Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku teisipäeva teise aprilli teemad. Mina olen toimetaja Kadri Põlendik. Koalitsioonikõnelused kestavad. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et teise pensionisamba küsimuses lõplikku lepet veel ei ole. Jah, me oleme need pensioni teise samba vabaks testimise teemad läbi rääkinud ja läbi arutanud, aga lõplik otsus tuleb siis, kui kõik ülejäänud küsimused on ka kokku leppinud. Suurbritannias jätkuvad otsingud Brexiti ummikust välja pääsuks, täna on koos valitsuskabinet, homme toimuvad alamkojas jälle alternatiivsed hääletused. Viimaste aastakümnete suurim tee-ehitusobjekt, Tallinna-Tartu maantee Kose-Võõbu teelõik valmib järgmise aasta lõpuks. Riigi antud rahast sügava puudega lastele teenuste pakkumiseks ei piisa. Selle raha jagamise üks suur puudus on see, et seda jagatakse lihtsalt laste arvu pealt mingisugune summa, arvestamata neid tegelikke kulusid. Vaba lava teatrikeskuse uueks juhiks saab endine juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Ja see oleks ka katusealune nii siin kui Virumaal selleks et saaks koonduda erinevad teatriühendused, kes soovivad ennast väljendada sellisel viisil, et kogukonnad oleksid huvitatud nende kuulamisest. Ilm on öösel selge või vähese pilvisusega. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kolm kraadi. Homme päeval on päikesepaisteline ilm, õhutemperatuur on kaheksa kuni 12 kraadi, rannikul kohati viis kraadi. Koalitsioonikõnelused Stenbocki majas on kestnud kogu tänase päeva. Uku Toom küsis mõni tund tagasi Isamaa esimehelt Helir-Valdor Seeder-ilt millega täna tegeleti ja kui kaugel ollakse. No me räägime ikkagi läbi neid rahalisi küsimusi, pajud on ühel või teisel otsusel eelarvele ja võimalike siis maksudega seotud küsimusi. Nii et oleme ikka selle niinimetatud Exceli tabeli juures. Kuidas on selle pensionisambaga nüüd, kas te seal olete jõudnud mingile kindlale kokkuleppele või seisukohale meedia keerutab seda teemat juba mitmendat päeva. No meedia püüab jah, sündmustest ette jõuda, et eks uudis tekib ikkagi siis, kui sündmus Toimunud ja täna seda veel toimunud ei ole, et me oleme enamus küsimusi ju läbi arutanud, aga kokkuleppest saab rääkida ikkagi ka pensioni teise samba puhul alles siis, kui me oleme kõikides küsimustes kokku leppinud, sealhulgas ka nendes rahalistes küsimustes mõjudes mida me täna arutame, seda enam, et pikas perspektiivis on ju ka pensionisamba reformimisel rahalised mõjud. Nii et jah, me oleme need pensioni teise samba vabaks tehnilise teemad läbi rääkinud ja läbi arutanud, aga lõplik otsus tuleb siis, kui kõik ülejäänud küsimused on ka kokku lepitud. Kaugel paistate praegu olevat, kas homme jõuate lõpuni? No ma arvan küll, et suures osas jõuame homme õhtuks vast või neljapäeva hommikuks vähemalt lõpule. Aga ma ei välista, et teatud asjade kokkuleppimiseks vajame ka veel reedest päeva sest lõplik tärmin on ikkagi laupäeval kogunevad volikogud, kes peavad heaks kiitma koalitsioonilepped positsioonide jaotused. Selleks ajaks me oleme kindlasti lõpetanud, praegu tundub, et võib juhtuda, et me vajame ka veel reedel täiendavat aega. Ja millal ministrikohad ja nimed paika pannakse? Ajakirjanike lemmikküsimus? No