Me oleme jätkamas ülekannet siit lauluväljakut, nüüd oleme me jõudnud juba suure laulukaare ette, kus meie möödavad koorid olevat sees. Ümberlaulukaare, teise küljeni otse torni alt läbi. Ja praegu meie sammuvad mööda laululava ees ja külaliskollektiivid on saama mööda juba ka heinad rajoonis, praegu astud sisse Narvale. Aga vahepeal on kolleegoleerigolawin saanud kätte ka Meie külalised Fernoopolist ja nendele me praegu annamegi. Nägime et asi või. Ja nüüd näen, lasin väljakul liikumas ühte meest keda vist tunnevad kõik laulupeolised, vähemalt need, kes eelmistel laulupidudel proovide aegu näinud ringi liikumas reed Raudbergi kes on kõiki neid vägesid siin neid tohutuid vägesid siin juhtinud juba palju-palju aastaid. Ja nüüd püüdsime siin lauluväljakul üles ka mehe kes selle väljaku iga nurka ja igat pisemat soppi vist tead küll, täpselt nagu oma peopesa. See mees, Afreed, raudtee, arg, temast oleme näinud ka filmi ja seal on kõik üsna kenasti käes. Ka täna on mees väljas, vist suurem juhtimine on kõrvale jäänud, aga inglist ei lasknud kodu jääda? Jah, in on ikka siin, kuna aeg, mida ma olen siia ennast lülitanud, on küllaltki pikk seal ligemale 35 aastat ja kuidagi ei saanud jääda kõrvale Atlanda omake osakese sellele peo õnnestumisele ja eks praga kole teatud muret minu kanda. Tehniline ettevalmistus pikki aastaid juba ja ka nüüd selle läbiviimisel, nii et loodan, et minupoolne osa saab olema korras. Kas ma ütlesin midagi palju valesti, kui arvasin, et teil tõesti siin iga iga peotäis? Ta ei, mitte sugugi. Ta on tõesti, ta on mulle Liiver, kodune, ta on niivõrd omane. Kui ma tunnen kodus kõik oma sahtleid ka siin oma nõrku külgi ja tugevaid külgi ja et neid nõrku vähem oleks, siis selleks on silmad igal pool lahti. Mis te arvate, kas täna algav pidu tuleb eriline? Ma loodan kindlasti igal peol on oma nägu ja eks sellelgi peol saab olema oma nägu ja loodan, et Ta läheb südamest südamesse. Nii, kas te oskate mõne peo eriliselt esile tuua nende 35 aasta jooksul, mis võib-olla kõige rohkem on meelde jäänud, mis kõige rohkem on südames seal? Kõige rohkem on südamesse jäänud 60. aasta laulupidu, kus me teame, et me saime kaunist toreda vihma alla ja ta oli ju esmane sellel uuel laululaval ja, ja lauljat, kes siis jäid lavale, tegid oma rahvaliku laulupeo, mis tõesti sõna tõsises mõttes jäi meile kõigile südamesse. Eriti meenub kui üks abielupaar, kes täisvihmas istus lõpuni lauluväljakul sirmi all ja kuulad seda rahvalikku laulupidu ja kus üliõpilased nad õlgadel tõid siia laululavale ja laulsid nendele vastavalt oma soovile laulu selgega midagi soovime jõudu ja, ja jaksu, et ka päiksepaistelisel päeval vastu pidada. Kalon nakkuti juudistajat, toll, Tratuaarov, jaksa žesti, Isokon. Rästa Juzza Privetšennie Moskvasse yhipasravlenja kakk. Sõnavõtjad paneele. Siin võidu väljakul astub praegu tribüüniette Valga rajoon. Aga meie saatesse palume nüüd intervjuu meie aukülaliselt. Põgus intervjuu tänase pidupäeva tribüünilt. Tibi õnne meie peo aukülaline. NSV Liidu kosmonaut, Kahekordne Nõukogude Liidu kangelane Juri Vlassov Brashosponi litsalt liimi vallas on praegu või siis võid pilvi. Siin Narva maanteeülekandepunkt jälle. Kõnnime mööda trassi küll Kingissepa tänava poole ja küll Kadrioru poole. Ja hetkel tabas otseülekanne meid Rapla kollektiivide juures. Rapla rahvariided, nii et Rapla segakoor Räplasega koor, jah, olen mina olen Ellen Vaarman, töötan muidugi operatiivsed ja meil on kooperatiivi segakoor ja noh, laulikuid tulid muidugi hästi selgeks õppida, et üldse siia pääseda ja eelvoorud ja konkurss laulmised ja olemegi siia välja jõudnud. Tõnis Vaarmani ametit mul praegu enam erilist ei ole, olen juba pensionär, aga käin tööl, kahtekümmend töötasin autobaasis. Rapla autobaasi number 19 ja laulu on saanud ka aastakümneid teha. Ja muidugi, eks tänu sellele laulupeole saamine ja laulupeost osasaamine ja juhataja on meil ka väga hea. Linda