Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku nelja päeva. Neljanda aprilli teemad stuudios on Evelyn Villers. Riigikogul oli esimene tööpäevalt, esimeheks valiti Henn Põlluaasaseesimeesteks Helir-Valdor Seeder ja Siim Kallas. Rahandusministeerium tõstis majanduskasvu prognoosi 3,1 protsendini. Järgmise aasta kasvuks ootab ministeerium 2,7 protsenti. Olulisi muudatusi käesoleva aasta eelarves teha vaja ei ole, küll aga tuleb seda teha eelkõige aastatel 20 kuni 22 ja päris suures mahus rahavood on negatiivselt, kuskilt tuleb leida kate sellele rahavoole. Euroopa parlament kiitis heaks palju kirgi kütnud liikuvuspaketi, mis võib halvendada vaesemate Euroopa ääremaade nagu Eesti autoveoettevõtete konkurentsivõimet. Värske uuringu järgi vajab kultuuri ja spordi rahastamine ühtset infosüsteemi, mis Kultuurkapitali juhi Kertu Saksa sõnul aitaks kaasa kultuurirahastusele. Ilmselt võtad. Kõikide nende andmete koondamine ka samamoodi kultuuri ja spordi vallas 10 aastat, et see ongi väga mahukas töö. Aga alustada tuleks. Teatriliidu etenduskunstide ühisauhinna saanud Juhan Ulfsak, Eero Epner ja Mart Kangro otsustasid annetada preemiaraha Feministeeriumile. Eeskätt tuleks seda vaadata kui žesti millegi poolt millegi poolt, milles mina kunstnikuna usun ja inimesena usun. Eesti tennisist Kaia Kanepi läheb täna Charlestonis peetava WTA turniiri kolmandas ringis vastamisi Austraalia lahtiste poolfinalisti ameeriklanna Daniel Collins'iga. Ilm on öösel ja homme päeval kuiv ning vähese või vahelduva pilvisusega. Öösel on õhutemperatuur null kuni miinus neli, homme päeval 10 kuni 14 kraadi. Uus riigikogu alustas tööd Uku Toom teeb esimeses päevast ülevaate. Põhisündmus oli kaks presidendi kõne ja juhatuse valimine. President Kersti Kaljulaid kutsus oma kõnes üles olema konservatiivne ja mitte lammutama. Ta kutsus ka üles austama põhiseaduslikke väärtusi, kuid mitte kuritarvitama sõnavabadust ning tunnistas, et Eestis on väärtuste kriis, kuid mitte demokraatia. Kriis. See, mis meie Eesti riigis täna toimub on toimiv demokraatlik protsess. Demokraatiaga Eestis ei ole midagi valesti. Oli valija vastutus panna kokku uus riigikogu. Valija on seda teinud. Valimised toimusid, võitja on selgunud, erakonnad on vabad arutlema võimaliku valitsus koostööle ja riigikogu iga liige on vaba hindama. Peaministrikandidaate presidendina ei ole minul õigust hinnata, milline võiks olla riigikogu liikmete toetus ühele või teisele peaministrikandidaadile. Ainuke tee seda välja selgitada, kellel on Riigikogus toetus, viib läbi selle saali. On loomulik, et toetuse otsimisega siin saalis. Riigikogu juhataja kandidaatideks esitati Henn Põlluaas EKREst ning Sven Mikser Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast. Küsimus oli, kas lisaks Raimond Kaljulaidile jätab ka mõni teine praeguste valitsuskõneluste vastane põlluaasale oma hääle andmata jätnud valimiskomisjoni esimees Meelis Eerik. Riigikogu esimehe kandidaatidele antud häälte arv Henn Põlluaas 55, Sven Mikser 45. Vabariigi valimiskomisjon otsustab tunnistada Henn Põlluaas valituks riigikogu esimeheks. Nagu märkasite oli hääli kokku 100, Isamaa liige Mihhail Lotman oli täna puudujate hulgas aga järgnes aseesimeeste valimine kandidaadid Helir-Valdor Seeder Isamaast ja Siim Kallas Reformierakonnast ning värske esimees Henn Põlluaas sai teatada. Riigikogu aseesimeeste kandidaatidele antud häälte harva Heli Valdor Seeder 55 häält, Siim Kallas 44 häält. Istung lõppes peaminister Jüri Ratase teada anda ka