakkasid inimesed, kes seal liikusid ja oi see peab kindlasti väga koormust. Eesti laulupeod ja eesti koorimaine kõrge maine on tuntud väljastada. Mitu rida siis nüüd Tartu poissi siin sammub kaheksakesi reas üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümmekond 12 või 13, kui lipuri lipumees kõlbule heaks pidades 15 rahvariides, villased vestid, valged särgid, tumedad püksid ja siis on veel tutid põlvikud toote küljes, see on siis niisugune vallatu samm. Tutid. Nojaa, see on rahvuslik, ta päris täpselt ju ei ole, aga ta on eestiliseeritud rahvariie ja nende riietega, kõndisime seal Bulgaaria, Rumeenia maal, siis meid väga imestati, vaatasid ikka väga ilusad ja kas Eestis ikkagi ilusaid rindoniaaja ja kuidas üldse Eesti rahvale välja näeb ja meil tuli selle kohta ka mitul mitmel korral seletusi anda, jända poissi näidata. Kuidas üldse näiteks Bulgaarias eesti rahvalaul vastu võeti? Üldiselt väga hästi võeti vastu nomekult bulgaaria rahvalaulu ja üldse teame, see on tugev ja seal on väga head koolid ja, ja meilgi on Bulgaaria koole käinud, eriti kuulus on see laste koju, kuidas mina ja ja nii, et seal on tugev ja väga hästi meeldisid meie lood nendele. Aplaus läks mõnikord lahti pärastpoole salmibast kes laulavad Tartu poistekooris, kes need noored mehed on siis, kes teevad juba nii kõva lauluhäält? No seal põhiliselt on õpilased kolmandast neljandast klassist 11, klassini ja üliõpilasi on isegi sees. Meie praegu laulame hur tüüpi, neljas soperdis, Teil on pass, keskkoolipoisid ja siis tudengid on, siis oli bassi osas põhiliselt ja väiksemad mehed on siis supledaldid. Ja nii me töötan, põhibaasiks on seitsmes keskkool, kus nii eri algust kaantakse, aga teistes koolides võtame ka poisse ja laulavad, mis klassis käinud. Bulgaarias käimine oli nüüd pikem sõit, vanemad jäid kindlasti rahule, mida me ütleme nüüd siit raadio kaudu vanematele, kuidas poisid on ennast harjutamisel näidanud ja ülal pidanud ja kas kõik on nendega korras ja kas kõik on heas tujus, tänasel rongkäigud väga-väga vanematele kodustele tervisi. Ja olgu meie pärast muret. Ta tegi oma töö ilusti, esinesime kahel kontserdil eraldi veel Estonia kontsertsaalis ja linnahallis. Ja täna oleme meelsasti rivis, vaipa terved ja laulavad, jõua siis põrutame ka nii nagu tuleb torust. Ja nüüd missugused on Tartu poistekooriplaaniks lähemaks ajaks olevad plaanid sügiseti, kui hakkame siis jälle kontsertprogramme koostama. Muide, järgmisel aastal on kaks suurt asja, no üks eriti suur seal meie enda poistekooli 25. aastapäev. Seda ta tähistame, tahame tähistada rea kontserte ka ja võib-olla isegi mõnede sõitudega. Ja teine on siis poistekooride laulupidu Tartus, Miss, seal järjekordselt kolmas tulemas. Tuleva kevadel tulevad Tartusse või vabariigi paremad poistekoorid ja vennata poiste vennasvabariikidest ja selle kohta juba ühe nõupidamise pidasime ja tulevastele Tartusse suur poistefoorum. Teist korda olete te üldlaulupidudel poistekooride ees. Öelge, mis tunne on juhatada poistekoori on ju nemad meie lauljad? Pihelgas no see on väga üllas tunne, peab ütlema, sest et poiss oli poiss ja voidutavad poistega ei saa, et nendega on raske, aga poistega on väga tore. Sest ta niuke mees ja kuidagi süttimistasid südamest põrutab südamest ja, ja kui ta siis väsinud tädi midagi sellega ikka nii olnud, et üldiselt hästi ja tänasel rongkäigu sammul on kas samm kindel ja ega see naljalt segi ei lähe, kuigi