Kuidas nende seentega siis ikkagi oli? No ma ei tea, kui paljud inimesed ei tea, aga tegelikult on olemas mitte kõige tavalisem kukeseen, vaid torbik, kukeseen, mis on hästi haruldane, pisikene pigem nagu sihuke tumeoranž, pruunikas Lockiline seeneke ja ta maitse on umbes 200 protsenti kontsentreeritum kui tavalise kukeseenemaitse. Ja see on praegu väga aktuaalne teemasõjaks. Sõjalist täiega hea, mõtlesin ta peale, sellepärast et eile ma nägin kassi, kellel olid kõrvad kukeseenekujulised, tõvele. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja mina olen Vetik, Helene ja meie oleme Popp, Kuldu Rürr. No on, nagu on Ivo krustakan oma eluvalikut teinud, kolis Brüsselisse nagu meie truud kuulajad juba teavad ja Brüssel kui selline noh, suur tähtis euro mitte nii väga suur, aga tähtis ja metropoliit Euroopa linn, et seal võib kergesti üks väike poiss Keilast ikkagi ära kaduda, ta võib seal ära eksida, lihtsalt see maailm, mis talle sealt vastu vaatab, on lihtsalt nii kirev ja segadusse ajav. Praeguse seisuga me ei tea, kus Ivo on. Selleks puhuks meil alati ongi. Viirastus praegu selline pilt, et Ivo praegu seisab ja vaatabki seda pissivad poissi võimalik poiss Keilast, vaata pissivad poissi tallale aega meiega tegeleda. Hüpnotiseeritud eeldab lihtsalt, kuidas see Jugaselt kuulsas nokust voolab. Rõõmsa solina saatel võib-olla isegi ta on võib-olla selle poisi fänn Võimalik raske on mitte olla selle Boysi fänn, kui sa oled kord juba näinud, kuidas ta seal pissib. Ühesõnaga, Helena, aitäh, et sa tulid meie erikorrespondent, sa oled alati valmis stuudiosse hüppama kohe, kui on valmistatud natuke nagu püstolreporter. Ja mul on hea meel, et sul on püstol alati laetud. Ma nagu uldi rattata Tere tulemast tagasi, liiga ammu pole sind siin kohanud. Poiss, kelle fänne on maailmas palju. See tuletas mulle meelde ja ühtlasi mu eelne kontserdikogemus tuletas mulle meelde, et bändlus on üks väga-väga imelik asi. Ja ma käisin eile Sveta baaris, siis me salvestame seda päev enne eetrit, nii et eetriajal siis üleeile kuupäevagi kuupäev. No mis see kuupäev siis oli, viies viies aprill 2019 käisin mina Sveta baaris kuulamas, ansamblit kiuks, jõugeda soojendas Mart Avi. Ja, ja mina olen QQ fänn olnud ammu. Ja super ilus plakat oli sellel üritusel haruldasi kordiga. Ma käin mööda Tallinna linna ja ma tean juba kuu aega ette, et on mingi üritus ja see on arvatavasti äge üritustesse plakatanniega. Ja see plakat ei olnud sugugi karjuvega kirev. See oli väga selline minimalistlikumad. Samas psühhedeelne, kuna seal oli samas toonis vist söökas roheline, punane, ühesõnaga sama intensiivsusega värvid, panin silmad tripima. Just ja teel sinna kontserdile ma kuidagi tegin endaga tööd, ma jalutasin ja mõtlesin, et mis, mis mis häälestusega ma peaksin sinna saali minema, sest et kui lõpuks saabub hetk, kui sa näed oma iidoleid pärast mingit 15 aasta pikkust sellist unistamist, et saaks neid kunagi ometi kohata siis see võimalus pettuda on niivõrd suur, sest need ootused sa oled, sa oled üle 10 aasta ootuseid üles kruvinud, aga nägin Sveta baari juures ka Reneed, kes on Sveta baari juures tegev Rene köster, keda me teame glovila kutsina ja, ja muusikuna ja muude toredate värkide tegijana. Renee on siis, kas vetas, on ju selline aktiivne liige ja ja ma ütlesin talle ka, et see kontserdile tulek oli natuke nagu, nagu läheks kohtingule kellegagi, kellesse sa oled olnud armunud juba üle 10 aastaga, siis nüüd alles