eks siis, kui volikogud laupäeval on kinnitanud, et küllap siis ka avalikustatakse kõik need kokkulepped, kas on saadud ka heakskiit erakondade poolt, sellepärast et ega ennem ei olegi ju ühel ega teisel poolel voli rääkida. Konkreetsetest isikutest positsioonid lepitakse enne kokku, aga isikud saavad heakskiidu ikka alles ainult volikogudes. President Kersti Kaljulaid soovib aprilli keskel toimuva Venemaa-visiidi ajal kohtuda ka Venemaa riigipea Vladimir Putiniga. Presidendi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe ütles, et täna liikus Eesti saatkonnast Moskvas Vene välisministeeriumisse ametlik noot, milles küsitakse kahe riigipea kohtumise võimalikkuse kohta. Presidendi kantselei avalikustas eelmisel nädalal, et Kersti Kaljulaid on 18. aprillil Töövisiidil Moskvas, kus avab renoveeritud ajaloolise Eesti saatkonnahoone. Kodanikuühendus, mittetulundusühing avalikult Rail Balticust juht Priit Humal ning loodusteadlane ja endine poliitik Andres Tarand kohtusid täna Euroopa Komisjoni voliniku Violetta pulsiga avalikult. Rail Balticust heidab ette vigu rail Balticu tasuvusanalüüsis. Andres Tarandi hinnangul on projekt liialt salastatud, räägib Priit Humal ja seejärel Andres Tarand. Need vead, mida me oleme rail Balticu tasuvusanalüüsis näinud ja selles protsessis ei ole olulist tähelepanu pälvinud siiamaale, sellepärast me üritasime nüüd Euroopa komisjon äriga seda asja ajada ja tundub, et see asi oli konstruktiivsem, kui seni on olnud, ta lubas tõsiselt tegeleda nende vigadega, mis me tasuvusanalüüsis oleme leidnud, lubas üle kontrollida, kas kas need on või ei ole seal sees. Siiamaale pole seda keegi võtnud vaevaks teha ja ta oli ka väga huvitatud sellest, et kui see projekt õnnestub odavamaks teha, millest avalikult Rail Balticust on ka kogu aeg rääkinud, et see projekt on praegu liiga kallis. Üks, mis häirib, on see Tallinn-Tartu-Valga marsruudi? Meil on üldse, mida ei ole mitte mingil moel põhjendatud, see tähendab tohutuid suuremaid kulutusi raudtee väljaehitamisel, noh, ütleme piltlikult, Otepää kõrgustiku vedamisest Pärnu sohu. See ei ole väga otstarbekas. Ja teine asi, mis mulle eriti käib pinna pääle, on nüüd see käitumine, kus ministeerium võtab endale õiguse astuda üle rahvusvahelistest lepetest ja salastada paberit. See on nagu oleksime nõukogude liidus. Suurbritannias otsitakse endiselt vastuseid Brexiti ummikust pääsemiseks sellel ja teistest välisuudistest, räägib Reene Leas. Briti parlamendi alamkoja parteideülene saadikute rühm esitas eelnõu, mis seaduseks saades aitaks ära hoida brittide leppeta lahkumise Euroopa Liidust 10 päeva pärast. Eelnõu näeb ette, et peaministril tuleb paluda artikel 50-ga sätestatud lahkumiskuupäeva edasilükkamist praegu paika pandud 12.-st aprillist edasi. Debatt eelnõu üle peaks toimuma homme. Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier sõnul kasvab tõenäosus, et ühendkuningriik lahkub 12. aprillil Euroopa Liidust leppeta iga päev. Briti peaminister Theresa May alustas kabinetis aga läbirääkimisi, mis eeldatavasti kestavad viis tundi ja peaksid leidma Brexiti ummikust väljapääsu. Alamkoda lükkas eile õhtul tagasi kõik neli pehmema Brexiti võimalust. Kreeka peaminister Alexis Tsipras on ajaloolisel visiidil riigi põhjanaabri juures endises Jugoslaavia vabariigis uue nimega Põhja-Makedoonias. Kaks riiki said jaanuaris kokkuleppele 30 aastat väldanud nimevaidluses. Kreeka on olnud vastu Makedoonia nime kasutamisele alates aastast 1991, kui nende põhjanaaber iseseisvus, sest riigi üks piirkondadest kannab ajalooliselt sama nime. Kreeka on nimevaidluse tõttu seni blokeerinud Põhja-Makedoonia taotlused NATO ja Euroopa Liiduga ühinemiseks. Maailma rahvaarv jõudis sel aastal 7,7 miljardi inimeseni. 2050.-ks aastaks on see prognooside kohaselt 9,7 miljardit. Elanikkonna kasvuga kaasneb selle vananemine, sündimuse vähenemine ja tormiline linnastumine, märgitakse ÜRO selle sisulises ettekandes. Praegu elab umbes 56 protsenti maailma elanikkonnast linnades. Maailma keskmine oodatav eluiga on tõusnud 1994. aasta ja 64-lt koma üheksalt aastalt 72,3 aastani. 2030.-ks aastaks pikeneb see veel kahe aasta võrra. ÜRO nendib, et kogu maailmas on nimetamisväärselt suurenenud heaolu. Veel üks naine süüdistas USA endist asepresidenti Joe Bidenit ebasündsus käitumises. Läppas teatas, et 10 aastat tagasi toimunud intsidendis puudutas Biden tema nägu mõlema käega ja hõõrus nende ninasid vastamisi. Juba varem on lossi Flores süüdistanud Bidenit selles, et ta suudles kampaaniaürituse ajal naist kuklale. Biden ütles, et tema hinnangul ei ole ta kunagi ebasündsalt käitunud Joe Bidenit, kes oli president Barack Obama ajal asepresident, nähakse ühe võimaliku demokraatide presidendikandidaadina järgmistel valimistel. Maanteeamet tutvustas täna selle aasta ehitus ja remonttöid Uku Toom jätkab. Sel aastal on plaanis ehitada või parandada teid üle 1800 kilomeetri likvideerida 70 liiklusohtlikku kohta ja remontida 16 silda. Raha võtab see kõik 179 miljonit eurot põhja. Regiooni ehitusvaldkonna juht Janar tükk rääkis, kuidas on läinud tööd viimaste aastakümnete suurima tee-ehitusobjektil Tallinn-Tartu maantee Kose-Võõbu teelõigul. Kokku on välja kaevatud 1,56 miljonit kuupmeetrit materjali pinnast, sealhulgas turvast, 435000 kanti. Natukene ilmestamaks seda, mis see maht tähendab siis see 1,56 miljonit kantmeetrit pinnast on jämedalt. Kui keegi teab Kalevi ujula basseini, siis 650 Kalevi ujula basseinitäit materjali on täna välja kaevatud, sealt tagasi on pandud siis uut materjali 1,68 miljonit ehk siis 700 Kalevi ujula basseinitäit, materjal, sineleid tehtud rajatiste betoonitööd on lõpetatud suures osas järele on jäänud seal peale seda plaatide ehitus. Sel aastal on plaanis 1,35 miljonit ruutmeetrit killustikaluseid välja ehitada ja lõplikult valmivad siis need produktid, sillad, ökodukti, ulukite tunnelid, piirded, muu selline tehnovõrgud ehk elekter, side, need peaks olema kõik tehtud meil selle aastaga ja järgmine selline suurem mastaapne töö on asfaltkatete paigaldus, et selle aasta lõpuks hetke prognoosiga me leiame, et 70 protsenti võiks olla asfaldist paigaldatud täna juba tervele Kose-Võõbu lõigule 20 plaanidest, et missis Jabel järgmiseks aastaks on samatut killustikalused veel lõpetada, lõpetada sedasama asfaltkatete paigaldus, aga palju läheb mahtuga haljastuse peale muud müra leevendavad meetmed, põrkepiirded, liikluskorraldusvahendid, joonimine ja