Gardnasid Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud, väga aktiivne inimene ja väga nõudlik käitleja õhtuti laulmas, kas perekonniti kohe? Jah. Me käime küll ja koos abikaasaga jaks, meil see peres on üldse see pisik sees. Mitmendal laulu-tantsupeol olete? Poisid, ei oskagi öelda, neid on hästi palju, sinul on kuues minulist viies, aga mis te arvate, mis sunnib inimesi inimesi laulma? Seal ikka vahel töö ja see on töö ja see võtab aega, aga seda teevad ikka need inimesed, kellel on selleks kutsumus. Ja tasu on muidugi see, millest me täna siin nüüd osa hakkame saama. Ka peale töö nagu tahaks veel midagi muud ja siia seda vaheldust nagu ongi vaja ja lauluga saab ta väga hästi leevendada neid muresid ära ja see on nagu midagi muud, seal on ikka kõikjale teised inimesed koos ja teised jutuajamised ja laulu mõnu ja kõik need laulud, õppimised ja mõnikord on just ühised koosviibimised ja sõpruskoorid tekivad ja sõpruskontserdid tekivad ja siis, kui kõik niimoodi loob nagunisexe teise meeleolu sealjuures ja annab nagu tervele elule midagi juurde. Minu meelest. Ja, ja eks laulukooris olen selle seda ka nii, et seal kõik inimesed on lühised, on see. Ja ühtemoodi, on see siis tööline või direktor või partorg või kes tahes, kõik on seal ühine pere. Eks see ole ka, mis nagu ühendab, aga mina leian, et laulupeo peos täiuslik, täielik osasaaja on see, kes ikka laulab, sest kuulajana ikka oled. See pole seda. Kas te kuulajana olete kunagi laulupeol olnud? Ei ole. Ei ole ka olnud Alatonise laulda saanud ja jah, ja see laulan seal lava peal tõesti niimoodi, et tihtilugu pisaratega pooleks. Aga rongkäik, mida rongkäik teile ütleb, sama marssimine sammune, orkestri oma kollektiivi sees tuhandete tuhandete inimeste silmade all oli tore jälle alistanud mõlemale poolele. Tee äärde ja siis need värvikirevad, rahvariided ja veel igasugu toredad riided, mis kõikidel kollektiividel on marssida ja vaat seda rongkäik on ka tore pealtvaatajatel vaadata, sest see on väga värvikirev ja see on väga huvitav. Muidugi. Aga mida te arvate, miks inimesed tulevad siia rongkäigutee äärde tuhandete tuhanded? Tantsijate kireva rongkäiku ja tulevad lauluväljakule laulu kuulama. Ei ole küll selles rollis kunagi olnud, aga mismoodi teie kujutate ette, miks see nii on? Tahavad kuulda võib-olla ka laulu, ilusat laulu ja suurt massilaulu ja sellega koos Meie suurest peost osa saada. Nad ostavad, sealt lähevad ikkagi näha ka neid ilusaid riideid, mis on rahvariided, on väga kenasid ja ilusaid ja ja see rongkäik on hästi ja ilusasti üles seatud ja orkestreid ja need trummari tüdrukud on veel mis kaunistavad, nagu seda rongkäiku ja kõik ikka tahavad, nagu näha. Viga paiga rahvariie on väga ilus. Kuidas teie oma Rapla rahvariiet heaks peate või miks ta teie jaoks südamelähedasem on? Nii Rapla rahvariie tuletab isegi võib-olla natukene nagu merd, merd, sinised ja Priibutse triibud on all natukene punakad toonidega, punasekirju, valge pluus, tikitud pluus Lailia abit, ress ilusti litritega litritega kaunistatud ja punaste kividega sõlg. Rapla riiete oma. Te andsite nii ilusa pildi praegu oma rahvarõivasse. Seljas näen tänapäeval, me ei kanna rahvarõivast iga päeva see on ainult suurte pidude osa. Kas rahvarõivas ei hakka siis selle tõttu kaugeks jääma, et me teda nii harva näeme? Harva kanname. Ja ei, ta ei hakka vist kaugeks jääma, kuna on ju rohkem kandmisvõimalusi ka, kui ainult suured laulupeod rajoonides toimuvatel rajooni laulupäevad, siis on veel seal rahvatantsupeod, siis on kollektiivsed esinemisi, kus jällegi on vaja rahvariided selga panna ja neid kohtasid on ikkagi rohkem ja kus saab rahvariiet kanda, kui ainult selles Suurel laulupeol nüüd paar sõna veel meeste juttu selle koha pealt, et meil on siin koos praegu rongkäigus laulupeol tuhanded-tuhanded inimesed üle Eesti oma, ei usu, et mõni töö selle tõttu tegemata jääb, et nüüd üle poole nädala ollakse proovidel, oldia pidu