Esinevad nais ja meeskoori Lydia Koidula sõnadele loodud Veljo Tormise laul, astuge ette, dirigendipuldis andsed. Esinevad meeskoor. Gustav Ernesaks, Eesti olema peab, Vaba Johannes Barbaruse sõnal. Juhatab Kuuno arrell. Arvo Ratassepa laul, Eesti mullad sõnad on kirjutanud Debora Vaarandi. Koori juhatab Jüri Rent. Laulma hakkavad naiskoorid. Eduard Oja Anna Haava sõna-, Suve juhatab Vaike Uibopuu. Gustav Ernesaksa sinu aknal, tuvid sõnad on kirjutanud Debora Vaarandi, dirigeerib Ants Sööt. Kõla lahakab René Eespere loodud laulu. Armastan sind, Eestimaa sõnad on kirjutanud helilooja ise. Dirigeerib Kuno areng. Selle René Eespere laulupeo lõpes nüüd nais ja meeskooride esinemine, esinemisjärge ootavad poistekoorid. Aga meie palusime kanda mikrofoni juurde äriklassi ja Ants Üleoja. Nüüd on nagu ütlevad umbes pool pidu läbi või ligi pool. Kuidas tundub, mis mulje praegu on? Minu arvates nii õnnestunud, pidu pole vist olnud vähemalt kindlasti võib-olla et kunagi väga, väga ammu kui pidu omandas selle pidulikkuse ja hakkas arenema selleks traditsiooniks ja nagu Ernesaks väga tabavalt ütles, et noh, et sellepärast see asemel, mis hakkab välja tulema, et me oleme üle 100 aasta harjutanud. Ja nüüd hakkab see tõesti kujunema ka siin, on ju minu arvates selle peo õnnestumiseks on kaasa aidanud kõik, tähendab kõik sõna otseses mõttes ilmast alustades ja tegijatest, osavõtjatest, publikust, rahvast, meeleolust, poliitilisest seisust ja optimismist. Kõigest sellest on kujunenud see, see tõesti suur tunne, mis selle peopeoks teeb. Kui nüüd siia veel lisada see entusiasm, mida on tunda nii lauljatest kui ka publikus, mis seostub sellega, et lauldakse neid laule, mida tahetakse laulda ja ja see kõik on nii kaunis ja ilus ka veel peale selle vaadata, ma mõtlen siin ka seda rongkäiku ennast. Ma kõndisin koos Estonia teatri Estonia kooriga ja nägin seda läbi kõndides kogu selle maa. Millised vastused tulevad inimeste silmadest, millised pilgud kõigil on palju rõõmu, Ühtegi kurba ega morni nägu. Ma ei ole veel täna kohanud terve päeva jooksul ja ma arvan, et see näitab, et asi ei ole mitte Eesti geograafilisest asendist või halvast ilmast mis meist tekkinud vaheliselised ülitõsimeelsed teeb vaid just see teeb selle peo, et peab olema tuju ja tahtmine. Igal peol on siiski, nad on küll ühte tüüpi väljakujunenud aastaga niisugusteks jäävad aga igalühel on siiski oma mingi eripära. Ants Üleoja, teie olete palju kordi nendes osalenud, mis selle peo eripäraks võiks olla? Noh, eks iga igal peol on olnud ka oma ülesanne ja oma oma oma niisugused konkreetsed eesmärgid, mis on mõnikord olnud väga raskelt ette seatud ja eks see on siis ka ilmestanud vastavalt ühte või teist pidu. Ja muidugi lapsed, mis siis annab peole ärale põhiilme on ikkagi see repertuaar, mida koorid laulavad ja see annab ju kõik annab selle lauljate meeleolu, annab publiku meeleolu, annab üldise ilme ühele peole. Et ma arvan, et nii nagu sineeriglasse eelnevalt ütles, et see on ju põhiliselt ikkagi pidu, mis on praegu oma repertuaari mõttes kokku pandud praktiliselt Eesti kullafondi kuuluvat vatest koorilauludest ja teostest ja nendele lisatud siis kaasaegsemad värskemat juurde, et see peaks juba omakorda andma andma kogu asjale nagu üldise ilme. Aga muidugi ka see, et et meil on õnnestunud sellele peole kutsuda