Tere õhtust, kell on kuus ja rahvusringhäälingu uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva, kolmanda aprilli. Mina olen toimetaja. Mart Linnart. Üheksa uue riigikogu liiget loobusid oma mandaadist. Mitmete Eesti poliitikute arvates nõuab president Kersti Kaljulaidi sõita Moskvasse töövisiidile ja võimalik kohtumine Vene kolleegi Vladimir Putiniga lisaselgitusi presidendile. Ütlemine ei saa toimuda välisministriga välisministeeriumi poolt, aga meie välispoliitika on väga tihedalt omavahel koordineeritud, nii et midagi üllatavat meie jaoks presidendi otsuses Moskvat külastada ei olnud. Baltimaade suurima sõltumatu naftatoodete terminali operaator Vopak. Vabaki omanikud müüsid firma Abu Dhabi ettevõttele Libatton. Tegemist on väga hea terminaliga, see on, ma arvan, et mitte ainult Eesti, eksju, kõigi aegade edukama ette võtta. Euroopa komisjon käivitas õigusliku menetluse Poola suhtes seal läbi viidud kohtureformi tõttu. Lääne-Virumaale Palmse mõisas avati fonder palenite raamatukodu kus leidub teoseid seitsmeteistkümnendast sajandist kuni 20. sajandi alguseni. Homme päeval on päiksepaisteline ilm, puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni üheksa meetrit. Tundis sooja on kaheksa kuni 12, rannikul kohati viis kraadi. Üheksa vastvalitud riigikogu liiget loobus oma mandaadist. Vabariigi valimiskomisjon määras nende asendusliikmed ning valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik rääkis ERR-i, kes need on? Vabariigi valimiskomisjon sai tänaseks koosolekuks üheksa loobumisavaldust. Ja kas täpsustame, kes need olid? Loobumisavalduse esitasid Urmas Klaas, Vladimir Arhipov, Urmas Paet, Mihhail Kõlvart, Yana Toom, Vadim Belobrovtsev, Lauri Laats, Vladimir Svet ja Tõnis Lukas. Kas teil on ka käepärast need nimed, kes asendusliikmetena kinnitati? Komisjon kinnitas seoses mandaadist loobumisega ka asendusliikmed ja liikmeteks on hele Everaus Kaido Höövelson, Erkki Keldo, Erki Savisaar, mikri Dmitrijev, Viktor Vassiljev, Igor Kraftšenko, Tõnis Mölder ja Mihhail Lotman. Ja nende nõusolek on kõigil olemas. Kõiki nõusolek on olemas. Ja sellega nüüd protseduurid läbi ja ootab homne ametivanne. Ja homme riigikogu koguneb kell 11 ja seal annavad uued riigikogu liikmed ametivande. Mitmete Eesti poliitikute arvates nõuab president Kersti Kaljulaidi sõita Moskvasse töövisiidile seoses meie renoveeritud saatkonnahoone avamisega lisaselgitusi. Samuti kohtumine president Putiniga. Ehkki välispoliitika on riigiülene ja teiste valdkondadega läbi põimunud, seisab Eesti välispoliitiliste huvide elluviimise eest ikkagi välisministeerium. Mall Mälberg rääkis sel teemal välisminister Sven Mikseriga. Suhted Moskvaga on oluline osa meie välispoliitikast. Sven Mikser, kuidas teie kommenteerite president Kaljulaiu otsust Moskvasse sõita, kas selliste otsuste juures ei peaks olema ka välisministeerium? No loomulikult president on küll iseseisev, välispoliitilise suhtlemise subjekt, aga sooritab kõiki oma välispoliitilisi tegevusi kooskõlastatult välisministeeriumiga. Eesti saatkonna avamine, taasavamine kahtlemata võimaldab kõrgetasemelist poliitilist visiiti, need mõistagi presidendi lähetamine ei saa toimuda välisministriga välisministeeriumi poolt, aga meie välispoliitika on väga tihedalt omavahel koordineeritud, nii et midagi üllatavat meie jaoks presidendi otsuses Moskvat külastada ei olnud. Äsja tuli Moskvast teade, et kreml valmistub president Putini ja Eesti presidendi kohtumiseks, mis võiksid need teema tulla, mis kõne alla tulevad? No kindlasti on oluline