Tihedas vihmasajus tuli Ants Üleoja dirigendipuldist alla, aga sellele vaatamata said naiskoori naised temale lilled ilusasti üle anda. Praegu kogunevad laululava ette lastekoorid, nimelt vene lastekoorid suuremalt jaolt vihmavarjude all, sest vihma sajab päris korralikult tihedalt lavalt hakkavad laskuma, alla laskuma ja lahkuma naiskoorid eri naiskoorid, siis. Nüüd peaks rääkima mõne sõna ehk Tuudur vetikust kelle rõõmulaulu rõkatust Ants Üleoja ja eri naiskoorid. Koos mees ja segakooridega esitasid. Tudor ikka helilooja ja koorijuht. Eesti NSV rahvakunstnik on olnud segakooride üldjuht kuuel üldlaulupeol. See ei ole eriline rekordsest, Gustav Ernesaks on üheksa variste kaheksa ja Ritsing seitse korda olnud üldjuhina üldlaulupeol. Küll aga kuulub Tuudur Vettik kuule, omalaadne rekord üldse üldjuhina nimelt 57 korda on ta juhatanud koore laulupäevadel ja laulupidudel. See on kaugelt rohkem kui keegi teine meie suurest ja kuulsast koorijuhtide perest. Kahe laulupeo vahel 1983. Tuudur Vettik lahkus meie hulgast eelmisel laulupeol, mäletad, Ta on veel intervjuu, eriti teda, eks ole, vari. Jah, see intervjuu jääb mulle küll alatiseks meelde, sellepärast et olin enda meelest selles vägal saama ja kohmakas võib-olla siis suurest austusest niisuguse mehe vastu. Aga meelde on mulle võib-olla vahest enam jäänud Tuudur Vettik koju sellest ajast, kui ma kord ise koorilaulja olin, Estonia laval, tema juhatas, võtame seal noorte laul, oli see täis noorust meie tee, mida me laulsime, aru sain, et iga dirigent juhatab isemoodi. Teeb üldse laulupeoga kahte asja ühest küljest kiirendab liikumist kooride vahetusi, sest igaüks tahab saada laulukaare alla kuiva kohta. Seal on täpselt näha ka, sest et esimesed seitse astet on ju tumedad, vihmast märjad kõik heledad ja kuivad. Aga samal ajal takistab see jällegi kooride lahkumist, sest kõigil on vihmavarjud pea kohal ja väravast väljaminek. Nii suure hulga inimeste puhul vihmavarjudega ei lähe sugugi libedam. No nüüd ometigi on õige koht jälle kord pilk tagasi heita mõnele varasemale laulupeole, nimelt kuulsale 1960. aasta laulupeole, kus laululava oli uhiuus ja pidurõõm ja erutus ja ootamine nii suur ja kus rongkäigu ajal paljud mäletavad paduvihma sadama hakkas, nii et esimese päeva kontserti ei saadudki päris täielikult pidada. Aga teiseks päevaks ilm selgines ja siis tuli, kujunes kaheksatunnine liigi kontsert. Aga praegu oli siin huvitav vaadata juba vahepeal, enne kui sadu nii tihedaks läks, toimetati midagi kõrgete mikrofonidega, mis laululava ees püsti on, need on meie raadiomikrofonid. Üks nendest või nüüd ma võin küll väga eba õigesti seletada, ma ei ole tehnikas kodus, ma tean, et siin mitmed kümned inimesed, inseneride, helirežissööride brigaadid sel alal töötavad. No igatahes ma näen, et need mikrofonid kõrgel on, mis siis milleks seda teavad asjatundjad aineid, mikrofone tõmmati alla pikkade ritva otsas ja midagi nendega korraldada. Tywin seal parandati või kuivata või pandi mingisuguseid kaitsjaid peale, sest soovitakse, et kvaliteetne ja ilus laulu heli Lindi meetrite kaupa koguneks mäletama seda laulupidu nagu ka kõiki teisi. Meil