Tead, eelmises osas ivam, ütlesin sulle, et jube tore, et sa oled tagasi Eestis ja et me saame seda ühist ruumi jagada ja silma vaadata teineteisele niimoodi, et meie meie vahel ei ole ekraani. Aga see on huvitav, kuidas inimene nagu harjub kõigega ja ja kuidagi tekib nagu tüdimus ikkagi jube kiiresti, nii nagu mul oma Aifoonist on juba ammu tüdimus kõigil esimesel paaril kuul tundus nagu kõige ägedam otsus üldse elus hankida endale Aifon mingi android telefoni asemel. Samamoodi on tegelikult sinuga. Me oleme nii lähedased küll, et me võime olla ausad ja nagu noh, julmalt ausad, isegi et ma olen kuidagi nagu mul on tunne, et on vaja vaheldust. Ja, ja mul on tunne, et täna ma tahaks, et siin stuudios oleksid lausa mitte kaks inimest, vaid neli. Mis sa arvad sellest? Ma arvan, et see on hea asi ja siis katsume ikkagi edaspidi rohkem nagu ekraani vahendusel suhelda, et ei oleks nagu mugavam ja see kõlab mõistlikult. Nii et minu soov sündigu sinu tahtmine võlgu. Ühesõnaga siin stuudios nüüd maagiliselt neli inimest. Ja nad on Ivo Cruztokjad, Jim Ashilevi popkulturistid, kes on alati ja lisaks Jaak kollinu ja Martti Eller, maagiline, väga maagiline. Tere, minu nimi, Niva krustak. Tere, mina olen Jim Ashilevi. Tere. Mina olen Jaak kollinud ja Martti helde. Ja meie oleme popkultuur Eesti. Siin Me oleme meiega on stuudios tõepoolest liitunud noored filmitegijad mitte ainult eesti filmi, vaid maailma kino. Lootus on konkreetselt praegu siin stuudios Jaak kallina ja Martti helde näol. Täpsemalt on siis tegu värske filmi Skandinaavia vaikus kahe kaasautoriga, kui nii võib öelda Martin ja selle filmi kirjutas ja lavastas ja jaak selle filmi kokku pani Monteerijana. Ja kuna film on värske ja, ja värsketest eesti filmidest räägitakse ikka täitsa heldelt meedias tavaliselt siis mõtlesime läheneda teemale natuke tehnilisema külje alt, sest nii Ivot kui ka mind huvitab väga tegelikult, et mis suhe on see režissöör ja monteerija vaheline suhe, sellest ei räägita ülemäära palju. Ma võin Eeellona rääkida nii palju, et ma ei ole siin päris erapooletu, nii Martin kui ka Jaaku ma tunnen juba, võiks öelda mõnda aega Jaaguma tõesti tunnen juba ammu ja minu esimene tutvus jaaguga oli ka seoses Monteerimisega jaak osutas mulle Monteerimis teenust. Kui me käisime keskkoolis. Jaak oli minust vist üks klass noorem ja ma teadsin teda kui seda tüüpi, kes sihukese tõsise morni näoga käis mööda seinaääri kooli koridorides ringi sihukese näoga, nagu see väike poistelt hoomeni filmist, umbes kelle nimi oli teine, on lihtsalt tundus mulle sihuke sünge ja tusane tüüp ja ta ongi seda, ma olen seda aastatega. Ta ongi väga sünge inimene, aga kuradi hästi monteeritud ja kui mul oli vaja teha filmihaiged, lapsed kaks koos oma pinginaabriga, Kristo Viidinguga, siis Jaak oli see mees, kelle me kooli pealt leidsime, kellel oli kodus arvutit, millega sai monteerida, mis oli tol hetkel väga suur edasiminek tehniliselt meie kui noorte filmitegijate jaoks need jaak siis oli minu elu esimene montaažirežissöör ja nüüd vaadates, mida Martti helde on teinud filmitegijana, keda ta on kaasanud oma meeskonda, siis Jaak paistab olevat väga lähedane partner Pille ja, ja tahakski täna arutleda. Miks see nii on, kas, kas režissöör ja monteerija peavad olema sõbrad, kas nad, kuidas nad saavad ühele lainele ja mis seal tegelikult on? Mis, mis, mis on see saladus, mis neid seob, mismoodi nad mõjutavad, et teineteise fantaasiat, teineteise loomingut ja miks neil teineteist vajan. Tere tulemast saatesse. Tere. Tere. Tere. Tere. Ütlesid kõik ära juba. Nii et ongi aeg kuulata muusikat, võtsite kaasa? Mick Pedaja muusika on kaasas pala nimega moment, Martise tegid sellele. Või tahad rääkida? Okei no alustuseks võib-olla siis niipalju, et marti, miks see nii on, et jaak kuidagi kipub muudkui olema sinu loominguline partner? Me ju teame, et monteerimine on lihtsam kui kunagi varem kui kunagi tõesti oli vaja otsida kooli pealt üles see kõhe tüüp, kes oli teine ja niimoodi ja julgesin minna talle küll ainult sellepärast, et tal on kodus arvuti siis tänapäeval reaalselt mu telefon vahel monteerib mulle kokku mingeid mälestusklippe erinevatest videotest, mis mul seal mälus on ja need on täitsa normaalselt kokku pandud isegi muusika taga, ühesõnaga et isegi isegi laps saab põhimõtteliselt ilmselt oma nutikellaga tänapäeval asja monteerida. Sina režissöörina saaksid kindlasti vabalt hakkama oma materjali kokku Monteerimisega, miks sul on vaja sellist loomingulist partnerit nagu ja kollina, mida te teineteisele annate? Ma arvan, et monteerija ja see arvuti olemasolu vist ei ole enam nagunii tuus, et veel kõigile midagi on kodus kuskil, aga ma arvan, et see monteerija tänapäevases mõistes tähendab ikkagi mingit sellist, mõtlevad partnerid, mingit head talli, kellega koos mingit maailmavaadet jagad, kellega koos sa nagu mingisuguseid eluvaatlusi läbi viid ja kellega sul on mingisugune sarnane arusaam mingitest teemadest või mingitest mingitest nähtustest ja siis te saate lihtsalt pimedas ruumis kokku proovite nüüd nähtusi kuidagiviisi pildiliselt paika sättida. Et seega ma arvan tegelikult ikkagi nagu hea sõber või mõttekaaslane on see, kes ma arvan, monteerija tänapäevases mõistes on lisaks sellele arvutile Ma olen kuulnud, et paljud filmitegijad ütlevad, et film kokkuvõttes sünnibki seal montaaži stuudios see, mis võtteplatsil toimub, see on üks asi, mis meeleolud seal valitsevad, et kas töö sujub, ei suju, ma ei tea, kuidas ilmaga on lood ja nii edasi, aga mitte keegi ei kujuta ette, millist Al keemiat tehakse, tehakse lõpuks seal montaažistuudiost, sealt võib välja tulla 10 erinevat versiooni mingist ühest ja samast stsenaariumist niimoodi, et need ongi täitsa eri masti teosed. Nii