vaatamist-uudistamist kahele poole on küllalt palju jahedas sammal selga ja siin ongi selles rongeldus võibki kahele poole vaadata ja nad jäävadki lehvitama ja lauset tervitame vastama tervitustega naeratusega ja nii et siin ongi see kohtad kooris laulupeosaalides ringi vaadates kurjad, aga siin just peabki vaatama. Samm muidugi on põhimõtteliselt olemas. Rõivas ja tore samm ja isegi see kerge vihm, mis vahepeal 100., ei seganud tartu poisse ja rongkäigu isi siin võidu väljakul tuli ka veidi vihma võeti peade kohale vihmavarjude mets, nüüd on need jälle ära kadunud. Nii et kerge vihmasadu läks kergelt üle, niiet asfaltki ei saanud märjaks. Aga saate järgsid võidu väljakult puberfeldermannile trassil, palun. Narva maanajakirjandus. Mõnus, rahulik ja väga veel järel. Veider paik. Nüüd lähevad mööda Kohtla-Järve rajooni lauljad, tantsijad, pillimehed. Kohtla-Järve meeste ainus mure on rongkäiku tulekut oli see et küll on hea, et saime suure heina just enne laulupidu kokku. Ja laulda võib nüüd rõõmuga. Mööda lähevad marsivad mütsid praegu Kohtla-Järve ansambli virulane. Rahvatantsuansambel virulane Kohtla-Järvel tuntud ansambel, ansambli juht, heite rõõmus, kes tantsijat teie pressis? Meie peres on tantsijat ja mitmesuguste elukutsete esindajad. Millal meil insenere, õpetajaid, metoodikaid, arste, autojuhte, ühesõnaga väga mitmelt elualalt ja õpilasi on samuti on meil on sellel peol siin kolm rühma, 45 tantsijat, sellest on üks Segarent. On kahtlemata meie rahvas armastab rahvatantsu ja meil on näiteks aruande kontserte, siis ma pean ütlema, et eks arukamaid publikuga on ikkagi meie kontserdikoorikontsertidele millegipärast rahvas nii palju ei tule laulu. Laulupeol loomulikult seal midagi erilist, kogu rahva ja kindlasti ka midagi hingele ja silmale. Kuidas inimesed suudavad käia nii kaugelt proovidel peale pikka rasket tööpäeva ja ometigi saavad sellest suure rahuldusega, nad saavad midagi pakkuda teistele oma tantsukunstiga. Kui kaugelt näiteks käivad proovid meie Kohtla-Järvel, inimesed töötavad Sompas elavad jõhvikad olevat Järvede tantsu proovile, need on abi lubar Mare ja Tõnu Velling siis on meil veel üks väga tubli soolopaar perekond Ahto kil Helle ja Otto, kes käivad proovil Vokast, sellest muidugi mitte bussiga sõitma, siis nad ei jõua, proovin lihtsalt ei jõua pärast õhtuks koju, niiet võimalus siis nad tulevad ikka oma masinaga. Saab teha ainult siis, kui palju proove regulaarselt. Covid on meil kaks korda nädalas, aga üksikutega teeme veel lisaproove ja, ja pikad proovid toimuvad nii, et töö on tihe ja imestame, siis pole siin midagi, tellimused tulevad. Nad tahavad tantsida. Ansambli juht kõnele süsti teie abielupaarist, kui kaua stantsite teie olete, Marek ja alustasin kuskil esimeses klassis. Vaheda, nüüd TPI ajal jäi paar-kolm aastat vahele ja siis mõned aastad veel, millal lapsed sündisid, need jäid siis ka muidugi vä? Senimaani lapsed tantsivad? Ei, nad on väikesed, alles viie-kuueaastased. Ja ametilt ametilt olen ehitusinsener, töökoht on Kohtla-Järve rajooni agrotööstuskoondis, kapitaalehituse osakond. Nii atri osa, Tõnu, alustasin umbes samal ajal kokku saime kuljuses kuljuse, nooremas rühmas oli 71 kulisandis kõvasti head tööd teinud. Ja ametis te olete ka, siis mina olen infotöötleja. Eesti põlevkiviorg sisenes Te, olete nüüd niisugustel kohtadel, mis on näiteks tantsu laulu ja üldse igasuguse folklooriga väga kaudselt seotud ka see oli nii vaimne kui