dirigent, kes ei ela siin, mitte meie eestimaa pinnakese peal vait on kaugel ookeani taga. Ma mõtlesin Roman Toi teadava virk Hausi. Ja see, et meil on olnud võimalus selle peo kaua lülitada nii-öelda väliseesti autoreid, vaat need on kõik niuksed, väiksed momendid, mis sellele peole siiski annavad oma värvi ja oma ja oma ilme. Ja muidugi mõned siiski väga omapärane ja niisugune esmakordne üritus suurtel pidudel oli tänane kooride pealetulek, mis on minu arvates omaette etendus selle selle peo käigus, võib-olla siin võib mõningate asjade üle vaielda, kas see kõik ei läinud natuke liiga pikaks ja nii edasi ja nii edasi. Seda üldiselt arvestasime, et proloog läheb pikemaks kui kui tavaliselt kooride peale pakkimine ja öelda, mis on tavaliselt võtnud 20 kuni 25 minutit aega, nüüd ta võttis 35 kuni 40 minutit aega, sest paratamatult see, et kui inimesed kõnnivad, siis nad pisut ja peavad samal ajal laulma, siis nad kaotavad tempot ja talvel nagu võib-olla venisse. Aga lugu oli ju kirjutatud põhiliselt Tormise tuntud nippi peale c kordamise maagia peab hakkama ükskord ükskord kuidagi mängima ja mõju avaldama, tähendab, see oli ju kõik selle peale mõeldud. Teatud iga kooriliigi pealetulek algas nullpunktist peale, ta pidi tegema nii-öelda koori kasvades, Kressendo. Need mõtted olid väga head, mis võib olla väga perfektselt ei tulnud välja, tähendab siin on lihtsalt niisugused probleemid, et et nagu ei olnud see kasv nii-öelda proportsioonis lauljate arv ja arvu kasv ja see hääletugevuse kasv, eks ole. Mul on üks mõte. Seoses selle selle peale tuleb, et minu arvates, kui oleks üks kosutav maagiline peale hüüdja eeslaulja, kes hakkaks seda loitsu ka publikus ühesõnaga üles äratama, siis kui ütleme rahvas seda, seda noh, üles üles, kui kogu rahvas aktiviseerib, rahvas ei ole lihtsalt ant jälgija, vaid ta oleks osaline selle kuuride taganttõuge. Võib-olla see annaks veaks rahva ja selle kokku sõdruse, et see üles üles. Kui rahvas hakkaksite, siis ta, tal on ülesanne. Ma arvan, et see võib-olla aitaks, ehk isegi kaaslased, et et siis läheks üle, muide, ja, ja noh, siin on, see on, see võiks nagu suures plaanis niimoodi olla, aga tähendab temal oli siiski mõeldud, et teatud asja laulsid ainult mehed, teatud asju, ainult naised ja teatud asjad, lapsed, eks ole. Tab rahvaga niimoodi mängida, ei saaks kume rahvast räägime siis siis peaks see värk hoopis teistmoodi olema. Ei võiks või ei peaks sellisel juhul olema nii detailidesse minema. Just, aga ma mõtlen, et kui ta oleks niisugune, sest näiteks alguses vaata, kui kui algas peale hakkasid meeskoorid kohe laulma, jätkasite naiskuulda ja siis tormis lõikusele kinni tormis pisedasudes mehed, teie kord ei ole praegu nüüd juba mane kinni ja siis nad pikapeale kadusid ära. Aga tegelikult ühega, kui, kui võtta nüüd seda kukku, see ei ole ju veel kontsert number võis seal nii-öelda avatseremoonia ja kui selles tseremoonias osaleks ka kogu see mitusada 1000 rahvastest ja siis see viiks Davik sellega koju kaasa ja see oleks siis sellel, Lois, sul tuleks loits juurde. Eri selle triki me tahame ära teha homme, teisel päeval tahame selle seltskonna täies mängu salduvanalite ühte nippi kaks korda kasutada, kahjuks ei saanud. Aga siiani ette öeldud. Aga, aga samaaegselt Ma ütlen, see just see rahva kaasatõmbamine on tema aktiviseerimine