et kui sa räägid sellest partnerlusest, nii, et režissööri montaazi montaažirežissöör on nagu siuksed, loomingulised partnerid või kui või mõttekaaslased, siis kas see suhe sarnane näiteks sellele, mismoodi kirjanik võib-olla töötab oma toimetajaga, kui see toimetaja sisutoimetaja näiteks või, või, või on see mingid mingi nüansi poolest ikkagi midagi veel kolmandat? Ei, ma arvan, et see on väga hea näide või noh, ma kunagi olema ise ka omavahel noh, sinuga sellest rääkinud, et kui sa kirjutad ja siis mingi hetk tuleb seal toimetaja sinna mängu siis sinu nii-öelda nendeks vahenditeks on siis samamoodi stiil ja rütm ja siis mõnes mõttes täituda sõnadega või siis punktidega või siis sa teed midagi noh, eksternid, teate eksperimentaalselt sa kasutab tühki lehti. Et siis mõnes mõttes on montaaž on samamoodi, et mul on lugu, mida ma jutustan, mis jõuab punktist A punkti B ja selles mõttes on ülesanne sinna juurde panna see rütm või selles mõttes ja see et see oleks selles mõttes terviklik toimetamine, et see lugu jõuaks paremini kohale. Ma arvan, et monteerija roll on vist vähemalt muutunud selliseks, et nad natukene aga psühholoogid ja terapeudid ka režissöörile. Et režissöör on oma selle materjali otsas istunud alates stsenaariumi kirjutamisest kuni võtteplatsil kõik selle ängi seal läbi elanud ja ja pettunud iseendas ja teistes viis korda siis lõpuks ta maandub monteerija laua taha täiesti rampväsinud, kolm aastat sama asja peale mõelnud ja siis see vaene monteerib, talume seda psühholoogi tööd kuulama ja nägema, mida nagu režissöör läbi elab maha rahustama ja täitsa hulle ideid, nagu ei hakka otseselt peale leiutama, et tal on vist see roll ka natukene selline ventiil. Kuulajale ütlen täpsustuseks, et nüüd viimasena rääkis režissöör Martti helde et kuulaja suudaks hääli. Algatab hääled või? Ei, lihtsalt raadio ei näita pilti, meil on nii algeline saade. Vabandust, saab hakkama, saab hakkama. Saada selles mõttes on ka veel Marttiga kuningad neid olukordi olnud, kus Marten mingil päeval võttel küsin, et kuidas läks, ütleb, et võib-olla ei olnud kõige parem, aga hiljem noh, et nii palju sotsiaalseid asju toimub, aga mina ei ole selles nagu maailmas, et ma ei tea, mis seal võttepäeval toimub, ma ei tea isegi, kas, mis on olme või kas keegi hiljaks vigast, midagi läks pikemini või kas midagi noh mina näen lihtsalt seda nii-öelda kaadrit, mis on, Mul on ees ja, ja selles mõttes on kuidagi noh, mulle endale meeldivaks platsil käia selles suhtes, et, et siis on nagu kuidagi värskem pilt. Et ma ei, ma ei tea, kui palju vaeva näiteks mingi plaani tegemiseks nagu kulunud, et kui see ei toimi ja kui see ei ole selles mõttes selles loos Otstarbekas, või keda ei anna midagi juurde, vaid lihtsalt pigem võtab ära, et siis seda ei ole nii kuidagi mul ei ole emotsionaalselt nii keeruline seda nagu ka lihtsalt filmist välja jätta selle mõttega sedasama lauset kyllyodaalings. Kui rääkida filmidest, kuldsetest, filmidest, mis on nagu väidetavalt päästetud Montaažist, siis esimene Starvu alati selline selline lugu, mida räägitakse, et see film pärast sellist esimeste omade vahel linastust oli, oli kohutavalt aeglane ja halb ja, ja mitte üldse mõistlikult kokku pandud ja siis vähemalt müüdi tasemel, räägitakse, George Lucas, tollane naine oli montaažirežissöör ja lõikas selle filmilised korda, tegi, tegi nagu tegi selle kõik paremaks. Ja hiljem on, on George Lucas tuntud kui režissöör, kes oma filme konstantselt muudab, ümber lõikab ja ka tegelikult noh, ta on rääkinud, et tema jaoks on kõige olulisem filmiprotsessi juures üldse on monteerimine ja, ja tema puhul fännid siis noh, kes, kes ei ole rahul olnud siis filmidega üks, kaks ja kolm kogu sellest Arvo saagas toovadki näidataks seda, kuidas no tõesti liiale mindud, et ühe kaadri keskel on lõigatud kokku, põletame ühe stseeni, keskel on lõigatud kui kaks täiesti erinevat võteti, siis sulatatud niimoodi, et on näha seal, kuidas pea natukene venib ja on paigast ära. Et kuidas. Nagu venib? Ei ole nagu päris normaalne, et kuidagi nagu. Nagu ühe näitleja pea siis kahe kahe erineva filmitud kaadri vahel nagu kokku sulatatud. Et ta nagu ei ole päris normaalne, ma ei hakka seda mitte ilma pildita, seda väga raske. Ütleme lihtsalt ma arvan, et see on täiesti Kõigile enam-vähem aru saada, et mul olekski huvitav kuulda seda nagu kahte perspektiivi, nagu kui palju režissöör loodab oma projekti puhul nagu seda, et Te Montaažis nagu tehakse need need vead korda, mis, mis ilmtingimata lihtsalt peavad tulema kogu selle protsessi jooksul varasemalt ja, ja kui palju siis ütleme, montaažirežissöör ootab, et tal ei tuleks seda, et talle tuleks aga selge niisugune selgem nägemus või, või et ta ei peaks hakkama hiljem vigu hästi palju parandama. No ma võin öelda režissööri perspektiivist, ma ei planeeri ühtegi viga. Filmides sisse Omarust, et kogu aeg väga head asja või nagu õiget asja, et süsteem toimiks ja et see näitajad toimiks seal üldse lugu nagu kannaks, aga pahatihti ikkagi montaaž, on see armutu koht, kus sa saad aru, et kõik need asjad, mis sa oled nagu mõelnud, et omavahel kokku sobivad, tegelikult mitte ei lähe. Ja, ja siis on see, kus tuleb monteerija kuldne käsi, mängu, kus ta päästab sind sellest jamast, kui et sa vaatad, et need kaks suunda või need kaks stseeni omavahel nagu ei teeni seda eesmärki, mis justkui oled tahtnud. Tunne ei tule esile või see point ei jõua kohale või pahatihti nagu Eesti grillides aru, mis toimub. Et siis siis monteerija on tegelikult see, kes nagu suudab seda kuidagi nagu selle peene pahtliga kokku tõmmata, need kaks plaani kaotab need praod ära nii-öelda ja ta on selline nagu tegelikult vaata, kui sina lähed võtteplatsile residendi lavastajaks, piid