valitsuse tagasiastumisest, kuid muidugi jätkab praegune valitsus uue valitsuse ametisse astumiseni. Uus juhatus andis aga pressikonverentsi. Henn Põlluaas tunnistas, et õhkkond on poliitiliselt laetud, kuid lisas. Ma olen kindel, et rahvasaadikud suudavad kattulistes vaidlustes oma ametikaaslastest lugu pidada ja teha oma tööd hästi vastavalt täna antud vandele. Soovin isiklikult kui Isamaa fraktsiooni kaudu selles koosseisus suurendada parlamendi autoriteeti, otsustusõigust laiendada neid raame, mis Eestis kujunenud on, sellepärast et minu arvates üks probleem, mis Eesti ühiskonnas ja poliitikas on toimunud on ikkagi see, et läbi mitme erineva riigikogu koosseisud, täitevvõim, roll ja tähendus ja tähtsus on kasvanud ja Parlamendi roll on järjest vähenenud. Ning Siim Kallas Omalt poolt. Olen samamoodi veendunud, et ühiskonna ja demokraatliku riigi juhtimisel on ju see juhtimine väga komplitseeritud. Ja viimastel aegadel on tõepoolest olnud kogu aeg nii, et see parlamendi maine on nagu kuidagi rünnaku all. Juhatus kinnitas, et annab meeskonnana oma parima. Rahandusministeerium tutvustas kevadist majandusprognoosi, mille alusel pannakse kokku järgmise aasta eelarve esialgsed numbrid. Indrek Kiisler võtab teema kokku. Ministeeriumi prognoos on optimistlikum kui varasemad signaalid eeldasid. Nimelt arvab rahandusministeeriumi, et Eesti majanduskasv tuleb sellel aastal veidi kiirem. Kui varasemas prognoosis ennustati. Kasvab nii reaalpalk kui ka pidurdub hinnatõus. Eesti majandus ujub natuke vastuvoolu võrreldes teiste riikidega, ütles ministeeriumi analüütik Madis Abel. Ja tegelikult siin Eesti majanduses praegu väga selgeid märke kiireks kasvu alustatakse, ei ole tarbijahinna indeks madalam 0,7 protsendipunkti, ehk siis inflatsioon langeb ka 30-l, aga ühele hõive kasvu suuri muutusi ei ole. Mõnevõrra madalam tööturg on positiivselt üllatunud palga reaalkasv siis tulenevalt sellest madalamast inflatsioonist on varasema prognoosi kaheksa protsentipunkti kõrgem, ehk siis 4,2 võrreldes eelmise aasta nelja protsendiga. Kuigi Eesti majandusel läheb oodatust veidi paremini, siis riigieelarvega on lood keerulised, tunnistas ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu. Selle taga on möödunud aastate suured eelarvepuudujäägid, mida on vaja hakata seaduse järgi lähiaastatel lappima. Juhul kui seda ei tehta, peab riik aastal 2020 juba kõvasti laenu võtma. 2019. aasta eelarvepuudujääk võrreldes eelmise aastaga paranenud olulisi muudatusi käesoleva aasta eelarves praeguse prognoosi kohaselt teha vaja ei ole. Küll aga tuleb seda teha lähiaastatel eelkõige aastatel 20 kuni 22 ja päris suures mahus rahavood on negatiivsed, kuskilt tuleb leida kate sellele rahavoole ja tekib see siis reservide kasutuselevõtust. Reservide tase ülevalpool null, siin on ajas vähenev, aga kuna raha, kui miinus on suurem reserve ei saa lasta nulli reservi tuleb mingi miinimumpiir, millest allapoole ei tohiks reserve lasta, tekivad likviidsusriskid. Siis alates sellest hetkest, kui see miinimumtase on saavutatud, tuleb seda puudujääki katta võlakoormuse kasvuga siingi näha. Aastal 2022 saabub see hetk, kus me oleme reservidega miinimumtasemes. Peaminister Jüri Ratas ütles meile hommikul antud intervjuus, et ta on valmis eelarvekärbetega kohe alustama. Kui on vaja, siis mina olen valmis ka rüüd kevadperioodil tegema. Negatiivset eelarvet aga võib juhtuda nii. Neid muudatusi võib saada teha ka sügisel. Kui nii või teisiti on selle aasta eelarve muudatus