füüsiline. Kus mina arvan, et minu jaoks on ta jälle noh, niimoodi et muidu ma olen ilmselt liiga laisk inimene ennast liigutada, aga siis, kui tantsima saab minna, siis siis liigutad ära ja ei saa nagu arugi, aga istuv tööviis nagu sensionäridel ikka kipub olema. Noh, liikumist on, aga siiski vähe rohkem peaks olema ja see nagu aitab sellest hädast üle. Proovidele sõidate üsna kaugelt ja proovid on Kohtla-Järvel, sõidame jõhvis. Mitmes tantsupidudel seal saagi, 600-st? Jah, kui mudilasrühmad hakata mudilasi, lapse ristiisa oli, vahepeal oli Laidre. 600 kilomeetreid tuleb lugeda veteranid, eks. Eks me sinna siis ma varsti jõuame ka, enam kaugel ei ole. Ja kui te olete tulnud Tõnismäelt Pärnu maantee ja Narva maantee ja varsti lauluväljak Ka seda hakkab natuke hüppama, sees küll, jah, kui lauluväljak juba paistma hakkab ja kõik see kooride tervitamine ja rongkäigu tervitamine kuidagi väga kuidagi omal moodi kodune tunne isegi juba iga kord küll uus, aga kodune. Me kõnnime kogu aeg rongkäiguga. Nüüd hakkame jälle vastassuunda tulema, et meie Nende saatjaga jõuda jälle siia Narva maantee ajakirjandusmaja juurde. Kohtla-Järve lauljad, tantsijad, pillimehed jätkavad oma teed suure laulukaare alla. Huvitav fakt on see, et tänavu läheb rajoonis laulupeole. Marssis Jussides läbi esmakordselt ka üks meeskoor. See on Avinurme meeskoor 30 kuuemehelise koosseisus. Ja selles kuuris töötavad, ütlesid, laulavad üldse, väga huvitavad erinevad inimesed. Koorivanemaks olekuga jõgi. Avinurme metsakomitee, automajandi mees, emariks Jaan Tooming, kes söödab koondis nukumeistrina. Kooris laulavad vennad kolhoosi autojuht Valdur Lille ja peaagronoom Aarne Lille. Kõige noorem koori liige on fraktoristanud soja. Nii et ainuüksi sellest loetelust võite näha kuulda, kui erinevad ametid on koorides esindatud. Ja just siia laulu pealisõitses saadi kätte uhiuued riided. Praegu jõudis siia meie juurde Tartu jooni. Kolonn. Tartlaste kolonnis on au sees Eesti põllumajanduse akadeemia rahvatantsurühm Eesti põllumajanduse akadeemia rahvatantsurühma haigeks juht, madi rahvatantsurühm kannab rahvakollektiivi nimetust. Nimetame teda rahvatantsuansamblid. Ja Moskvas festivali avapidu seal 20. Kui rääkida nüüd epa tantsijatest, kui palju siis see põlvkondi on vahetanud epa rahvatantsukollektiiv palju, palju selle järgmisel hooajal. Me tähistame oma tegevuse 30 viiendat aastapäeva. Ja kui nüüd rääkida rahvatantsutegemisest, kui palju on siis neid empa rahvatantsu kollektiivi liikmed, kes on ise saanud tantsuõpetajateks, on kuskil maal kohtadel, nii et neid on üpris arvukalt ja hea meel on tõdeda, et juhtivad spetsialistid ja peaspetsialistid leiavad oma pingelise päevatöö kõrvalt aega ka veel nii koolides kui ka omaettevõtetes rühmade juhendamiseks. Viimastel aastatel eriti palju näiteks ringipargis on ka tänasel peol üldjuhi assistent, siis on veel Harju rajoonis palju tublisid juhte ja need on küla eest. Ka käesoleval momendil on peol kolm abielupaari, tantsivad EPA kollektiivis. No siin on perekonnad, kivi, kes on meil juba lõpetanud, keda võt teda eelkõige neid nimetada, kes sõidavad ka Adavere näidissovhoosis 70 kilomeetrit tantsutundi harjutama, on ka teisi perekondi, näiteks täna käesoleval peale on teleConcebane. Kui kartlastega Lonnisid võidu väljakult marssis üle, siis paelus kõikide pealtvaatajate tähelepanu, et Eesti põllumajanduse akadeemia hiiglasuur värvimüts, see, mis üliõpilastel peas on