valmis, eks ole, sa teed nüüd nagu legoklotsid, paned laua peale ja monteerija ülesanne on ikkagi see, et sellest mingitest klotsidest see maja kokku laduda. Et see läigib, sentsid seal, loogiline, mida sa näed ja see emotsionaalselt ka mingeid tundeid esile kutsub see, kus lappesse läheb ja kus sa nagu tegelikult aru ei saa või ei võta väga kaasa siis seal nagu siis need sealt tulevad noh, seal salongi mingi mõnes mõttes siis samas Ta on, kas siis tempo ja rütm on mingil määral siis vajab nagu muutmist, et ma nii palju, noh ma üritan enda jaoks ka visualiseerida sinu näidet, sellest arvasid aga, et ma ma ilmselgelt arrel, et seal oli ka siis mõeldud Saalak mingi loo elemendil ette, kas siis võimalused see epaselt Maidab, äratan korvaatajat üles või sealt või on siis kuidagi looga seotud olnud, et oli vaja teha sellist venivat venivat pead ja sulavat siis ta midagi nagu esitas, et selles mõttes, et noh Rääkides režissööriga tööst, siis ma võin öelda, et see oleneb ka projektist, et mõndadel, režissööri tal on tegelikult noh, on väga kindel. Visiooni kindel lugu ja tegelikult noh ongi see montaaž natukene kuidagi pigem nagu kaitsevad rohkem, seal võib olla tehnilisem töötaja, et seal juba nii paika pandud, et see on nii kindel struktuur, et sa lihtsalt hiljem nagu mänginud natukene mõndade. Pigem ongi selle tempo ja rütmiga, et kui Munitsee näiteks räägib sedasama informatsiooni, saad sama infot, et siis ongi see, et kas mul on vaja sedakorda seda, mul ei ole seda vaja kordadest või et või et mul on vaja ma tea vaatajale, kas vaatajal äkki on vaja mingit rohkem informatsiooni saada, et see teine tseinakaks rohkem paremini tööle, et et sellel piiril ja siis on ka ei võta, siis on ka mõned on see, et kus on, mõnes mõttes on natukene noh suurem vabadus, sest et see film on noh, mõnes mõttes on kogu aeg muutub, et, et üks asi on see, et loomulikult on stsenaarium, millest me kõik alustame, aga sel hetkel on, see läheb võttesse siis ju Martin käib, see käib terve maailm käib selle noh, lähe üle. Kujundlikult, enne kui see, et kui noh, režissööri tuleb hommikul tööle, ütleb monteerida täna me teeme stseeni, kus naine jätab mehe maha siis, siis meie ülesanne ongi see, et see stseen kandma seda ideed, et vaata, peab aru saama, et mees naise maha ja ja siis me peame tekitama selliste sellist tunnet, et noh, koos olema nagu mingid tunde loojad või mingi stseeni edasikandjad ja iga päev on erinev stseen, kui läheb hästi, kui ei lähe siis jamama selle samasse nii edasi, et noh, et me oleme nagu loojutustajad, istume lõkke ääres ja võtame peatükk peatüki haaval, et see on sellele režissöör ja monteerija töö selline, kujundlikult ma arvan, kui sa vaatad seda tervikut näiteks läbi jah, ja samamoodi mulle endale on see, et üritan nagu, kui ma vaatan läbi seda pikka filmi või lühikest, et siis üritan enda jaoks nagu kaardistavad, mis need on, need probleemid nagu mingid seeni toimi, et siis hiljem aru saada, et kas siis on Tseenis viga või on siis selles, mis on selles eelnev, et miks näiteks toimub see nii-öelda ärakukkumine, miks, miks järsku ma ise ka nagu ei ole enam looga kaasas, kui igav on, et ma ei taha, et kuigi ma tean kõige rohkem sellest loost, et mul on noh, et siis üritadki neid asju parandada sujuvaks. Filmi ikkagi käsitletakse peamiselt, et ütleme, kõige pealiskaudsemalt tasandil selliseks näitleja sellise näitlejakeskse meediumina ja neile, kes siis süvitsi rohkem lähevad. Neile on film võib-olla niisugune režissööri keskne meedium, ehk siis siuksed tõelised kinogurmaanid ikkagi vaatama, et kes on lavastaja ja siis ja siis kas tunnevad huvi või ei tunne, eks ole. Väga harva ikkagi vaadatakse filme kuidagi monteerija peale mõeldes ja et ka David Lynchi näiteks on korduvalt oma karjääri jooksul rääkinud ja räägib seda ka oma värskes autobiograafias, et kõikides tema filmidest on Tiun ainus, mis on tema jaoks isiklikult tõeline läbikukkumine, sest et tal ei olnud õigust teha Fainal kat, ehk siis tal ei olnud õigust öelda lõppsõna, kuidas montaazi rida siis jääma peaks. Ehk siis film võeti talt käest ja ma ei tea, produtsendid vist ise lõikasid selle filmi kokku ja nüüd tunneb, et see, see justkui ei ole tegelikult nagu tema film, päriselt. Jaak, sina kui monteerija, kui palju sa ise oled pidanud justkui oma ego alla suruma? Sest et Ma ei tea, ma oletan, et sa vist ei saa ju väga palju kiita, tegelikult, kui mingi film õnnestub, jube hästi, sa oled teinud koostööd erinevate režissööridega, eesti režissöörides tulevad, tulevad esimesena meelde lisaks Martirvel, Jaan Toomik, Heleri saarik näiteks et ikka räägitakse sellest, kuidas lavastaja oma tööga hakkama sai. Kuidas näitlejad särasid või või ei säranud. Aga kas, kas monteerija peab kuidagi tegelema sellega ka, et kui film õnnestub, siis tegelikult teda otseselt keegi ei kiida, kuigi tema oli ju see salajane hall kardinal, kes võib-olla filmi üldse tõstis sellisele kunstilisele tasemele. Millisena me teda nägime? Noh, ma arvan, et kui montaaži mainita, siis ongi väga hea, et see peabki olema märkamatu, et noh, selles mõttes, et kui et siis on nagu töö hästi tehtud, sest et siis ongi see ladus jutustas, et noh, loomulikult on ivalik igast trikke kasutada samamoodi sulava pea ja mis võib nagu jääda just nagu märkamaks ja mis on nagu lihtne inimesele öelda, et see on see montaazi asi. Aga noh, tegelikult noh, see on selles mõttes niukene targa oomeni näoga poisile sihuke ruum, et sa istud seal noh, et selles mõttes ma ei, mul mul ei ole selles mõttes sellega ego vaata et ma ei, ma ei tunne ennast puudutatuna, kui seda ei ole mainitud. Et selles mõttes, et. Kas Monteerial pole edevusega? Ei, ei no edevus on ikka, aga, aga selles suhtes, et sellest ongi väga keeruline