teevad tööd vilunud helirežissöörid, aga üks neist on rahvariides. See on Jaan Sarv, raadio helirežissöör, kes on eluaeg kooris laulnud ja muusikat teinud, nii kaua, kui ta ennast mäletab. Ja praegu on leegaiuse ansambli liige Tallinna kammerkoorilaulja ja jõuab laulupeost osa võtta. Nii ta ütles, kui küsisin leegavese kontserdilgi ära ja jõuab laulupeotöös juba mitmendat mitmendat korda oma vilunud käega kaasa teha. Nüüd on venelaste koorid juba peaaegu oma põhirivistuse laulukaare all leidnud ja ülejäänud koorid viimased koori liikmed lahkuvad laulupeoväravatest lauluväljaku väravatest et iga hetk asuvad esinema vene lastekoorid. Jõudnud venelaste koorideni. Ruskii helilooja kampasiiter Christoph pillimalt Kluk pidulik koor, präsnik hoorad. Koore hakkab juhatama Eesti NSV rahvakunstnik tiriseeröderonärdistes Danske SR, Uno Järvela. Palume lavale ka Eesti lastekoore kokku saateid, nüüd juba seisis. Praegu on siin laululava ees ärev hetk. Vabariigi rahvakunstnik Uno Järvela peab vastu võtma kõikide kooride esindajate käest veel lilled ja kohe kohe asuma edasi dirigeerima. Käesoleval laulupeol on lamba säästame teiseski kordade. Käesoleval laulupeol on selline tore kant, esimest korda meie laulupidude ajaloos esinevad koos eesti ja vene lastekooris ja teie, Uno Järvela, kas see on muidugi tore sellepärast et et lastelaul on ju alati südamesse tungiv ja niisugune suur poorne ühendatud voor tuleb, nagu on nüüd eestivenelaste kokku küll see on ikka võimsam ja kahtlemata see tulemus on ka parem ja ilusam, nii et loodame, et me saame ikkagi jätkata seda nüüd sellel laulupeol pandud traditsiooni ja et lapsed võiksid koos musitseerida ja laulda oma rõõmudest. Ja toredad päevad, aitäh ja edu teile. Lipsuga tihedas vihmasajus lähevad lastekoorid lavale, ei ole enam näha ei rahvariideid, ei eraldi koolivormi, seelikuid või muidu ühtlasi kostüüme, kõik on üks suur vihmakeep, pidev vihmavarjude virvarr. Kuid siiski selles niiskuses kaootilised liikumisel ikkagi veel oma korrapära ikkagi nähakse, reanumbreid, vesi pritsib. Liikumist juhtival Paul Raual on suur hele vihmakeep üll ja. Ma arvan, et isegi eelmiste laulude ajal te kuulajad kuulsite laulu taustal nisust kerget krõbinat. See ongi vihm, mis vastu mikrofone, sajad. Muidugi lastele on alati meeldinud, kui juhtub midagi erilist, ootamatud lapsed ei ole kunagi kartnud vihma, nad on vettinud oma laagrites ja matkateedel ja see on ainult kõiki asju lõbusamaks ja toredamaks teinud. Üks sagar sooja suvevihma on muidugi kosutav ja soovitud asi ilusal koolivaheajal suvel. Aga Ta ei ole siiski soovitud ilusal. Nii kauaoodatud laulupeol, kes siis kuiva nahaga pääseb, see ei olnud siis õigeveoline leida on küll enamus jõudnud juba sellele heledate astmetega kohale, sellele, mida laulukaar varjates on hoidnud kuivana. Lapsed on koju jõudnud. Et see võib olla, kuulete käsklusi ka, sest mikrofonid on ju ka koore juhtivate meeste läheduses. Praegu paluti lapsi 10 astet ülespoole minna, see on selleks, et ikkagi äärmiselt ka vihma käest ära pääseksid. Aga siinkohal võiks ehita korraks pilgu vaatajate poolele ja ma arvan, et tänane laulu laulupeo publik on