Helilooja Olev saun, leelo leidmine, Reašviibismini sõnad Slava Leili Andre. Dirigent Eesti NSV rahvakunstnik Wireuetnarudnerdistes Danskesse ser Kuno areng. Aleksander Hei, hoogu ei Juhnjova. Te kuulete juba tuttavaid laulupeohelisid, aplaus, lilled, üldjuhile ja vendarskla või on siis kutsutakse väljaga. Ja nagu ikka, line dirigendile pakituna. Areng saab teletea, lauljad tervitavad veel kord ja veelkord lilled ja nüüd hakkavad merepoolsest väravast tulema siia juba poistekoorid. Kaugelt torkab silma. Kenas rohelises riietuses RAMi poistekoor. Aga sellele ilusale meeste laulule võimegi siit lisada väikese pildi, mida teil ju seal raadio juures pole võimalik näha. Mehed mõjuvad äärmiselt soliidselt ja ütleksin pidulikult, siin laulukaare all. Põhiline meeste kooride värv on ju sinine igas toonis hallikas toonis pruun või vaarikapunane igas toonis mehed hakkavad liikuma nüüd laulukaare ülaossa sinna kõigega kõrgemasse ossa. Ja all juba kogunevad poistekoorid, et kohe-kohe tõusta meeste koorida. Neid oligi see ilus koht, kus poisid jooksid meestele vastu või tihedasti meeste ridade vastasena lavale. Plaanis on laulda niimoodi, et mehed istuvad ja poisid nende ees, siis laulad oma laulud, mehed nagu kuulavad, see on umbes need isad istuvad lävepakul ja kuulavad, kuidas poisid oma asjadega hakkama saavad. Ehk niisugust pilti, nii et isa istub ja poeganna varu on võimalik seal mitmes toonis silma ette manada. Seda niisugust moodust nagu täna, et isad ja pojad on ühise hea asja nimel väljas. Seda võiks ikka ja alati jätkuda. Poisid jooksid nüüd nii suure rõõmu ja hooga, ülesed peavad uuesti tulema natuke allapoole, sest et et liiga liiga meeskoori juurde, aga kohe on see rivisiin korras ja, ja laul võib alata. Tänased laulud tõotavad poisilik reipust, homseks on jäetud endeli ülistuslaul. Nagu Venno Laul hiljuti sirbis ja vasaras kirjutas, on poisid võimelised ka avaramaks Jakantileensemaks lauluks ja armastavad ise väga keerulisemaid ülesandeid ja oskavad klassikatki mõista. Laulavad poistekoorid, võstubajuta rühmaltsiga Dagmar Normeti sõnadele loodud Eugen Kapi laul. Meid kutsub fanfaari testija Eugene Capantnaslava, Dagmar Normet, Nathan Fanfare, dirigeerib Eesti NSV teeneline kunstitegelane viriseerujutlusas luisumiteedilist kustestankese serv. Venno Laul. Ben Cap tammud dirigendipuldi juurde ja võtab vastu õnnesoove lilli. Venna laul on tema juures ja viib teda neid juhatav dirigendipuldi juurde. Ikkagi tahetakse, et auväärne helilooja tõuseb lauljate ette. Leida üles siis ei läinud, vaid tervitab lauljaid. Eugene, Eugene käpa, Arvisiik, mina vilistades viilin rauda, Swistja süljesaja pilu juhatab Eesti NSV teeneline kunstitegelane tiriseerud keedilist Kuust vestonskesse ser Uno Uiga. Autor välja järgusse autor pääseb, autor ongi väljas, lilled antakse autorile praegu nagu paunu, igale poisid jooksid. Tüdrukud jooksid lilli viiva. Ja. Anthony Fi Tšiwitmisi tuleb ettekandele Veljo Tormise rahvaluulesõnadele loodud, laulis isa, laulis poega, vistownieni, Muski, karu, Iferophmaltsiga pesniew, Veljo Tormis Lõslawa närud, meie pialatiets, pius. Juhatab Eesti NSV teeneline kunstitegelane viriseja eetilis kustes Danskesse serv. Venno Laul. Dirigendipuldi juurde ootel sammul, palju mõtteid jookseb läbi pea seda laulu kuulates mõtted Veljo Tormis tema kaalukast osast meie heliloomingus rahvalaulu inimestele tagasitoojana. Ja nüüd koondusid siia lavale laululavale poiste ette sõjaveteranide koorid ja ansamblid. 