tänase seisuga ma võin kinnitada, et me oleme graafikus, et 2020 lõpuks teeme selle tee lahti ja saame liikluseks avada. Eestis on umbes sadakond sügava puudega last. Kuigi riik annab igal aastal omavalitsustele raha, et nad tagaks puudega lastele vajalikud teenused, siis sellest ei piisa. Mirjam Nutov käsitleb teemat. Erik on 15 aastane Võru noormees, kel tekkis sünnihetkel hapnikupuudus. Kui tõsised on sünnitrauma tagajärjed, selgub alles lapse kasvades. Eriku jaoks olid need väga tõsised. Edasi, räägib Võru Järve kooli direktriss Reet Kangro. Erik tegelikult on suure hoolduskoormusega laps, kes vajab ööpäevaringset hooldust, pidevat aspireerimist, pesemisel täielikku abisonditoitmist. Eestis on kokku umbes sadakond last, kes on sama suure hoolduskoormusega nagu Eerik. Valdavalt on need lapsed kodudes ning nende vanemad tööturult eemal. Peale Eeriku sündi oli ka tema ema esimesed kaheksa aastat sarnases olukorras. Edasi räägibki Eriku ema Tatjana panitskina. Praeguselt kui see teenus on tõesti niimoodi korraldatud, et ma vaimselt ei koorma, et ma saan nagu puhata, siis ma saan nagu täies mahus realiseerida oma ideid, oma tööd. Tegelikult tunnen ennast niinimetatud normaalse inimesena. Raske ja sügava puudega lastele teenuste tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Riik annab selleks neile ka iga aasta laste arvu pealt kindla summa raha, mille kasutamisel jäetakse omavalitsustele vabad käed. Hetkel maksab riik raske puudega 330 ja sügava puudega lapse eest 1525 eurot. Võru abilinnapea Sixten Silla sõnul ei vasta selline rahastus aga tegelikele vajadustele. Sild räägib edasi. Selle raha jagamiseks suur puudus on see, et seda jagatakse lihtsalt laste arvu pealt mingisugune summa, arvestamata neid tegelikke kulusid, mis lähevad erinevatel lasteaia. Need kulud võivad olla väga erinevad. Käesoleval aastal sai Võru linn riigilt kõigi raske ja sügava puudega lastele teenuste tagamiseks 43152 eurot. Ainuüksi Eeriku aastane hoolduskulu on aga 40000 eurot. Selleks, et tagada Eerikule kui ka teistele abivajavatele lastele teenused, on linn sunnitud iga aasta otsima lisaraha. Muuhulgas pöördusid nad sel aastal lastefondi poole. Viimane otsustaski Eeriku teenuse rahastamist toetada 10000 euroga. Selles osas Siis erandlikult appi tulnud siis tegelikult me ei leia, et heategevusfondina sellist teenust saaksime lõputult rahastada, et selline sotsiaalhoolekande teenus peaks olema ikkagi riiklikult tagatud kõigile abivajajatele. Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviov nõustub, et praegune rahastamismudel ei vasta suure hoolduskoormusega laste vajadustele. Samas on riik välja töötamas nendele lastele mõeldud uut teenust. See peab, jätkab neile. Meil hetkel töös sellise uue kompleksteenuse väljaarendamine, et me loodame selle teenuse mudeli selle aasta lõpuks valmis saada ja see teenus hõlmaks siis nii-öelda sotsiaalvaldkonna poolt ehk lapsehoidu rehabilitatsiooni ja teisalt siis ka sellist tervishoiualast tuge. Raadiouudistele võrust Mirjam Nutov Viljandis asuv pakirobotite tootja Cleveron alustab eeloleval sügisel koostöös ettevõtluskõrgkooliga Mainor infotehnoloogia kõrghariduse pakkumist ja avab Viljandis Cleveroni Akadeemia. Olev Kenk uuris teemat. Cleveroni Akadeemia kasutab Eesti IT-hariduses esmakordselt õppemeetodit, kus akadeemilised teadmised rakendatakse kohe praktikasse Cleveroni tehases. Tudengeid koolitavad Mainori õppejõud, eriala eksperdid ja Cleveroni tippspetsialistid. Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad. Klaver on, tuli meie juurde jutuga, et neil on tarkade jõudu tarvis rohkem. Neil olid väga konkreetsed mõtted, milliste oskuste teadmistega inimesi neil on tarvis. Eestis selline õppekava seni oli puudu, meie oleme viimastel aastatel aina laiendanud oma IT-valdkonna õpet ja siis siin nii-öelda nõudlus ja pakkumine saidki kokku. Esimesel korral võetakse kolmeaastasele peale 20 robootikatarkvara arendamise huvilist Cleveroni juhataja Arno Kütt. Arvata võib, et tegemist on siis üsna meeleheitliku katsega omale värvata töötajaid. Kas olukord on nii hull, ei ole meeleheitlikke, me tahame oma panus anda, et see olukord paremaks läheks. Kuna Cleveron kasutab ikkagi maailma tipptehnoloogiat ja kui selle saab nii-öelda kokku panna väga siis tulemus ainult positiivsemaks minna. Aga ometi, te peate silmas ka seda, et tulevikus kasvatada endale tööjõudu ja loomulikult need probleemid, mis õppe käigus lahenduse siin saavad, et need ongi päris eluprobleemid ja kui tudengid lõpetavad kolmeaastase õppe, siis on nad väga teretulnud Cleveronile tööle. Taas kord ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad. Üliõpilased on immatrikuleeritud ettevõtluskõrgkooli Mainor ja tegu on meie õppekavaga. Initsiatiiv on Cleveroni poolt siis see, et me nimetame ettevõtmist Cleveroni akadeemia jaoks on täiesti asjakohane. Cleveroni juhataja Arno Kütt, see on ikkagi gümnaasiumi baasil olulised ei ole meile mittetunnistuse hinded, vaid ikkagi kui nutikad on õpilased, Cleveron paneb välja stipendiumid, mis on 400 eurot pluss siis toitlustamine ja ööbimine ja Cleveron tasub ka õppemaksu, kuna on ikkagi erakõrgkooliga tegemist. Cleveroni Akadeemiasse kandideerimine algab 15. aprillil ja kestab 30. juunini. Nagu öeldud, peab õppima asujail olema keskharidus kuid kandideerijaile vanusepiirangut ei seata. Narva uueks linnapeaks saab kõigi eelduste kohaselt Aleksei Jevgrafov. Jüri Nikolajev uuris, mis plaanid tal on. 39 aastane Aleksei Jevgrafov töötab Narva abilinnapeana alates 2000 seitsmeteistkümnenda aasta sügisest. Enne seda tegutses ta ettevõtjana, kuid abilinnapeaks saades taandus omaettevõtete juhatustes. Aleksei Jevgrafovi sõnul pole volikogu võimu fraktsioon Kodulinn Narva teda veel ametlikult linnapea kandidaadiks nimetanud. See selgub neljapäevasel fraktsiooni koosolekul. Kuid suure tõenäosusega talle ettepanek tehakse ja ta kavatseb selle vastu võtta ning erinevalt oma eelkäijast Tarmo tammistest keskenduda linna juhtimises tuttavale valdkonnale. Mina kindlasti muutun juhtimisstiile, et jätkan tegelema linnamajandus, aga kindlasti just keskendun sellele enne sõda, linnad ja tegelikult hoopis teiste asjadega, et kõige suurem erinevus juhtimisstiil. Kas te võite öelda, mida on Tarmo Tammiste tegi valesti olles linnapea kohal? Ma ei ütleks, et tema midagi ikkagi valesti ja lihtsalt, et oleme erinevad inimesed arvavad, et linad ja peab tegelema majandusega rohkem kui