peetakse? Ei sellepärast vist küll midagi tegemata jää minu töökoha pealt ma pean oma töö ikka tegema, ma teen ta juba ette ära ja töö ei jää selle pärast tegemata, sest see annab ikkagi teatud määral hindu ja jõudu. Kui Sul on tuju halb, siis võta pill ja laula ja sul tuju kohe parem. Nii toredat marssimist, head laulmist, toredat lauluhäält isegi varsti alla. Aitäh, aitäh, aitäh. Ja nime. Tasapisi liigume rongkäigu trassil ikka lauluväljaku poole koos tantsijate ja lauljate ühisperega. Aga järjekordselt jõudnud jälle pedagoogilise instituudi ette. Kunstnik Heinz Valk. Ilus värvikirev pilt, sunnib ikka joonistama? Ei no esialgu joonistada mitte, aga, aga, aga niimoodi ilusaid asju vaadata, sest lõppude lõpuks ikka viis aastat saab seda asja õhinal oodatud. Täna hommikul läks uni vara ära, et kas ikka jõuab õigeks ajaks kohale ja, ja hea platsi sisse võtnud, kõike seda asja näha saab. Ja noh, siiamaani on, On muidugi meeltülendav olnud kõik see näha olnud. On teil endal ka võimalus olnud siinsamas piduliste rongkäigus olla sammu marss, millel on üliõpilasena laulsin meeskooris ja on kõik see asi otsast lõpuni kaasa tehtud ja peab ütlema, et see tunne, mis oli nii-öelda selles rongkäigus kui ka kui ka seal laululava kaare all olles on, jääb elu lõpuni meelde, seal on midagi erakordset ja noh sõnul sõnulkirjeldamatult paljud on kõnelnud just need, kes seda rongkäiku vaatavad. Aplodeerivad ja hõiskavad, et saavad ka, samas on ju ikka sellepärast mingisugune ühine tunne tekib nii sihukesele, suurel-suurel peol ju siin ei ole enam vahet esinejate ja rahvavaatajate vahel, vaid kõik on kõik, mis on minu arvates laulupidu, on selle poolest just just midagi erakordset, et siin siin niukseid vahetegemist ei ole mingisugune ühine üldine hingus valitseb kogu kogu rahva hulgast. Kas teil on omad lemmikud ka sinikas rahvariiete või inimeste kollektiivide hulgas? NO eks aegade jooksul, sest lõppude lõpuks ma olen kõiki laulupidusid näinud alates 47.-st aastast. Ja selle aja jooksul on nagu tekkinud mingisuguseid selliseid lemmikut tõesti ja ja kas või noh, ütleme siin marssijate hulgast saarte rahvas, saarlased, hiidlased on noh, niimoodi üldiselt nagu rohkema huumorimeelega ja selle tõttu ka nende kontakt nende ja siis siin tee ääres seisva rahva vahel on, on palju nihukene, kuidagi südamlikum ja mis puutub muidugi rahvariiete ilusse, siis minu arvates saarte rahvariided on ka ikkagi teistest üle. Ma ei taha teisi muidugi selle selle tõttu nagu, nagu nende väärtust vähendada, neil on ka erakordselt kaunid, aga, aga saarte omadusi siiski üks pisike samm teistest ees. Nojah, aga ma ei kujuta küll ette, kas kas näiteks rongkäigus saaks teha mõnda mõnusat küla vilti? Ei no miks ei saa ja on neid tehtud ka ju kõigest sellest laulupeo kogu sellest elust ja tegevusest ja möllust üldse, mis siin selle mitu päeva jooksul Tallinnas toimub, sellepärast et siin sünnib ju iseenesest spontaanselt igasuguseid meeldivaid, meeldivaid humoristliku juhtumeid ja, ja noh, kui siin ringi liikuda ja silmad lahti hoida, selle juures mõelda, siis muidugi ei jää ka omapoolsed ideed sugugi tulemata. On teil olnud varem, kui ma tegelesin intensiivsemalt niimodi tuuriga, siis, siis ma tegin ka laulupidudest ja ma olen omal ajal tegin isegi ma mäletan üle kahe pikk krigaania oli mul niisugune suur laulupeo, laulupeo igasuguste elamuste tähe all, niukene suur, suur rahvarahvalik, nalja, nalja, niukene sületäis lausa juba üle kahe lehekülje ja ja siis oli mul kunagi ükskõik, pikk lugu ka ülemicry kahe kaane, kuidas oja Mihkel Haljalas Tallinna laulupeole läks, niukene lustlik rahvajant. Nii et niisuguseid asju on tehtud elus küll. Ja küllap ka tänasel laulu-tantsupeol on taolisi selletaolisi situatsioone küll ja küll. Ja eks just ettevalmistuste käigus neid juhtub kõige rohkem. Ja siit tulebki vist tagasi minna mõttega, et see, mida meie täna homme ja eile näeme, nägime et see on suure töö