võtsid julguse kokku ja kutsusid ta välja. Et mida ma öelda tahan, on see, et see on tegelikult väga stressirohke. Kui, kui lasta endal minna sellesse seisundisse, siis siis oma iidoli ka kohtumine on hästi stressirohke kogemus. Ja, ja seal on nii palju ootusi, just nimelt seal on nii palju sihukest pinget selle kohtumise ajal, et vaata, kuidas ma nüüd ennast tunnen ja kas ta praegu teeb seda, mida ma lootsin ja huvitav, kas ta näed mind ja mis edasi saab, et nii kummaline sarnane sihukese kontserdil ma suutsin suhteliselt rahulikuks jääda, ma kuidagi leppisin endaga kokku, et okei, ma tulen siia lihtsalt kuulama, tulen kuulama, mida nad teevad, sest ma austan seda, mida nad teevad ja tulen just mõtlesin, et noh, nad on nagu kolleegid, nad on ka loomingulised inimesed, kes teevad oma asja ja jagavad seda inimestega ja ma lihtsalt tulen ja saan osa sellest, mida nad jagavad ja jätan selle hüsteeria nagu kuidagi selja taha või selle maania või maniakaalses või siukse Fonaatilisuse. Aga näiteks Ariel pink, kui ta käis nüüd viimast korda Eestis, siis seal mul oli märksa keerulisem, sest seal ma natuke ikka lasin sellel maniakaalses seal ka peale tulla. Ariel pink oli laval ise ka nii pöörane ja kuidagi seal viskus inimeste sekka, vahepeal lõi mingi fänni näkku kogevatajale. Eks see kõik on niisugune suur püherdamine sihuke maadlus nagu selle bändi ja ja publiku vahel ja kõik olid nii suured, kõik olid selles meeleolus sees ja siis ma kuidagi tundsin ka mingi hetk, et minu sees tekib mingi lühis, nagu et ma, ma, ma nagu tahan liiga palju sellest inimesest, et see on tegelikult ta ei suuda eales nagu täita kõik mu soove, mis meil seal kontserdil tegelikult, sest ma olen muutunud maniakki. Potentsiaalselt kujutad ka ette, kas sa oled nagu sellisel tasemel fänn, et saad suht veendunud, et võiks olla ka parimad sõbrad nagu, kui lähedal see on juba siuksele stalker asjale, et saad nagu elad natukene oma peas juba siukest elu, et sa oled siukse jõuga Ariel pingiga. Kui töötajad nagu veoks kohvi ja nagu saaks ikka rääkida, siis meie alles räägiks. Sellest ma tahtsingi sinuga rääkida, et see on nii imelik, see nii imelik olek, see fänniolek või, või see on imelik kogemus üleüldse, sest et see ei ole tegelikult normaalne, suhtlus on just nagu ühepoolne suhtlus, eks ole, loonud enda jaoks mingisuguse kujuteldava sellise ideaalinimese, kes teeb kõike ideaalselt sinu jaoks ja ta on nii karismaatiline, sõjaks on seksikas 900 huvitav sõjaks on humoorikas, üheksa on intelligentne, kõik, kõik, kõik asjad, mis ühe inimese puhul võiksid meeldida, on siis koondunud kokku sellesse ühte isikut, kes on siis mingisuguse konkreetse bändi mingi eestvedaja või mis iganes bändi liige. Ja, ja siis see kohtumise hetk on täiesti noh, ongi selline tunne, et nüüd selline maniakk läheb, Läheb oma saaki kinni püüdma põhimõtteliselt. Kas sa ise oled endas tundnud või, või märganud selliseid maniaki tunnuseid, kui sa oled kedagi väga-väga fännanud, sest sa ka ju ohtralt loed koomikseid, jälgid režissöör erinevaid. Ja õnneks on, mul ei ole võimalik maniakid seda nii kõvasti, näiteks jah, koomiksitegelase saada kunagi uhku saada poomist autor ja autoritega ei ole millegipärast niisugust seost, nagu tihtilugu, et minu jaoks raamatute tegelased elavad niivõrd oma elu, et ma nagu lahutan nad ära sellest autorist, mis on iseenesest võib-olla natuke imelik, aga see oleneb, on ju mõni nagu kirjanik, kirjanik kirjutabki