rääkida Montaažist ja, ja ma arvan, et, et kui on selles mõttes noh, väga noh, ma ei tea, seda peab võib-olla küsima siis filmi ma ei tea kriitikutelt kui ajakirjanik või et miks siis ei puuduta rohkem montaaž või miks sellest ei arutata võta või miks ei rääkida stiilist või rütmist või noh, Ma jään, montaaž on Monteerium vähemalt minule tundub, et see on selline läbipaistev töövat, et noh, et mida, mida vähem seda on näha, seda kõrgem on kvaliteetne või noh, et sa naguniisugune aknaklaas tegelikult, et ja kui, kui nagu mingid nagu defektid on näha, siis, siis alles tuleb konteeria töö justkui nagu esile tahavad, see koht oli kuidagi nagu lappes või venis või me ei saanud seal aru täpselt, mis juhtus, siis tuleb nagu juskui monteerida esile, et see on nagu täiesti vastupidine värk. Et jah, kuidagi ja hind oli ikkagi seda puhtust selles mõisas või no kuidas seda samamoodi on alati, kuidas või näiteks, kui anname mai tea montaažirežissööri Oscareid, et siis mille järgi sa siis neid nagu hindad, sa vaatad seal lõpp-produkti, aga sa tegelikult noh, vaadake seda, et kui hästi on see nii-öelda lugu nagu vaatajale jõudnud ekraanile, et sa ei saa ju mõelda, et oh, nii palju materjali oli, et ta tegi halvastamist hea filmi heast filmist, halva filmi, siis seal on kõige rohkem lõikeid või selles mõttes väga keeruline hinnata, et ainuke, ainukene kuidagi mingi punkt, millest sa saad kinni haarata, ongi see, et kuidas see kindel lugu nagu jutustub sulla. Hooaegadel noh, iga aasta lõpus on see suur kuldgloobuste ja Emmide ja Oscarite selline trall käimas ja ka Eestis jagatakse aasta alguspoolel Eesti tele- ja filmiauhindu, eks ole? Aastal õppi aasta alguses on niisugune aeg, kus, kus selline selline nagu filmitoodang on rohkem fookuses just tänuauhindadele. Kas te olete seal näiteks selle pilguga hinnanud mingeid töid? Ja tõepoolest, see oli väga hea Montaažiga teos, mul on hea meel, et neile anti tunnustus montaazi eest. Kas, kas te ise olete niivõrd rikutud professionaalselt, et reaalselt mingit teost vaadates analüüsite montaazi otseselt? No hea töö, tunnuslike, kui sa tuled kinost välja, siis alles siis hakkad mõtlema selle peale, et minust ikkagi film on igas mõttes õnnestunud subjektiivselt siis mulle mulle sobiv siis ma ikkagi lähen teiega selle looga kaasa, ma ei hakka mõtlemagi filmioo kui hea fantaasia. Et see on ikkagi, ta võtab sind kaasa ja tuulutab sind ja klopib sind seal kinosaalis pimedas ruumis Segijasse tulevad välja mõttet Voom siis see oli nüüd, et siis ma hakkan ja siis hakkad, nagu tuleme välja räägime, ütleme Taavet jumala hästi kandis, et seal kukkus ära või midagit nik analüüsid, võtteid on kasutatud, kuidas ka lugu jutustada, et hoida just seda, noh, kuidas ma ütlen seda huvi või seda harjast või viis hetkel nagu mida on nagu ka loo punktidest nagu avalduse, et oi, et et sellised mingid loo elementidega juba nii varakult nagu selged, et oot, kuidas ma siis nüüd jah, et või siis, et ma sain ühe või teise vihje järgi aru, et see hakkab see või teine hakkab juhtuma, et filmidramaturgia on ka kindlatel printsiipidel ja üles ehitatud, et tagantjärgi on neid printsiipe huvitav vaadata, aga nii ajupestud ikka ei ole, et reaalajas nagu analüüsid seda, et siis on, siis on ikkagi natukene nagu midagi jamasti, et kui, kui jõuad sellega tegeleda Kas isegi sull jaak, kes sa veedad oma päevi montaažilaua taga? Kui on mingid filmid, mis mulle lihtsalt kuidagi lihtne seal ei toimi, et siis ma hakkan oma professionaalsest huvist vaatame, et ahaa, et kuidas, et noh, lihtsalt näen poole filmi pealt, et see tegelikult ei ole minu teema ja ma saan aru, mis teevad, aga et et siis ma hakkan jälgima, et kuidas nad siis mingeid asju ehitavad, nad ka enda jaoks mõelda, kui kui mingis struktuuris on seal natuke mõtlevad. Ahah, nüüd me oleme filmis selle kahe peale. Et sel sel juhul, aga ma räägin, et kui, kui, kui see lugu noh, seesama nii raamatuid kui ma loen seda raamatut või kui ma loen või vaatan filmimuusikat ja siis tegelikult see võiks ju mind selle, see tunne, emotsioon ja see võiks kanduda poolt ära, et mul mul ei tuleks neid teisi mõtterit, ma ei peaks hakkama keset kina mõtlevad autod jäime õhtul poes või noh, et seal on siis on juba siis on juba selles mõttes siis on ka minu jaoks. Kui keegi mulle ütleks minu tööde kohta nii, et siis mõnes mõttes olema loomulikult erinevate inimestega, siis on see kuskil viga. Selles mõttes oli, kui ma ise näen seda samamoodi, mis ma räägin kui asju läbi ja kui sa lähed nagu endal mõte hajevile siis seal väga hea kontrollpunkt, et sa saad aru, et kuskil on midagi natukene valesti mingi rõhuasetus või et või sellega järgi kui ma mõtlen sellele, mis, mis nagu vaatajana on väga oluliselt läbi aegade tulnud noh siis kindlasti kuidagi mineks rütm on filmides oluliselt kiiremaks läinud tänapäeval noh, ilmselt peab mingis mõttes arvestama sellega, et publik ei, ei suuda võib-olla nii kaua ma ei tea, kandvaid pause kannatada või, või noh, ta tahab nagu pidevalt, et rohkem asju muutuks ja noh, loomulikult tehnoloogia kui selline on võimaldanud Montaažis teha noh, nagu väga palju erinevaid asju ja, ja kuidagi selle montaažilanguse visuaalse efekti pool juurde tulnud, et palju rohkem. Aga viimane kuidagi selline suur muudatus, vähemalt, mida ma ise tunnen, on see, kui, kui oluliselt on, nagu see Youtube'i maailm sisse tulnud ja see, et tegelikult suurem osa montaaži toimub sellisel vägagi ju pool poolamatöör sel tasemel Youtube'is kus, kus tõesti nagu noh. Ma nagu ei kujutagi ette, et kust see kõik täpselt alguse saab, et noh, ilmselt istutakse, vaadatakse totoorial videosid, kus keegi õpetab, et ei, niimoodi lõika niimoodi ja minnakse nagu päris päris kõrgele tehnilisele tasemele