Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku tänasest olulisema meil ja maailmas stuudios on toimetaja Margitta, otsmaa. Kolme erakonna koalitsioonileppe valmib selle nädala lõpuks. Hea tuleb küllalt üldsõnaline. Me leppisime kokku, et see koalitsioonileping ei lähe väga detailidesse, sest dokument, mis on sõlmitud neljaks aastaks, ei saagi kõiki eeloleval neljal aastal tekkivaid küsimusi ette näha. Euroopa Parlamendi valimiste kampaania tuleb tänavu kokkuhoidlikum kui eelmisel korral. Kuna osa Põltsamaa roosiaia roose on istutatud riigi maale, võib eesootav enampakkumine viia rooside välja. Juurimisenisest roosiaiapidaja maatükki osta ei soovinud. Võimaliku lahendusena nägi kohalik vallavanem, et maa taotletakse munitsipaalomandusse ja muudetakse avalikuks rohealaks, kus igalühel on õigus siis 24 seitse jalutada ja neid roose vaadata. Briti alamkoda püüab täna jälle valida mingi alternatiivi peaminister Theresa May lahkumisleppele Euroopa liidust. Kõige enam räägitakse võimalikust pehmemast Brexitist leppeta lahkumisest, samuti e-välistada ennetähtaegseid valimisi. Filmiinstituut jagab täna õhtul filmi ja teleauhindu. Arvesse lähevad eelmisel aastal valminud ja ekraanile jõudnud tööd selget mitme nominatsiooniga soosikute sel aastal pole. Dokumentaalfilmide animatsioon, filmid võistlevad nii-öelda mängufilmide pärusmaale. See on nagu väga hea märk. See näitab, et dokumentaalfilmi animafilm on sama kõvad kui eesti mängufilm. Eesti jalgpallikoondislane mets tegi eile oma uue Rootsi kõrgliigas mängiva klubi ridades debüüdi ning valiti meeskonna parimaks mängijaks. Ilm püsib selge ja sajuta, öösel on kohati udu ja õhutemperatuur langeb miinus viie kraadini. Homme päeval tõuseb kohati pluss 10 kraadini ja tuul pöördub lõunasse. Koalitsioonikõnelused jätkuvad Stenbocki majas ka praegusel hetkel, päeval tehti tunniajane vaheaeg. Uku Toom uuris, mida arutati ja kui kaugele. Keskerakonna aseesimees Kadri Simson ütleb, et leping on juba lihvimise staadiumis. Et koalitsiooni kokkuleppe sõlmimisega käib, et tänapäeva esimesel poolel arutasime läbi veel neid ettepanekuid, mis on tulnud kümnetelt, esindusorganisatsioonidelt või katusorganisatsioonidelt ja tõepoolest, me leppisime kokku, et see koalitsioonileping ei lähe väga detailidesse, sest dokument, mis on sõlmitud neljaks aastaks, ei saagi kõiki eeloleval neljal aastal tekkivaid küsimusi ette näha, aga mitmed esindusorganisatsioonide mõtted teatava üldistatus astmega ikkagi koalitsioonilepingusse kaasas. Kas see tähendab, et kõik nii-öelda valuteemad on kokku lepitud? Me oleme rääkinud teemadest ilma suurte valudeta, nii et põhimõtteliselt seda, kuidas me kõik kolm erakonda oma erinevate maailmavaadetega üheskoos edasi minna saaksime ja paluda koalitsiooni lepingule oma volikogude toetust. Oleme silmas pidanud küll ja otsinud siis sõnastusi erinevatele küsimustele, mis kõigile kolmele osapoolele on vastuvõetavad. Kui paigas on rahalised lubadused ja nende finantseerimine Antud hetkel see töö on veel ees ja kindlasti võtab päris kaua aega sest me vajame selles küsimuses mitte ainult siis poliitikute teadmisi ja paremat tunnetust, vaid kindlasti ka rahandusekspertide analüüs. Täna levisid uudised, et EKRE programmiline nõue siduvatest rahvahääletustes läheb koalitsioonilepingusse sisse. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder tuletas taas meelde, et praegu pole veel kellelegi nõuded kuhugi läinud. Inimeste ja kodanikuühiskonna kaasamine riigijuhtimisse ja poliitika kujundamisse on kindlasti ka Isamaa üks prioriteete. Aga me oleme olnud kogu aeg väga ettevaatlikud põhiseaduse muutmise avamise osas üldse ja me tahaksime eelkõige tugevdada parlamentaarset demokraatiat. Siin kindlasti on rääkivatele osapooltel erinevad rõhuasetused, aga nii nagu ma ütlesin, me oleme leidnud väga suure ühisosa. Me oleme kompromissile väga lähedal, aga lõplikult on ikkagi kokku lepitud kõik alles siis, kui on kõikides erinevates valdkondades kokkulepe saavutatud. Millal siis ikkagi lõplik kokkulepe saavutatakse? No kindlasti selle nädala lõpuks, sellepärast et neljapäeval on juba riigikogus esimene istung, kus valitakse ka riigikogu juhatus. Küllap selleks ajaks on enamus asju kokku. Bitud ja laupäevaks on planeeritud kõikide erakondade volikogud, kes peaksid siis lõplikult heaks kiitma koalitsioonilepingut. Erakonnad on alustanud ka Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniat ning Uku Toom uuris ka seda, kui suurejooneliselt kampaaniat tehakse. Selge on see, et erakonnad on küllalt keerulises olukorras. Riigikogu valimised kogu oma kampaaniaga on äsja lõppenud ja rahaga pole laiutada. Neelatabki Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb meid kohe uudisega, et mingeid plakateid ei tule. Üldiselt iseloomustab Corbaga kampaaniat nii selgelt Kui Keskerakond on plakatitest loobunud, siis Isamaa tavapäraselt väikesed plakatid on juba tänavatel näha. Aga erakonna peasekretär Priit Sibul rõhub samuti kokkuhoiule. Eks me nii-öelda peame ennast kokku võtma ja tuleb teha kõikidesse võimalikes vahendites ja nii vähe kui võimalik, aga selleks, et tulemust saavutada, eksid, et alates tänasest on üleval välimeedia. Aga kindlasti tuleb reklaamid nii teles, internetis kui raadios ja tõenäoliselt ka mõned printmeedia reklaamid. Ja noh, tõenäoliselt europarlamendi valimiste kampaania samas mahus ei tule, kui ta oli 2014. aastal, kui, kui erakonna europarlamendi kampaania oli kusagil üle üle 350 või 350000 ümber. Ning sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Kalvi Kõva Kindlasti me reklaami teeme ja, ja kindlasti saab olema L1 kõige sisukam valimiste ütelda Euroopa Parlamendi valimiste teisi programme, nii et nii et see töö kõik käib. Aga kokkuhoid plaanime tõesti kokkuhoidlikud seda kampaaniat teha, loodame, et see kampaania jääb siia saja-paarisaja 1000 vahele. Nii et kindlasti kõik need sõnumid, mis me rahva tahab anda, selle raha eest saame ka kantud. Reformierakonna peasekretär Erkki Keldo alustab sellest, et rõhutab nimekirja ühtlust ja tugevust, aga kampaania kohta ütleb nii. Miks me kavatseme teha, me kindlasti teeme mitmeid rahvakohtumisi tulema, pannud ka natukene välireklaam üles, aga kindlasti jah, Europarlamendi üldine kampaania saab olema tagasihoidliku, kui oli riigikogu oma, aga, aga kindlasti on tähtis, et me jõuaksime võimalikult paljude Eesti inimesteni oma sõnumiga, et meie slõugan ongi parema Eesti eest Euroopas. Kõik erakonnad kinnitavad, et loomulikult tehakse nimekirja esinumbrile kõige enam kampaaniat, kuid tähelepanu jätkub ka teistele. Osa enam kui 1000 roosisordiga Põltsamaa roosiaiast on rajatud riigi maale. Maa-amet soovib maatüki enampakkumisele panna ning 94 roosipõõsast võivad ohtu sattuda, kuna neid seni hooldanud ettevõte maatükki osta ei soovi. Madis Hindre räägib lähemalt. 