natukene omast kogemusest ja siis teda mõistlik fännata. Aga kui on mingi lugu viiest inimesest, kes on kõik välja mõeldud inimesed siis ma ikka fännan, nagu seal spetsiifiliselt mingit ainult ühte seda karakterit. Kelle puhul sa oled ikkagi? Ma olen kunagi New Yorgis, ühel peol puutusin kokku Kloovisherignüüga, kes on vist ei ole väga paljudele nagu Eestis nagu supertuntud, aga ta on olnud American Horror Story-is ja enne seda kelts filmis ja oli nagu hipster kliente, kes mingi hetk muutus natuke rohkem Hollywoodi näitlejaks, aga ta on väga-väga tuus naine. Ja ma olin lihtsalt niimoodi, et Ta nagu minuga samal peol, ta on minust meetri kaugusel. Ma olen väga suur American Horror Story fänn, mitte nagu uuematel hooaegadel, vaid just nagu mingitele spetsiifilistele hooaegadel, kus tema näitles ja süda lööb nagu oleks nagu armunud temasse, kuigi sa hakkad sarja ainult. Ja siis ma lihtsalt nagu proovin ennast psühholoogiliselt kuidagi suunitleda, kiipid, kuul kiibilt kuulad nagu, mida kooli ma olen, seda suurema tõenäosusega meeldin talle ka. Et ma pean olema nagu lihtsalt nii chill nagu nii mõnus nagu nagu tahab, ise võib-olla mu poole kuidagi suunduda. Ja siis lõpuks nagu mingi Tibeeiitsitasin püksi. Faking pildi ära ja siis ei olnud, nagu sa ütled. Sa oled väga toredad nagu ja aitäh. Ja samas vaata, määratasid mõlemad oleme ka teisel pool olnud, vaata kui keegi ütleb sulle, et sa meeldid mulle, mulle meeldib su raamat või mulle meeldib su blogi ja samamoodi nagu tegelikult tegelikult ju tahaks. Mulle ei meeldi läinud inimesed nagu fännideks nimetada, ütleme teemakohaselt tahad oma fänniga nagu korraks suhelda, nii mõnus tunne ja see on ka kaif tunne, et keegi nagu avaldab sulle korraks seda austust ja armastust. Ja kõik, mis sa oskad ka vastu öelda, on aitäh. Nagu minu, sinu, millega sa tegeled, kuidas peaks üldse reageerima ka teisel pool olles ja see on nii kummaline, sest et see on mõlema jaoks tegelikult strespulda lõbuks. Ja see on mõnes mõttes selline suhtlus, millel on väga konkreetne lõpp-punkt, see on, see lõpppunkt saabub siis, kui see üks pool on avaldanud oma tunded teisele. Teine on sellele reageerinud, on öelnud aitäh. Ja siis ongi ju tegelikult see, sest stseenikene on lõppenud, sealt ei ole noh, mida sealt edasi rääkida, et noh, kuidas siis, mis siis veel, Toivo, mis, kuidas sul muidu läheb, kus sa elad? Sa, sa ei lähe nagu sinna edasi, sest et ta ei ole sõber, eks ole. Ja, ja noh, sa ei hakka temaga rääkima tema sugulastest edasi või kuidas vanaemal läheb või, või mis koolist õpib või mida pole seda küsida, et noh, et. Ma ei tea, mis noh, ühesõnaga, kui seal mingisugune, kui seal ümber on mingi kontekst veel. Näiteks kui sa kohtud mingisugusel, Ma ei tea, ütleme komisjonil näiteks on ju siis näiteks võib-olla küsida, et noh, et mingi millisesse koomiksiputkasse siis juba käinud oled. Keda sa veel nägitana siin või noh, et sa saad sellest üritusest endast rääkida, aga muidu nagu elust enesest ei hakka ju nagu edasi rääkima. Mis on nii veider hetk, et lihtsalt nagu pöörame siis nüüd ümber ja. Kuigi tegelikult antud ühe meetri kaugusele seisud edasi, seal värisevad edasi. Ühele meist võib-olla see oli kuidagi mingi palverännakuga sarnane ettevõtmine tulla ja rääkida ja kuidagi öelda ära. Nii nagu ma tundsin Sveta baaris konstantselt, mõtlesin selle peale, et kas ma peaksin ikkagi kuidagi jääma passima sinna pärast kontserti ja et, et ikkagi teha esiteks reha pilt