välja, kuni selleni, et oma, et tänapäeval, kui sa tahad ikka kõva nagu blogipidaja olla, et siis sa pead väga oluliselt läbi mõtlema selle, et noh, milline on sinu videode rütm, mis lugu sa selle blogiga jutustad, sa pead läbi mõtlema sellele, et kuidas sa isegi seda värvikorrektsioon ja kõike muud teed, et see on läinud kuidagi nagu väga tehniliseks. Kui palju te näete seda nägu tulemas noorte puhul nagu tööstusesse sisse tulevad nagu noored inimesed, kes on ilmselt alustanud oma blogiga selle Montaažiga ja kuidas nemad nagu mõjutavad võib-olla seda, seda mõttemalli kuidagi sellest, sellest loo jutustamise, selle üldisemalt. Kas üldse sihukest asja selles mõttes on noh selles mõttes keeruline vastata, et ma kuidagi nagu hästi raske panna ühte kompotti kõik need blogid tugi näiteks ma ei tea, et kui ma räägin filmi või ma räägin nagu selles mõttes, et noored teevad nagu filme, siis me kõik alustame, mingil hetkel ei ole me noh, nagu Jimiga tegime nii-öelda põhikoolis ja keskkoolis juba oma tudengifilmi, Martin alustan siis Youtubeer lihtsalt olnud see tehniline kanal. Ma olen täiesti kindel, et kui ma oleks olnud Youtube sel ajal, kui me oleks film teinud, siis poleks kindlasti selle sinna üles laadinud, oleks mingit muud elu elanud juba juures, et noh, meie, meie nagu vaatamise kala oli, sel hetkel olid mingid amatöörfilmide festivalid ja siis oma klassi oma sõbrad. Ja see oli see publik, kelle jaoks me seda filmi tegin ja keda, kes võib-olla see 50 60 inimest, kes seda nägi. Aga et ma arvan, et noh ma ei, ma ei oska öelda, kuidas, nagu seda nii-öelda turgu niimoodi muudaks, et ma ei, ma ei, ma ei ole Monteerinud ühegi filmi, režissööri, kes oleks minust, kes oleks need võib-olla sellest põlvkonnast niimoodi tuld, et tal on ainult Youtube'i maailmas, et ma jah, ma ei oska nagu seda vastata. Sest erineva koha pealt, et mulle tundub, et see juut, tuuberit põlvkond kui ma, ma ei ole väga suur nende videote vaatamine, ma ei ole, ma ei jälgi mingisuguseid Youtuberit, aga olen, olen vaadanud, mismoodi vormiliselt need asjad on üles ehitatud ja mulle tundub, et see on informatsiooni edastamine, ma näen, et see on selline üsna laialivalguv muljetamine, on see suund, kuhu minnakse, et valitakse mingi teema, mingi aktuaalne teema või siis nagu kuidas Youtubeer oma päev on sisustatud ja sõnastik kompresseeritult õhud välja lõigatud, selline infolaviin. Ja kogu see mõte, mis sellest 10-st minutist 15 minutiks tuleb, on selline hästi väike essents võib-olla mingi vihane mingi asja peale või et ta nagu peegeldab mingit ühiskondlikku nähtust. Ja mulle tundub, et see seal sellise info jutustamine on hoopis teine mängufilmi loomisest või ütleme, dokumentaalfilmi Montaažist kus kus tegelikult seda narratiivi ei lükka edasi mitte inimene, vaid see lugu tervikuna, et sa võtad lood mingisuguse emotsionaalse ruumi ja siis hakkad seda lugu jutustama, et mulle tundub, et need on põhimõtteliselt erinevad asjad, et et juutuuber ja need siis on selline aktuaalne tooksovi meelelahutus mis püütakse lihtsalt hästi tempokalt, et siis vaatleja või kuulajani oleneb, kas on podcast või video. Aga mängufilmi puhul on ikkagi tegemist sellise kääres istuva loo jutustamise ka, et ta on selline kuidagi nagu mulle tundub, et sellisel natuke ürgselt arhetüüp seal tasandil selline alateadvuse programmeerimine. Et nüüd on nagu selles suhtes ma arvan, erinevad asjad, aga mis nendele ühendav lüli on, et tänapäevase publiku pildi lugemiskiirus on nii palju tõusnud, et noored tarbivad liikuvat pilti nii palju. Et nende arusaamine on meie omast nagu ikkagi palju kiirem. Et me tahame võib-olla sellist rahulikku tiksumist, et kõik mulle selgeks tehakse, kui me kinno lähme, aga noored tahavad hästi tempokat, davai, davai, lähme edasi. Nüüd, et mis me siin Jakutama, et noh, et kas see on muutunud, ma arvan, et see on hästi põnev vaadata, kuidas, kuidas see nüüd läheneva 10 aastane, mis hakkab juhtuma, et kas meil kinofilmid muutuvad ka kiiremaks või, või, või toimub mingi vastuliikumine? Seda poolt mõtlesingi, mis viimasena välja tõid ja ma seletasin seda ääretult segaselt keeruliselt samasse aga et noh, et nagu see mõte võib olla, selles ongi, et noh, kui kui noored täna on harjunud tarbima nagu sellist ääretult nagu infoküllast ja, ja kiiret meediumi, et, et noh, et, et kui kaugel see aeg on, kui, kui režissöör tuleb uksest sisse siia viskama, nüüd 10 trump khati vahele, Läheme siit kohe hops hops hops üle, et noh, et võib-olla see lõkke ääres istumise analoogia kuidagi mulle toob meelde võib-olla siukseid 70.-te 80.-te filmi, kus tõstantigi nagu aega ja kõik oli niisugune rahulikum. Või noh, kui me räägime, võib olla sellisest nagu põhivoolutoodangust, aga et noh, et, et mul on kuidagi nagu tundub, et see, see ilmselt ilmselt ikkagi mingil määral mõjutab seda, kuidas nagu tarbida, siis on põnev, ma rääkisin müürilehe, ajakirjanik Kristi, me rääkisime, et mis juhtub ja r järgnevate dekaadi jooksul on võib-olla see, et režissööri kui audiovisuaalse meediumi sellised meistrid muutuvad hästi aktuaalseks liikuvat pilti tuleb neile kogu aeg iga päev igast aknast juurde ja režissöörid on need, kes suudavad selles liikuvas pildis tegelikult maagiliselt mingeid sõnumeid edastada, mida tavaliselt võib-olla inimesed ei oskaks. Mis tundub, mis, mis jätab selle mulje, et kõike, mida me näeme liikuva pildina kuidagiviisi kellegi poolt kureeritud ja režissöörid, on need, kes valdavad seda pildikeelt ja oskavad ka vaatajat mõjutada, mida tegelikult Youtuberit ei oska, nemad edastavad oma sõnumit verbaalselt. Režissöörid teevad seda läbi liikuva pildi järgi kujutise läbi montaaži. Et need on nagu sellised põhimõttelised erinevused, millest tarbija ei pruugi aru