2000.-te aastate alguses läks Põltsamaa roosiaeda pidava Joosti aiandi omanik Rein Joost vallavanema Toivo Tõnissoni juurde ning tahtis aiandi väravas seisva maatüki korda teha. Ühtegi paberit ei vormistatud aga 2013.-ks aastaks kasvavas riigile kuuluval maatükil juba enam kui 90 erisugust roosisort. Ehk kui asja päris õiguslikult vaadata, oli osaühing Eesti roos riigi maa õigusvastane hõivaja maa-ametile niisugune korratus ei meeldinud ning nemad soovisid riigi seisukohalt kasutu maatüki enampakkumisele panna. See jälle paistis kohatu rooside pidajale ning pärast teravaid ajalehe pealkirju tuli Pi toonane keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Maatüki valitsejana leidis keskkonnaministeerium võimaluse teha riigi osaühingu vahel reaalservituudi seadmise leping. Ehk sisuliselt võttis osaühing Eesti roosmaatüki viieks aastaks rendile, hoolda soos ja edasi ja maksaks riigile 215 eurot aastas. Tänavu veebruaris sai leping läbi ning neljandal märtsil saatis maa-amet ettevõttele kirja, milles teatas uuesti eesseisvast kukkumisest ning palus maatüki vabastada Osaühingu Eesti Roosi juhataja Annela Orasid. See üllatas, sest tema teada leidis küsimus juba viis aastat tagasi lahenduse. Võimaliku lahendusena nägi kohalik vallavanem, et maa taotletakse munitsipaalomandusse ja muudetakse avalikuks rohealaks, kus igalühel on õigus siis 24 seitse jalutada ja neid roose vaadata. Aga viie aasta jooksul pole niisuguse lahenduse suunas lillegi kunud. Annela Oraci ütleb, et see, kui vald 94 roosipõõsa hooldamise enda kätte võtab, oleks parim lahendus ka täna. Aga selleks peaks omavalitsus ja keskkonnaministeerium kokkuleppele jõudma. Roosiaialugu algusest peale jälginud täna Põltsamaa vallakeskkonnaspetsialistina töötav Ain valu on pigem skeptiline. Volikogu peab selle asja otsustama see sel juhul aga ikkagi, kuidas vald seda enda valitsemisel vajab. Vald saab küsida asja, mis talle enda ülesannete täitmiseks vajalik. Antud maatükk ei ole vallale omavalitsuseks vajalik. Ka maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Renno tõdeb, et kinnisasja vallale küsimisest pole viie aasta jooksul enam juttu tehtud. Et võib-olla täna kõige parem võimalus olekski see maa enampakkumisel müüki panna, et tegelik kasutaja siis saaks ka maa omanikuks, et tal oleks õiguspärane maakasutus. Triinu Renno rõhutab, et ehkki maa vabastamiseks anti eestirootsi laega aprilli lõpuni, ei ole neil kohustust Roose välja juurida. Tähtaja möödudes saavad põõsad lihtsalt maa pärisosaks ning kuuluvad enampakkumise võitjale. Aga seepeale tunnistab Annela Oraci, et nemad enampakkumisel ei osalekski. Mingid soov ei ole seda maad endale omandada, et 3,2 hektarit, mis meile täna kuulub, on täiesti piisav kohustust ja ilmselgelt ka iga järgmine tükk lihtsalt nõuab hoolt ja vaeva, mis ise saate aru, et ega see muru niitmine meile sisse ei too, nii väga, et kui see on avalik haljasala, siis munitsipaalleiab vahendid võib olla. Edasi välisteemadel täna