Austatud koorijuhi olete teeninud meie kõigi lugupidamise tänase peo lõpulaulud, olgu tänuks teile meeskoori suur aitäh teile toreda laulu eest ja kõlagu Miina härma meeste laul Olev Oja juhatusel, seon tervituseks teie tublidele koorijuhtidele. Vihmast märja raadiotorni akna on näha, kuidas suur punane nelgi liigub piki koorijuhtide rivi, kes seisavad oma lauljate ees ja kimbus igale meeskonna juhile. Kooriuks vee kirgas laul rõõmustas kõiki tervituseks teie toredatele koorijuhtidele helisegu arvu Ratasepa juhatusel. N-võrgu ärge unustage laulu. Ükski pidu pole lõppenud Miina Härma Tuljakuta täna kõladuse laule Ants Üleoja juhatusel tervituseks segakooride toredatele jupp. Oli tänulaul ja need ovatsioonid on segakooride juhtidele igale üksikule iga koorijuhile, kes siin täna laulis Need müügini praednikaga meie lastekooride juhid, Peile kõlab tervitused lastekooridel ühendkooride toetusel ja Heino Kaljuste juhatusel maailma rahvaste palavam soov olgu jääv meile päike. Ja nüüd palume üldjuhi puldi ette kõiki laulupeo au ja üldjuhte Briglase pulduks Jeff. Sõna on Eesti NSV üldlaulupeo peakomisjoni esimehel, Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee sekretäri Rein Ristlaane. Slovobri tõstalle. Kuidas ka loodusjõud ei püüdnud meie teele raskusi veeretada. Nüüd võime juba öelda, et meie 1985. aasta laulupidu õnnestus hästi meie laulupidu rõkkast, meie laulupidu hõiskas. Meie laulupidu kinnitas kogu maailmale, et me tahame hästi töötada, et me oskame hästi laulda oma kalli kodumaa hüvanguks. Eesti NSV üldlaulupeo peakomisjoni nimel tahan avaldada kõige suuremat tänu igale lauljale, igale tantsijale, igale pillimehele, kes tegid kõik selleks, et see pidu õnnestuks. Suurim tänu teile, kallid seltsimehed. Kallid sõbrad, meie laulupidu on lõppemas, et taas kohtuda siinsamas lauluväljakul viie aasta pärast, 1990. aasta üldlaulupeol, mis on pühendatud Eesti NSV 50.-le aastapäevale. Ennem aga kui lahku minna, austagem neid tühisel kes on meie laulupidude süda, meie laulupidude siin au ja üldjuhte ja alustage mehest, kes pani aluse Nõukogude Eesti üldlaulupidudele. Maestro Gustav Ernesaks. Kogu rahvas lauluväljakul on püsti tõusnud. Kümned tuhanded pealtvaatajad seisavad püsti ja aplodeerivad üldjuhtidele nagu aplodeerivad koorid ja avaldavad oma austust ja lugupidamist nendele meestele, kelle töö läbi tänane laulupidu korda sai. Kõlabserapin tuulikovi laul, minu armas kodumaa pessnjazzi rakkima tuulikava roodinalju, piima ja maja. Dirigeerib Eesti NSV rahvakunstnik Terje sööroitne Rodnergistestonskeese ser Kuno areng. On jäänud laulda veel vaid lõpulaulud. Laulupeo vanima üldjuhi ja tänase peo aujuhi. Eesti NSV rahvakunstniku Richard Ritsingu juhatusel kõlab Konstantin Türnpu lahkumise laul Brassi Hännierbižnia Narodnerdistes Danskesse ser Richard Ritsing. Auväärne Richard Ritsing laskub dirigendipuldi alla, tammepärg kaelas, kindlasti südames, soe tunne, õnnetunne. Sõna on laulupeo aujuhi. Sotsialistliku töökangelasel Lenini preemia laureaadile meie auväärsel laulutaadil Gustav Ernesaksale Lugupeetud peolised oleme jõudnud ENSV 45. ja võidu 40. aastal pühendatud suurpidustuste lõppu hetkesse. Oleme läbi hõisanud oma traditsioonilised südamelaulud. Enne koduteele astumist kõlagu veel meie kõikide üldine tänuaplaus nii kuuleselt esinejatele, esinejatele, kuulajatele kui ka mõlemalt koos tuhandete tuntud ja tundmatule tundmatutele. Peo korraldajatele, olgu see vastastikune tänu röögatus sama vägev kui kõik eelmised aplausiga ühtekokku ei sellest laululava lae varise. Ta on üldlaulupeo lõppenuks viimane laul, aga kutsugu meid kõiki 1990. aastal peetavale 21.-le üldlaulupeole kuulamiseni. Gustav Ernesaks astes dirigendipuldist alla kummardas publiku poole, nüüd läheb uuesti üle dirigendipulti, et veel kord kõnelda oma lauljatega tatud pilguga laulu juhatamisega või lihtsalt oma kohaloluga. Me ei tea, mida lubab suure kunstniku süda veel täna siin meie veel teha. Muljet laiali minema veelgi hinges, nagu laulu tunneme, nii nagu Anna Haaval luuletanud. Nii peabki olema. Rahuldustunnet on korraldajat Nendes joovastus, mees, kelle käe all suur koor laulis. Uhkus heliloojate linnas, kelle laule lauldi, aga üks on kindel, kõige parem osa laulupeos on laulja jaagu, see kuulub talle, jääb emale alatiseks. Me teised võime seda ehk ainult aimata, mida iga õpib sopran alt, tenor kasvõi lihtsalt esimese teise või kolmanda hääle laulja laps sellest peost endale teele kaasa võtta ja alatiseks hõõgvel hoiab seda tuld on tarvis. Ja üldjuhid on oma kandjate õlgadel. Tammepärjad ümber nende ümber on suured sõõrid. Lauljaid. Kogu lava tõstab kübaraid, kellel on kübarad. Laulja müts, kellel on liftid, lehvitab rätikutega. Ja kogu lauluväljak on tõusnud püsti, kõigil on käes vihmavarjud ja vihmavarjuga lüüakse siin rütmi ja takti. Meie lõpetame avareportaaži siis lauluväljakul, aga laulupeoreportaaž jätkus, sest lauljad, kes sõidavad laiali üle terve Eestimaa, hakkavad jagama laulupeomuljeid. Nii kantakse laulupidu laiali üle maa ja sütitatakse uut huvi, uusi laule ja rahvatantsu, pillimängu ja taidluse vastu üha uutes inimestes. Rahvariided ei jääkappi koitma, tema ja laulud lauljate suhu. Ärgu jäägu ka teil, kes saite osa laulupeost raadio kaudu.