riigikogus. See tähendab seda ka, et uues koalitsioonilepingus on paljud lubadused, mida lubati, on siiski nii-öelda kärbitud kujul, sellepärast et raha lihtsalt ei ole. Seda ma ütlen küll, et nendest konsultatsioonidest on kõik kolm erakonda võtnud väga tõsiselt ka eelarve võimalusi ja üks on selge, et kui ei ole eelarve võimalusi järgnevaks või üle järgnevaks aastaks, siis me ei ole ka neid välja lubanud. Kultuurkapitali tellitud ja Praxise koostatud kultuuritoetuste mõju uuringu vaheraport näitas kultuuri ja spordi rahastamine vajab ühtset infosüsteemi. Majandusministeeriumis käib ka tööplatvormi kallal, mis koondaks toetuste taotlusi. Kultuurkapitali juht Kertu Saks seletas Tõnu Karjatse-le, et kultuurirahastusele aitab kaasa just selge infosüsteem, mitte poliitilised maitse-eelistused. Täna ei ole meil sellist andmestikku ühtset andmestikku, kuhu jookseks kokku kõike riigis riigi poolt erinevatelt kultuuri toetajatega, sporditoetajatelt toetused ehk siis iga toetaja teab täna ainult konkreetselt enda toetuste kohta, et Kulka teab, mida meie jagame. Ministeerium teab, mida tema jagab, on effi, toetused, on rahvakultuuri keskuse toetused, midagi annab EAS, midagi annab kultuurile ka haridusministeerium ja igalühel on ka oma infosüsteem selle kohta, kust ta andmeid kogub ja hoiab. Aga sellist ühtset võrreldavat süsteemi, kuhu kogu see andmestik kokku jookseks, täna ei ole. Kuhu see süsteem võiks siis tulla ja kes seda haldama hakkaks? Tegelikult on üks suurepärane näide riigis olemas, et meil on olemas Eesti teadusinfosüsteem, kuhu just täpselt selline info kõik teaduse tegemise kohta kokku jookseb ja seal on info nii teaduse rahastuse kohta, teaduse projektide kohta kui ka tegelikult teadlaste kohta ja sellest tuleks tegelikult eeskuju võtta, et ilmselt võtab kõikide nende andmete koondamine ka samamoodi kultuuri ja spordi vallas 10 aastat, et see ongi väga mahukas töö. Aga alustada tuleks, et see võiks olla skulptuuri ministeeriumi allika. Tundub küll, et kultuuriministeerium võiks olla see ministeerium, kes seda haldab. Juba välja lugeda uue ülesande ka uuele ministrile. Mul oleks väga hea meel, kui me saaksime koostöös uue ministriga nende teemadega pihta hakata ja seda tööd tegema hakata. Euroopa parlament kiitis heaks palju kirgi kütnud liikuvus paketti. Sellega paraneksid kaugsõiduautojuhtide töötingimused aga halveneks vaesemate Euroopa ääremaadel, nagu Eesti autoveoettevõtete konkurentsivõime. Tegu ei ole veel pliku kokkuleppega Parlamendi ja riike esindava nõukogu läbirääkimised alles algavad. Nüüd on telefonil meie korrespondent Epp ehand, et mis Eesti autojuhte ja ettevõtjaid uue liikuvuspaketi juures häirib? Tere õhtust, no ja siin on selline kokkupõrge, ühelt poolt siis selliste sotsiaalsete standardite kaitse ja protektsionismi. Ja teisalt ka sellise ühisturu ja, ja vaba konkurentsi vahel ja ka mingil määral on siinse konflikt seotud ka rahvusvaheliste autovedude töö iseloomuga, kus inimesed töötavadki teistes riikides ja ületavad pidevalt riigipiire. Et noh, selle liikuvuspaketi siis uute reeglite kohaselt peaks näiteks kaugsõidu autojuht iga neljandal nädalal jõudma oma koduriiki samuti oma iganädalase pikema puhkuse peaks veetma autokabiinis vaid siis selleks ettenähtud majutusasutuse, mis ühelt poolt on ju toredad autojuhtide töötingimusi parandavad ideed ja mõtted, aga samas puudutavad need teravamalt just kaugemalt tulijaid kaugematest Euroopa riikidest tulijaid. Ja, ja need on siis ühtepidi suunatud just ka sellise