Siin Tallinna lauluväljakul trummarite sissemarsi saatel peaksid hakkama kohe laululavale teiseks kontserdiks kogunema puhkpilliorkestrid. Lauluväljak ise on rahvast täis, vabu istekohti on õige vähe, aga need hakkavad kohe ka täituma. Ütleme neid peo alguseni jäänud minutid sel hetkel teile pisut kirjeldada, mis siin toimub, laululava taga on kõik koorid rivistunud, liikusime nende hulgas, kuulasime nende huvitavaid muljeid eilsest päevast kõigile oli, mida rääkida kõigile oli, mida meenutada. Rahu loobud neist räägime mõeldes 40-le rauas, neist mõtleme tähistades Eesti NSV 40 viiendat aastapäeva. Neist laulame üleliidulise isetegevusliku taipulsti ülevaatuse meie vabariigi lõppkontserdil tänasel 20. küll laulda. Muude ettevõtmistega 11. viisaastaku viimases aasast sinna mahuka, meie laulurahva ja pillimängijate suul ridu alustavad puhkpilliorkestrit puhkpillimängijad, mis oleks küll meie peod, teie hoogsate rütmide puhkpillimuusikahuvi seeme? On külvatud viljakas mulda. 146 aastat on see pinnas vilju kasvatanud ja kandnud. Kui esimesel üldlaulupeol oli vaid 65 pasunameest, siis täna on teinud ligi 3000. Olge tervitatud vabariikliku orkestrijuhtide pilliorkestri mängijad. Mehed, kellede orkestrid taas peo valmis. Reipaid rütme, teine. Lava on täitnud puhkpilliorkestrid kahest väravast lähenevad trummarid. Kaunis ja kirev trummarite rivi jagunes nüüd siin keskel ees kahte lehte ja suundub nüüd külgedel lühendatud puhkpilliorkestri kõrvale kummalegi poole üles laulukaare alla. Lauluväljak on ilus, rahvast on palju. Täna oodatakse kontserdilt suuri muusikaelamusi. Täna esinevad eri koori. Kuule on kindlasti aru saanud, et eri segakoorid, erimeeskoorid ja eri naispaarid on need, kes õppisid enam ja keerukamat repertuaari kui teised. Kõik ootavad, mis juhtub, millal algab kas algab täpselt? Ootame meiegi. Lava pakub praegu väga värvikirevat pilti, ehkki päikest ei ole, mis seda värvikirevust veelgi enam esile tooks. Trummarid kummalgi pool aga keskel hiigelsuur orkester puhkpilli. See on nüüd see pidulik minut, kus kõigil kümnetel tuhandetel, kes on kogunenud siia lauluväljakule on võimalik imetleda kordumatut, pilti, maali või hiljem ka postkaardi ja filmikaadrid. Aga ma arvan, et suurem osa inimesi on siin ise käinud ja ka ükski Eestis olev külaline ei lähe siit, kui teil vähegi aega on, ilma et oleks tulnud kõrgele Lasnamäe paekaldale vaatama eestlaste uhkust. Laululava ja laulupeo juurde on viimastel aastatel viimastel laulupidudel alati kuulunud ülim alguse täpsus. Täna on stsenaariumis selleks märgitud 14 null kaks. Esinevad puhkpilliorkestri kustub ajul tuga või ärkki estri. Helilooja kampasiiter Priit Raik avamäng fantaasiapühast sõjast. Juura, fantaasia, Avain jess Vision. Dirigeerib Eesti NSV teeneline kunstitegelane. Sakslus neid eetilis, kust vest Danskesse ser Leho muldre. Ja autor Priit Raik korjab kokku lillesülemi. Tšakino Rossini avamäng, huvirtsure Regina. Helilooja kampasid Ülo Raudmäe popurrii Tallinna lauludest popuriigis Peskina Tallinn juhatab Eesti NSV teeneline kunstitegelane tervishoiu suuseumiteedilis, kust vestonskese ser Leho muldre. Tallinna laulude popurrii autori Ülo Raudmäe kutsuti välja praegu ja dirigent Leho Mulder surub kätt, orkestrit tervitavad autorid lilled autorile ja auto tervitab orkestrit. 2600 ja kuus mees hakkavad neid valmistuma laulukaare alt mahatulekuks trummarit kõigepealt kahelt poolt külgedelt moodustavad ta seesfaleri ja seejärel lahkuvad. Ühendatud puhkpilliorkestrile. Laululaval talulava taha peaksid ja väravate juurde peaks kogunema nüüd eri segakoorid, kes vahetavad orkestrit välja. See oli 1980. aasta laulupidu, kui hakati ulatuslikult trummarit kaasa tõmbama. Ja tõepoolest, nad moodustavad praegu siin ka pilvise ilmaga väga rõõmsa ja värvikireva kaunistuse orkestritele ja kooridele. Samal ajal kui puhkpilliorkestrid väljuvad, hakkavad segakoorilauljad lavale tulemas. Täna poleks õigust üksikut üldisest lahutada, aga tehkem nüüd erand. Milleri segakooride seas valmistub lavale tulema Eesti NSV teeneline Tartu noortemaja Sõprus erakoor Vanemuine Vanemuine. Sellel koorile oli tänavu jaanipäeval 120-st sünnipäev. 