mõjub alati igal pool väga hästi, sest et näiteks kas või tantsupeol kiulised ka tunda, et viburahvaga hakati ka rahvas tuli kaasa, oli see kohe ära, ärkas rahvas väga üles. On sul endal tulnud seda praktikas järgi proovida rahva kaasa. Ja noh, ma paar aastat tagasi juhatasin Stockholmis iga-aastast sellist hooaja avakontserti Stockholmis, Filharmoonikute ka. Ja siis seal populaarsetes sümfoonilise teoste vahel on asetatud mõned sellised populaarsed laulud või mida rahvas võiks kaasa laulda? Eest lauljaid seal suurt ei ole, see oleneb nende dirigendiaktiivsusest ja mööda sedasama kontserti juhatas Neeme Järvi. Ja tookord seal kontserdil oli see selleks opereeriaks Ingmar pärimanniks tuntumaid näitlejaid jal kuller ja tema küsis siis mikrofoni kaudu minu, kas ma olen näinud üldse hellist rahvamassid oma elus, kes oleks, kellel oleks tahtmist laulda, neid on üle 30000 siis oli nendele suureks üllatuseks, kui ma ütlesin, et meil on siin lauluväljakul üle paarisaja 1000 jagu koor kooridega focus on 250000 ja kui, kui see lõpuks see koor laulab ühe laulu ja ma arvan nüüd sellel laulupeol lauldakse neid mitu siis see oli neile üllatuseks, nagu oli muide kunagi Rootsi kultuurile üllatuseks 85. aastal nende mitte kauges naabruses asub üks niisugune linn nagu Tallinn, kus ta kultuur on isegi keel ja isegi muusika milles nemad suurt ei teadnud, mõtlesid, et ühega Stockholm on kogu skandinaavia pealinn ja järgmine linn on Helsingi. Nii et tore on, ühesõnaga ma arvan, seal läbi selle laulupeo saab meist teadvust väga-väga paljud riigid tänu televisiooni, raadioülekannet selle ja nendele paljudele külalistele, kes siia on tulnud ja õnneks on nad siia tulnud ja, ja on väga rahul, sest et kasvõi vaadata neid kostüüme, mida me siin lauluväljakul nüüd näeme, siin on kõikvõimalike maid esindatud, et nad võib-olla ei laula kaasa, aga nad on siia saatnud oma delegatsiooni. Ja see melon lihtsalt ja neile on antud võimalus siiski lauljad annab need, need koorid, kes on avaldanud soovi meile tulla ja kuidagi osaleda, tähendab, me andsime neile võimaluse teise päevakavas. Niisiis homme on, homme võivad kõik väliskoorid lavale minna, tähendab, kes on, kes tähendab oma soovi ja kes on tunnevad, et nad on hästi ette valmistatud, teise päevakava on palutud neil õppida, kui nad tahavad osaleda, siin poiss, ori, väga tore seadeldis minu selja taga istus, istus Šveitsi lipu all üks kool ja kes sel ajal, kui meil ei olnud ka vallandanud, laulsid siin oma oma laule ja mõtlesin, et küll oleks tore, kui, kui rahvas täna oli mul üks väga tore juhus. Ma arvan, et meie kontsert jätkub ja vist on toredam kuulata poistelaulu Hoone oiga dirigeerimisel kuulakem neid räimanud pausi hällilaulu sõnad on kirjutanud pääseja ning tõlge Edgar Spotzebs. Eks laul. Juhatab Venno Laul. Nagu Eka tormavad poistekoorid laululavalt alla maru hoona ja säästavad need rahva keskele jäetud vahekäikudesse seal niisugune mõnus lapselik, rõõm, rõõm laulust, rõõm päikesest, rõõmu kõigest sellest, et osaleda sellel peol. Ja nüüd hakkavad lavale kogunema puhkpilliorkestrid. Järgmine laulupeo kava, plokkangi puhkpilliorkestrite esinemine. Puhkpilliorkestrid marsivad juba mängides lava trepist laululava kaare alla. Ja poisid ongi kadunud, puhkpilliorkestrid aga hakkavad oma kohti sisse võtma. Orkestrite sissemarssimist