niisugune publiku truuduse hea näide. Sellepärast et need inimesed, kes juhuslikult laulupeole satuvad, natukene, vaatavad, pisut oma juttu ajavad ja jälle minema jalutavad, need siin täna juba ei ole. Need, kes siin täna on, on õiged laulupeolised, kes saavad aru, et nende juuresolek, nende osavõtt ja ootus tagab hea laulu, sest lauldakse ju nendele. Nüüd esinevad venelaste kooridega koos ka Eesti lastekoorid, võstub Ajadruski estonski, keski Karel esimene laul, nende esituses anud Dmitri Peskovi kui maailma lapsed, sõnade autor Nikolai syda. Heino Kaljuste, Tõlge pesinernitrateegitava Nasla kannid kalasid haarava Heino Kaljuste. Jesliketisimli koori juhatab Eesti NSV rahvakunstnik. Georgi Struve muusika, muusika. Ira Lemberi sõnadele loodud Uno Naissoo laule kooli Kell Uno Naissoo Slava Ire Lember skolmneisvanu dirigeerib Eesti NSV rahvakunstnik rüpnarudnerlizmestonskeetsesser Heino Kaljuste. Tegurid lahkuvad lavalt nüüd võtab küll aega, enne kui see suur suur summ jõuab hajuda kahele poole väravatest välja. Praegu on terve laululavaesine neid nagu öelda kuivas täis. Tähendab märjalt täis nad lähevad. Me loodame, et kuhugi varjualustesse, oh ei, mõned on kohe näha, et on niisugust olekut ja särtsu veel täis, et saavad pidu edasi jälgida, sest praegu ongi tulemas üks selle peo oodata tuntumaid numbreid. Ja võib olla ka see, mille pärast hommikul mureliku näoga vaatasid taevasse mõnedki laste õpetad, et ajad nimelt on algamas vabariikliku noorte viiuldajate ansambli esinemine 500 viiuldajat. Nüüd nad tulevad välja täiesti laululava kaare keskel olevast sissepääsust. Nemad on kuivad. Tšellomängijad võtavad aset juba pinkidel. Viiuldajad valgetes riietes oma armsad, õrnad ja kallid instrumendid käel moodustavad valgeid ridu. Viiuldajat ansamblist on selle peo eel palju kirjutatud ja kõneldud ja ka meie raadios on olnud terve pikksaadete sari. Kuid lühidalt võiks siiski tähtsama teie jaoks korrata. Kes te pole sattunud kuulma. See ansambel on 21 aastat vana. Osa võtavad sellest meie laste muusikakoolide keelpillimäng. Teatrei Heli Laane esimese puudunud. Nii on teid ikka küülikud, ei oma Erich Loit, kes tänaseks kogunud siia 500 noort kunagist ja praegust keelpillimängijat. Kergeid vooglaid. See ansambel on tänaseks esinemiseks koondanud oma ridadesse ka vilistlased ja see ongi uus tema suurus ja tema põlvkondade ühtsuse tunne. Täna selle samblaansamblis on muide kunagi mänginud mitmed meie tuntud muusikud oma lapsepõlves näiteks Aime Tampere, kes praegu on riikliku konservatooriumi pedagoog või Andres Mustonen, Hortus muusikuse kunstiline juht või dirigent Paul Mägi või meie raadio muusikasaadete peatoimetaja Paul Himma, kes praegu juhib meie tööd siin täna, aga muidugi ka teiste erialade inimeste lapsepõlve on see ilus keelpillimäng kaunistanud näiteks meditsiinikandidaat n Seppet või Tartu riikliku ülikooli psühholoogia kateedri dotsent, talis Bachmann või paljud teised ja ikka jälle oli professor Gustav Ernesaks, see, kes selle ideega välja tuligi, hakkas ärgitama mõtet, et võiks mõni uus joon tulla, aga meie laulupidude ellu. Aga asi saab teostuda ainult siis, kui leidub isiksus, kes