Kas te kõik olete Ta läbi käinud selle perioodi, mil ühel ööl saab selgeks, et inimene bioloogiliselt ei ole surematu? Praegu ei mäletagi, millal just niisugune küsimus tekkis. Et inimene ei ela lõpmatuseni. Aga kui vahel selle peale mõelda, siis päris jube tunne tekib. Et enam ei näe päiksevalgust. Sellist nagu kindlalt momente ei mäleta juba üsna ammu, võib-olla peale seda siis sai selgeks, et muud ei tule teha, kui lihtsalt hästi tugevasti tööd. Surematus ta puudutab meid kõiki, aga kes ütleks, mis on surematus. Stuudios aitavad mind tiiv Andres toima kõik 11.-st klassist. Vabas looduses on mulle abiks elutargad, vanad ja uudishimulikud noored inimesed. Seega surematus. Hirm kassoffeutsevoltki pihlakas. Tähendab, pirn nõuab veel tugevama alusega alustama. Pesaks ilus noor pirnipuuga, sead täiesti liiva sees. Pole mingisugust värava taga palunud kõrvaltvaataja ei saa üldse aru, ketse pihlakas, võib-olla pirnipuu arvutab jahvatada, kust te pookimist olete õppinud. Vaata, see on niisugune väärikalt, seda peab ise õppima. Puhkasin katseid metsapuudega üle 500 ja siis mina leiutasin omapärapärase ookeanis, reisib, milliseid kombinatsioon järete pakinit kokku? Kõige paremini lähevad maa, õunapuud, õunapuudega ja haka pärnad on, mis te pärnade külge pruugite, mis saab õunapuud? Pärna küll lõunat ja Pärn on väga magusa mahlaga taimse vaarulat. Voogudes tuleb isegi üks iseäralik õunasort või palju kasvada. Mis te olete kusagilt kuulnud ka varem tarne külge pruugitakse jama fantaasiast. Ma omas vaata sellesse, mõtlen noh, näiteks kui metsa seal maha raiutud lehtpuudel harilikult käte külge võsad. Et kuidas saaks neid võsasid ära kasutada. Üldi kandvateks puudeks paari aasta vanuse raiesmiku võib muuta õunad pojaks. No loomulikult, aga ma pole saali palju kadestatavate, kas missuguses oodad kassodiga puukülvis? Nii nüüd me oleme rääkinud teie hoolealustest noortest puudest aga taolisest mehest enesest mitte ühtegi sõna veel saarleda. Saaremaal ja palju aastaid on 62, kui minul ka kelluashis jätkusi antakse, kindlasti nägema ka seda viljapuud välja kannatava ei proovinud Ruhnu saarel välja arendada. Neli, 21. keskkooli 11. klassi koolipoissi-tüdrukut, mis te arvate sellest mehest, kes elab Ruhnu saarel? Mõtlen seda, et ta on hästi looduslähedane mees ilmselt armastab seda väga ja tema töödes on fantaasiat ja võib arvata, et ta on ise ka väga hea inimene. Kui satun metsa loodusesse, olen sellest päris vaimustada, kahjuks juhtub seda harva. Nii et isegi võib-olla oleks päris tore, kui oleks meil rohkem niisuguseid inimesi, kes püüaksid looduse heaks midagi teha ja teda rikkamaks muuta. Minu arvates see mees on väga julge mees, ta püüab past vasta traditsioonilisele loodusseadustele ja muuta loodust oma käe järgi, väga suur julgus looduse vastu astuda ning oli selle mehe nimi on Aleksander ajaste, muide aga kui tema tööst midagi välja ei tule? No aga siiski, Dima juba katsetused need näitajad siiski, et tema tahab midagi siiski jätta ka teistele ja võib-olla demanit töödi lõppedes võib-olla keegi tema järeltulijatest, siis noh, minu arvates ka iga selline mäss, mis on läbi kukkunud, et selles mõttes on ta kasulik, et ta näitab, et on võimalik midagi muuta inimesel midagi proovida, midagi muud teha. Saate pealkirjaks on surematus. Mis