käia üle kahepoolse suhtluse võtmeteemad, et kuigi meil ei ole kõrgeid poliitilisi kohtumisi vene poole esindajatega pika aja jooksul toimunut, on poliitiliste konsultatsioonide raames siiski kahepoolset agendat regulaarselt arutatud ja loomulikult on oluline ka peatuda laiema rahvusvahelise elu küsimustel, sealhulgas Venemaa agressioonile Ukraina vastu, Venemaa laiemal tegevusel, mis ei ole kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetega. Kindlasti Eesti jätmine lähtub täna ja Muuhulgas näeb, et ega Venemaa-vastaseid piiravad meetmed nii kaua, kuni Venemaa ei ole heastada seda kurja, mida on Ukraina-vastase agressiooni käigus korda saadetud. Kas piirilepe on väga valus küsimus ka Eesti riigikogus on ta edasi liikunud vene riigiduuma ei ole seda isegi päevakorda võtnud. Tõsi, ta on, et Venemaa ei ole tegelikult ratifitseerimisprotsessi Omalt poolt käivitanud pärast seda, kui piirilepe said välisministrite allkirjad on Eesti Parlamendi kaks koosseisu tõepoolest võtnud need vastavad eelnõud menetlusse, on neid ka mõlemal korral ühel lugemisel arutanud, misjärel nad parlamendi tööaja lõppemisel menetlusest välja langenud uus moodustatav valitsus kindlasti peab siis otsustama, kas soovitakse seda eelnõu taas riigikogule menetlemiseks esitada. Nii et võib öelda, et tänasel päeval on ka eestipoolne ratifitseerimisprotsess ju tegelikult. Nullseisus väga kindlalt võttis täna presidendi visiidi vastu sõna EKRE üks juhtpoliitikuid ja peamine pretendent riigikogu esimehe kohale Henn Põlluaas. Kindlasti ei ole see õige samm, minu meelest ei ole see meie presidendile väärikas tegu minna lunima audientsi suure vene presidendi ees eriti tänases geopoliitilises olukorras, kus Venemaa on hüljanud rahvusvahelise õiguse ja kokkulepet, on selgelt agressorriik ja ta ei näita üles vähimatki sellest heanaaberlik, kust ega, ega ka soovi meiega kuidagi suhteid parandada. Ja, ja ma arvan, et sellega president alandab nii ennast kui ka Eesti riiki ei peaks minema. Eesti saab juurde uue panga Liisi kaubamärki kasutava aktsiaselts koduliising sai finantsinspektsioonilt krediidiasutuse tegevusloa ning võtab kasutusele uue ärinime Holm Bank. Finantsinspektsioon andis täna koduliisingule üle Euroopa keskpanga väljastatud krediidiasutuse tegevusloa. Äriühingu uueks nimeks krediidiasutusena saab Holm Bank. Kolm pangas omavad olulist osalust Liisi valdus OÜ ja Aarne Veske. Holm Banki juht Indrek Julge rääkis, et pank jätkab kõigi Liisi kaubamärgi all tegutsevate toodete pakkumist. Need on eeskätt järelmaks väikelaen ja krediitkaart. Uute toodetena tuuakse turule hoiused ja lisaks veel mitmeid lahendusi väikeettevõtetele. Krediidiasutuse tegevusluba annab õiguse kaasata hoiuseid ja muid tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid. Hoiustada rakendub Eesti hoiuste tagamise skeem. Baltimaade suurima sõltumatu naftatoodete terminalioperaatori Vopak EOS omanikud müüsid kõik aktsiad Abu Dhabi ettevõttele liivaton. Logistikaettevõtte uus nimi ongi Walton OS. Tehingu hinda pooled ei avalikusta tehingule, eelnevalt oli Royal Vopak 2018. aasta augustis teatanud. Ettevõte kaalub mõnede terminalide müüki. Liivatoni juhatuse esimees Gert tiivas andis intervjuu Aktuaalse kaamera reporterile Urmas Paetile. Tegemist on väga hea terminaliga, see on, ma arvan, et mitte ainult Eesti, eksju, kõigi aegade üks sellukama ette võtta, aga ma arvan, et kui me vaatame sa kütuste terminalid äri globaalselt, et Vopak EOS on olnud oma valdkonna selge lipukandja igas mõttes liider ja noh, meie jaoks oli see hea