oma kiirgusega teisi vaimustada suudab ja selleks oli sündinud Erich Lai. Nende muusikute kooskäimisest on samuti kirjutatud, nad koolivaheaegadel saavad ainult harjutada. Tänavu moodustati siis viis suuremat gruppi. Ja uhkelt kõlav, mina kuulun Viru, mina, Ugandi, mine gala, mina Rävala malevasse. Lisaks Tallinna malev. Mängivad keelpilliorkestri Eesti NSV teenelise kunstitegelase Erich Loidi taktikepi all. Võstu Panther kesteleks trumme instrument, tubli inimese suurune võdiitilis, kust erifeloitta. Venialimbastne, millest algab kodumaa. Kõlama hakkab Boriss kõrveri lõbus polka kõmbas interBoris Kõrver visioon poiga. 13 meie vabariigi üleliidulise taidlusfestivali laureaadi hulgas on ka segakoor noorus. Sega Orson Moskvas valmistumas ülemaailmseks noorsoofestivaliks, eile aga marssisid nad rongkäigus. Koori president Raul Talmar on aga see mees nendest paljudest, kes juhib siin lauluväljakul vägede liikumist, kus noorus ise on ilmselt praegu juba lõpetanud. Hommikuse proovi. No juba jah, peale peaks ta läbi olemas Moskvas ühesõnaga, tagasi ja eile õhtu. Meil oligi nii kurvalt, et saime, pidime ära sõitma enne kui eri segakoorid lavale läksid. Need tõesti, see on ainult rongkäigus. Kõik olid ikkagi rahul, et said laulupeokäigu kaasa teha. Kuidas lähevad ettevalmistused Moskva festivaliks Moskvas? Noh, praegu on seal küllaltki selline rahulik aeg veel. Sellepärast et ilmselt on see nagu vaikus enne tormi. Me teeme rahulikult oma tööd. Valmistame ette oma suurt kooride, seal on kokku kutsutud ligi 400 lauljat suurt kooride osa Moskva või nõukogude liidu päeva galakontserdil esinemiseks. Ja siis on meil mõned lisaülesandeid tulnud juurde. Ilmselt me võtame osa ka festivali lõputseremooniast ja kontserdist. Ja ka folkloorifestivalist Colomenskojas. Millal yhe koorile järele saate sõita? Esmaspäeva Estonia rongiga. Head isu teile veel siin lauluväljakul jääjad Moskvasse jõudnud, aitäh, aitäh. Poistekoorid on lavale jõudnud viiuldajat ette, järgneb nende ühine esinemine ja ma tilk haaras Brave toi, mõned naised on ka laval, aga siis ma sain aru, et koore aitavad rivistuda otsadel nende õpetajad veel mõni jooksmine siia-sinna ja kohe on kõik poistelauluks valmis. Esinevad poistekoorivõsu Pajusaar, emaltsika Arvid süniskis, Elina saality tekkis Aino tõlke Slava Elinentsiaalite drivotaynoto meie sünnimaa kallis Nassar, roodianneli piima ja. Järgneb Priit Aimla sõnadele kirjutatud Hans Hindpere laul selles eas Business Hans Hindpere nõslawa Priit Aimla võetemmuus, ristikoori juhatab Eesti NSV teeneline kunstitegelane. Sakslus neid eetilis kustes Danskesse ser Unuiga. Georg Friedrich Endel tekst Venno Laul ülistuslaul vilisi ajaline ja jällegi dirigendipuldis Eesti NSV teeneline kunstitegelane eetilis, kus estonski SSSR, Venno Laul. Gordon, autor ja dirigent küll üks ja sama mees. Ja kõik oli autor, on siis Venno Laul selle Heimtali ülistuslaulu autor ja dirigendipuldis tänatakse vastastikku tähendab poisi oma armastatud dirigenti, peadirigent oma. Poisid on üks kord õiglane rahvas Nemad juba teesklema ei hakka, kui armastavad, siis armastavad ja näitavad seda välja oma tublidusega oma