Lääne-Euroopa tööturukaitsele. Et aga see, mis täna siis parlament, heakskiit, siis ei ole veel kindlasti lõplik kokkulepe, et selles osas alles läbirääkimised Riike esindava nõukoguga seisavad ees ja vaatame, kuhu sisse lõplik lahendus kaldub. Eesti on seisnud mitmete nende ettepanekute vastu. Eesti raudtee alustas Tappo-Narva liinil raudtee rekonstrueerimistöid. Tööde tõttu on osaliselt häiritud õhtuste ja hommikuste reisirongide liiklus Tapa-Rakvere lõigul ning reisijaid teenindavad rongiliikluse katkestuse ajal asendusbussid. Töödest räägib lähemalt Eesti raud, tee ehitusteenistuse juht Riho Vjatkin. Konkreetselt on tegemist raudtee kapitaalremonditöödega, mis said alguse siis eelmisel aastal ja jätkuvat sellel aastal vahetaks välja liiprid, rööpad, tallast toetatakse. Muldkehatöö on üheks eelduseks kiiruste tõstmisele, mida me kavatseme siin lähiaastatel sellel liinil teha ja kindlasti muutub raudtee ohutumaks. Kavatseme ohtlikes kohtades hakata piirama nii-öelda aedadega, et ei saaks inimesed raudtee peale ja ülekäigud ülesõidud teeme samamoodi korda, mis on täna väga kehvas seisus. Kavas on järgmisest aastast hakata tõstma järk-järgult kiirusel 135 kilomeetri tunnis. See võimaldab kindlasti kiiremat reisirongiliiklust. Teetööd kestavad kuni selle aasta lõpuni kindlasti. Kuna töö toimub öösel, siis jäävad ära üksikud rongid ainult nii-öelda hommikusel ja õhtusel ajal. Vedu on siis organiseeritud asendusbussidega nende rongide asemel. Valitsus otsustas täna eraldada Eesti rahvusringhäälingule telepildi paralleelselt SD ja HD kvaliteedis edastamise jätkamiseks ligi 200000 eurot. Sisuliselt tähendab see, et ERR-i kanaleid näeb endiselt ka nii-öelda vanades teleritel, millel pole võimekus näidata ülikvaliteetset HD pilt. T R-i juht Erik Roose selgitas Mait Otsale, mida valitsuse otsus televaatajatele tähendab. Tänane seis on see, et Ringhääling maksab Levirale mõnes mõttes nagu topelt maksab Haadee edastuse eest ja Eesti edastusest nüüd praegu onu topelt raha eraldati ERRile Levirale maksmiseks aasta lõpuni, valitsuse poolt lisa lisaeraldisena. Ilmselt meie praktiline ettepanek oleks see, et kevadel järgmiste aastate eelarve planeerides leida veel ütleme üks kuni kaks aastat üleminekupöördeks ühekordne lisaraha pooleteist või kahe poole aasta pärast, siis oleks nagu täis üleminek, kuna enamus televaatajad on üle läinud juba uute telekate ka niinimetatud HD standardile ja oli oht, et esimesest maist kõige vanemate, televiisorite ja, ja digibokside omanikud võivad jääda vabalevi pildita. Et täna võib öelda, et Eesti on on üle läinud standardina koha teele, aga lihtsalt me tahaksime, et üleminekuperiood, kellel on veel vanemad seadmed, oleks aega nagu Sahelisega tegeleda. Kui nüüd tuleb otsust, et siiski järgmiseks aastaks raha enam ei anta ja lõpetamegi selle vana standardi detsembriga ära noh, siis tähendab ikkagi, et tuleb hakata kindlasti teavitama ja inimestele anda siis valida, kas osta siis uuem televiisor või on võimalik ka nii-öelda uuemad digiboksid. See praegu ei andmetel, puudutaks paljusid inimesi, siis me oleme kaks uuringut tegelikult tellinud, numbreid natuke kõiguvad, aga me ikkagi räägime tsirka 100-st 1000-st elanikust, kes elavad peamiselt maapiirkondades kus ei ole kaabellevipartnereid, on siis Telia või Elisa või STV just need, need vabalevi piirkonnad. Enamasti kipun olema ka vähemkindlustatud ja võib-olla üksikud pensionärid, nii et, et see on see sihtgrupp, kes teistpidi ongi kõige haavatavam. Töökäte