120 aastat tagasi loodi lauluselts Vanemuine ja teatavasti oli see külje alguses meestelaulu selts, mille asutaja Johann Voldemar Jannsen sai meie esimese laulupeo algatajaks ja korraldajaks koos oma kooriga. Selle koori ees. Hiljem kujunenud segakooris on seisnud niisuguseid dirigendid nagu näiteks Karl August Hermann, Aleksander läkk, Rudolf Tobias, Juhan Simm, Eduard Tubin ja Richard Ritsing. Selle koori ees seisid isa ja poeg Ritsingu tuultega kõrvuti, nii et poeg või sisaldub parimat pärida. Vanemuise koori. Auväärne lipp lehvib alati Tartu tähtsatel muutuda pidustustel. Ja huvitav on seegi, et nõnda nagu Vanemuise lauluseltsi kasvas välja ka meie teater Vanemuine. Nii on tänane Vanemuise segakoor Tartusse sageli lava koorina oma teatrietenduses kaasa laulnud. Ja kui nüüd ootame segakooride lavale tulekut, võime öelda ka seda, et nende esimene etteaste on Johann Sebastian Bachi aususele üllad, sangar. Sest et tänavu on meil teatavasti Fachi A. Viljak taimida muusikaõpetaja ja koorijuhtidest koosnev teenekas vabariiklik koolijuhtide segakoor on enese ümber kasvatan hulganisti valiksega kaunimalt ja tulisemalt, kui kunagi kõlagu teie laulus. Nüüd mitte kiirel sammul, vaid lausa jooksusammul tõttavad lavale eri segakoorid. See jooksusamm on täiesti arusaadav, sest enne juba tibutas vihma ja tuli kerge vihmahoog, nüüd tuleb täiesti tihedat korralikku vihma. Lauluväljak meenutab selle pärast väga huvitavat katusega kaetud publiku poolt seal nii kirev ja rõõmsavärviline, et oleksid päikest, saaksid fotograafid ja fotohuvilised, siit omapäraseid ja põnevat värvifotosid. Ilm on laulu pidus Sid üsna tihti kimbutanud, aga nagu ta ei ole suutnud põllumehe saagi koristamist ära rikkuda ja takistada, nii ei ole ta suutnud takistada see meie muutlik ilm, ühtegi laulupeo õnnestumist, ta on suutnud veel neid ainult rikkuda. Segakooride nüüdiseri segakooride naised täidavad laululavast küll neid ainult keskmise osa, see on nagu üks niisugune kirev värviline sülem. Kõrvalt on kõik vabahallis vihma, Winus aga laulule On ju ka sel aastal sünnipäev. 25 aastat. Mäletame, kuidas pärast 1955. aasta laulupidu Gustav Ernesaks üles kutsus kiiresti uut suurema kõlajõuga laululava ehitama. Kuidas ta kirjutas väsimatult, kõneles sellest ja 1957. aasta sirbis ja vasaras maikuus kirjutas ta lausa lausa hüüdis palve mitte aega kaotada. Lava tuleb valmis ehitada 1960.-ks aastaks ja kui ehitada, siis juba aga kõik vajalik. Nüüd me teame, et nii oli. Täna võime öelda, et meie laululaval on 25. sünnipäev. Laululaval on eri segakoorid, võstuba spetsiaalne Esmersonalifere. Johann Sebastian Bach. Austus Sulle, üllas sangar, Slaveti beat vaheliselt Kirovi eestikeelne tekst, estonski, tekst Harry vilpart, arva rattasse. Koori juhatab Eesti NSV rahvakunstnik Wirežeeruid nõrud märgistes taaskeelse särk, Ants Üleoja. Helilooja kampasiiter Lembit Veevo sõnatslawa Heljo Mänd minu hõimud maiplimina. Kõlama hakkab Rodion triini laul Aleksander dwardovskis sõnadele teile langenud pesnia red joones hüdrina Lõslavalik Sandrat, Vardowskava Kvam Pašee, dirigeerib Eesti NSV rahvakunstnik Rütnarodnerdistes Danskesse sert Kuno areng. Naispaaride lauljad tuttavad. Helilooja mängampasiiter Eduard Oja sõnad rahvaluules, lavaneroodne laulik, Pivets. Dirigendipulti tuleb Eesti NSV teeneline kunstitegelane, virise irveldas Lusmiteetiliskustestonskeelse ser Ants ööd. Alates esimesest üldlaulupeost on meie pidudel ikkagi olnud saatja rollis ja tooniandjaks puhkpilliorkestrit. Ja kui neid ei oleks olnud olemas, kes teab, mis ja kuidas ja mismoodi ja milline see