16 ansamblit 300 laulupealist. Sõjaveteranid poiste ja meeskoorid, võstu pajud, Harjevičiraan, Õpmurski Reiferimaltšiga. Kõlama hakkab Tavitugmanovi laul võidupüha, mille sõnade autor on Vladimir Farritoonu ja neil on tõlkinud Heldur Karmo. Tänase peorongkäigus Tartu riikliku Tartu riikliku ülikooli akadeemilise naiskoori järel tammus ülikooli naiskoori vilistlaste koor. Nende kõige ees oli aga väike tüdruk Halliste rahvariietes. Val jänes oli teie tütar ja minu väike tütar Viiu, kes on praegu viiele. Ja ma tahtsin kannas tõelisi rahvariideid, et ta saaks osa meie peost laulu-tantsupeo. Et ta saaks aru. Meie tõeline pidu ja kui ta kasvab, ma väga loodan ja tahan, et ta hakkas laulma või tantsima. Kaks naist ülikooli vilistlaste koorin, Milvi Jänes ja Mall Johanson. Mitu aastat ise olete üldse laulnud ja mitu laulupidu kaasa elanud? Mina olen laulnud, tähendab keskkooli või kooliajast peale, aga tüli kooli astusin ma 66. aastal, nii et viis aastat ja nüüd uuesti 61 79.-st aastast koos vilistlaskooriga ja teie malli Anson, mina olen laulnud koorid, nii kaua kui ma ennast mäletan, niikaua kui oli mul võimalik koorides juba lauta koolitaja läheb, see tähendab. Ja esimene laulupidu, kus ma laulsin, oli 47.-le, seal ma olin lastekoorid. Vahepeal ei saanud Malaisia pärast laulda, aga nüüd on minu kuues üldlaulupidu varase laule. Kas te mäletate, millest te täna hommikul kodus oma tütrega arutasite? Minu tütar on kolmeteistaastane ja laulab ka selles sellel laulupeol kaasa koolikooris. Ja me rääkisime sellest, kas niisugune laulmine kui ema ja tütar, jaga isa kõik koos laulavad ühel laulupeol, kas see on traditsioon või see ei ole traditsioon, on see lihtsalt juhus ja leidsime jah, loomulikult seal traditsioon. Tiina läheb nüüd natukene aega, Milvi Jänes, kuniks teie väikene tütar hakkab laulma, aga ma usun, et küllap hakkab. Ma väga usun ja väga loodan, et ta hakkab laulma. Meie laulupeod vajavad järelkasvu. Nii nagu ülikooli naiskoor vajab ka vilistlaskoori, eks ole, ja kindlasti vilistada, koor sündis nüüd selle laulupeotähel. Peaaegu jah, Me lõime selle koori küll selleks, et minna oma põhikoori tervitama tema juubelil seal viis aastat tagasi, niipea kui me selle saime ära tehtud, nii, me leidsime, et me jääme kokku ja hakkame elama ja laulma just nimelt laulupeo tähe all. Need on viis aastat möödas ja me oleme tõesti siin kauneid laule teile aitäh. Laululava oli hetkeks kohe päris tühi, meeskooride poisid tulid niivõrd kiiresti alla, aga naiskoorid veel ei jõudnud ilmuda laululava keskel asuvast sissekäigust, nüüd tulevad esimesed juba lavale. Ütleme, kui liikumine on väga täpne. Praegu viimased mehed lahkuvad laululava. Väravates ja esimesed samavõrra esimesi naiskoore on, on kogunemas laval üles laulukaare alla. Need lavale tulekud ja minekud, neid võiks ju lõputult kirjeldada ja nüüd see, kes nagu raadiot kuulab, on kindlasti ise ka mõnigi ikkagi neid näinud. Sest et ma ei kujutagi hästi ette, kes olete teie, lugupeetud kuule ja mis on see põhjus, miks peate ja ma sellest ilusast sündmusest ainult raadio vahendusel. Aga teiselt poolt oleks ju mõtete võimatu mõelda, et kogu rahvas saaks korraga olla siin, kus meie praegu seepärast siis on siin hulk