tulemus kuude ja aastate harjutamise vili. No see on hämmastav tööjõu, mis selle laulupeo ettevalmistamise läbiviimisel tehakse, ma olen alati imetlenud seda, kuidas kõik see käib nagu kellavärk. Tõstiku 34000 inimest, tuua Tallinnasse neid neid siin toitaja ka ja katta ja hoolitseda, et kõik see asi käiks käikse ettenähtud kellaaja ja kõige selle selle järgi see on ikka erakordne asi, nii et ma olen kohutavas hämmelduses nende organisaatorite ees. Ja muidugi seega esinejate distsiplineeritud ja kõik see kokku, see on ikka midagi erakordset. See on, see on jah sõnul sõnulkirjeldamatu. Jätkame siis nii, et me siit enam ei kirjelda, vaid anname jutuotsa justkui teatepulga jälle üle lauluväljakule, Erki Berends, palun seda kaunist ilu siin ümberringi vaadates on tõesti kahju, et seda vaid kord viie aasta tagant saab näha. Ja ei ole vist midagi paremat kui sellest kenast päevast kena nädalavahetust kena pilt tehtud, saaks ja tulime nüüd oma mikrofoniga siia lauluväljaku ühe serva juurde muruväljaku juurde, kus on üles seatud, eks fotoaparaati äsja just tulid kenadesse rahvariietes naised just Nende, toolide ja ja muru juurest ära ühest koos. Nii et need üks pilt on jälle tehtud. Kas teie teenused on usinasti kasutatud? Jah, nüüd täna ei ole viga, juba tulevad ikka koorasin ei vaata, kas on ka palju väljas, aga ikka et tööd jätkub praegu. Nii. Te olete geenius, kombinaat jaanuaris, nii on? No kas endal ka juba rahva liidetama, sel selgemaks on saanud? No kindlasti siin ikka siin eile oli suur loeng selle rahvariiete kohta juba sai seda nagu kuulatud ja siin näeb ikka igasuguseid. Mis rahvariided need näiteks on? Vot niimoodi küll ei oska, teiste eeldamised võib olla pidev küsimine, daamid äkki aitavad välja, mis rahvariided teil seljas on? Pärnu-Jaagupi rahvariided, mis kordavate Rakvere, Viru ja tulite laulupeole ja nüüd saite siis koos lauluelamusega ka endale kena pildi ega muud võimalust ei ole, nii ilusatest riietest, nii kenas ümbruses ja nii kena, kohapeal saab pilti teha, see on meil juba traditsioon, meie iga üldlaulu laseme teha niisuguse üldise pildi. Aga kas pildid ühtemoodi ei tule, siis ei tule, sest et meiega nooreneme tõsi või? Selles ei ole põhjust kahelda, aitäh ja head laulmist teile laulupeole, aitäh. Nonii. Ilmselt siis on neid laulupidulisi siin tõesti palju, kes endast pilte tahaksid teha ja ja paistab, et siin ka neid võimalusi jätkub, kas teete ka teistest, kui ainult koorides jõuate teha? No katsume ikka jõudest, koore on suhteliselt, ei olegi väga palju, neid üksikuid on neil rohkem, kes perega tahavad saada. Kindlasti tuleb selgega midagi, soovime jõudu. Ja pöörame ennast siia taas rongkäigu poole. Meistan möödavad. Vahepeal, kui fotograafina rääkisime, taas uued uued kollektiivid, uued uued inimesed, uued uued rajoonid. Ja kui nüüd rääkida nendes kollektiivides, keda me siin vahepeal nägime, hakkas silma ka pealtvaatajatest tohutavatsiooni esile kutsunud ajal on siin lauluväljakul, oli Tartu akadeemiline meeskoor oma suure tekliga ja see tõesti pani rahva elama. Ja teine asi, Ma hakkab on see, et laulupidu ei alga sugugi mitte laululavalt, laulupidu algab juba ammu-ammu, ennem hakkab siinsamas, tee peal. Inimesed tulevad lauluga lauluväljakule ja küllap see õige pisut oleme tänava külalistest rääkinud, sest laulupeol on neid tõesti palju, on need, kes on tulnud siia laulma, aga on ka neid, kes tuhandete kilomeetrite, et pangad on tulnud siia laulupeole ka lihtsalt pealtvaatajad kaasa elama. Ja minu kõrval seisab. Ei anna, pani on temas olnud Armeenia siia ja ongi hea võimalus kohe järele küsida, kas tegemist on ainult uudis? Rakveli andnud omanni. Ütlevas. Fraasi järjestanud. Oleks. See vast kogu takule vormeli asjaga, ise näete muide me veeta kas viimase intervjuu, osad reise ja teha seda kuidagi seal hakkama saada. Siis lähevad järjekordselt kiirabinimelise näidiskalurikolhoosi, segakoor on jõudnud lauluväljakule. Hooletan