õhtul hiljem hakkab Briti alamkoda jälle hääletama, sedapuhku on tegemist peaminister Theresa May lahkumisleppe alternatiivide teise vooruga. Esimeses voorus ei saanud ükski vajalikku häälteenamust, seega täna proovitakse uuesti. Mall Mälberg. Osa neist kaheksast alternatiivist on teises voorus samad, mis esimeses nagu tolliliit või uus referendum, mõni on asendatud ühe uue ettepanekuga, näiteks püütakse takistada ühendkuningriigi lahkumist euroliidust ilma leppeta. See näeb ette, et juhul, kui lahkumislepet kaks päeva enne lahkumistähtaega ikka ei ole, Nõmad valitsus Brüsselilt veel kord Brexiti edasilükkamist. Kui Brüssel pole ametlikule lahkumistähtajale eelneval päeval sellega nõus, palutakse alamkojal valida, kas ta lahkumine või artikkel 50 ehk Brexitit tühistamine täielikult. Varem on alamkoda hääletanud Brexiti lõpetamise vastu, kuid mitte selle alternatiivi järgi. Mõningatel andmetel hakatakse soovituslikke ettepanekuid hääletama veel ka kolmapäevale. Kui parlament toetab ühte alternatiivi, võib Mei panna oma kabinetivalikuid. Ta toob oma lahkumisleppe alamkoja ette neljandat korda ja saadikud peavad valima kas tema leppe või täna õhtul kõige enam hääli saanud alternatiivvaatlejate arvamust. Mõttes suureneb pehmema Brexiti pooldajate hulk iga päevaga. Kui aga meie otsustab alamkoja toetatud alternatiivi ignoreerida, riskib ta põhiseadusliku kriisiga järjest sagedamini vihjatakse võimalusele, et peaminister võib välja kuulutada ennetähtaegsed valimised kui ta plaan jälle tagasi lükatakse. On üsna võimalik, et alamkoda hääletab pehmema Brexiti näiteks ühisturgu jäämise või tolliliidu poolt. 170 konservatiivist saadikud, kes tunnevad, et karm Brexit libiseb neil käte vahelt ja nende hulgas on ka 10 ministrit saatsid täna peaministrile kirja püüdes peatada Parlamendis pehme Brexiti heakskiit. Nende sõnum on, et kui mähi sillutab teed pehmele Brexitile, lõhub tooride partei ning toob peaministriks opositsioonilise leiboristide juhi Jeremy Corbyni. Oma säutsu saatis teele ka Euroopa Parlamendi Brexiti kaasläbirääkija Keyser hastat rõhutades, et Brexit pole mingi esimese aprilli nali, vaid traagiline reaalsus. Briti alamkoda peab lõppema tavapraeguse kaose. Hääletage täna üks kord millegi poolt, mitte vastu, kirjutab Verhastat. Euroopa Parlamendi valimiste konservatiivide juhikandidaat Manfred Weber ütles intervjuus rahvusringhäälingule, et tahab muuta Euroopa liitu tugevamaks-tõhusamaks ning seista euroopaliku eluviisi püsimise eest. Komisjoni presidendiks saades lubab Veeber teha kõik, mis võimalik, et peatada nord Stream kaks gaasijuhtme ehitus. Epp ehand tegi intervjuu ja see on lugemiseks ka ERRi portaalis. Maikuistel Euroopa Parlamendi valimistel panevad kõik suuremad poliitilised grupid ehk parteiperekonnad välja oma esinumbrid ehk juhtkandidaadid. Võidu korral peaks just sellest inimesest saama järgmine Euroopa Komisjoni president, Euroopa Liidu suurima partei ja valimiste soosiku, konservatiivse Euroopa Rahvapartei esinumber on Saksamaalt pärit Manfred Weber. Elupõline parlamendipoliitik räägib intervjuus rahvusringhäälingule vajadusest ühtse Euroopa järele. Euroopa Rahvapartei juhtkandidaat Manfred Weber. Majanduslikus mõttes ja Vladimir Putin sõjalises mõttes samuti Hiina oleme me tugeva