vot selle värvi mütsi üliõpilasmütsi alla mahuks ära küll vist üks 30 40 inimest, kui vihma hakkaks sadama, eks vaadake seda mütsi ja mõelge, kui palju sinna alla siis võiks mahtuda, kui rongkäigus see mütsist mööda tuleb ja Tartu riikliku ülikooli kolonnis oli täpselt samasugune üliõpilasmüts. Ja need olid omapärased kujundused ja Ma arvan, et kui rongkäik siit võidu väljakult läbi linna jõuab teie kohani kuskil lugupeetud kuulajad-vaatajad trassil, siis ega neist kaks meeldivat rongkäigukujundust. Õige pea hakkab rongkäigu pea jõudma lauluväljakule. Viis pool kilomeetrit. Peaks olema siis Leho muldre järgi läbi marsitud 55 minutiga või tunni ajaga. Eks dirigent, ja kui kiiresti ta eesorkester mängima paneb, praegu veel ei ole meile teatatud meie ülekandepunktist lauluväljakult, et kolonni pea oleks sinna. Ja nüüd kuulete kindlasti niisugust taevast. See on siis helikopter lendab üle, ma arvan, et seal on kindlasti meie filmimeeste helikopter, kes teeb tänasest rongkäigust filmivõtteid, et hiljem oleks järeldusele noortel põlvedel 1984. aasta üldlaulu ja tantsupeost ka filmilinale midagi vaadata. Ja kui nüüd pea kuklasse ajada, siis tõepoolest operaator oli helikopteriuksest välja kummardanud, oli kinni rihmadega pandud ja ja filmimine käis siis täie hooga. Helikopter. Muidugi siin mitu tiiru, enne kui sain hea positsiooni sisse, nii et nüüd lendas ta üle päris kolonni kohalt. Siin Eesti NSV 1985. aasta üldlaulu ja tantsupeo üks peareenidest lauluväljak ja neil hetkedel ongi siia lauluväljaku peamiste väravate mereväravate juurde saabumas laulupeotuli ja ka laulupeo kolonni pea. Seni oli kogu lauluväljak ootusärevuses aga need on ärevus mööda saamas. Veel mõned meetrid on tulla juba esimesed inspektsiooni autod oma vilkuvate tuledega annavad märku, et me oleme õige pea õige mõne minuti pärast tunnistajaks sellest, kuidas laulupeo rongkäik on jõudmas võidu väljakult siia meie laulupeo peaareenile. Taevas on lauluväljaku kohal vihmaluba, aga siiski sadanud nii palju ei ole. Paar piiska on tulnud, aga see ei muidugi. Inimeste meeleolu ei ole suutnud rikkuda ja kõik on praegu neil hetkedel, mil me seda juttu siin väravast räägime, Sid kaunilt kujundatud väravast räägime, on veel ootuse ärevuses ja annaksin need sõna üle, kolleeg Krista Kilvet teleselleks, et kõige põnevamad ja vaata siin värava juures teda saadadele meie jutukaaslane, eks tal üle lendav helikopter, millelt jäädvustatakse ajalukku meie juubelilaulupidu ja sealt ta tulebki. Tõrvik on ka ideed. Palume kuulajalt hetke vabandust, sest me läheme läbidid rahvasumma ja lähene oma laulu peolistele otse vastu. Laulupidu hakkab jõudma oma päriskoju, laulupidu hakkab jõudma laulupeo väravasse. Pidulik sündmus, olgugi ta palju kordi nähtud palju kordi korratu iga pidulik sündmus on kordumatu ja nii ta nüüd kindlasti terve kilomeetrite pikkuse tee on saatnud kolonni pead Ratva juubeldust ja aplaus. Eriti pidulik, eriti särav on ta juubelilaulupeo väravat. Läheme kolonni peale vastu. Tammevanik kõndis praegu neidude kätel kantuna väravast sisse. Laulupeo märk, ümbritsetud damned tammepärjad ja puhkpilliorkestrid. Ja sealt eemalt nad tulevadki. Laulupeo, ühed kõige suuremad kangelased. Need on meie peokorraldajad. Meie peo üldjuhid, keda küllap täna pärjatakse nii tamme kui lille Bergadega ja kellele hüütakse tuhandetest 30 kuuehäälse kõrist hüütakse. Hurraa. Tere, üldjuhid. Heino Kaljuste, rahvakunstnik, professor, te kõnnite siit väravast sisseveo üldjuhina kuuendat korda. Täpselt need teie taga tulevad viis ja pool 1000 last. Kes on teie käe all valmis siin mõne tunni pärast tegema oma noka lahti hakkama, laulma? Iga tulek on kindlasti eriline kaslase kindlasti. Seekord on eripära selles laste koordi osas, et me oleme valmistanud kõige suurema repertuaari, mis me kunagi elus oleme teinud. 