Eesti vabariik 100 juubeliaasta on lõpule jõudmas, mõningaid sündmuseid jagub veel ka algavasse aastasse, kuid lõppeva aasta peaks jääma mällu eriliselt arvestades kasvõi EV100 ürituste ulatust ning ettevalmistamise ja läbiviimise eelarvet nelja aasta peale. 24 miljonit eurot. Seda kõike, mis juubeliaasta jooksul toimus, on nii palju, et selles orienteerumine on olnud peaaegu et võimatu algusest peale. Seda enam, et suur osa EV 100 olulisi sündmusi toimus ka välismaal. Nii näiteks oli kirjanduses rõhk Eesti esindamisel Londoni raamatumessil. Kuigi sinna pääsesid vaid vähesed Eesti elanikud, on see kirjanduse valdkonnale strateegiliselt oluline sündmus, mille mõju ilmneb pikema aja peale. Siinse kultuuri tarbija haardeulatusest kaugemale jäid ka Eesti kultuuri päevad Siberis, Eesti muusika ja muusikute esindatus suurte riikide kontserdilavadel Eesti sümbolistlik kunst Orsay muuseumis ning Eesti filmilülitamine mitmete filmifestivalide erikavadesse. See kõik tähendas korraldajatele, artistidele ning tervikuna ka kogu kultuurile olulist kogemust ning uusi kontakte. Kindlasti poleks seda olnud EV sajapoolse rahastuse ja turunduseta. Samas tundus, nagu oleks EV100 silt kleepunud peale ka kõigile neile kultuurisündmustele, mis igal aastal toimuvad, olgu need siis jazzkaar, PÖFF või Viljandi folk. Võib-olla pole mõtetki püüda seda selget eraldusjoont tõmmata, pigem tuleks mõelda sellele, mis mõju avaldas juubeliaasta korraldus valdkondi. Nii näiteks tõusis ju esmakordselt Eesti filmiajaloos tänu EV100 rahastusele kodumaiste filmide saak lausa rekordiliselt valmis viis täispikka mängufilmi üks täispikk animafilm telesari, arvukalt dokumentaalfilme, sealhulgas ka eraldi juubeliaasta tarvis toodetud portreefilmid. Kõik kodumaised linatööd võeti vaataja poolt ka huviga vastu ja iga film on küsinud linale tuleku esimestel nädalatel kinode vaadatavus tabelite tipus. See tähendab kasvanud nõudlust kodumaise filmi järele ja õigustatud ootusi nii tegijatele kui ka rahastajatele. Teatril läks veidi kehvemini, sest 13-st koostööprojektist asutus menukaima maks vaid tatart, uue teatri ja Von Krahli teatri ühislavastus BB ilmub öösel. Samas tuleb arvestada sellega, et ei kinole ega teatrile ei antud mingeid sisulisi suuniseid. Samuti suutsid filmi- ja teatritegijad vältida ise loomatut, riigitruudust ning ülekeevat patriotismi. Teatrikriitik Madis Kolk küsib TMK aastalõpunumbris, milline on lisaraha mõju sest juubeliaastaks valminud filmides nagu ei kajastukski mingi eriline identiteedi tunnetus. Aga võib-olla hea ongi, see annab vabaduse seda tunnetust vabamalt vormida. Ja võib-olla selliseid me just olemegi alati teelahkmel, kujundades oma identiteeti pigem tagantjärele. EV 100 raames valmivaid teoseid jagub juga algavasse aastasse. Näiteks lõpetab juubeliaasta Anton Hansen Tammsaare tõe ja õiguse ekraniseering Tanel toomilt ning sealt võib otsida ka eestlase traditsioonilist oma kuvandit ja nii saab soovi korral koos teiste EV 100 raames valminud filmidega näiteks ka selle pildi kokku. Kunstis andis EV 100 hoogu kaasaegse kunsti väljaviimisele maapiirkondadesse. Alguse sai nimelt resident tuuride projekt kunstnikud, kogudes, mis loodetavasti jätkub. Arhitektuuris jääb EV 100 tähisena kultuurina mällu Hispaania arhitektide ehitatud Arvo Pärdi keskus Laulasmaal ja EKA hoone endises sukavabrikus kuu arhitektidelt. Igatahes on EV100 olnud hea peegel kogu kultuurivaldkonnale, olgu see siis professionaalsel või harrastustasandil. Sündmusterohke aasta näitas seda, et palju saab teha ka pealehakkamisega ja loodetavasti ongi just see peamine, mis EV 100-st meie kultuurimällu jääb. Tahtmine omamaist kultuuri teha ja väärtustada.