distsiplineeritud sega. Praegu tulevad nad suurte hüüetega ja hüpetega mitu aastat korraga vihmasele asfaldile. Et kui te kuulsite, ütles Venno Laul neile, et poisid, kallid aitäh, teie jaoks on laulupidu läbi. Samal ajal lahkuvad ka viiuldajad, kes nii kaunilt oma muusikaga toetasid poistele. Teatri Endrali. Muusika kõlas meie laululaval esmakordselt sel puhul, et helilooja sünnist tänavu 300 aastat möödub. Aga me anname Jutujärje üle murule, kus äge raam peaks olema leidnud üles Arvo Ratassepa Eesti NSV rahvakunstnik professor Arvo Ratassepp, teie olite see inimene, kes juba päris mitu aastat tagasi pidi tänase peo kõik paberil ette nägema. Teie olete stsenaariumi autor, kas pidu tegelik kult vastab nüüd teie ettekujutustele? Loob päris täpselt saaks, vastutab siis, kui pidu möödas on kõigepealt väike parandus, et seda stsenaariumi, noh üks inimene pidi nüüd enamvähem mingisugused suunad välja töötama ja ja teistega siis kokku rääkima, aga tegelikult on selle stsenaariumi koostamise juures olnud kui meie silmapaistvamad naljurid ja koorijuhid, mode esitud ja koorispetsialistid ja niimodi sainet kooritud, pandud vaheldumisi, missugused kooriliigid. Paljudel oli soov, et mõlemil päeval esineksid ikkagi lastekooride ühel ja teisel päeval poistekoorid ka mõlemal päeval, noh siis sai nii tehtud, poisid esinevad koos meestega sai nii tehtud, et niisugune ettepanek, et naislastekooris esineks koos venelaste kooridega ja need ettepanekud võeti vastu ja ma arvan, et need on ühed toredamad asjad sellel laulupeol uus värv. Ja mis siis veel selle stsenaariumi kohta öelda, mida, mis esimest korda proovime, koorid tulevad lavale. Fooniks anname nihukese, lõbusa rahvaliku saatemuusika ja selle taustal võib-olla vähekene siukseid kommentaare diktorilt, missugused koorid tulevad neid natukene tervitada. Ühesõnaga, et kooride liikumine ei jääks ainult tühjaks, aga sel ajal liiguks mingisugune väikene informatsioon ja väike muusikaga. Ja samuti on siis võib-olla sellel laulupeol püütud algust esimese päeva lõpp puht teise päeva algust ja päris laulupeo lõpu väga täpselt ära määratleda ja täpselt teha nii, et nad oleks äärmiselt niisugust pidulikud sündmused. Ja lõpus jällegi me tahame tänada lauludega kõiki puurijuhte, kes lõpuks selle peo on ju ise teinud kõik koorijuhte orkestrijuhte viiulimängu õpetajaid. Nii et tänusõnad oleks laulupeo lõpus nendele ja iga vastavale kooriliigile kõlaksid vastav laul. Ja lõpuks muidugi meie kõige traditsioonilisemad laulud. Nii et loodame, et see laulupeo lõpp kujuneb ka meeldejäävaks sündmuseks. Iga laulupidu on eesti kultuuriloos omaette pärl. Iga laulupidu on jätnud endast ka erineva jälje. Mis te arvate, mille poolest võiks selle laulupeojälg kõikidest eelmistest 19-st erineda? See laulupidu, nagu kõigile teada, on pühendatud võidu 40.