23 laululastekooriga ette valmistada kahe aastaga, see pole naljaasi. Nii et see on üks ja põhiline eripära, mis on võrreldes teiste eelnevate kordadega, kuna me oleme alati umbes 10 12 lugu. See on üks asi ja teinekord teine. Erinevus on selles, et me tahame seekord lastega mitte ainult laulda, vaid ka liikuda ja tantsida laulu alal. Nii et see on niisugune laulu ja tantsuansambli seekord, eks näeb, kuidas see välja tuleb. Sellest räägime pärast, aga peaproov, ütleme tuli tugev kolm pluss välja aitäh teile veel natukene jäänud, oletegi laulukaare all. Lenna laul, tere Renita Heino Kaljuste järel ja teisalt, teie sabad on tulemas palju väikseid poisse, kellel kõigil laulupisik sees. Mida te oma selleaastaste poiste kohta ütlete? Ma pean ütlema, et just sel aastal oli laulupeo algus eriti meeldejääv. Sel aastal esmakordselt kasutati laulupeo tule süütamise juures spetsiaalselt sellest kirjutatud muusikat mille esitasid riiklik akadeemiline meeskoor ja RAMi poistekooris. Ma elasin seal taastasena igale rütmile igale fordile ja rohkem kui tseremoonia hargnenud just muusika, mille kirjutas meie värske TRÜ riikliku preemia laureaat Lepo Sumera. Peab ütlema, et lihtsalt vaimustav on rahvast, kaasaelamine, et kuivõrd rahvas võtab osa laulupeost mõlemal pool on paksult teed, palistab rahvamüüri ja rahvast mitte lihtsalt hajukatelt vaatab, elab sellele kõigele südamest kaasa. Aitäh ja jõudu, fännid üldväsinud veel ei ole sellest filmi. Oh ei. See veerand tundub nii lühike olema kui kahel pool. Teed on selline vaimustav rahvamass, kes, kes elab toredasti kaasa rongkäigule ja see teeb endal ka jala kergeks. Aitäh teile. Meil on jäänud veel sadakond meetrit kõndida. Nõnda siis marsib suur inimjõgi koos paljude sadade tuhandete lauljatega siit võidulauluväljaku Mere väravatest sisse see sadakond meetrit, mis lahutab mereväravaid Laulupeo peareenis laululavast. Ja siit laululava juurest keeravad nad vasakule mõlemal pool teed ääristamas seda rada. Hulgad keeravad siit vasakule selle kõrge laulupeo tuletorni alt läbi ja juba siis laulupeo peaareeni laululava ette. Meil sissemarss jätkub ja kindlasti on ka teistel kolleegidel reporteritele Narva maanteelt ja Vaida väljakult veel juurde. Kohtla-Järve rajooni kolonni ees sammub selle rajooni laulupeo ettevalmistamise komitee esimees, rajooni täitevkomitee aseesimees Aarne Oru. Kui palju rahvast on selja taga? Meie selja taga on 640 ise tegevuslast, nii koorilauljad, tantsijad kui ka pillimängijad. Ega tänane ilm ei lase küll segada peotuju, oh ei, meietaolistele on selline hea tuju sees, et tänane ilm ei veel ei sugugi, nende peotuju ei muuda halvemaks. Kes siis on nii tuntumat kollektiivid, kes teie rajooni esindavad ja, ja kes on siis selles suures laulu katlas ja tantsukatlas? Meie lauljad, tantsijad on olnud eelproovide ajal väga tublid. Üks selline Toman, Lüganuse rahvakoor, kes tuli välja täies koosseisus ja väga toredalt, Ta on ta kodus laulnud, laulab ka kindlasti siin. Meie aseri puhkpilliorkestrit juhatab 82 aastane Elmar Liiv, kes on võtnud