tähelegi. Pidu oleks olnud puhkpilliorkestrite üldjuht, vabariigi teeneline kunstitegelane Leho Mulbre. Ütlesite, et puhkpillimehe süda hakkab lihtsalt rõõmus süda. Peksma ärevusest ja rõõmust. See on tõesti niimoodi, et esimesest üldlaulupeost alates on olnud laulupeol puhkpilliorkestrid sest peale laulu ju peab ka laulupeol instrumentaalmuusika olema. Ja kõige kättesaadavam ja kõige levinum instrumentaalmuusika suurel laululaval on ju loomulikult puhkpilliorkester. Ja kui me vaatame natuke tagasi, siis me näeme, et esimesel laulupeol oli 60 puhkpillimeest täna aga kaks ja pool 1000. See areng on toimunud väga ja väga suureks, suures joones arvude poole. Ja meie nisukest sõprust. Laulukooridega demonstreerib see, et ikka rohkem ja rohkem tahavad laulukoorid koos saatega see tähendab koos puhkpilliorkestrit ega mängida ka tänasel laulupeol ja nii palju saateid kui sellel laulupeol, mis toimub täna vist varem ei olegi olnud. Nii et meie sidemed lauljatega tihenevad aasta-aastalt. Aitäh teile. EKP Põlva rajooni teine sekretär Ilmar Tagel. Teie olete ise laulupidudest osa võtnud 1950.-st aastast, siis olite te lastekoorilaulja 55.-st aastast alates, aga puhkpillimängijana? Praegu mängite kolhoosi Koit puhkpilliorkestris. Olete oma rajooni laulupeokomisjoni esimees ja teie käest on võib-olla kõige õigem küsida, kuidas siis laulupidu ja põllutööd omavahel läbi said? Julgen öelda, et klapivad kokku täitsa hästi. Ja esimene põhjus selleks nähtavasti on see, et taidlejad, olgu nad siis lauljad, tantsijad, pillimängijad on väga tublid tööinimesed. Ei ole probleemi, kui koidu kolhoosist tuli oma veerandsada meest ära, et seal jääks töö tegemata või rahu kolhoosist, Mooste sovhoosist, Võhandu sovhoosist, rahvatantsurühmad ja paljudest teistest majandites et seal tööd tegemata jääksid. Laul ilmselt aitab luua töölusti ja töö omakorda laululusti. Aitäh ilusaid laulupidusid edaspidiseks, Kirile. Tänan aitäh tulla täna aitäh. Esinevad eri naiskoorid, võstu pajud, spetsiaalne esenski Karl Eino Tamberg Heldi Mulleri sõnad kõlagu laulud poismis Winjad, Spismi Slava Helgi Muller. Koori juhatab Eesti NSV rahvakunstnik tervishoiu Narotherdistes taas kääsesser Arvo Ratassepp. Kutsutakse Eino Tambergi laule altarit. Ta tuli. Lauljatel on hea meel alati, kui autorit tõepoolest kohal on. Ja viimastel aastatel olemegi laulupidudel seda märganud, et nad tulevad kuulama oma laulude ettekannet. Ja lappasin ümber olev saun Sergei Jessenini sõnade Artur Alliksaare tõlkes. Slovaszirgi Privoodi Artur Allik, saada jaanituli Agont Ivanevainja. Alo Ritsing tekst. Ellen Niit kevade kullendav taevas. Salatistenievolvismi dirigeerib Eesti NSV teeneline kunstitegelane Nuzmiteediliskustes Danskesse sert Vaike Uibopuu. Ja kas raadiosaatesse kosti meile siia üles raadidaarne kyll, kuidas Vaike Uibopuu tänas eri naisfoore laulu ees. See oli siis Alo Ritsingu. Ühe täna esimest korda üldjuhi puldis oleva mehe laul, teise Tartu koorijuhi Vaike Uibopuu juhatatud seal oli nagu tark too hetk võiks öelda. Lilli saavad Alo Ritsing. Ja muidugi Vaike Uibopuu ja nad on koos praegu sõprade lauljate ringis. Meie värgovski tekst. Nikolai Xe tänu liiga vara piss pöörlemis Vremeni. Taas astub dirigendipulti Eesti NSV teeneline kunstitegelane viri Sõõrujaid. Eetilis kustestanskeelse sert, Ants Sööt. Helilooja kampasid Mart Saar sõnad Slava, Mihkel Veske päikesele, Sonsu. Koe kibel esineb teile kirjeldada seda, mis praegu oli Arvo Ratassepp, Jaan tööd võtsid nagu sülle nagu lapsekene oma naiskolleegi Vaike Uibopuu ja hüpitasid teda veidi seal dirigendipuldi. See oli nii südamlik, kõik kolm dirigenti koori ees, nendest üks kaunis rahvariides. Claus ütleb, et laul läks südamesse rahvale ja ta on üks südamelaule ka naiskooridele. Erinaiskooride meeskooride segakooride esituses tuleb ettekandele Tuudur Kletiku laul helilooja enda sõnadele rõkatame rõõmulaulu.