inimesi. Treid, kes püüavad teile võimatut võimalikuks teha, laulupeost osasaamise tunnet anda. Muidugi, tänane ja homne päev on Nendest kõige kergemad, sest et laul kõneleb ise enda eest. Aga neid need sündmused, mis siin praegu meie silme all arenevad, praegu tulevad üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus-seitse-kaheksa, ma lähen kohe ära. Üheksa 10 11, kaks ristiti 15 kaupa reas, kolonnis näis kaarid. Siit eest, et keskelt üles sammude niisugused voogavad. Read. Siin tuleb nagu keele vaesus kätte, kuigi niisama rikas, kui on laul, kui on rahvalooming, on rahvariie niisama rikas on keel ja meie kohus oleks selles keeles nüüd viimane välja võtta, et sellest vahend teha teile nägemiseks. Ja siin on oodates ilusat silmapilku, täna nüüd varsti naiskooride ette lähevad juhatama Ants Sööt ja Arvo Ratassepp. Need nimed on hästi tuntud igale inimesele, kes, kes koorilaulust. Midagi peab meil Eestis aga nende hulgas juhatada. Vaike Uibopuu täna, ma ei tea, ei ole päris kursis, kas kolleegid rongkäigu reportaaži tehes temast juba palju rääkisid, aga ma arvan, et ta väärib seda, et temast veel nüüd enne seda hetke pisut rääkida ja mõelda, mida ta võiks praegu tunda, sest sest peagi astub tema üles need meddirigendipulti üldjuhi pulti ja on kõikide aegade esimene naisüldjuht. Jah. Me vaidlesime eile päris asjatundlike muusika inimestega, et kas on nii ikkagi esimene, keegi ütles, et aga Miina Härmat on nähtud piltidel juhatamas laulupeo koori. Uurisime. Pöördusime asjatundjate poole teatri muusikamuuseumi ja tegime kindlaks ikkagi, et laulupidude naisüldjuhte ei ole varem olnud. Muidugi me teame, et koolinoorte laulupidudel ja loomulikult rajoonide ja linnade ja, ja maakondlikel laulupidudel on meil väga ja väga paljud naiskoorijuhid saanud oma kätt proovida. Aga Vaike Uibopuu Tartu riikliku ülikooli akadeemilise naiskoori dirigendi tähtis päev on täna. Kulno Süvalepp, Slava Kulno Süvalepalaul kodumaale Bišnierruudini dirigendipuldis Eesti NSV teeneline kunstitegelane Wireži Rutlusas luusmiteedilist kustestonskeeesse ser Ants, sööd. Raymond lätte laul, päikene, see päevaperenaine Distkümne Raimond lätte soomlaska Ladõkkenja sõnatslawa Arvisiig. Koori juhatab Eesti NSV teeneline kunstitegelane, virise loosuniteetilist kustes Danskesse ser. Võimed ja ära närvi helilooja. Helilooja kompasiiter Veljo Tormis kolm etüüdi kevadpõud tuul kriidetiude Visna sääsuga. Sõnad rahvaluulest, Slava nõrud. Veljo Tormis ja Vaike Uibopuu tänasid üks oma laulu hea esituse eest hea juhatamise eest, teine ilusa laulu loomise eest. Kõlama hakkab Nikolai antuuriksi laul töökas kaasa Nigalaljantuuris Trudoli soomus ka. Koori juhatab Eesti NSV rahvakunstnik Wireži rööpme Rodnergistest Danskesse Serd Arvo rattasse. Uno Naissoo sõnad rahvaluule Slava Narud meie laulu mõju Siilatis nii. Kui kõlas Suhmanovi laul võidupüha laulsid sõjaveteranide kooride koosseisus ka meie vabariigi esimene sõjaveteranide ansambel, vaide rindesõbrad ja ansambel võid, Türitud Türilt on pärika Helga raudtee. Te tulite laval ja teie silmad säravad pisar. Nii sellepärast, et nüüd on kõik rohu ja saavad kõik rahus elada minu lapsed ja lapselast. Et niukesed elamine, nagu me ise oleme läbi teinud, selle. Teie rinda, paljude teiste ordenit, medalite seas ehib ka suure isamaasõja orden ja kaks ema medalit. Mitu last teil on Uudlast, kas need lapsed on ka kõik täna siin peol? Kuule, olid küll, aga rahvast olid välja, et ei leia neid üles, teiste hulgas pidajad teevad pil laulavad või tantsiva Einari tantsijaga laulaneda, lihtsalt külalised vaatavad pealt. Laulu, armastus nendeni kas ei ole jõudnud või on lapsed nii palju muuga tegevad, mille muuga tegemist selle pärast. Aga teie ise kaua laulate? Mina Sämbles olen laulnud nüüd juba 79.