osa juba väga paljudest laulupidudest ja ka täna sammu vapralt kaasa ja selliselt võiks loetleda veel palju, palju nii üksikesinejaid kui kollektiive. Iga linn ja rajoon tervitab omamoodi tribüünist. Öelge nüüd ise ära, kuidas teie tervitasite tribüünist möödumisel meie tervitame, kuna me oleme Põllumajandusrajoon puhtal kujul, siis meie tahaksime tribüünidel, mitte minu minevikus. Me tervitasime tribüüni põllulilledega, see peaks ka kõige paremini iseloomustama meie rajooni. Nii head marsisammu ja laulupeotuju kõikidele, kes Kohtla järve kolonnis astuvad. Teie kaudu, aitäh, anname edasi. Ja sel ajal kui Aarne oruga Jutajasimese kolonn tõepoolest müür möödus tribüünist ja ja nüüd on Kohtla-Järve rajooni järel astumas tribüünist mööda Paide rajooni rahvas. Tänase rongkäigu ajal mõeldakse ikka, kus see rongkäigu keskkoht on. Ees on nüüd viis pool kilomeetrit siit võidu väljakult lauluväljaku poole ja ma arvan, praegu on teist sama pikka rong käib ootamas võidu väljakule tulekut. Sest nojah, Kohtla-Järve rajoon on kuskil linnade rajoonide nimistus just keskpaigas. Niisiis, rongkäik on siin võidu väljakul jätkumas pool rongkäiku on teel lauluväljaku poole, poolrongkäiku ootab sammumist võidu väljakule. Kohe astuvad tribüüjate Põlva Rajooni Laulupeolised. Aga kui kaugele on jõudnud siis ronkkäik Hubert Veldermanni juures Narva maanteel, palun? Lugupeetud kuulajad võib arvata, kui raske on kirjeldada seda, mis kogu aeg silmade mööda voogab. Siin lauljad laulavad, tantsijad, tantsivad, orkestrid mängivad. Ja tänavaäärsetes lõigatakse kogu aeg kaasa. Selles on midagi suurt ja ülevat. Ja ikkagi sõnulseletamatud. Niisama võimatut kui seletada pilti kõikides tema värvides ehk seletada inimest ennast. Alles hilja möödusid siit noored üliõpilased, Tartu riikliku ülikooli lauljad, tantsijad ja siia juurde nendele saateks tahaks öelda, et meie tänane koolipõlv on õnnelik. Selle eest meie noorel ei ole vaja muret tunda, on vaja ainult tahta, et õppida. Kui 40. aastal meie Nõukogude Eesti sünnipäeval oli meil ainult 4700 üliõpilast. Siis tunnistagem, et praegu on iga viies kuues meie vabariigi elanik, tudeng. Meilt mööduvad siit praegu Harju rajooni inimesed. Oleme just nimelt peas kolonni kohal. Harju rajoon on üks suuremaid rajoone, ta paikneb ümber Tallinna tõst või piirab Tallinna ja selle tõttu on tal eripära. Tal on raske olla. Et seda suurt pealinna siis ka juba Harjumaades juba trühvlitüki küljest ära võtad. Oma haardes hoida. Niisamuti tantsijat, lauljat ja sõjaveteranide orkester, Kiirovi orkester, auväärsed mehed, kes on endale nii sõjaväljal kui laulus kuulsust toonud. Aga nüüd Harju naised, Kose EPT-st. Siin on siis segune harju naistega. Põnevad riided meile lilla põll, ilus valge tänu, sinine vest, triibuline seelik, need on sureanilised. Ja ise oleme Kose EPT naiskoor Suure-Jaani riide taga, harjust ja meil ei, vanasti tegutses üks naiskoor või segakoor, vabandust ja tollel kooril olid juba Harjuriided ja seetõttu me otsustasime siis. Seekord teeme natukene kaugemale Harryt riietuse, et ei hakkaks kordama. Riided saidki meil valmis möödunud aastal Haapsalu laulupäevaks võiks nagu aru saan, on tegemist toorjuust ja mina olen Viive Kübar ja Kose laste muusikakooli õpetaja. Pluss siis Kose EPT naiskoori dirigent, mina Muhu meda, töötan kose pesultaliseerijana, see on igasuguseid kummitooteid endid. Päästan igasuguseid kes tulevad nädaliselt igasuguseid kummirõngaid, igavesest