võimalus, pigem et tänane turuolukord on just selline, nagu see on. Võimalus on siin kasvada. Ma usun küll jah, mis laadi tooted nute edastasid, Libotonist hakkavad läbivoolu? Ma arvan, et ikka kõik sama laadi tooted, et ega me mingit jalgratast nagu siin leiutama ei hakka, eks ju. Et noh, eks meie eesmärk on lihtsalt ta jälle pereettevõttena, saame võtta natuke pikema, vaata ja saame vaadata Ta kuidas see ettevõte areneb ja nagu sai mainitud, et kindlasti meie huvi on nii vaadata, kas me saame juurde osta ja tingimata mitte Eestis asuvaid terminale, aga üldse piirkonnas asuvaid teisi terminale. Ja samal ajal loomulikult on meil huvi, et see ettevõte oleks tas kasumlik, edukas pigem oleks nagu esimese sammuga tegemist, tahaks loota, kuskilt peab peale hakkama. Kas võib eeldada, et siis vedelkütused hakkavad sealt Araabia poolsaarelt siia nagu tulema või mistõttu see on täna ikka väga pika vinnaga spekulatsioon, et noh, tõsi on, et Abu Dhabi näol on tegemist maailma ühe suurima naftatootjaga ja kes me teame, mis nagu 10 aasta pärast juhtub, eks ju. Aga noh, ma arvan, et ärme nagu sündmustest ette ette rutta, et noh, täna on, meil on seal Abu Dhabis märganud võtab ikka kõigepealt tuleb tükk aega selgitada, et kus see Eesti üldse asub. Et noh, täna on siin ikka pikk tee veel minna. Levotonoomi peredud. Kui suur see ettevõte on nüüd laua tagapõhimõtteliselt ju alles loodi, ma saan aru, jah, liivatan on täiesti uus ettevõte sai alguse eelmise aasta septembris, hakkasime vaatama ja mis, mis võimalused on sellel turul, et see, see tort tundus meile huvitav ja siis täpselt samal ajal umbes oligi see Lopace teade, et mõned varada müügis ja noh, siis hakkasime nendega rääkima ja noh, niimoodi ta läks, et esimene Olulisematest välisteemadest teeb ülevaate Janek Salme. Valge maja majandusnõunik Larry Karlova ütles ajakirjanikele, et USA ja Hiina kaubanduskõnelused edenevad mõlemad pooled loodavad sel nädalal kokkuleppe sõlmimisele lähemale jõuda. Läbirääkijad alustasid täna Washingtonis uut kõnelust. Kallo sõnul on Hiina kõneluste tulemusel esimest korda tunnistanud probleemidena intellektuaalomandi kaitset ja sunnitud tehnoloogiasiiret. Tartlased, USA kriitika Hiina telekommunikatsiooniseadmete tootja Huawei aadressil pole kõneluste üldiselt jutuks tulnud. Euroopa komisjon käivitas õigusliku menetluse Poola suhtes seal läbi viidud kohtureformi tõttu. Euroopa Komisjoni teatel saadeti Poolale ametlik kiri menetluse alustamise kohta, sellele oodatakse vastast kahe kuu jooksul. Euroopa Komisjoni asepresident Franz Timmermann ütles, et 2000 seitsmeteistkümnendal aastal kohtunikele kehtestatud distsiplinaarmeetmed näivad olevat viis, kuidas allutada neid täitevvõimusüsteem selle poliitilisele kontrollile. Tema sõnul on neil reeglitel selgelt kohtunike sõltumatust piirav mõju. Türgi valimiste korraldajad hakkasid taas üle lugema Istanbulis kohalikel valimistel kolmes ringkonnas antud hääli. Samuti loetakse üle Istanbuli 15. ringkonnas antud hääled, mis olid tunnistatud kehtetuks. President resed Pärdani õigluse ja arengu partei vaidlustas varem tulemused, mis andsid võidu opositsioonile. Õigluse ja arengu partei võitis pühapäeval toimunud valimised paljudes kohtades. Ratas praegustel andmetel opositsioonis olevale vabariiklikule rahvaparteile pealinnas Ankaras ja suurimas linnas Istanbulis. Austria politsei soovib kehtestada viie protsendise maksu internetihiidude nagu Google ja Facebook reklaamitulule. Valitsus loodab, et uus maks, mille peab heaks kiitma parlament, toob järgmisest