te arvate, kas see mees mahub selle pealkirja alla? Sooned ja pole sedapidi, et tema poolt aretatud uued puuliigid või isegi ainult sealt mõned saadused, et need jäävad siis edasi, tule temast. Minu arvates kaasa võib täitsa selle olema, mõni kuulame edasi. Kilk, Skilks lendavad killud kivi küljest. Kui kaua selline kivi inimese mälestust hoiab alles graniidi näiteks poleerpind, säilib. Õige mitmed sajandid, vanad, mis meil kohapeal siin garaneedid on graniidist tehtud haavasambad, nendel kõik poleerum peal säilinud, aga huvitav, kui vana see kivi ise võib-olla, mis teie käe all kuju muudab? Hoopis uue väärtuse saavutab arvatavasti ikka miljoneid ja miljardeid. Tehke nii kaua, sellepärast et ta on, ütleme, kui lavana see lavamass tardub, eks ole, peale selle ta siis ja astub, deformeerub, eks ole, niisama kivil on need sisepraod väiksed, nüüd tekivad pinged, praod kunagi on tekkinud siis ainult sammal võib siis kivile peale hakata Ta vanad sunnivad, kus on sammal, ütleme seal sammaste peal see kuulubki sinna juurde, kui seda nüüd ära puhasta või nii ära võtta, sealt pead, siis ta silme muutub ja võib-olla kaotab üldse sellest aeg kaotab palju oma ehtsusest. Kas teie oma töö juures arvestate ka seda, et kunagi tulevikus loodus oma osa juurde paneb? No seda jah, tähe sügavuti raiume, siis arvestame ta varjudega, mis ta peale ja see annab, siis ütleme tähele ilu, päike liigub hommikust õhtusse, millal peab olema hauasammas kõige ilusam, kui üleval on 45 kraadi all ikka enam-vähem, siis on kõige parem valguslikele üleval keskpäeval, niisiis muidu külje pealt, ütleme, täheküljed annavad varju, eks ole, aga siis juba need horisontaaljooned allapoole ka annavad. Kas te mõnele tuttavale inimesele loete ka hauasamba raiunud? Olen küll, oma vanaisale on looduslik kivi. Nõvalt otsisin selle kivi, väljas on Haapsalu ligidalt seal suur looduslik kivi ja tõin ta siis linna, nii et sammal oli pealse sama sammal jäi veel selga. Nii Tealasid nagu viisindava platsile. Pikk madal. Otse muru, niiet muruga on ümbritsetud, seepeale on siis lihtsalt kaks tähendab perekonnanime kaks vana talutare ja nende vahel kaev siis nagu kaks peret, eks ole, neid ühendab kaev. Täheraiumise töö võiks olla, on ametiühingute samba, et ametiühingutegelased, ohvrit, Irboska ohvrit ja see on seal Toompea nõlval seal neljakesi raiusime seda üle kuu aja natukene tähed, neid on seal 1000 lingis midagi täht peal, veel mõni sammas on Tallinnas, mis jääb pikalt kaua teid mäletama, metsakalmistul arhitektide sambad, arhitektide liidu liikmed, Kotli, tõlkus, Alfred Karindi, selle helilooja sele sammas, no see on nüüd tähetööga oli, aga siis ütleme nii, käsitsi rajutult on siis Müpnuga oma osa sinna sisse on on Kreutzwaldi sammas siis 1000 905. aasta sammas siis Anvelt, nii et kui Lenini sammast just oli valmis, tehti veel barjääri, siis ma tulin siia õpilaseks, nii et sinna ma ei saanud veel teha. See on muidugi ka üks ilusamaid sambaid muidu tegelikult teostuselt. Missugune peab olema ilus laps, väga ilus laps nagu nuku. Ilusad mustad silmad ja, ja väike suu ja roosad põsed ja mustad juuksed või tumedad. Mulle meeldivad need kõige rohkem, need ei ole eriti tüüpilised. Eestlase tunnusmärgid on hästi toredad, nad on kõige rohkem just vastsündinud. Kui kaua läheb aega, et