endale, hüütakse, tervitatakse. Küllap on tegemist väga vallandatud ja väga hea kollektiiviga. Firma hakkavad tuttavad näod ja tervitushõiked jätkub tõesti terve selle paarisaja meetri peale, kuhu nüüdseks on kogunenud juba mitu mitu 1000 inimest ja tundub, et see vool jätkub, see tuleksid linna poolt, tuleb üha väljaku poole. Ja tahakski siit võib-olla praegu hetkeks lõpetada, et anda sõna ka meie teistele reporteritele. Nii et lauluväljak annab eetri. Taas võidu väljak ja üle võidu väljaku sammuvad nüüd Tallinna kollektiivid ja naiskoorid. Kalevi puhkpilliorkestri järel Teaduste Akadeemia naiskoor, Kaubamaja naiskoor, Klementi-nimelise õmblustootmiskoondise naiskoor, Baltika naiskoor, nõmme, naiskoor, siis jälle rahvatantsijad. Tallinna kollektiivid on peoperemehed, peokorraldajad, Nemad siis lõpetavad ka tänase piduliku rongkäigu läbi linna võidu väljakult lauluväljakule. Kui nüüd mõõta jälle selle pika laulu ja tantsujõe pikkus, siis kui võtta aluseks Leho muldre arvestused 12 minutit ühe kilomeetri peale ehk viis kilomeetrit tunnis, siis kuskil kaheksa kilomeetrit on praegu seda laulu ja tantsujõge siit võidu väljakult mööda. Eestimaa pealinn Tallinn on eelkõige sõpruse linn. Sõpruse niidid ühendavad meie pealinna paljude maailmamaadega kuid kõige tihedamad on sidemed sotsialistliku võistluse partnerite, Riia, Vilniuse, Kalinini viisiga. Samuti on väga tihedad sidemed Ungari rahvavabariigis Solnudki komitaadi ja saksa demokraadiga Wabariigi Schwerin'i ringkonnaga. Nendest linnadest on ka tänasel peol külalised ja jagame siis tänast peorõõmu ka nendega ja alati, kui on vahetatud kultuurigruppe nende linnade vahel, siis on nendes kultuurigruppides olnud ka aukohal au sees rahvakunst. Alates 1970.-st aastast on Tallinn ülemaailmse sõpruslinnade Föderatsiooni täieõiguslik liige. 152-l nõukogude maalinnal on välismaal sõpruslinnad 29 neist kuuluvad individuaalliikmetena nagu Tallinki ülemaailmse sõpruslinnade Föderatsiooni koosseisus. Tallinna sõpruslinnas, Soomes, Kotka, Itaalias, Veneetsia, Saksamaa, liitvabariigis kiil Belgias klint Prantsusmaal. Press. Ja nendest linnadest on tulnud ka Tallinnasse meie tänasele laulu ja tantsupeole rõõmupeole esindajad, et osa saada kõnelda tänasest peost. Ja eks see muljete jagamine tihenda ka tulevikus meie linnade vahelisi suhteid. Sest avarii, südame ja väärika peremehetundega tervitab Tallinn kõiki, kes tulevad meie juurde hea tahtega sõprustunne hinges. Heal meelel näitame me alati oma kodulinna. Jutustame sellest, kuidas töötavad ja elavad tallinlased kõige paremaks jutustuseks meie igapäevasest elust. Meie oskusest pidu pidada on tänane pidu, oma silm on kuningas ja kui meie külalised seda ja nemad saavad sellest osa võtta siis on see selle mõtte oma silm on kuningas, elluviimine mütsis samuti Teaduste Akadeemia meeskoor siia võidu väljakule. Ja kui rääkida veel rahvusvahelistest suhetest rahvaste vahelistest suhetest nii üleliidulises ulatuses kui ka rahvusvahelises ulatuses siis on ju nende kohtumiste eesmärgiks erinevate riikide ja linnade inimesed kohtuksid, saaksid üksteisest aru ja kaitseksid inimkonna kõige suuremat vara. Rahu. Anname nüüd jutujärje siit võidu väljakult mõneks minutiks üle Hubert Veldermannile. Jälle Narva maantee, need on õnnelikud inimesed, kes elavad Narva maanteel sest suur pidu tuleb meile otse koju. Aknad. Ta on avatud ja ei näe praegu jah, ühtegi akent kus ei oleks trobikond trobikond inimesi. Ja olemegi taas Rapla lastega kolonnis. Nüüd tere, naised, astun teie kolonnide juurde. Märjamaa naiskoori, naised, ma palun, et te ise teete ennast tuttavaks, kellega ma praegu kõnelen. Taimeriik, selle mina olen paari juht, kana. Maiu Linnamägi, tooriuht Märjamaal on kultuurielu hästi tugev ja õhtut teil kunagi igavad vist ei ole. Kas te teadlikult olete siis jaganud, naised laulavad omaette ja mehed oma aitäh. See on aastaid juba nii olnud ja, ja mulle paistab, meestele meeldib väga omaettekoor ja naistele ja, ja pole mõtet väikeses alevikus üldse niimoodi, et lahendada ära kaotada Gregory ühe arved, kui, kui tahetakse eraldi eraldi muidugi segakoor oleks ka kena, aga kui jõudusid ei ole, siis aitab. Aga nii on tõepoolest, need koorid on meil väga staažikad, eriti just meeskoor on ikka väga staažikas, koormaid on juba ärakuulamine, on küll, koor on koos käinud 51.