on ju solisti Tseenist juuretiga, kus me oleme koos ja teiseks öelda talle, kuidas tema looming on olnud minuga mu elu kõige olulisematel hetkedel on olnud mulle toeks ja on olnud, on andnud mulle mingisugust jõudu ja tuge. Et kas see on nagu vajalik üldse, et ma tahan niimoodi üles otsina põlevate silmadega. Vaata, ma arvan, et mitte, sest et see võib tekitada olukorra, kus sa rikud enda jaoks selle ära stangu mingi parima sõbraga magamine. Et kes meist ei ole seda teinud iga üle nädala ikka libas. Et, et sedasama ärjelt pingi puhul, mis ta eesnimi, pärisnimi on. Tal on, ma ei, ma ei tea. Jah, fänn ma mõt, kodutöö tegemata. Ariel pink, Ariel, Ariel Igastahes Ariel pink on ju väga palju Eestis käinud ja mina tean, for fakt, et ta on iga kord oma fänne magatanud. Ja alati, kui keegi on viitsinud jääda per kontsertidega juttu rääkida ja flirtida, siis ta on superteemas nagu, et lähme sööma ja siis lähme teisi asju ka. Ja, aga ma kardan, et peale sellist olukorda võib niuksed tühjust nagu sisse jääda. Nagu venitad veel rohkem seda omast respul nagu asja. Et millest seda ka veel hommikul nagu räägid ja issand jumal ja pärast on, kus ta mussi kuulad, siis kui sul kogu aeg on see konkreetne mälestusstaadionist mussi nautida, mitte nagu seda nagu mingit 15 minutilist veidrat mingeid ärklemist. Et see on keeruline, et tegelikult võib-olla vahel ongi hea ollagi nagu muuseumis, kui sulle pilt meeldib, et vaata pildi ära ja selle pildil on edasi ja lähed edasi. Siit tuli väike riiem, et sa tahad nautida mussi, mitte. Aga mitte naksitrall. Ja see tuletab mulle meelde jällegi dokfilmi American miim, millest me Ivoga rääkisime siis, kui ta veel oli kättesaadav. Poissi ei pissinud, mida pissivad poissi hüpnotiseeritud ei vaadanud Brüsselis vaid, vaid oli kodus Brüsselis, aga me rääkisime sellest dokist, mis räägib sotsiaalmeediastaaridest Paris Hiltoni produtseeritud film, kus ta ise oli ka üks kesksetest tegelastest ja muuhulgas siis näidati seal ühte sellist läbu kuningat, kes sai kuulsaks sellega, et ta käis pildistamas selliseid Klubi pidusid, kus asi läks, sa oled täiesti käest ära ja alati teati, et kui tema tuleb kohale, siis inimesed muutuvad eriti pööraseks ja tema selliseks treidmargiks sai see Ta valas inimestele shampust pähe ja rindade vahele ja kannikate vahele, siis samal ajal pildistad neid ja naised läksid ülipööraseks alati ja pühardasid maas ja mingi naine pandi peadpidi vetsupotti, oli umbes ja noh, kõik tahtsid nagu olla nendel pidudel, sest need olid nagu räigelt lõbusad mingi kontingendi jaoks, sealhulgas ilmselt nende naiste jaoks ka, nagu tundus, nii. Kirill Kirill oli ta nimi. Ja alati kuidagi, kui see pidu oli tulemas, siis sinna või, või oli nii, et kui pidu oli ära olnud, siis oli seal klubi sissekäigu kohal alati siuke suur silt, et Kirylbozeer noh, ühesõnaga seal sihuke läbu kunn ja siis ta ise jagas kogemust, kuidas kogu see läbu elu, mille raames ta rändab iga päev üle maailma erinevates riikides, käib ainult läbult, läbulajagate hinges valitseb tühjus. Ja ta ütles, et ta ise ei saa enam ammu aru, et mis asja ta teeb. Ja ta ei näe ka mingisugust väljapääsu sellest, ta ei näe ka, et mida muuta võiks teha. Ühesõnaga, niisugune nihilistlike väga depressiivne. Kuidagi punkt oli see, kuhu ta oli jõudnud oma sotsiaalmeediakuulsusega ja, ja siis ta rääkis, kuidas üks üks hetk, kus ta tundis, et põhjakäinud oli see, kui ta magas mingisuguse järjekordse tšikiga, kellad