saada, aga alateadvuses on programmeerime, et põnev Puudutades seda kiire ja närvilise montaazi küsimust, siis ma siiski nii hulluhulludeks vanuritaks ei tahaks meid veel liigitada, sest et ma tean ju, et me oleme kõik üles kasvanud, vaadates Simpson neid sealt natuke edasi South Park, ehkki Family ka need juba on väga närvilised ja väga tempokad teosed mille jajah, aga see ei tekitanud, et ju probleemi või, või see tundus täiesti arusaadav otsast lõpuni ja isegi kui praegu valt vihkan motid, mis põhimõtteliselt jätkab sedasama traditsiooni siis jah, see on isegi võib-olla kohati veel närvilisem tempokas, kui oli planiliga. Aga ikkagi ei ole ju jälgimisel mingit probleemi, et pigem ongi küsimus lõpuks selles, et et kus on mis stiil kohane ja naljakas on rääkida nendest värvilistest näidetest. Martti sinu filmide taustal, sest et risttuules ja Skandinaavia vaikus on kõike muud kui närvilised, eks ole, ja meie mõlemat filmi olete te ju. Ühesõnaga Jaak on olnud sulle nagu lähedane vestluspartner. Ristule juures ja nüüd Skandinaavia vaikust tegitegi üheskoos montaaži stuudios aga tagasi selle suhte juurde. Kuna sellest räägitakse nii vähe, siis ma kasutan seda võimalust ja üritan aru saada. Martti, sa mainisid, et režissöör ja montaažirežissööri suhe on natukene isegi nagu terapeudi ja tema kliendi vaheline suhe. Kas seal on juures ka mingi teatav selline võimumäng selles mõttes, et mitte mäng, et keegi manipuleerib kellegagi või tuleb stuudiosse kuidagi pahatahtlike kavatsustega vaid selles mõttes, et jällegi film, kui ikkagi režissööri meediumid režissöör on filmi kuningas, eks ole. Et, et kui, kui palju sa üldse oled lasknud jaagul näiteks dikteerida või, või otsustada mingisuguseid olulisi asju, mille puhul sa ise võib-olla poleks isegi selle lahenduseni jõudnud üksi? Et kui palju seal on seda, et, et sa oled avatud monteerija ettepanekutele ja kui palju seal on ikkagi seda, et sa lähed stuudiosse kindla sihiga nii-öelda allutada monteerija oma tahtele ja panna ta tegema täpselt seda, mida sina oma peas ideaalis ette kujutad? Et ma arvan, et see on hästi subjektiivne lähtekoht, minul ei ole mitte mingisugust probleemi hea idee vastuvõtmisel või omaksvõtmisel minu jaoks on filmi tegemine tervikuna, on meeskonnatöö ja kui maja ajaks ainult oma vagu, siis ma ei jõuaks, aga nagu kaugele, väga kiiresti mitte kuhugi, võib-olla, et mina lähen igale poole iga meeskonnaliikme juurde selle mõttega, et näed, mul on selline idee, mis sa sellest arvad, et kas võiksime arvates toimida. Ja minu meelest ka vastaste unest mõnikord ma töötan vahepeal ma tea, pardalt üksi ja siis mul tekivad mingid mõtted ja siis samamoodi arutlenud, kuule äkki meie lugu võidab, sellest lükkas ja sa arvad, et vaataks prooviks, noh vot see on ju selles mõttes ja ilmastikule ja igal juhul, kui see idee, mis montaažirežissöör välja pakub ja ma saan aru, et see on hea siis tunduks hästi rumal, et ma ei võta seda vastu lihtsalt sellepärast, et see on minu film. Et see kuidagi minu minu jaoks ei ole see kunagi niimoodi töötanud, et ma austan operaatorid, kunstniku kostüümikunstniku, produtsenti, kõikide nende ettepanekuid, sest me loome koosi, mul ei saa kõike head ideed sündida ainult minu peas. Ise senikaua kuni kuni see nagu vaade säilib, et jah, et ma olen avatud headele ettepanek, telekui, see ettepanek ei teeni seda nagu visiooni, mida ma näen, siis ma proovin seda kuidagi selgitada, või siis ma näen, et okei, et see meeskonnaliige ei saa minust aru, et ta ei saa aru, et mida, mis filmi ma soovin luua võimis ruumi, ma soovin tekitada selle filmiga. Ja siis ma proovin talle selgitada, teed ühelt see vist on ikkagi natuke teine, märkad, et me teeme ikkagi draamat, eks ole. Et nad oleme žanripõhine kavata, et kuhu poole kuhu poole suunata, seda laeva, et noh pahatihti hästi palju tuuakse seda näidet, et režissöör ikkagi laevakapten. Et noh, see tüür on nagu on režissööri käes, aga noh, üksinda ei teeninud seda laeva, et sul peab olema nagu terve tiim, kes seal taga on ja toetab sind. Aga Jaak, kas sul on olnud montaažistuudios selliseid halbu kogemusi, kus see laevakapten? Sa näed, et ta tüürib oma laeva valesti või et saaks võtta mingi parema kursi, aga ta lihtsalt raiub oma tahet ja lõpuks isegi kinos istudes vaatad, et pagan, see ei toimi, see, mida ta tahtis, aga noh, ta ei kuulanud mind. Või oled sa suutnud alati ikkagi jõuda ühele lainele? Ja siis oli suht olen ikkagi, mul on selles mõttes vedanud, et ma ikka olen suutnud ühele lainele, aga ma arvan, et mingid olukorrad võib-olla on ka tingitud esimeste filmidega enda kogematusest, sest et noh, kogemusest, et selles suhtes, et kui iga projekt on nagu järgmine õpetaja, iga kord sa tead, kuidas mingeid vigu vältida, kuidas mingites olukordades käituda. Et võib-olla siis on, aga võin ausalt öelda, et kuidagi. On mul olnud selline õnnelik juhus kokku sattuda režissöörid, kes mulle väga headeks sõpradeks saanud. Aga lihtsalt, et inimesel, kes kuulab, kes ei ole kunagi Monteerinud või filmi lavastanud, et anda ettekujutus, kui tihe koostöö ikkagi nende kahe tegelase vahel käib, siis kas te oskate umbes kokku arvutada, et näiteks Skandinaavia vaikuse puhul kasvõi mitu-mitu päeva või mitu nädalat või mitu kuud te olete reaalselt koos kõrvuti istunud ja arutlenud ja vaielnud ja proovinud erinevaid asju lihtsalt, et anda see ajaline ettekujutus, et kui kui suur ajalahmakas tegelikult läheb nende kahe inimese partnerlusse, et sünniks. Või siis niikaua kui jaak arvutab neid töötunde kokku, siis ma võin öelda, et kuulajale arusaamaks, milline ruum üldse meil on tavaliselt monteerija ja režissöör istuvad võrdlemisi väikesesse paari ruutmeetrises ruumis mis seal reeglina pime ja kus on ekraanid. Põhimõtteliselt