-st aastast ja pidevalt nüüd 67.-st ja kõikidel suurpidudel muidugi osalema, koos käia. Ka seltsieluülesannet täidab suuresti seltsieluülesannete ja seltsielu. Muidugi peab praeguste kooride aeglus koorides olema ikka väga tugev, et koori koos hoida uusi liikmeid koori juurde saada. Paraku ei piisa ainult sellest suurest laulda soovimisest, et noor inimene tuleks sest täiskasvanute taidluskoori laulma. Mina arvan, et kui tulla koori, siis peab lihtsalt alguses natukene kannatlik olema ja elama selle koori ilusse kihte ja see ei tule. Ma ütlen, esimese aastaga tuleb aastate pikku ja kui on keelatud, siis enam nii kergelt ei sealt ära ei minda. Ja muidugi me õpime ka peale koorilaulu teisi laule koos nihukesi, seltskondlikke laule ja poplaule tulevad kenasti ka naiskoori esituses välja. Ma mõtlen seda, et vot selline suur pidu nagu siin nüüd üle viie aasta ikka korda saab, et see annab tükiks ajaks ikka jälle innustust ja jõudu ja mõtled, viie aasta pärast oli jälle niisugune parasjagu. Siis on hea meel küll tööd teha. Märjamaal oma rahvariietes ei olegi. Teised riided seljas, meil on Läänemaa riided. Kullamaa Märjamaa. Vanasti kuulun ka sinna kullamaa kandi alla ja neile siis kullamaa rahvariided. Seelikud on neljad, teisesed, pikitriibulised, sinakad, rohelised ja pruuni triibulised all, kinnised, kollased kardpaelad. Põllud, ilusad, uued põlled, verivärsked, nõelasilmast tulnud valged linased, põlled pikiga, kabinetid ja rätikud. Lihtsad riided aga aga kaunid ja eks igaüks peab ikka oma kodukoha lähedasi rahvarõivaid kartma. On elusad. Pidupäevale kohaselt jah, on küll. Naised on rõõmsad ja prisked ja, ja kaunid. Rivis laulatega marsilaule on olemas. Aitäh. Ja nüüd me astume rongkäigus. Kuidas aga orkester? Orkester, siin on? Siin on meil kaks orkestrit, Valga esimese keskkooli õpilasorkestrile ja Helme puhkpilliorkester. Ja lugu olete mänginud. Lugusid on palju mängitud vastaks Uusmarssi või seitse lavale mänginud. Millal te mängima hakkate, ei kuule orkestrilt ja nüüd hakkan varsti mängima, kellega ma praegu räägin, minu nimi on ilmale kõrbevitulugude, suudate ära mängida? Lauluväljaku näinud? Ei oska arvata, hästi palju, vast. Kordame ja mängime uuesti mingi muusija. Aga mitu lugu teil üldse on? Lugusid on palju. Kaheksa marssi või? Seitse või selle ringis, mis määra mängime. Missugune mulje teil nendest pidulistest? Kas te mõtlete neid tänava ääres seal ja just nad on toredad ja lõbusad ja nemad on ka nagu pidulised. See peabki tulema, et oleme päris üks, üks veeretamas, eks me ootame teie marsa kahe rattaga mängima hakata. Tehnika alguses ära. Selle marsiga anname jälle ülekandeotsa lauluväljakule. Erki Berends. See siis taas lauluväljak. Ei ole selle suure territooriume peale jõudnud oma liikuva ülekandejaamaga juba üsna palju liikuda ja oleme jõudnud taas siia kos ohvel mörtsop praegu vastavatesse koolivormides. Lapsed oleme laulukaare ees ja ma näen juba kolleeg Krista Kilvet on saanud samas piltide peal jutule. Noortega ja noortest oleks täna eriti palju rääkinud, ei oleks. Kartmata oma pedagoogi, kui dirigendid näevad praegu oma lapsi jäätisepulkadega ringi kõndimas, sest ma arvan, et tuleb selles mõttes päris palju tüli. Aga siin süüakse jäätist ealeski akude, Brüsselis. Praegu. Tegureid. Kordab Jarno Avaik samme, elektrik sünophiermena. Vot. Sõda lasteaiakaaslasega aastani Raskata peseb praasnika Estonia vanni, Prokosti. Katavasaraketi teetia samme taas katav sena Sammeda Naprasnik, pesnetajastanskonna Roodavad praasnika Nutrybjata. Kuulaja