ukse, igasuguseid asju saab nii vaikne. Mina töötan õpetajana keskkoolis, koolis tuleb mul töötada partei algusest lõpuni värina peale selle on küllalt palju tööd, on rajooni aine sektsioonis ja vabariiklikus ainult sektsioonis. Naisteõhtud on siis ilusasti sisustatud ja peaksid olema küll. Me tulime väga heade tunnetega siia laulupeole ja kuigi ma olen ise siinsamas Tallinna külje alt, me siiski mõtlesime, et me võtame need laulupäevaga ära, et kõik ikkagi linnas vastu ja maksimaalselt tahame üritustest osa võtta, sest näha ja kuulda niisugune väga-väga palju ja maainimene laulupäeval. Kuigi ta on harikas, peakski kadi maksimaalselt vastu võtma, tegime nagu mõni arvab, et inimesi laulupeol siinsamas rongkäigus põllutöödest saab ja põllutööd tuleb ka ära teha. Jana tehaksegi ära jama juhugi, et see laulupidu nii väga põllutööd segaks. Sest küllap ikka need, kes peavad põllud esimeses järjekorras tegema, teevadki praegu seda. Ja kellel on vähegi võimalik siia tulla, siis nad muidugi Teie hulgas otseseid põllumehi ei ole. Naiste hulgas korrale otseseid ei ole, aga kaudselt külgus Lauristini kolhoosist töötavaide naisel Melissa mitmeid nägi ikkagi põllumajandusega seotud. Ja mitme kandi pealt kahe laulupeole tulek on üks asi, laulude õppimine, teine asi. Lauluproovid on ikka üks kord nädalas kuna need on väga huvitavad ja me ootame nagu selliseid õhtuid ja hea meelega laulame, kui kaugelt ja inimesed koos käivad umbes viie kilomeetri raadiuses kosel mis meie rahvas ja eriinternaatkoolirahast pool on meil kuus aastat vana noor ja värske, päris noor. Ja oleme neljakordsed, Teie laureaadid vabariigi tänavuaastasel võistulaulmisel sain ka esimese kategooria. Ja kuhu me erinevaid oli terve, kõik vea olete saanud ainult kuueaastased laulukooris käimine, sinine lahendus. Ja ta muutub selliseks vabaduseks, et siit ei saa kohe mitte paari aeg ka, et karistusaeg käes, siis Palestiina käed kõrvale ja tuli ikkagi vanake minna saali ja teame hariduselt toimuvadki efekte, vanad toredad saaliruumis. Nad pakuvad tegelikult naistele väga palju vaheldust ja, ja Eesti naine vist ikka ilma laule Tapa ilma rahva lauruta mõtlen. Päris õieti elada ei saa, aga varem kuus aastat ja rohkem tagasi laulukoor ja ei olnud, kuidas läbi said? Oli oli, mina töötan juba palju-palju aastaid Kose-Uuemõisas ja nii nagu ma instituudi lõpetasin, käile tulin, nii oli võimalus kohe laulda segakooris, sega kordades aastaid ja siis oli üsna väike gene põgus vahemik, kui siis tuli naiskoor peale, meeskoor on seal olnud ansamblit, varem töötasid Igaljuhul laululembeline rahvas, seal on Kose-Uuemõisas väga laululembeline, meil on vedanud dirigentidega, sest meil on väga toredad dirigendid olnud. Praegu me oleme väga rahul Tiidede pärjaga. Marsisammu ja tore aplaus. Õigevad näite. Suur aitäh. Ergutuskoorilaulu Lion Gustav Ernesaks ja seda tuleb teha igal sammul juba maast madalast. Siis, kui tema esimese hällilaulu Milles varakus rõõmutunne südamesse läheb? Praegu peaks Tallinn küll maakera, kes kui palju rohkem kaalul Kui arvestada nii palju inimesi kes kõik siia praegu Aga kui palju kaalu? Täna õige varsti mitme tunni pärast. Lauluväljak, kui kõigil pikk-pikk rongkäik lauluväljakule ennast kokku kerib. Iga orkestri saatsin ronka ju trassil mängida 16 marssi. Ja siis ollaksegi lauluväljakul. Aga mõelgem, missugune kaal on täna varsti laululaval lauluga? Jaa kutsungi eetrisse. Lauluväljakul Etibeeriksi.