sündinu muutuks inimese taoliseks? No paar tundi algul taipan nagu äravaevatud sellest raskest teekonnast, aga pärast ta muutub paari-kolme tunni pärast juba hoopis nagu teist nägu juba. Mis te arvate, kas iga inimene peab endale püstitama samba? Ma ikkagi peaks, sellepärast et siis vähemalt saad ise rahulik, ütleme, oled ikka elus midagi saavutanud, eks ole ja nagu ühesõnaga ennast elus koha peale pandud, ütleme sellega. Mis te arvate, kui suure samba inimene Võiks püstitada endale ja teistele ma mõtlesin ta väga suurde püstitada, jääb päris ajalukku. Millest sõltub samba püstitamise võimalus endast, päike sõltuma, midagi, tahtejõud ja energia. Muidugi meie ühiskonnast ikka ikka lisas temast ka öeldult vist. Kuidas nad 11 on valinud ja. Missugused bioloogilised omadused päritakse vanematelt laste vahel samba alla äärde, lööte oma nimetajat ka ei ole kunagi teinud, aga ma olen samba näinud, aga need on rohkem olnud noh kodanlikul ajal oli peremehed, ütleme nii, oma firmamärgi pani sinna lihtsalt alla, selleks et noh, ütleme reklaami mõttes teha. Muidu on hea käia küll, sunnas, igal pool näed ikka oma tööle või on ka mõni Teab iga ei ole palju, aga siiski jah, mõned ma tean, kes on juba päris suured tüdrukud ja poisid ja tunnevad mind ja muidugi emad on neile rääkinud ja nyyd tulevad vastu ja tervitavad ja vatini suured tuttavad mul juba. Aga omal on huvitav, kui töö valmis, siis käid ringi vaatatist nagu valmis sandasike, kui ta valmistab rõõmu töörõõmu, iga põlvkond teeb oma töö ära, ütleme mulgas, lapsed kasvavad. Seal ikka. Kas see mahub ka meie saate pealkirja alla ja kindlasti siiski too inimene siiski jätab tulevastele põlvedele küllaltki palju. Inimeste elu samuti võib-olla jääb ja pidevalt võtta vastu uusi elusid sobib tegelikult selle teemale minu meelest. Minu arvates samba tegija kohta võiks ütelda nii palju. Ta niivõrd ei püstitata sambaid nendele teistele inimestele kui just iseendale see kõik nende sammaste kokku, see on tema elutöö ja inimene ei jäta just mälestussambast igal inimesel, kes temale püstitatakse haua peale, vaid selle samba, sellest sammast, millele Isama tööga püstitab, kes on käinud Leningradis, olen küll, jah. Olete kindlasti käinud Neeva kallal näinud Peeter suure ausammast, mille autoriks on Falcuaneti itaalia skulptor. Mis te arvate, keda on selles skulptuuris rohkem kas itaalia kunstniku või Venemaa keisrit? Minu arvates kunstnikud kõigepealt surematuski kunstnik ise. Ja Peeter Suur oli ainult lihtsalt selleks väliseks tõukaks, mis ajendas Valkkoneetit looma Askratsed? Tegelikult võib-olla lugeda surematuks isegi mõlemaid sest töö on ju küll loodud parkaneti pooltega, ometi ta on tehtud Peeter Esimese auks. Kuid siiski Eskunstniku osa või skulptori osa on seal kindlasti tähtsam, sest tema oli selle töö ja ja teie endale sellega kuulsust. Ometigi enamik inimesi teavad, et see on Peetri mälestussammas. Vaadake väga huvitav moment, et elus üks asi avaldab teise kaudu. Hea küll, aga kuulame nüüd edasi. Hoiate oma elu tuiksoon, mis tähendab ema ei lasta siis lõikate selle läbi? Midagi erilist ei saaks ütelda just selle juures. Kas te selle peale ei ole kunagi mõelnud, et see väike poiss kannab endas kaasas surma? Tavaliselt ei tule selline mõte peale, kunagi tahaks. Ma ei taha surmast