surve all, sellepärast on ainus võimalus hoida meie euroopaliku eluviisi, meie kooselumudelit. Euroopa ühtsus. Me peame seisma koos natsionalistide populistide vastu nende vastu, kes on vastu Euroopa pühendatud jõule. See on minu peamine sõnum. Euroopalik eluviis tähendab Veeberi jaoks meie ühiskonna toimimispõhimõtteid. Teise pool. Prints. Demokraatia see on põhimõte, kuidas meie ühiskond toimib, see on demokraatia ja õigusriik, kohtuvõimu, iseseisvusmeediavabadus. Vabadus on ilmselt kõige tähtsam fundamentaalne teema Euroopa jaoks. See on sotsiaalne, turumajandusmeeste ja naiste võrdne kohtlemine. Need on üldised arusaamised. Milline meie ühiskond peaks välja nägema, see on maailmas unikaalne. Õigusriigi põhimõtteid tahab Veeber kaitsma hakata. Ta eurorahakraanide kinnikeeramisega sellistele riikidele nagu Poola, Ungari, Rumeenia ja Malta. Migratsiooniküsimustes soovita rangeid piiranguid kombinatsioonis hädasolijate aitamisega Euroopa liidu tegusamaks muutmiseks välispoliitikas soovita seal ühe häälsuse nõude asendada enamushääletusega. Ühes välispoliitilises küsimuses on Veeberil olemas kindel seisukoht. See on Vene-Saksa gaasitoru nord Stream kaks Euroopa Rahvapartei juhtkandidaat Manfred Weber, et. See on igaühele ilmselge, et see on poliitiline projekt, mitte majanduslik sellepärast olema selle vastu, ma arvan, et see ei ole Euroopa huvides. Komisjoni presidendina teeksin ma kõik, mis võimalik, et see projekt peatada. Eesti erakondadest kuulub Euroopa Rahvapartei ridadesse Isamaa. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Epp ehand, Brüssel Belgia. Ja tagasi koju kevad tähendab muuhulgas ka suuri koristus ja korrastustöid, mis tähendab, et tekib tavapärasest rohkem jäätmeid. Nüüd on aga uus probleem, kuhu need jäätmed viia, sest nädalavahetusel, kui korrastustöid valdavalt tehakse, on enamik jäätme ja keskkonnajaamasid üle Eesti suletud või avatud väga lühikest aega. Tomi lugu üha soojenevad ilmad kutsuvad õue korrastustöid tegema, aga ka taasehitustöödega alustama Eeva Reilly Möldre ongi ühes abikaasaga renoveerima Võru linnas vana korterit. See tähendab, et korraga on neil tekkinud suures koguses vana aknaklaasi mööblit, aga ka vanarauda. Hetkel ladestavad nad kõik jäätmed olude sunnil aianurka. Eeva räägib edasi. Meil ongi siin prügi ikka mitu nädalat seisnud ka sellepärast, et prügi saab ära viia nädala sees ja nädalavahetusel paljudesse kohtadesse isagi prügi viia. Ja kui sa käid ikka nädalases tööl, siis tõesti ongi see, et lihtsalt ei saa viia. Jäätmeseadus kohustab omavalitsusi jäätmejaamasid lahti hoidma minimaalselt kolmel päeval nädalas, millest üks lahtiolekupäev peab kindlasti langema nädalavahetusele. Paljud jäätmejaamad ongi ka laupäeviti lahti, seda ka vaid mõned tunnid ning pigem hommikupoolsel ajal. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinmaa tõdeb, et on probleemiga kursis ning teema on tõsine. Jäätmete üleandmine peab olema mugav ja kui ta ei ole mugav, siis inimesed leiavad alternatiivseid viise või mis veel halvem, et inimene läheb oma jäätmetega jäätmejaama, avastab, et see on kinni ta endale rentinud käru, käru peale, jäätmed käru tuleb tagasi, kuhu ta jäätnud paneb, loodetavasti viib siis koju tagasi, aga kahjuks see alati nii ei pruugi olla, nii et et siin on otsene mõju keskkonnale. Jäätmed jõuavad nii just metsale. Kohalikest omavalitsustest öeldakse jäätmejaamade nädalavahetustel lahti hoidmist, kas või ainult kevadisel perioodil ei saa niisama lihtsalt korraldada edasi, räägib Võru linnavalitsuse keskkonna ja järelevalve spetsialist Tiina Randjärv. Pigem oleks küsimus rahas, et siis oleks vaja ka inimesi juurde võtta, sinna tööle. Kindlasti valitsus ütlevad, et riik peaks andma neile täiendavaid ressursse, et need avatud oleks, aga, aga teisest küljest me vaatame ikka seda, et kohalik omavalitsus peaks elanike nõudlusele vastavalt enda teenuseid osutama. Nii rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinmaa. Ta lisab, et tegelikult on praegune jäätmeseadus ajale jalgu jäänud ning vajaks tegelikult kaasajastamist veel kord. Kaupo Heinmaa. On oodata, et me vaatame omalt poolt ülenerit norme ja ja vajadusel teeme korrigeerimisi, et inimestel oleks mugav jäätmeid üle anda ja et see sõltuks nii palju üksikus kohalikust omavalitsusest. Täna õhtul toimub Alexela kontserdimajas Eesti filmi- ja teleauhindade jagamine. Kokku jagab Eesti filmi Instituut tunnustusi 30. kategoorias, millest pooled tele- ja pooled filmivaldkonnas. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. EFTA gala toimub juba kolmandat aastat ja seekord on žüriil valik juba keerulisem, sest arvestada tuleb ka Eesti filmi- ja telemaastikku kujundanud EV100 programmiga. Tänavused EFTA nominendid ongi välja valitud nende kodumaiste filmide ja telesarjade seast, mis on linastunud eelmise aasta jooksul. Seetõttu pole nominentide seas ka Tanel Toomi tõde ja õigust, mis kandideerib alles järgmisel aastal. Eesti filmi Instituudi juht Edith Sepp ütles, et nominatsioonide arvult kedagi sel aastal esile kerkinud genud ehk et ühtset liidrit pole. Üsna võrdselt jaguneb, et kuna näiteks operaatoritöö juures ja montaaži juures jaga stsenaariumi kirjutamise juures on tulnud sisse dokumentaalfilmitegijad, siis tegelikult ei ole ühte sellist nii-öelda eesjooksjad või front Rannereid, kes siis saab rohkem nominatsioone, et kuidagi nagu võrdsemalt jagub, et pigem on see. Minu jaoks on nagu selline uus tendents, dokumentaalfilmid ja animatsioon, filmid võistlevad nii-öelda mängufilmide pärusmaale, et parima kunstniku nominatsioon näiteks on animafilmile ja, ja montaaži seaoperaatoritöö juures on sama moodi, et, et see on nagu väga hea märk, see näitab, et dokumentaalfilmi animafilm on sama kõvad kui eesti mängufilm. No aina raskemaks läheb ka ju piiri tõmbamine, et, et mis on Eesti film ja mis ei ole eesti film, kuna rahvusvahelise kaastootmisega filme tuleb aina rohkem peale ja ainult kus kohta siis piir tõmmata? Et praegu me ei ole tõepoolest kandidaatide sekka arvanud neid filme, mis on toodetud siis vähemuskaastootmises, ehk siis need filmid, kus Eesti raha on vähem kui peatootjal. Ma arvan, et see otsus tuli nagu sellest, Need filmid isegi kandideerisid Eestis nominatsioonile, et siis nad saaksid nagu kaks auhinda parima töö eest korraga, sest nad võivad ka selles riigis, kus nad on peatootjana esindatud, näiteks meil on siin paar Islandi filmi olnud eesti näitlejad on olnud nomineeritud parimale auhinnale Islandile. Teoreetiliselt võiksid saada parima näitleja auhinna