-st aastast saadik. Aga kui ma olin Türi näiteks tehnikumist seal Jänedal, siis ma olin seal ka ansamblis, laulsin seal naiskooride hulkas juba kuus aastat juba. Kas rasketel sõja-aastatel ka aega oli laulda? Rindel ikke kui läksime, rivistus, laulud olid ikka laulud nüüd sellepärast, et siis oli nagu meil rõõmsam ja oli kergem rindele minna. Clarissa langeb, kas teie lapsed ka täna siin reale? On küll, aga ma ka ei ole neid näinud, ei tea, kust nad on? Juure suurel peol evad, kaotavad lapsed ära ja ei ole lihtsalt ei tea, kus nad on, lugesid küll tulla ja, ja ma ei ole neid näinud. Mida ütlete tänase peo kohta? Ma töötan pedagoogina 40 aastat saab sügisel, nii et peale seda kohe hakkasin õpetajaks ja rahus 40 aastat olles olen kogu aeg muidugi hoolitsenud selle eest, et meie lapsed oleks õnnelikud, et nad oleks tublid ja 40 aastat rahus olla. Muidugi, see on suur, suur õnn. Aitäh teile. Ja nüüd on taas üks hetk, kus laululava on praktiliselt tühi. Selle laululava keskel oleva käigu juurde koguneb küll puhkpilliorkester, sest nüüd peaksid lavale tulemagi puhkpilliorkestrid üldse. Praegu on lihtsalt see vahetuse moment, kus naiskoorid on praktiliselt juba lahkunud, aga puhkpilliorkester ei ole veel alustanud. Naiskooride viimased lähevad praegu siit raadiotorni all olevast väravast välja ja minul on siit ülalt vaadates täpselt näha ainult inimeste juuksed, kas heledamad või rohkem nisukarva või kullakarva või tumedamad ja peakate, et millest paistavad eriti need kikkis. Audru tanud on vist need suurlint peal ja rikkalik tikand ja siis väga palju karikakar pest või õieti härjasilmadest siis punutud pärgi ja isegi sellel asfalt teel maas on mõni üksikmahakukkunud põllulille õiekene. Pidu on nüüd kestnud täpselt kaks tundi või natukene üle kahe tunni ja peab ütlema, et lauluväljak on täis otsast otsani. Ja kui praegu siin ümber väljaku liikuvad inimesed tahaksid võtta siin kuskil platsi, siis oleks üsna palju tegemist, et leida koht, kuhu kas seista või või istuda. Praegu käibki niisugune suur rahvaste ringlemine ümber selle lauluväljakul. Osalt sellepärast, et vahetuvad koorid, vahetuvad orkestrid, osaleda ka sellepärast, et need, kes parajasti on pikemat aega vabad tahavad keha kinnitada või otsivad oma tuttavaid või sõpru või neid, kellega nad loodavad siin peol kohtuda. On ju laulupidu ka ühtlasi üks rahvaste kokkusaamise paiku. See on nüüd taas üks niisugune moment, mis on kõige magusam nendele, kes jälgivad seda lauluväljakul. Tee mis tahad, aga sõnadega seda on väga keerukas ja raske edasi anda. Kahes reas rivistusid nüüd siia külaliste või vaatajate ette trummarid. Need on nagu alati väga uhked elegantses, rõõmsas vallatus või kuidas seda nimetada võiks öelda, kannab pooleni aegses filiseeritud Napoleoni-aegses riietuses ja nende nii mängu saatel on nüüd kogunenud kogu lauluga kaare alla. Puhkpilliorkestris särab vask. Ühes kohas on punane, teises sinine, kolmandas pruun või hall.