rääkida, seda laulupeol olite. Ja no see oli tõesti vapustav. Nii palju lauljaid ja kõik see nii hästi, nii palju häid ämmaemandaid on olnud rahvalt. Kas või need on tõesti väga hea meel, on olla siin üleval selle laulu roopare all kus ausalt öeldes võib-olla isegi natukene hapnega šampoodoaga. Selles on nii tore. Autoreid välja aitäh Ragnar, ühineda sajandi rütmi ja üksmeelehooga. Väike tüdruk. Mis sa arvad, kui palju neid karikakraid meil seal kaugel põllult vastu vaatab praegu? Pall taha. Mitmes laulupeost üldse oma elu jooksul mõtlejate osa võtta. Palju sa veel kavatsed laulupidudele tulla? Mitu korda? Aga sina ikka igale laulu peale. Aga ta tahab rohkem tulla, kas lauljana või kuulajana. Rebecca laulab. Lauljana taheti rohkem tulla, sellepärast et aken läheb rongkäigus välja ja igal pool vennasvabariikides käia ja kuuletamist sugune müha missugune kohim vastaseid laululaval. Ja teevad inimesed. Kas te olete tähele pannud, et siin laulukaare all see on see väike auke, kust päike sisse paistab, sinna pääsukesed väikese pesakese teinud? Mina olen, ma käisin just täna vaatamas, seal. Ma olin üksinda, käisin vaatamas ja nägin, pääsukese pesa. Olid pojad ka sees. Ei, paigi veel ei olnud. Eks nad tulevad ka varsti, aga mis te arvate, miks pääsukesi ja lauluvõlvi alla endale pesa tegi? Talle ei meeldinud see laul. Ja sellepärast käsin, paistab Viinis täitestsenaariumiks Pääsukenegi seejuures on. Tema ise ka meelde pimedalt kalakoolidele. Ikka ikka nii kaua, jälle, kui 100 aastat möödub jälle teisest laulupeost ja kogu aeg ikka edasi areneb kogu aeg edasi, sellist ära ei lõpe, siis ongi. Kui ma nii kaua elangi siin ma vist ise kaasa ei laula, siis. Siis kuulamist ja suure rahva hulgas, nii kaua, kui ma veel elan, muidugi kui ma ära suren, siiskil ära sured. Näiteks 99 aastaseid viima suren kindla pealt ära. Aga mina arvan seda ka, et näiteks võib-olla ma saan kooris kuuseks, et siis ma küll ära ei sure, siis ma jään ikka kuulsusega elama, kui ma nüüd oma kooris kuulsaks saan. Tegelikult tahaksin Küldisid inimesi peavad meeles, et ma elanud olen ka. Kas sa tead mõnda Eesti laulu inimest ka, kes on surematuks jäänud? Nojah, Liidia Koidula, et ma tean küll nüüd, aga teisi ma ei tea, mina ka ei tea. Aga see oleks ka tore, kui inimesed jääksite elama ja laulude viisid jääksid elama ikka autorid, peaksid nad meeles kõik, kes laulavad neid ja selleks kõik tore. Öelge, palun nüüd oma nimed ka, et teie lapselapselapsed kunagi võiksid teid ära tunda. Marju-le Marju, seal, mina olen Tallinnaski, elan pilve tänaval. Mina olen, olen pärit Tallinnast ja elan Karl Marxi puiesteel. Muidu mina olen tegelikult Saaremaal, olen Saaremaal sündinud ja õige kodu on Saaremaal, aga ma tulin Tallinnasse ja olen kaua aega Tallinnas elanud. Kaaplis päris kaablis mere ääres, tegelik kadunud jälle. Ja minu meelest ikka veri läheb vahest kui on ilus ja natukene tuultes merika laulab niimodi kohiseb lauldes, Meri nägu ümiseb lauldes ja see selle eest üles. Cowinja kostab nagu meeli ümiseks. Laula sõnuvaid. Millest meri laulab? Mere laul räägib kaugetest aegadest ja kaugetest laulu pidulistest ja võib-olla kes on tulnud ele mere ja võib-olla suur Tarmo olnud ja asju on ära uppunud ja räägib, laulab nendest ja. Ütle, kas sa kunagi oled mere äärest leidnud teokarp ja