nii Islandil kui Eestis, et see on kindlasti üks selline uuenduse arendus, mida peaks mõtlema 2020. aastal. Tänast EFTA galat juhib Tõnis Niinemets ETV-d filmi- ja teleauhindade jagamisel ka otseülekande ning see algab kell 20 null null. Ja sünoptik Sirle Kangur räägib nüüd ilmast, palun. Homme jääme Leedu rannikul dile Läti Venemaale suunduva kõrgrõhkkonna serva. Nii tuleb eeloleval ööl selge ja vähese pilvisusega sajuta ilm. Kohati on udu. Puhub lääne- ja edelatuul kaks kuni kaheksa, põhjarannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Külma on üks kuni viis kraadi, rannikul on õhutemperatuur kohati miinus ühe ja pluss ühe kraadi vahel. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Tuul pöördub lõunakaarde ja puhub kiirusega kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, õhtul rannikul iiliti 11 meetrit hundist. Sooja tuleb neli kuni kaheksa, kohati kuni 10 kraadi. Nii kolmapäeval kui ka neljapäeval Venemaal paikneva kuiva kõrgrõhkkonna haardes. Sellest tingitult on kolmapäeval selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kolm kraadi. Päeval on sooja kaheksa kuni 12, rannikul kohati viis kraadi. Ragnar Kaasik on valmis spordisõnumitega Eile algas Rootsi jalgpalli kõrgliigas uus hooaeg ning oma debüüdi Stockholmi AIK ridades tegi Eesti jalgpallikoondislane Karol Mets tiitlikaitsja i. Ka võõrustas hooaja avamängus ester sunnimeeskonda ning kohtumine lõppes null. Null. Hollandi kõrgliigast Rootsi siirdunud 25 aastane mets tegi kaasa kogu kohtumise, mängides kolmeses kaitseliinis vasakul pool. Karol Mets. Ja et inimesed jäid väga rahule ja valiti ka meeskonna parimaks mängijaks selles mängus, et mille üle kindlasti väga hea meel, et eks ikka oli neid kohti, kus positsiooniliselt oleks saanud midagi paremini teha ja just positsiooni valikul mõned korrad seal oli natuke Õnnet vastane seda ära ei kasutanud, et aga muidu ma arvan, sain hästi panejata oma tugevaid külgi ja sööte ja, ja selliseid asju, et kuna meeskond on tugev ja mängib enamuses palliga, siis sobib ka mulle ja selles mõttes läks läks hästi, mängu koha pealt oleks kindlasti võitu tahtnud, et momente oli palju ja, ja ka penalti oli, mida ei antud, ühesõnaga ühesõnaga variant oli võiduks palju, aga kahjuks ei suutnud, et see on nagu hästi kurb. Miami Premier mändetory WTA turniiril poolfinaali jõudnud Eesti tennise esireket Anett Kontaveit tõusis täna avaldatud uues maailma edetabelis oma karjääri kõrgeimale 14.-le kohale, mis teeb temast ka läbi aegade kõige kõrgemal real asuva Eesti tennisemängija. Seni hoidis rekordit Kaia Kanepi, kes oli 2012. aastal 15.. USA jalgpalliliigas MLS peeti ööl vastu tänast kaks mängu ning peamise tähelepanu osaks langesid endised Manchester Unitedi mängijad. Võin ruuni. Zlatan Ibrahimovici ruuni koduklubi DC United alistas võõrsil Orlando meeskonna kaks. Üks inglane viis oma meeskonna 30. minutil kaks null juhtima, keerutades vasaku nurgalipu juurest löödud karistuslöögi otse tagumisse ristnurka. Kai Ibrahimovici koduklubi Los Angeles Galaxy sai oma vastasest portland Timmersist jagukaks. Üks. Ibrahimovic lõi Galaxy mõlemad väravad penaltist. Los Angeles all on neljast mängust kolm võitu ja kaotus dissiil kolm võitu. Jabi. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.