noh, ma ei tea, kolm ekraani, kaks suurt monitor või kolm suurt monitori, et ma, ja ma vaatan siis seda, mida ma olen filminud viimase kuu või pooleteise või kahe aasta jooksul. Et me oleme juba füüsilises mõttes hästi tillukeses väga kehva ventilatsiooniga ruumis tavaliselt. Ajaliselt see tähendab. Ma arvan, et üks, neli kuud äkki kokk ja üheksast viieni traditsioonilises mõttes tööpäevadega meil tavaliselt üheksast jalga ja viiest ei lõppe, aga see maht on umbes nii jah, et iga päev kujutad ette, et sa istud oma kolleegiga mustas pimedas kapis ja vaatad ekraane. Et noh, see on see füüsiline maailm, kus me liigume. Aga selle filmiga ma alustasin ka platsil monteerimist, et ma käisin nii-öelda, et ma ei olnud võtetel kohal, aga ma olin nii-öelda nendesse staapides. Vaat, see on huvitav asi tegelikult, mis, mis on hästi palju viimastel aastatel muutunud või noh, 10 aasta jooksul me oleme 13 aastat filmiga tegelenud, aga vanasti filmiti materjali üles hopsti, siis mindi sinna tuppa istuma ja hakati monteerima, siis nüüd meie tegime selle Skandinaavia vaikus, aga ka seda, et Me hakkasime monteerima filmi samal ajal, kui me filmisime, ehk siis et tänase materjali homme juba jaak pani kokku. Ja see, see on digitaalse filmi tegemise boonused ja nagu mingid uued viljad, mida saab katsetada. Et ma saan panna platsile kokku näha nagu kas eilne asi nagu toimib või ei toimi, et teada, et mis ma homme teen. Et see on mingi selline võimalus, mis tegelikult tõstab filmide kvaliteet ja muudab nad nagu võib-olla mingis mõttes keerulisemaks, aga ka nagu läbi mõeldumaks ja sujuvamaks. See on päris äge asi minu arust, mis on nagu muutunud ja kui me need võimalused on olemas, siis miks me ei peaks seda tegema, kas see tähendab seda, et kuidagi filmib filmimise perioodi lõpuks on juba selline kuidagi mustalt filmist olemas ja siis te juba istute hakata küsima. Ja et noh, veel isegi kaheksa aastat tagasi ei oleks selle peale isegi nagu saanud mõelda, sest et need digitaalselt kõik failid ja kõik asjad nagu muutuvad nii tohutu kiirelt, et nüüd on see võimalik ja, ja põhimõtteliselt, kui sul on võtted läbi, seal on mingisugune kivi juba südamelt langenud või vastupidi, sinna kukkunud Sa ei tööta või töötab, on ka selliseid olukordi, et sa ei pea olema sama inimene, kes alustab platsil monteerimist, et selles mõttes, et see, kes nii-öelda üldse põhimonteerija või teine monteerija alustab tööd siis, kui on juba kaasa nii-öelda mingi klots on paigas. Et ta näeb ära selle esimese nii-öelda lõika ja see on see tema värske pilk ja siis ta hakkab nagu aru saavad. Ahah, et sellised vormid on koos selline vorst, et mis seal siis need nagu mured või mis on need head asjad, mis meile, mille kallal tuleb tööd teha, et, et see on ka Ivo tõi näitest arvursist, kus eri perioodidel filmitud stseenid, mis iseenesest olid sisuliselt üks ja sama stseen lihtsalt pikaajalise ülesvõtmise vahe ka et kuidas põhjustest, pea venimise efekti, mida mina ei ole näinud, tekkis väga suur huvi seda vaadata, aga Skandinaavia vaikuse puhul, Martin, sa oled rääkinud ka näiteks ka sealsamas müürileheintervjuus, mille me saame panna oma saatemärkmetes koduleheküljele popkulturistid punkt. Et olude sunnil, kuna lumi sulas vahepeal ära, siis sa ei saanud oma filmi lõpuni lavastada, üles filmida, ühes jutis vaid sinna vahele, siis hakkas aastane aastane paus, kuni lumi 100. uuesti maha ja, ja sa said jätkata filmitegemist. Ja noh, inimesed ju elavad muude elu vahepeal, teevad töid, saavad, saavad lapsi, abielluvad, lahutavad, kolivad, lähevad midagi muud õppima. Et samamoodi ilmselt juhtus ka sinu näitlejatega ja sinu ülejäänud võttemeeskonnaga. Et kas. Väljakutse oli miski, mille puhul jaak, Monteerijana sai sind kuidagi ekstra nagu aidata, selleks et see film ikkagi lõpuks tunduks nagu üks sujuv jutustus, kus ei ole aasta aega pausi vahepeal. Kas teil oli ka oma selline veniva pea, oht nii-öelda? No me tegime ikka läbi väga suure muutuse selle montaažiprotsessi käigus, et me alustasime filmi värviliselt täiesti ühes stiilis ja siis me, kui me panime pausi peale hakkasime monteerima, siis me tegelikult saime aru, et see, mis me oleme filminud, tsid, tööta või noh, see ei toimi niimoodi, nagu me oleme planeerinud. Ja see on ühele režissöörile ühele filmigrupile tegelikult ikkagi väga suur peavalusid. Filmid maksavad väga palju raha ja kui sa oled midagi üles filminud ja sa saad sellest aru, et see tegelikult ei olegi nagu eriti okei. Et siis siis noh tegelikult meil läks hästi trumi ära sulas. Et nad loodus pani asjad paikades. Kuulge, poisid, lõpetage ära see. Ja siis aasta aega Monteerisime tegelikult montaažirežissöörina aitaski mind sellel aasta jooksul aru saada, millist filmima teha tahan või, või milline sellest materjalist on see, millega ma rahul olen ja mida me seal, millele me saame mõlemad oma nimed alla kirjutada. Ja see aasta siis viiski nagu selleni, et me jõudsime nagu mingi arusaamine, et ahah tegelikult film võiks olla sellist nägu. Et ehk siis mustvalge näiteks valge eestilistiliselt hoopis teine, kui, kui ma alustasin Ma saan aru, et algselt isegi film ei pidanud toimuma nagu lumises keskkonnas, lumi lihtsalt otsustas sadada, olla tulla ja tulemuseks on see, et me näemegi väga sellist graafilist pilti tegelikult sellist monokroomsed. Ja ta on, jah, ta muutis muutus selliseks. Graafikaks jah, võib-olla graafika on selline õige termin selle kohta, et me alustasime, esimene november 2016 filmimist. Kõik läks jube hästi, esimene päev. Kõik ilus, selline tore pruun, kevades võistlen, sihuke mõnus, udune. Ja siis teine november 2016 100. paks lumi, hästi paks, lumetorm tuli. Ja siis kaks nädalat filmisime seal lumega ja siis otsustas lumi ikkagi