näiteks tõstatismustada, aga see ei tähenda seda, et mina ei hakka tegelema näiteks kultuuriga või haridusega. Küsimus kultuurist, kas Narva jätkab püüdlusi saada Euroopa kultuuripealinnaks? Kindlasti jätkab niimoodi, jätkab ja selle nädala jooksul oma küll ta laual korralduse, millega jälle moodustama emissiooni, kes hakkab või jätkab tegeleda kultuuripealinna tiitliga. No seal oli suurim küsimus kultuuripealinna taotluse koostamise rahastamine, kas näete vajadust seda raha juurde anda või piisab sellest, mis on praegu olemas? No ma saan kokku liikmedaga ja vaatame üle, mis ma endale on, mida on vaja veel juurde, kes seda nagu mina, saan aru, et hoolekogu liikmed on valmis ja oli valmis juurde lisada raha vaenlasel aga niikuinii paneme kokku kõik meie mõtted ja pärast vaatame Järjekordset korruptsiooniskandaali peab Aleksei Jevgrafov Narva mainele kahjulikuks, kuid enne kohtuotsust ta hinnanguid anda ei soovi. Jevgrafov on parteitu, kuid mõni kuu tagasi liituste Aleksei Voronovi asutatud mittetulundusühinguga Kodulinn Narva, sest nii saab osaleda linna puudutavate otsuste väljatöötamises. Narva eelmine linnapea Tarmo Tammiste on varem öelnud, et teab Aleksei Jevgrafovi heaks spetsialistiks ning piisavalt iseseisvaks inimeseks, kes ei lase volikogu poliitikutel endale piltlikult öeldes pähe istuda. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Vaba lava teatrikeskuse juhiks saab endine juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus jätkav Erle Loonurm. Vaba lava loodi viis aastat tagasi koduks väiketeatritele. Nüüd on majast saanud projektide põrgus vahelduvad rahvusvahelised kuraatorid. Endine juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus soovib küll jätkata viimase kuraator programmiga, mida järgmisel kahel aastal juhib Leedu näitekirjanik marjusi Paškevicius kuid loodab ka teatri nii-öelda juurte juurde tagasi tuua. Minu jaoks on kindlasti edaspidi oluline taaselustada või vähemalt väga suur rõhuasetus panna sellele, et see oleks ka katusealune nii siin kui Virumaal, selleks, et saaks koonduda erinevat teatriühendus, et kellel on häid ideid, kes soovivad ennast väljendada sellisel viisil, et kogukonnad oleksid huvitatud nende kuulamisest. Nii et, et loomulikult ka seda algset eesmärki soovin ma elus hoida ja ilmselt nagu praeguses olukorras tuleb seda siis pigem elustada. Evestuse sõnul soovib ta edendada kohalikku kultuurielu, kõnetada eri kogukondi. Vaatamata endisele tööle prokuratuuris on Evestus olnud aktiivne teatris käia ja ka teatrikriitik juba aastaid päris uusi vaba lavaga seotud ideid Evestus aga veel avaldada ei taha. Värskete ideede osas on ilmselt kõige parem anda selliseid sisulisemalt seisukohti. Mõne nädala möödudes, kui ma olen saanud selle meeskonnaga tuttavaks, ma olen saanud need eesmärgid endale selgeks teha ning siis kindlasti tuleb minna selle juurde, et mismoodi siis rikastada vaba lava siis repertuaariprogrammi ja ma tuleksin selle juurde tõesti mõne aja pärast, et mitte praegu anda välja lubadusi, mis mul ei ole igakülgselt läbi mõeldud. Stephen Hristo Evestus vahetab välja seni vaba lava teatrikeskust juhtinud Kristiina Reidolvi, kes asub juhtima Tartu loomemajanduskeskust. Edestus hakkab juhtima