ei ole pühkima ajal juba informatsiooni saanud ja ja praegu võisime arvata siis, et kellel on eetris Narva maantee ja nii see tõepoolest ongi. Kui me näeme Valgalasi Valga rajooni inimesi, siis me teame, nemad oskavad ju kolme kohalikku keelt. Eesti, vene ja läti. Kuid Valga mehi seoka üks teine iidne muusikariist. Ja nemad just ongi selle mõnusa torupilli jälle kuulsaks mänginud. Läheme Valga torupillimeestega marssima. Kuulsad torupillimehed ja terve torupillide orkester Valga mailt. Isa ja poeg Johannes Jeans Taulid. Ei oska ära arvata, mitmes kord rongkäigus ja üldse laulu-tantsupeol olete. Tõepoolest, kui nüüd meenutada seda kõike, siis siis neid kordoneid hästi palju olnud, kui siin Tallinnas on tulnud olla laulupidudel küll rahvakunstiõhtutel pojal on meeles esimene käikest, minule vest on esimene koolinoorte laulupidu oli 65. aastal seal puhusin siis roopilli ja ka üle võlli ja siis ma tulen laureaadiks ja siis nad hakkasid tulema ikka ja aasta tagant. Torupillid toovad alati elevust ja ka siis, kui rongkäigus käite, siis teile on alati vaatlejate poolt suur suur aplaus. Mis te arvate, millest on see niisugune eriline sümpaatia ja teile ja teie torupillide vastu? Võib-olla niimoodi, et alates 70.-te aastate algusest ütleme, kuni käesoleva, nii nagu tõusvas joones toimunud, võiks öelda torupillimuusika renessanss seitsmekümnendatel aastatel, laulud peoks valmistati minu teada 25 torupilli, need olid siis süda ja roometes selle sange asjaga hakkama said, need torupillid olid ka staadionil, rahvakunstiõhtul olid nad väljas. Ja muidugi see oli selline asi, mis pani tõsiselt kohe mõtlema, et need toredad pildid tuleks seda tõesti käiku rakendada ja, ja praegusel ajal on juba sai veel hästi palju, võiks öelda torupill ja käesoleval tantsupeol olla neid ka juba staadionimurule üsnagi palju juba välja tulema, siis ma arvaks seda nimetatakse seda torupilli nagu eksootiliseks telliks isegi meie oma rahvale. Sellepärast tema ürgses ja läbitungiv toon nagu kutsutada, kuidagi kuulama. Ja kui ma olen lisanud veel sinna sellise omapärase välimuse, seal on rohkem, meeldib ta lastele, äratas vanemate tähelepanu või on torupillil pandud koera nahk sinna ümber. Siis tõesti jätab mulje, et oleks nagu elusolend või kuidagi tõesti torupillil on, on oma hing. Ja millel või kellel on hing, nagu kutsub endale ligi päris lõpuni tungida sellest esimesel üsnagi raske, sest see nähtus paistab olevat üldine ka teiste Euroopa rahvaste juures ja, ja meie nagu liidu rahvaste täna 100. juures on sama nähtus, paikapidav torupill on muutumas, võib-olla ka meie liidu rahvaga on nakatunud torupille valmistama, näiteks Gruusias tehakse neid, Moldaavias tehakse, mängitakse ja ka balti rahvad siin. Lätlased ja leedulased tunnevad selle vastu hästi suur suvi, aga kahjuks nendel ei ole, ei ole veel selline meistreid. Kes siis torupillimängijad on ametlik, tõepoolest, ma tean, et teie olete siin ka ju pedagoogi õpetaja, kui ma ei eksi ja insenerokis Miloraator vest. Oleme olnud, aga kes siis veel nagu veerand? No meie ansamblis on mänguasi ameti poolest igasuguseid. On veel insener ja siis on noh, võiks öelda, pooled on meil õpetajad. Eriti meeldis Pill naisterahvastele, tahavad mängida. Aga nendele peab nagu siis jälle ekstra arvestusega teda tegema, sellepärast mehel on mehe jõudionaalsel naise jõud. Kummaline, vanasti oli asi küll niimoodi ja torupillid olid peaaegu eranditult meeste pill on teada ainult kuhi metsas haiges olevat saa mänginud torupilli vanal ajal, rohkem isegi ei ole teada, andis torupillimängijate una mees. Torupilli mängijaid on tõhusalt üsna palju olnud ja teiste rahvaste juures samuti. Ta olnud meister küll, aga viimasel ajal kipuvad naised ja üle ajama sellollasena luulesse ning rongkäigus marssides. No seda peab isegi harjutama ja oleks käesoleva aasta jooksul me oleme selles osas ette valmistanud. Soodustas ringi nädalas aga käia, marsime