ära sulada. Aga kuna meil filmi tegevus toimub ühel päeval, siis me meil ei olnud nagu muud varianti petta, et tegelased sõidab autos, et me näeme. Kuigi tõele au andes Eestis tegelikult ongi ühe päeva jooksul võib-olla neli aastaaega ei ole kellelgi poleks olnud probleemi selle loo uskumisega, kui seal oleks olnud ka neli aasta. Tahtsin teha filmi, me mõtlesime, et Eestis on hea hea teha filmi, kui päike ei paista, on raagus ja nagu pilves ja me mõtlesime komancterv, kõik sügisilmad on sellised. Aga meil ei läinud nii, et tuli välja, et ei ole. Tuleb kohaneda, tuleb kohaneda, see on montaazi. Režissöörid on selles suhtes head. Kohanejad, et ja nad aitavad, aitavad režissööride kohaneda. Nende nagu selle psühholoogiline aspekt nende juures, mis nad minu arust nagu mille, mis nad meistriks teevad? Meil on saate lõpuni jäänud veel mõned minutid ja Ma ei saa jätta küsimata, et kas teie, kes te olete ohtralt vaadanud filme ja ikka mitu-mitu filmi ka ise maailmale kinkinud juba. Kas te oskate praegu põlve otsast puusalt tulistada ja, ja soovitada filme, mis just montaaži koha pealt on jäänud teile elus nagu erakordsete näidetena meelde? Jaak, sa oled töötanud mitmete gurudega, isegi ma tean, et sa vahepeal täiendasid end Norra filmikoolis. Mis on selle kooli ametlik nimi? Norra keeles Sis Norovitšen Films cool puutusid isegi kokku seal Lars von Trieri ihu Monteeriaga kas ei olnud android telefoniga just? Ühesõnaga, et sa oled läinud ikka lausa gurude manu ja sa oled selle teemaga süvitsi tegelenud, et küllap sa oled vaadanud mingisuguseid filme kasvõi õppematerjalina, mille puhul sa oled kuidagi tundnud, et aa okei ja nii võib ka teha selle nurga alt just kas seal tuleb niimoodi puusalt mõni näide, mida me võiksime hiljem kodus vaadata, just selle monteerija soovituse pilgu läbi. Öelge üpris viimased. Ütles, et vot see ongi naljakas, et ma ei taha nagu ühelgi filmil rõhku anda, aga millegipärast mulle VIP Lash näiteks meenus et seal oli nagu kuidagi nagu ka, aga noh, see on ka selles mõttes hästi huvitav, et see on film, kus on muusikal väga suur roll, Rüdiaalerid, rütmi ja nagunii noh, trummimäng on rütmi mängi mõnes mõttes monteerimine on ka väga nagu oleme siin saatejuht mängib rütmikat siis kuidagi see andis mingi elamuse ja ju siis millegipärast tuli meelde. Mundaažiga seostuvad kindlasti ka kõik Kaspar Noe filmid. Et Kaspar kraan Ulrütmistaja ja Sego, et kõige paremas mõistes, et kui sa tahad näha, kuidas ta nagu su alateadvust ja teadvust miksib, siis tema filmid on kindlasti väga head näited. Ivo, nii, sina oled vaadanud erinevaid versioone erinevatest filmidest, kas sinu puhul sul on mõni lemmikelu jooksul tekkinud, mille puhul sa oled näinud mingit originaalversiooni ja siis mingit special edition it või mingid direktor skate, mille puhul sa tunned, et ja tõesti see montaazi loogikat toimib paremini. Kusjuures see on naljakas, et ma pigem olen ette ära vaadanud, millist versiooni vaadates valinud selle, mida kõik soovitavad, et sa ei ole neid, neid variante vaadanudki, mis, mis, mis võib-olla siis jäävad nagu nagu kehvemaks. Aga, aga ka mul hetkel ei tule pähe ühtegi filmi, mis oleks nagu kuidagi eriti eriti just montaaži pärast meelde jäänud. Aga meil on juba laual väga head näited, Kaspar Noe ja Filmu hiplass on hea meel, et need need nimed just välja tõite, sest mõeldes nõela ja mõeldes võib platsile režissööri nimi ei tule meelde, aga igal juhul tegu on sama režissööriga, kes hiljemgi tegi olulisi filme nagu La La Land, eks ole. Et vägagi rütmi ja fluidumi kesksed filmid ja selles mõttes väga ehedad näited sellest, kuidas liikuva pildi abil on võimalik tekitada mingisugune hoog, mingisugune minek ja, ja selle kaudu mingisugune seisund, et sa justkui laskud, see on nagu lõbustuspargis peaaegu, et sa lähed sellele karussellile, sa, sa ei tea, mis kõrgustesse või mis madalustesse sind hakatakse kandma, eks ole, et sa oled siukse nagu rongi peal. Jätsite flow through ja tegelikult ju kinos montaazi Ristrit tekitavad. Üks tuli meelde, intersteller, mulle väga meeldis. Saime juurde filmisoovituse saate lõpetuseks ja ma väga tänan, et te tulite, Jaak, Heimar. D ja mul on hea meel, et me saime rääkida Montaažist natukene rohkem süvitsi, kui seda võib-olla tavaliselt tehakse. Rääkides flost, siis üks üks paremat lõuga muusikuid Eestis on Mick Pedaja ja Martti, sa oled värskelt Mick Pedaja-le teinud ka muusikavideopalale moment. Me jaaguga koos tegime Jaakko Monteerinud. Oh üllatus. Teil vist klapib, klapib ja? Rääkige siis mõne lausega. Mis, mis töö see oli, mis, mismoodi ta seal. Näide, et Mikule oli vaja videot loole moment, mis on Skandinaavia vaikuse singel, originaallugu ja meil oli filmiste selliseid toredaid pildikesi, mis kõik filmi ei mahtunud ja lisaks me käisime veel Miku filmimas, kuidas ta autoga sõidame, laulab. No nagu ikka, nagu ikka eesti artistid. Ja, ja siis aga see sündis testid alateadvuse koosmõjul, nii et me tegime selle video päris kiiresti valmis ja, ja kuidagi see sündis hästi ausa koha pealt kuidagi meil oli see materjal ja me lasime sellel materjalil kuidagi juhtida, et see on antud video puhul, on, see on niisugune nagu maalimine. Et režissöör ja monteerija tulevad, istuvad arvuti taha ja hakkavad seda muusikat mingite piltidega maalima. Et see nagu uus uus video on tegelikult selline visuaalne elamus. Jaak paar sõna sissejuhatuseks ja siis kuulame momenti. Unetud ööd on selliste kiirprojektidega ja see nauditav telleerium, kuhu sa lõpuks jõuad? Kui asi on valmis? Olgu seda nauditavatele Iriumit saavad nautida kõik kuulajad, kui nad piiluvad, siis linke, mis poetama episoodi alla. Aga praegu sulgege silmad ja nautigem momenti, aitäh, Jaak, Martti ja õnneliku kooselu jätku teile.