mõlemad nii Tallinna kui Narva vaba lavamaja. Ilmast räägib sünoptik taimi paljak. Lähiajal sadu oodata pole, sest-Venemaale koondub kõrgrõhkkond hoiab oma lääneserva Eesti kohal ja seda vähemalt reedeni. Taevas on kas päris selge, kui õrna pilvevinega ilmunuga tuuline sest Põhjamere äärde trügib madalrõhkkond, mis survestab ka Läänemere ümbrust. Meil tõuseb lõuna ja kagutuul mandril nelja kuni üheksa, puhanguti 12, saartel 14 meetrini sekundis. Reedel pöördub tuul idakaarde, aga püsib ikka tugevana. Õhutemperatuur on öösiti miinus kolmest pluss ühe tuulelaevad rannikul kuni pluss nelja kraadini. Päeval aga tõuseb kaheksa kuni 12 jahedalt veepinnalt puhuva tuule käes kuni viie kraadini. Kena kevadilma pahupooleks on tõsiasi, et tuulisede päikesepaistelised ilmad võtavad kiiresti maapinda ja metsaaluseid ning kui kulu on väga kerge süttima ja tuli kiirelt levima. Spordisündmustest annab ülevaate Juhan Kilumets, palun. Eesti meeste võrkpallikoondise kandidaatide nimekiri koosneb 26-st mängijast. Koondis alustab ettevalmistust pikaks suveks kuuendal mail, kui kogunetakse Rakveres toimuvaks treeninglaagriks. Koondise põhituumiku meestest saavad pärast klubihooaega pikemalt puhata Kert Toobal, Oliver Venno, Renee Teppan, Robert Täht, Ardo Kreek, Rait Rikberg. Nemad liituvad meeskonnaga 31. mail. Lisaks paljudele noorematele mängijatele on koondise nimekirjas koduse võrkpalliliiga säravaim mängija Hindrek Pulk. Sarnaselt eelmiste aastatega jäävad rahvusmeeskonna tegemistest eemale Keit Pupart. Juhkami Eesti meeskond kuulub kuldliiga B-gruppi koos Hollandi, Hispaania ja Horvaatiaga. Korraldajana on Eesti koha 21. ja 22. juunil. Tallinnas toimuval kuldliiga finaalturniiril taganud. Edu korral jätkab võrkpallikoondis mängimist Challenger kapil, kust on võimalik pääseda rahvuste liigasse. Koondise aasta tippsündmus on septembris toimuv Euroopa meistrivõistluste finaalturniir. Täna õhtul selgub viimane Eesti-Läti korvpalliliiga poolfinalist, kui kell seitse algavas veerandfinaali teises mängus võõrustab Kalev Cramo. Tartu Ülikooli avamängu võitis Kalev võõrsil 25 punktiga. Selle paari võitja kohtub poolfinaalis Riia VEF-iga. Teise finalisti selgitavad Läti klubid Ventspils ja Ogre. Eesti-Läti ühisliiga finaalturniir toimub selle nädala reedel ja laupäeval Tallinnas Saku Suurhallis. Möödunud aasta suvel konfiskeeris Austria toll Viinis Schweehaad 423 kilogrammi arstimeid ja dopinguaineid, millest osa oleks suure tõenäosusega jõudnud ka Eestisse. Ajalehe Ilta-Sanomate andmetel sai Austria toll kätte enam kui 362 tabletti ampulli, mille puhul oli peamiselt tegemist steroididega. 16 erineva kasti sisse pakitud ained saabusid Austriasse Indiast ning olid väliselt märgistatud elektroonika sildiga dopingainete transporti. Euroopa liitu korraldas Suurbritannia kodanik, kes vahendas keelatud aineid Austria kaudu mitmetesse teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, sealhulgas Eestisse. Austria rahandusministeeriumi raporti kohaselt oli sama brit aastate jooksul Euroopasse smugeldanud ja müünud üle 20 tonni saadetisi, mille väärtuseks hinnatakse rohkem kui 23 miljonit eurot. Selline sai teisipäeva, teise aprilli Päevakaja aitäh kuulamast ja rahulikku õhtut.