aastast riigikassasse 200 miljonit eurot. Sihikule võetakse enam kui 750 miljoni eurose ülemaailmse aastakäibega firmad, mis teenivad vähemalt 25 miljonit eurot oma tulust Austrias. Albaania opositsiooniparteid nõudsid meeleavaldusel taas valitsuse tagasiastumist ja ennetähtaegseid valimisi. Demokraatliku partei juhitud opositsioon süüdistab peaminister Edi Rama sotsialistliku partei valitsust korruptsioonis ja sidemetes organiseeritud kuritegevusega. Valitsus on kõik süüdistused tagasi lükanud. Suurbritannia peaminister Theresa May kohtub täna opositsiooniliidrid Jeremy Corbyni ka ETV leida võimalus Brexiti lepe parlamendis heaks kiita. Opositsiooniline Tööpartei on soovinud pehmemat lahkumist Euroopa Liidust ja jäämist näiteks tolliliitu. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles täna Euroopa Parlamendis kõneldes ette täiendavat lühiajalist pikendust. Euroopa liit pärast kaheteistkümnendat aprilli. Brittidel enam ei anna ja leppeta Brexit on muutumas üha tõenäolisemaks. Meil on nüüd telefonil meie Brüsseli korrespondent Epp ehand. Terep, milline Brexiti stsenaarium praegu Brüsselist vaadates kõige tõenäolisem tundub, kas, kas ikka see leppeta lahkumine? Tere õhtust, mina ei julgeks ühelegi stsenaariumile oma panuseid panna jätkuvalt, aga praegu Suurbritannia peaminister Theresa May on astunud järgmise sammu ja püüab leida Opositsioonilise Tööpartei toetust ja, ja see tõepoolest võib viia sellise pehmema lahkumiseni Euroopa Liidust seda Tööpartei soovinud näiteks tolliliitu jäämise näol. Samasse võib muidugi lõhestada peaministri Theresa May kodu era mõnda konservatiivide erakonda veel rohkem praegu juba lõhki. Kogu see protsess peab aga üsna kiiresti mingisuguse selguse andma või tooma, sellepärast et Euroopa Liidu riigijuhid kogunevad juba järgmisel kolmapäeval. Theresa May'l peab selleks ajaks olema välja pakkuda vettpidav plaan. Vastasel korral tõesti jõuab kätte siis juba järgmisel reedel järjekordne leppeta Brexiti kuupäev, tähtpäev 12. aprill ja nagu Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker siin Euroopa Parlamendis just paar tundi tagasihüppes, siis mingeid täiendavaid lühiajalisi ajapikendusi enam ei anta. Kuna see seaks juba ohtu, siis Euroopa Parlamendi valimiste toimumise sel juhul jääb üle siis täiesti leppeta lahkumine või siis juba pikema ajapikendus laadis üks aasta ja sel juhul peab ka olema üsna selge plaan Theresa meil, mis siis edasi, kas valimisel referendum, mingisugune muud sorti leppe, nii et täna võib veel öelda, et kõik variandid on endiselt võimalikud, aga mingi otsus ilmselt lähiajal siiski hakkab kuskile suunas kalduma. Aga meie tuleme Eesti teemade juurde tagasi. Sihtasutuse Virumaa muuseumid ja Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu koostöös avati täna Lääne-Virumaal Palmse mõisas Von der palenite raamatukogu kus leidub teoseid seitsmeteistkümnendast sajandist kuni 20. sajandi alguseni. Teadaolevalt on tegemist Eesti ainsa mõisa raamatukoguga, mis on oma kodumõisa tagasi toodud. Virumaalt jätkab Rene Kundla. Raamatukogus on 2708 teost, millest enamik asub viies puukapis. Klaasuste taga on ka neid raamatuid, mis jäävad varju, kuid mis leiavad ikkagi oma koha peatselt trükist tulevas muuseumi kataloogis räägib sihtasutuse Virumaa muuseumid, vanemteadur Uno Trumm. Panime aukohale Göte ja Schilleri ja samal ajal need pehmeköitelise ära loetud noh, nii-öelda need raamatud, mida kõik lugeda tahtsid, need on ikkagi ära peidetud ja uste taha, sellepärast et nende väljanägemine Putin nagu väga eksponeerimist ei kannata. Aga loomulikult saab neid kappe lahti teha ja näidata neile, kes väga tahavad, mis raamatud olid kõige populaarsemad. No ikka need seiklusjutud. Et imaam täiesti kapsaks loetud näiteks, miks ta kohe meelde jäi. Aga seal on ka noorte ja lastekirjandust ja muud sellist. Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu vanaraamatuspetsialisti Heli vahingu sõnul ei peljanud nad raamatuid hoidla pimedusest Palmse mõisale laenata. Seda enam, et tegu on varu kogust pärit museaalide, ka. Viimasel ajal siiski on võitnud mõtteviis, et kas on mõtet hoida raamatuid mitte kellelegi kättesaadavana anonüümselt kuskil keldris küll ideaalsetes tingimustes või pisut pisut kõikuvamates tingimustes, nii nagu nad ka muuseas kunagi vanasti ju mõisates seisid siiski hulkadele rõõmu valmistavatena siin lossis, nendes kaunites, kappides. Raamatutest võib leida ka lugejate täiendusi. Lapsed täiendasid raamatuid, eriti õpperaamatuid, eriti ei sallinud nad ladina keelt. Mulle tundub sellepärast, et noh, raamatute sisekaaned on sageli täis autogramme. Nad on harjutanud oma allkirja. Et võib-olla kõige tuntum nendest allkirja Panajatest on olnud Palmse mõisast pärit Peter Ludwig von der poolel, kes on läinud ajalukku sellega, et ta kukutas keiser Paul esimese võimult ja aitas võimule Aleksander esimese. Aga sel ajal, kui ta siin raamatuid sodis, oli ta küll selline nelja, viie kuueteistaastane noormees, alles. Aga need nii-öelda sodimised on ju tänaseks päevaks meile olulise kultuuriloolise väärtusega, nii et tore, et nad on sinna neid nägusid teinud, kommentaare kirjutanud, ladinakeelseid tsententsid, skribeerinud ja nii edasi ja nii edasi. Fonderbaalenite raamatut anti Palmsele hoiule viieks aastaks, võimalusega tulevikus lepinguaega pikendada. Keskkonnaministeerium valmistab ette elektriautode ostutoetuse plaani, mis tooks Eesti liiklusse juurde umbes 200 elektriautot. Praegustel andmetel on toetus mõeldud eeskätt ettevõtetele. Keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu antav toetus loodetakse kättesaadavaks teha kolmandas kvartalis. Jätkab Janek Salme. Keskkonnaministeeriumi energeetika nõunik Mart Raamat ütles, et toetusmeetme ettevalmistamine on praegu lõppjärgus. Kuigi vahepealne tööversioon nägi ette toetust antakse üksnes ettevõtetele, pole raamatu sõnul selles veel lõplikult kokku läbitud. Me näeme täna, et ostutoetuse peamised kasusaajad võiksid olla just suure läbisõiduga kasutajat. Ettevõtted on selline peamine fookus, et kas ta on ainult ettevõtetele puhtalt nii-öelda juriidilises mõttes või ta on avatud ka eraisikutele. On üks asi, mille me peame omavahel veel siin, nii ametnike tasandil kui ka siis ministeeriumite vahel kokkuleppima. Toetuse saamise tingimustesse tuleb raamatu sõnul kindlasti nõutav läbisõidukohustus Eestis. Samas ei soovita toetuse saajaid tema sõnul koormata liigse bürokraatiaga. Ühe varasema tööversiooni järgi oli nõutava läbi sõiduna kirjas 100000 kilomeetrit Eestis maksimaalselt nelja-aastase perioodi jooksul. Raamatu sõnul pole täpsemalt paigas veel ka ostutoetuse suurus ühe sõiduki kohta, aga see jääb ilmselt vahemikku 4000 kuni 6000 eurot. Toetuseks oleme tegelikult planeerinud kokku emissioonikaubanduse tuludest 1,2, kaks miljonit eurot siis 2019. aasta jooksul vaadates meie kliimaeesmärke ja välisõhueesmärke ega üldse keskkonnaeesmärke, siis kindlasti elektritranspordil on seal kindlasti suur roll mängida selleks et me need saavutaks. Meie huvides oleks see, et võimalikult palju inimesi sõidaksid siis CO2-neutraalsete masinatega. Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Arno Sillat arvas, et uus toetusmeede võiks huvi pakkuda näiteks omani vale sillad märkis, et elektriautode hind on küll viimase paari-kolme aastaga allapoole tulnud, kui ta laias laastus ikkagi poolteist korda kõrgem kui sisepõlemismootoriga autodel. Hinnavahe on ikkagi täiesti tuntav veel, mida kallim auto, seda väiksem on hinnavahe elektri- ja sisepõlemismootoriga auto vahel. Ja teiseks ikkagi võimekus, eriti talvel on ikkagi suhteliselt väike, täna turg on ikkagi natukene suus äraootavas seisuga 21. aastal peaks tulema palju peaks tulema elektriautosid nii-öelda tavaauto välimusega, rohkem et oleks rohkem valida. Mullu müüdi Eestis 84 uut elektriautot, mis moodustas uute autode müügist 0,3 protsenti. Samas kasvas müük ülemöödunud aastaga võrreldes 70 protsenti. Ilmast räägib meile sünoptik Ülle Jõemaa. Eesti on ja jääb ka homme Venemaal paikneva kõrgrõhuala lääneserva, kui silm on kuiv ja taevakaare enamasti selge. Pinget Läänemere piirkonnas hoiab aga Briti saartel pöörlev madalrõhkkond, mistõttu on ilm meie rannikuvetes tuuline. Nii saabuval ööl kui homme päeval on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub kagu ja lõunatuul kolm kuni üheksa, saartel puhanguti 13 meetrit sekundis. Öine miinimum. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks, läänerannikul kuni pluss neli kraadi. Homme päeval tõuseb õhutemperatuur kaheksa kuni 12 kraadini. Üksnes tuulele avatud rannikul on sooja viie kraadi ümber. Reedel ja laupäeval püsib sajuta ilm ja tuul pisut nõrgem. Tänase spordipäeva võtab kokku Johannes vedru. Portaal Delfi kirjutab, et rahvusvahelisel uurimisgrupil on tõendeid, mis näitavad suusatreener Mati Alaveri seotust Seefeldis toimunud MM-il avalikkuse ette tulnud dopingujuhtumiga. Delfi tugineb hästi informeeritud allikale. Uurimisasutuste käsutuses olevad materjalid kinnitavad Delfi andmetel Alaveri seotust teiste dopingujuhtumi asjaosalistega. Lisaks olevat just Alaver dopinguäri üheks juhtfiguuriks peetav isik, keda Saksa meedias on kutsutud kindraliks. Ajaleht Süddeutsche Zeitung kirjutas mõni nädal tagasi, et isik, hüüdnimega kindral, aitas väidetavalt kokku leppida saksa arstide ja suusataja Aleksei Poltoranini dopingukohtumisi kasutades selleks Soome SIM-kaarti. Kaia Kanepi kohtub Eesti aja järgi täna õhtul USA-s Charlestonis toimuval WTA turniiril tugeva belglanna Elise Mertentsiga. Tegemist on teise ringi kohtumisega, mille võitja jõuab turniiril 16 parema hulka. Kanepil seisab ees raske ülesanne, sest kui eestlane hoiab jooksvas maailma edetabelis 80 teist kohta ja siis temast 10 aastat noorem Mertens asetseb seitsmeteistkümnendal real. Varasemalt need kaks tennisisti omavahel mänginud pole. Eestlaste jaoks väga kaalukas võrkpallilahing toimub täna võrkpalli meistrite liigas. Nimelt võõrustab Eesti koondise diagonaalründaja Renee Teppani kodumeeskond Belhatoviskra poolfinaalseeria esimeses mängus Itaalia klubi Tseevitanoovakuid siine lube. Pall pannakse mängu kell 19. Null null. Kordusmäng on kavas 10. aprillil ja toimub Itaalias. Teise finalisti selgitavad Meistrite Liigas Perugia ja Kaasani Zeniit. Täna esitleti Tallinnas Solarise keskuses raamatut Eesti spordi 100 aastat. Teose autoriks on teenekas spordistatistik Märt Ibrus. Tema varasemad raamatud on rääkinud peamiselt korvpallist. Teos Eesti spordi 100 aastat kuulub EV100 raamatusarja ning vaatleb Eesti spordi arengulugu viimase sajandi jooksul. Kolmanda aprilli Päevakaja on sellega ühel pool aitäh kuulamast ja kena õhtut.