on üldse uhke vaadata, see on nagu filmis. Selles on midagi niisugust uhket ja meheliku ja väärikat ja kindlat. See sissemarsimuusika ongi ju kõigile tuntud väga paljudest filmidest. Mehed aina tulevad ja tulevad. Trepist üles. Sel ajal, kui laululava kaare alla kogunevad meie puhkpilliorkestreid et anda laulupeole uut värvija hoogu palusime me oma mikrofoni juurde Eesti Meestelaulu Seltsi juhatuse esimehe Heino Rossi ja oleks Alunda mehe, kellele me peame tegema sügava kummarduse selle eest, et meie laulupeo tuletseremoonia nii kenasti ja kaunisti sai korraldada. Aga Eesti meestelaulu seltsil oli sellel peol üleüldse väga suur osa pidada, Heino Ross, köik ära tegite selle heaks ja kas või seesama lauluväljak? Niisuguseks sai, nagu ta siin nüüd olla. Nähtavasti peaksin alustama nendest tunnetest, kui ma seal üleval tornis olin ja seda nii toredat rahvas vaatasin, siis mul ikkagi tekkisid mingisugused mõtted ja esimene mõte, mis me sealt ülevalt alla vaadates tundsin, oli see et ega selle eesti rahva saatus ikka nii traagiline ei ole, nagu me seda arvame. Kui ühel rahval on niisugune pidu siis see rahvas ei saa olla surutusega ja tema mõtted ei saa olla ainult seotud muredega. See on ikkagi rahva väga tõsine saavutus olla nii tugevas vaimses potentsiaal. Ja teine, mis ma mõtlesin, oli see et nüüd on see hetk, kus Eesti meestelaulu selts on kokku kogunud, need väikesed tuled üle maailma, nad kokku üheks suureks tuleks ja seal üleval seda süüdates nüanssi meelsele rahvale tagasi viima, mõtlesin tornis. Hetkel, kui te ootasite momenti, millal tõrvikuga minna ja läituse suur tüli täpselt, aga selleks, et tuli linnalt siia Tallinna saada, oleks Alundo, teil oli. See oli kolossaalne töö. Juba kas või see, kuidas tuli ühtse Tartust liikuma hakkas. Küll on lihtne rääkida. Rahvas plaksutab siine, rahvas plaksutab seal, hobused tulevad kaarikutega siit ja sealt, aga midagi ei teki iseenesest. Seda kõike on vaja korraldada. No natukene pasuna. Ma arvan niiviisi, et siin oli ta laulupeo ikka 2000 eesti meeste lauljat kõik mehes meeskoriteegide ära, kolossaalsed ööd. Meil juhatusel oli ainult vajadus need otsad kokku, riided. Aga seda ma muidugi ei uskunud selle momendini, kui ma hakkasin Tartusse sõitma selle ratsahobuse ja kaariku tee eskordiga. Et ta saab olema selline. Aga mis, mis päev edasi, seda, seda meeldivam oli ja, ja, ja tunnetasin igal sammul, et et seal see tuli. Mis peaks nüüd Tallens kindlasse jõudma, mida kõige rohkem ma tundsin muret selle pärast, et annaks jumal ja, ja meie valvsust ja, ja meie meie hoolitses selles, et tuli tõelisse tallenz jõuaks ja ja täna olles seal tornis, siis, Ma ei oskaks võrrelda, Ma olen spordimees. Kas ilmselt see oli midagi samaväärset kui olümpiakuld võita? Ja, ja et ta just õigel ajal õiges kohas plahvatas meta andis selle tule eesti rahvale tagasi. Sealgi. Aga mina tahakski teie käest veel rohkem seda tule Tallinnasse toomist kuulda saada, kust olid pärit kõik need hobused ja, ja kas nad ööpäev läbi liikusid ja kes nende eest hoolitses, kihvt hoiti, kes neid puhaste tähendab, puht tehniliselt seal läänes, siis oli niiviisi, et me mõtlesime tol momendil, kui me palusime Vilde majanditel, et nad hobusid meile, annaksid et kuidas me suudaksime nende eest hoolitseda. Ja, ja nemad olid kõik selle ette näinud. Isegi Sepp oli