nappus sunnib maal tegutsevaid põllumajandustootjaid oma tegevust koomale tõmbama või leidma vähem tööjõudu nõudvaid tegevusalasid. Järvamaa ainus tööstuslik kurgikasvataja loobub avamaa kurgi kasvatamisest ja keskendub varasele kasvuhoone kurgile. Olev Kenk käis kohapeal asja uurimas. Järva vallas Imavere külje all-ist veres tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja Guido Taimla on avamaa kurki ja teisi köögivilju kasvatanud 10 aastat. Viis aastat tagasi rajas mees 1600 ruutmeetrit kasvuhooneid ja hakkas lisaks tootma ka varast kasvuhoonekurki. Guido Vaino ütleb, et tänavune pikalt sombune kevad pole olnud kasvuhoone kurgikasvatajale just kõige soodsam. Kurgiseeme sai mulda jaanuari alguses ja taimede istutus oli veebruari algus. Mida tänavuse kevade kohta öelda on saanud kurgikasvatajale hea aeg. Noh, algus oli küll pilves ja sombune, aga praegu on kõik OK. Kurk tahab ikkagi pika päeva ja valgust, et ega nad hästi kasvada ei taha. Kui on päikest vähem, tuleb rohkem kasvuna kütta. Jah, just, ja see mõjutab ka hinda ikka. Praegu on ikkagi juba kurgid küljes, esimesed kurgid on juba poodi jõudnud, millal see saagikoristus algas? Saagikoristus algas paar nädalat tagasi ja tänaseks on juba päris ilus saak kogutud, kuhu siis teie kurk, püük jõuab Järva Tarbijate ühistu poodidesse ja Viljandi poodidesse ka? Tänavune kevad on Imavere kurgikasvatajale Guido painlale ühes mõttes veel eriline. Kui seni on ta Põltsamaa Felixi lepingupartnerina kasvatanud 15-l hektaril kümneid tonne avamaa kurki siis tänavu esimest korda tuleb sellest mõttest loobuda. Ja kulud suurenevad iga aastaga, ega töölisi võtta kuskilt ei ole. Kohaliku töölist kurikasvatus ei leia, kurgikasvatamine tööstusele käib ju lepingute järgi, kas põhimõtteliselt nõudlust oleks Teigurgile ja oleks küll jah, aga lihtsalt pole seda mõtet kasvatada. Kas selle võrra olete suurendanud kasvuhoonealust pinda? Ei, ikkagi kõik jääb selle tööjõu taha, et töölisi võtta ei ole. Kas praegu siis ongi see nii-öelda äraelamise aeg kurgikasvatajale või, või millised on plaanid tulevikuks? Tulevikuplaanid on ikka suurendada? Pindasid, aga täna hetkel mitte. Ja saate hakkama oma perega? Ei kaks töölist on ka, ikka, tasub see ennast ära? Ma ei tea, eks see on rohkem elustiil, et mingeid suuri rahasid sinna teeni. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Lavastuse Workshop eest Eesti teatriliidu etenduskunstide ühisauhinna saanud Juhan Ulfsak, Eero Epner ja Mart Kangro otsustasid annetada preemiaraha feministliku arvamusportaalile feministeerium. Auhinna suurus on 2000 eurot. Annetusega soovivad lavastajad näidata oma solidaarsust ja tänu ning loodavad, et eeskuju on nakkav, räägib Mart Kangro. Ma olemuselt see auhind on ju tegelikult selline kultuuripoliitiline tunnustus ja sümbol ja kunstnikuna on sul alati vaja küsida, et kuidas sa siis käitud selle tunnustusega ja millise sisuga seda sümbolit täidad ja meil kuidagi tundus õige, et jagada seda tunnustust omakorda organisatsioonile, kelle tegevust me peame väga oluliseks. Ja kes praegult võib-olla on paljuski vähemalt avalikus debatis selle nõrgema positsioonis olles vabakutseline kunstnik, ma tean, see tähendab, et kui sa pead oma õiguste eest seisma, et neid ei taheta kuulata ja ja ma tahan öelda just, et on eeskätt tuleks seda vaadata kui, kui žesti millegi poolt millegi poolt, milles mina kunstnikuna usun ja inimesena usun. Ja ma arvan, et selles võib-olla sellest tohuvabohust, mis siin praegu toimub, on väga oluline