kedagi. Põhiliselt on ta sama mis pillimäng rongkäigus. Seal tuleb juhi samuti pilli puhuda varustusega. Nii kena toredat marssimist ja toredat. See torupillimuusikat päris mardi sammu ei andnud, aga tantsule toredaks kergeks tegi ja niisamuti ka lauljatel. Tantsijad lauljad liiguvad ja liiguvad lauluväljaku poole. Ja seal on varsti algamas suur laul Jabidu seega laulupidu, kusjuures mõlemad pooled mõjuvad erilise jõuga. Professor, kus, Mis on laulupeotunne? Ütleksin ära praegu Manivald kesa paar luulerida paljude rahvaste ühises peres on, laseb nüüd kasvanud tammed juures sügaval sünnimaas nagu eile ulatanud, tänada mullal taeval ja merel, sinul kaste, märgi hommiku samme minekul rahud ja tuleviku poole. Eesti. Ja ka see laul see on rikastumine liigutustes õhetavas näos, samas rongkäigu trassil aga ka enne seda olnud pingelises vaidluses südamevärinaga ent ka tuhandes- nõus suures ja pinnasesse. Ja mida nad praegu endaga kaasa viime, siis laulupeo trassil laulude ajal? Nende mõtetega jätame hüvasti luulajaga siit pedagoogilise instituudi juures Kreutzwaldi tänava nurgal. Käigu 1000. Eetris. Võidule aidanud. Võidu väljakult võin öelda nii palju, et vahepeal tuli siin parastusi jagu vihma. Tallinna kolonni peas sammuvad lauljad, tantsijad said parasjagu märjaks. Aga ma arvan, et see rõõmse sammu lust ja kui jõutakse lauluväljakule ja kui vahepeal lisa ei tule, siis on see ka juba ära kuivanud. Praegu sammuvad tribüünist ikka jälle mööda Tallinna kollektiivid ja ei oskagi vaadata, kui pikalt see Toompea poolt see inimjõgi veel jätkub. Kui nüüd vaatame kella peale ja arvestame siis kuskil 12 kilomeetrit on laulujõgi, on see oli praegu pikk olnud. Rahvas, kes head tantsu ja laulujõkke tulnud on on teinud läbi tõsise pingsa töö. Mitte ainult harjutamisega enne pidu, vaid ka need laulud. Tantsud on teinud peaproovi läbi Eesti erinevates paikades toimunud laulupidudel aga ka suurtel ülevabariigilistel, laulupäevadel, segakooride laulupäeval, Toila orul ja Põlvas ning mees- ja poistekooride laulupäeval, Viljandis, naiskooride laulupäeval, Haapsalus, puhkpillimuusikapäeval, Põlvas ja rahvapillimuusikapäeval Rakveres. Ja seda kõike mitme viimase aasta jooksul. Nii et ettevalmistused haarasid Eestimaa pea kõiki paiku. Need eelüritused aitasid kaasa tänaste ürituste õnnestumisele. Laulu ja tantsupeost. Osa võtma registreerus üle 44000 osavõtja siis aga 10000 vähem 34000. Lisaks suurte traditsioonidega kollektiivile on juurde tulnud palju uusi kollektiive, eriti laste ja segakoore ning laste rahvatantsurühmi. Meie laulupeod on elanud aastakümneid, vahetunud on põlvkonnad, isad-emad ja kõrvale on tulnud tütred, pojad ja nii on Nad tänaselgi peol kõrvuti või omas kollektiivis eraldi. Traditsioone loovad inimesed ja neid hoiavad alal samuti inimesed kes oma igapäevase töö kõrvale vajavad laulu ja tantsu, ilu ja rõõmu, mis kutsub tänagi peost osa saama, kas siis siia rongkäiku pidulisi tervitama või laulu-tantsupeo tribüünile laulukaare alla laulma, tantsukatlasse tantsu lööma. Tallinlased sammuvad tribüünist mööda Tallinna Polütehnilise Instituudi vilistlaste naiskoor astub kohe tribüüni ette. Ja edasi Tallinna polütehnilise instituudi meeskoor ja peatselt lõpebki tallinlaste laulupeotantsupeorongkäik siin võidu väljakul ja siis on kogu see 12 12, pool kilomeetrit teel osa on juba siis lauluväljakul kohad sisse võtnud, ootavad laulupeo algust. Ja lugupeetavad kuulajad, nüüd me oleme juba tublisti üle kahe tunni kaks pool tundi vahendanud teil otsesaate kaudu sündmusi siin võidu väljakul, trassil võidu väljakult lauluväljakule ja lauluväljakult endalt. Lõpetame oma otseülekande ja soovime kogu meie saatebrigaadi poolt head laululusti, head tantsulusti ja head kaasalöömislusti. Need arvud on siis 34000 osavõtjat, laulukaarel 27000 lauljat ja loodan, et 200000 250000 pealtvaatajat elavad sellele kaasa. Kõike head teile kuulmiseni-kohtumiseni meie järgmises otsusega.