kaasas. Aga teel tuli välja, nii, et hobused said selle kõige värskema, kõige parema kätte. Igal tee nurgal jõul ämbrid olid valmis ja hobuseid joodeti. Ja muidugi öösel liikunud, see oli juba viiendal novembril 1989 paika pandud, tuli liigub ainult päeval. Ja nii me tulime ja et öelda, et raske oli. Mul on Rõõm tõdeda, et nii tublid ja, ja tõsi ja, ja samal ajal nii naerunäolised tüdrukud on Vilde majandised. Nad ratsutasid rahulikult kuus tundi päevas ja mitmeid probleeme. IQ oli vaja anda küll, sest tihti pole hobustele, anti aga tüdrukutele. Ma tahaksin veel lisada seda, et kui me Vildele tegime selle ettepaneku siis see sai kohe meelde majandi ühismõtteks, seal ei olnud mingisugust probleemi. Nad ütlesid kohe, et see on meil veel üritus ja mingisugust küsimust tekkinud, sellest kulid, mingisugused võib-olla probleemid või niisugune huvitav ja väga ilus näide minu meelest. Paar päeva enne suure sõidu algust selgus, et üks mära oli jäänud kiireks. Ja Vilde majandi juhtkond ei kõhelnud hetkekski, et osta 8000 rubla eest uus hobune. See või see näitab, mis mehed need Vilde mehed on ja mis inimesed seal Vildes üldse on? See on lihtsalt fantastiline, ma ütleksin. Ja mille nimel seda kõike tehti selle suure laulupeo seal ühised tule ja kogu sellel rahva niukse uue puhastuse nimel. Mind eriti see liigutab kohutav. Ja kui te vaatate neid, neid lapsi, nii võiks neid nimetada, kes robustne selles olid, noh, see entusiasm, mis seal oli seal võrratu. Ja peale selle ma tahaksin ütelda veel ühte asja. Tähendab, ega see tuli ei hakanud liikuma tartust tuli hakkas liikuma maakondades ja kuidas maa, kui nad võtsid Eesti meestelaulu seltsi ettepaneku vastu seda tuld teha? Ma ei tea, kuidas sina arvad, aga minu meelest see oli fantastiline. Me tegime niisuguse ettepaneku, et paneme sellesse tulesse iga maakonna vaimu ja, ja hingejõud. Kuidas siis inimesed, kus me läbi tulime, seda, seda tuld kummardasid, tuulele rääkisid, kes nad on, mis nad teevad, mis nad soovivad. Mul ei ole lihtsalt sõnu seal. Ja mina ei leia sõnu jälle teie kiitmast organiseerimisvõimet kasvõi seesama ehkki üldlaulupeomeeskoor. Ja ma ütleksin, et seda mina pean ka üheks, eks, väga tõsiseks asjaks. See on ühe täiesti uue liitumise alustama haarata laulupeoks need mehed, kellel lihtsalt tööle, seetõttu ei ole võimalik nii palju käia õppida kontsertrepertuaari, kuid kellel on võimalus niipalju veel, et nad õpiksid. Selle repertuaarid, mida sellel suurel peol näeme laupäeval. Minul on küll niisugune tunne. Et see on meie seltsi üks üks üpris sisulisemalt suuremaid salga mees ootab laulupidu hauani. Ja ta laulab seni, kuni ta jõuab laulda. Ja seal see koor, kus mehed saavad laulda ka siis, kui ta on juba vana ja sestkoorile avatuse noorendamise probleem. Aga siin siinse küsimus on nagu toredasti lahendatud. Esiteks ja teiseks, et nad on täisjõus ja, ja vaimus ja, ja tulid välja kõige suurem voor. Mina küll, kasutades raadio vahendusel, tahaksin väga tänada kõiki Eesti meestelaulu seltsi liikmed, kes tule toomisest ja selle laulupeost nii võiks öelda, osa võtsid, sest meie põhikirjas on kaks küsimust. Või kaks probleemi, üks on isamaalisus ja teine on alati sellele mõlemad. Seekord said realiseeritud. Aitäh teile selle ja jõudu edaspidiseks. Ülo Raudmäe popurrii Raakvalikes lauludest juhatab Leo Mulder.