tema seest ka kuulnud kaugete aegade häält? Mina olen küll, aga võib-olla häält keele kuulnud. Võib-olla ma ei tunne häält ära, ma veel ei tea, milline häälse kirss sealt tulema. Sadade kilomeetrite kaugusel väikesel mere saarel istutakse hommikust õhtuni kangastelgede taga ja mõeldakse Khani. Koer ei saagi olla, kõik areneb ju kogu aeg. Aga mis on siis lõputu Tase Kihnu riided? See on ju lõputu asi, et kogu aeg areneb ka ikka. Võtame üks kümme-viisteist aastat, täna oli siis ta oli hoopis teine, nüüd on põline egiptlane, võib kohe ära öelda, et see ei ole praegusajal ütleme nööril, kas meri on lõputud? Meri on ka lõputu, küll. Ei, lõpp on küll lõputu, täitsa õige on lõputu, temal ei ole ei otsa ega äärt. Aga sina, maaja, missionaaran, n lõplikku ei ole midagi. Ütlesite seda sellepärast, et kuulsid neid oli siiralt ütlema või on seal oma mõtted ikese lõputu. On kõik. Te alustasite, siis te teete. Lõpetas selle ära, teine töö on jälle kaelas. Te kuulsite saadet surematus. Me jätkame veel natuke stuudiost, siin on 1969. aasta abitoorium Tiiud Andres ja Toivo. Mida teie arvate kuuldud helipiltidest tervikuna, selle saate kohta, vot siis. Võib-olla natuke oleks võinud olla laiahaardelisem mingil määral, mitte ainult laulupidu, ütleme, kaasaegsed kultuur oleks võinud olla ja siis midagi, mis surematuks ja, või midagi taolist. Selle probleemi me tõstame veel. Ja kui väga laiahaardelised sääraseid ei oleks, neid lõkkeid ja nurk hästi palju, et kõik ikkagi ei mahutaks siia selle saate raamidesse. Missugused teosed tänapäeva eesti kultuurist võiksid jääda näiteks surematuks? Meie noored heliloojad on siiski küllalt loonud selliseid teoseid mis on tuntuks saanud nii, mitte ainult meie vabariigis. Tunnustatumatest võiks öelda start ja räätsa, meeldivad nad teile ja mulle meeldivad. Nimelt tahtsin siia juurde veel meie kujutavat kunsti, eriti just metallehistööd. Mis nüüd kasvõi näiteks need teoseks Jaapanisse läksid. Muusikat juba mainiti meie lauljad kasvõi näiteks Hendrik Krumm või teised. Teabest surematuks seemned püüavad vaatamata kõigele traditsioonidele leida midagi uut. Ja otsivad pidevalt, alati on edasiviiv vist ainult see uusi otse on siis suremat. Tegelikult, ega tingimata alati ei peagi just midagi uut otsima võib ju võtta ka üle vanu traditsioone ja just eriti mulle meeldib see, et meil püütakse jätkata seda, mida tegid meie esivanemad. Meile püütakse lähemale tuua nende kunsti ja seda tänu rahvameistrite koondisele. Tiiud, Andres ja Toivo, kas surematus ise võib-olla surelik surematus, kui ta juba kord suremas on, siis ega tema lõppu vist enam ei ole. Mis siis on lõppude lõpuks surematu, võib-olla kahte liiki surematus? Üks on see, mis saab inimese tööga. Üks on siis see, mis saab inimese eluga. Surematutaks jäävad näiteks kosmonaudid, astronaudid, kes käisid kuul ja ka teised kosmonaudid, kes viivad läbi kõikvõimalikke tehnilisi eksperimente. Siis võiks nimetada selliseid inimesi, kes oma on jäänud oma ideedele kindlaks, pole läinud kompromissile, et säilitada bioloogilist, mina nagu näiteks seal, kus ma paljud nii ajaloolised isikud kes on maailmarevolutsioonis nii küllaltki tähtsat osa etendanud No meie riigis kindlasti jääb püsima Lenini nimi. Ma arvan, et inimkonna ühtsuse rahu idee ja ta peaks jääma surematuks.