Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris heitab Kristjan Port. Facebooki juht Mark Zuckerberg üllatas nädalavahetuse lehelugejaid pikema kirjutisega. Washington postis ära trükitud ideed olid varasemate tegude ja väljaütlemistega seda potti ristakuti. Et öeldu siirus äratas õigustatud kahtluseid. Võib-olla oli miljardär argise mast elust tiirdumise tulemusel kaotanud ajataju ja tegi aprillinalja paar päeva varem paari miljardi kasutajaga kõikidest riikidest suurema populatsiooniga, alternatiivset või virtuaalset planeeti valitsev Zuckerberg on ju alati kiivalt kaitsnud oma impeeriumi suveräänsust. Nüüd aga kutsus sama isik maailma riike selle tegevuse vahele segama. Üleskutse sisuks oli innustada maailma valitsusi sekkuma Facebooki sarnaste ettevõtete toimetlemistesse. Vajame uusi regulatsioone, teatas Zuckerberg. Osutades kahjulikule sisule, valimiste puutumatusele, privaatsusele ja andmete mobiilsusele. Meiega juhtunud elu suunda muutvad sündmusele või muul põhjusel moraalse transformatsiooni läbimisele viitab üleskutse, et internetifirmad peavad vastutama kahjulikku sisu ohjavate standardite rakendamise eest või siis internetile oleks hea, kui senisest rohkem riik võtaks kasutusele GDPR sarnased. Regulatsioonid viimane on siis osutus Euroopa liidus isikuandmeid kaitsvale regulatsioonile. Öeldu vastandub dramaatiliselt lähiajaloost leitav, aga just äsja võitles sama Facebook näiteks Saksamaal. Vihakõneteemalise seaduse vastu, mis sätestab, et onlain meedias valeliku info levitamises osalevaid veebiteenuseid nagu Facebook'i võib karistada kuni poole miljoni euro suuruse trahviga iga levisse jõudva vale uudisest. Facebook väitis, et nad saavad halba filtreerimisega ise hakkama, kui keegi nett trahvidega ei segaks. Lubadust pole tänaseni vett pidanud. Lisaks otsustas sakslaste föderaalne kartelliamet, et vastavalt juba mainitud Baliidu isikuandmete kaitse üldmäärusele piiratakse Facebooki kasutajate kohta andmete kogumise vabadusi. Sisuliselt kärbiti firma äriplaani. No ükski viktoriin ei kasutaks nii lihtsalt küsimust nagu kas Facebook tegutses regulatsiooni ettevalmistava perioodil. Poliitikuid lobides isikuandmeid kaitsva regulatsiooni vastu. Pole ka ime, sest isikuid puudutavate andmete kasutamisega seoses rohkem arendatud ju neid vahendeid, mille abil lõikavad kasu ettevõtted kui andmete tegelik omanike huvides väärtuste loomisele ja kaitsmisele osutamine äratab hoopiski imestust. Suurimad ja populaarsemad teenused kasutavad klientidelt kogutud andmeid nende teenindamise asemel nendega manipuleerimiseks millest nüüd Zuckerbergi suunamuutus ilmselt ei tulene see moraalsest kirgastumisest. Kaid taustalt leiab midagi pragmaatilisemalt, mis on endiselt ja esmajoones allutatud firma vangule. Viimastel aastatel avalikkusele meelehärmi põhjustanud poliitiliste valimistega seoses sotsiaalmeedia vahendid. Ega rahva arvamuse manipuleerimises skandaalid on ju äratanud riike olukorrale reageerima. Osa teevad seda ühtemoodi, teised teistviisi. Facebook on riikidest suurem ja Kelle üles ettevõtluse esindaja firma tegeleks eelistatavalt ühe konkreetse vastasega kui kümnete erisugust lähenemist nõudva probleemi allika põhjustatud probleemipuntra ennustamatu tulevikuga. Facebook'i varasemad püüdlused olid suunatud nende äri puudutavate igasuguste regulatsioonide lämmatamisele. Asjade seis teisenes kui andmetega. Kumise senist vabadust muutvate seaduste sünd osutus vältimatuks. Need oli siis vaja taktikat kohendada. Miks mitte paluda kõikidel riikidel? Võtta vastu üks ja ühine seadusandlik raamistik. Seejärel saab ettevõte planeerida ning teostada uue olukorraga kohanemiseks vajalikud sammud. Üleskutses Zuckerberg isegi kasutab väljendust, ühine globaalne raamistik internetis. Idee on rabaste infovoogude ühendamine ja inimeste kokku toomine. Midagi sarnast püüab iseseisva teenusena pakkuda ju ka Facebook. Aga selle erinevusega, et nad tahavad rahvaste infostega endale väärtust ammutada. Kõik riigid kuuletuvad. Interneti toimimist võimaldab Ale ühtsele tehniliselt loogiliste nõuete raamistikule. Raske ette kujutada olukorda. Milles samad riigid lepiksid kokku internetis kasutajaid kaitsvates seadustes? Vaevalt et Zuckerbergi artiklil toob kokku Venemaa, Hiina, Iraani ja Euroopa Liidu ning USA et arutada, kelle seadustest võiks tulevikus riigialamate huvide kaitseks juhinduda. Juhtunu valguses tekib kiusatust Zuckerbergi meeleseisundi. Diagnoosimiseks. On ta siis küünik, kes Oskar Vaildi hinnangul teab iga asja hinda, aga mitte millegi väärtust. Või järsku tabaks märki George Karline tähelepanek et küünikud piisavalt kratsides ilmub nähtavale. Pettunud idealist. Kuula varasemaid portaale R2 L2.