-le aastapäevale ja erilise hõngu annab sellele muidugi see, et meie sõjaveteranid koos meestega poistega laule, alad, nii et see on üks niisugune omaette tore moment ja ma arvan, üks kõrgpunkte siis sellel laulupeol on ju tore, et esinevad autoritena paljud meie heliloojad, kes siiamaani laulupeokavades olnud. Meil siin Ülo Vinter, Olev Sau, Alo Ritsing, see on kõik kena, et inter on juba varem kirjutanud, et üha rohkem rohkem noh, kesk ja noorema põlve inimesi hakkab ka laulupeole mõtlema. Ja veel on ta tore selle poolest, et meil on nüüd ometi üldjuhtide peres ka üks tubli naisüldjuht Vaike Uibopuu Tartust oma tubli ülikooli akadeemilise naiskooriga ja samas Tartust on sisse akadeemilise meeskoorijuht Alo Ritsing, nii et meil on noored üldjuhid peale kasvamas, see on siis selle laulupeo üks niisugune iseloomulikke. Aitäh teile, head laulupeo lõppu ja head astumist juba uude, 20 esimesse laulupeorajale ja peab juba sellele ütleme tähendab nii, nii, kus see pidu lõpeb, et hakkavad kohe mõtted käima, mis edasi saab, aitäh. Viire takka see lauleid elades üheltki koorilt, vaid see muusika tuleb helilindilt ja laululaval on naisrahvatantsurühmad ehitamas trepitantsu. See on nüüd ka üks uus joon viimastes laulu pidudes et tantsijate, niisuguste eriliselt sobivate tantsude ilu tahetakse kava vaheldusrikkaks muutmiseks sisse tuua. Siin on kõik pikad punased seelikud, valged pluusid põhiliselt. On see küla. Rahvariided ja liikumine on niisugune, et ta on väga aeglane, rahulik kostüümi, ilu ja värvi ilu esile toov, tõstetakse, langetatakse, käsi, keerutatakse nii, et on ühtsed valged ja punased read. Aga rahvatantsutoomine laulupeole algas õieti sellest, et 1947. aasta laulupeol esimesel sõjajärgsel korraldati juba ulatuslik rahvakunstiõhtu vana laululava juures ees. Hiljem aga paisus see tantsupere ja tantsida soov. Ja kogu see mõte nii suureks kujunesid välja juba iseseisvad rahvatantsupeod. Niisuguseid nagu eile täna, nagu sellel peol mitu korda maha on tantsitud Ada kuigi oli korraldatud nii, et lauljad said peaproov ja vaadata ikkagi kõik. Võib-olla ei jõudnud. Nad seda tantsupeo ilu endale saada, nüüd siis näevad kõik üht kaunist tantsu-laululaval. Need on Tallinna ja Harjurahvatantsijat, kes esitavad trepitantsu. Nende rahvariiete ilust, mari juba rääkis, aga siin vahepeal, mitu korda aplodeeris kogu see lauluväljaku täis kujundi ilule, kui moodustati väga majesteetlik kult kahel eri tasandil eritrepiastmete peal ringlev oval või ringi käiv ovaal seal igatahes väga kaunis majesteetlik ja pidulik tants. Paras just enne meeskooride esinemist. Järjekordne liikumine, rahvatantsijad tulid alla treppidelt ja käest kinni hoides ja kaunid seelikud laiali tõmmatud. Liiguvad kahelt poolt väravates välja, sest meeskoorid on lavale tulemas. Väga kõlantsult mehed selle üsna ülekoormatud lauluväljaku väravas daamidele teed ja see sisenemine väljumine sujub väga ladusalt. Meeskoorid on koondunud kõik laululava ette, öeldi, läks ja valgete mütside meri. Siniste hallide tumepruunide kuubede read lähevad kiiresti lavale. Ootame meeskoorilaulu, see on alati üheks võimsamaks ja erutavamaks sündmuseks kogu peo ajal. Ja nüüd peaks ju peagi kõlama ka Hugo Lepnurme emakeel. Aga vot, kui kiiresti jõuavad mehed viiendale korrusele, mis võrdub praegu trepist, ülesminek võrdub tavalise elumaja puhul viiendale korrusele minekuks ja esimesed mehed on juba kõik kohal. Kärmed, mehed, kui nad ka kodus nii kiiresti trepist üles liiguvad.