endale meelde tuletada, et mis on see, mille poolt me oleme ja loomulikult läbi selle me oleme ka millegi vastu, võib-olla see on ikkagi solidaarsuseavaldus ja solidaarne olla oma mõtetes ja tunnetes väga lihtne. Aga murenema kipub see solidaarsus siis, kui sa pead midagi loovutama selleks, et sellel teisel, kelle tegevus tegudesse sa tegelikult usud, on ka hea ja kui me vaatame isegi noh, kultuuripoliitikat lihtsalt kitsamalt, siis sagedasti on see nii, et me kõik oleme kõigiga nõus ja kõik, tahame, et kõik saaks tegevust, aga sageli tuleb meil loovutada. Ja, ja võib-olla see žestid on lihtsalt tõesti see, sest et selleks, et olla solidaarne, ma annan midagi ära ja see on raha, see raha tihtipeale on tühine, aga tihtipeale ka abi. Ilmast räägib sünoptik maile Meius. Saabuval ööl on Eestis selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Puhub lõuna ja kagutuul kaks kuni kaheksa, saartel kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus neli, rannikul kohati kuni pluss neli kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega kuiv ilm. Puhub kagu ja idatuul kolm kuni kaheksa, saartel kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 10 kuni 14. Spordiuudistest annab ülevaate Ragnar Kaasik. Eesti tennisist Kaia Kanepi läheb täna Charlestonis peetava WTA turniiri kolmandas ringis vastamisi ameeriklanna Atanniel Collins'iga. Maailma edetabelis 82. kohal asuv eestlanna võitis eile hilisõhtul teises ringis belglanna Eliise Mertensid. Kolmes setis. Vaid 24 minutit kestnud avaseti kaotas Kanepi Dohas võidutsenud maailma seitsmeteistkümnendale reketile Mertensile null. Kuus. Teise seti suutis aga kanepi sama tulemusega võita. Erinevalt esimesest kahest sätist oli otsustav, kolmas väga tasavägine ja seisul viis. Viis murdis eestlanna vastase servi ning oli parem ka oma servil, võites seti seitse. Viisa kohtumise kaks. Üks. Kanepi tänane vastane, WTA edetabeli 34. reket Daniel Collins jõudis oma karjääri parima saavutuse. Nii selle aasta Austraalia lahtistel, kus jõudis poolfinaali. Kanepi ja Collins omavahel varasemalt kohtunud ei ole. Nendevaheline matš algab täna kõige varem kell 21. Inglismaa jalgpallimeistrivõistlustel vahetus taas liider, kui Manchester City võitis eile õhtul kodus kaardif Cityt kaks. Null ja tõusis tabeli tipus Liverpoolist ühe punktiga mööda kuus vooru enne hooaja lõppu Bon Cityl 80 ja Liverpoolil 79 punkti. Pingeline heitlus käib ka kolmandale ja neljandale kohale. Tottenham võitis samuti kaks. Null Crystal palasid ja nüüd 64 punktiga. Kolmas. Londoni arsenalil ja eile kolm. Null Praytonit võitnud Londoni Chelseal on 63 punkti, kusjuures arsenalil on peetud üks mäng vähem. Kuuendal kohal on Manchester United, kellel on 61 punkti. Madridi Reali jalgpalliklubi etteotsa naasnud, siis need endised on pidi vastu võtma oma teise ametiaja esimese kaotuse, jäädes liigamängus võõrsil üks, kaks alla. Valentsiale. 30 mänguga 57 punkti kogunud reaaljätkab liigatabelis kolmandal kohal, jäädes teisel kohal asuvast Atletico ost maha viie punktiga. Barcelonal on liidrina 70 punkti. Saksamaa jalgpalli karikavõistlustel on selgunud kõik poolfinalistid. Eile peetud veerandfinaalis võitis Müncheni Bayern napilt viis. Neli Hayden Haimi meeskonda. Veel pääses eile poolfinaali Bremeni värder, kes võitis kaks. Null Shalket. Juba varem olid poolfinaali pääsenud litsiga ja üks liiga madalamal mängiv SV hamburger. Poolfinaalpaarid loositakse pühapäeval. Selline sai neljapäeva, neljanda aprilli Päevakaja kena õhtut.