kuskilt sellised läbult leidis ja siis see tšikk vahekorra ajal ütles talle, et ma ei ole kunagi kellegi kuulsaga seksinud. Ühesõnaga, et see oli tema enda jaoks selle tüdruku jaoks nagu mingi saavutuses, grill ütles, et ta tundis, et ta nagu. Ma ei mäleta, kuidas te seda kirjeldas, aga sisuliselt oli seal midagi sellist, et tal nagu noh, ma ei tea, hing, hing, hinges hakkad haigutama tohutu, mingisugune suur must auk. Aga see on arusaadav, sest et mõnes mõttes sa ise ju natuke Kirill siis nii-öelda kasutas neid inimesi kogu aeg ära seni, kuni ta muutus ära kasutatavaks objektiks, et sealt tuli sihuke madu, sööb oma saba momente, sonaadi, elus valulik. Aga see ongi mõnes mõttes punkt, vaata, me rääkisime, et vestlusfänni ja iidoli vahel lõppeb üsna kiirelt ära, seal on üks ütleb, et ma armastan sind, teine ütleb aitäh. Võib-olla võib-olla on suuremeelne ütelda, et ma armastan sind ka? Ma armastan kõiki oma fänne. Ja siis on see hetk, kus tuleb minna nagu laiali, aga kui inimesed on maniakid? Kui nii üks kui teine maniakk, siis nad teevad kokkuleppe. Kuule, aga kui me teineteist armastame, siis lähme lähme sammu võrra edasi siit ja siis võibki sealt väga kergesti jõuda sinna Kirilli punkti põhimõtteliselt, kus iidoli puhul ju, kes on iidol, on, on põhimõtteliselt niisugune iseenda tekitatud ebajumal, et sa idealiseerida kedagi nii tohutult, et sa lootki temast nagu mingisuguse maapealse jumala või mingi jumala asemiku endale. Sul on tema plakatid võib-olla seina peal, sa põhimõtteliselt nagu magad ja kummardad seal tema näopildi all iga päev. Ja kui sa lõpuks temaga kohtud, siis sa tahadki põhimõtteliselt oma ihu ja hinge talle kinkida, et võta mind, tee minuga, ükskõik mida see mind ära, kui sa tahad. Et tekib mingisugune hästi veider selline peaaegu nagu sihuke mingisugune ohvritoomise moment, et sa nagu ohverdad ennast millegi kõrgema altaril ja siis iidol jällegi selles maniaki ideaalkujutluspildis peakski olema siis justkui see siuke ma ei tea, mingisugune mütoloogiline jumal, kes lihtsalt neelab su alla ja siis sa kuidagi saad temaga üheks. Aga kas võib ka selline asi olla et selline nunnu muinasjutt, et sa kedagi väga-väga fännid. Ja siis ta hakkab sind Kavastu vägaväga fännama. No too mõni näide, kas sa oled sellist No näiteks sa oledki mingil kontserdil või kuskil. Ja roninud nagu rääkima, ma ei tea, kes võiks olla, lähed Jaagup Kreemi ütlema, ta ise ka veel ja su looming on super ja ta ütleb sulle hääd, Sa meeldid mulle täiega, su looming on super. Ja see, mis sealt võiks seda siis minna. Mis sa teed, lähete Jaagupiga kohvile? Saate sõpradeks ja siis on nagu lihtsalt niisugune asi võib ka väikses Eestis võiks olla. Ja Eestis on võimalik ja ma olen isegi tegelikult kuidagi kõhutunde pealt läinud ühe tuntud eesti noore muusiku juurde pärast kontserti lihtsalt öelnud talle, et aa, kuule, et ma ei tea, kui sa satud siia linna veel, et siis umbes võid nagu ööbida meie kodus. Ja seda enne minemist ei ole, samas niivõrd psühhopaat ei aja vette, kuna see inimene on eestlane, siis ei oskagi teda niimoodi idealiseerida, seda nii lähedal. Ja seal on lisaks veel selline kolleegi moment ka juures, et kui, kui inimesed on mingi aja juba oma elust pühendanud loomingule on olnud nagu avalikud avaliku elu tegelased oma oma ameti tõttu siis on seal mingisugune teatav selline ühisala või mingites seal mingit sorti võrgustik, kus ei ole võib-olla nii palju barjääre selleks, et mida tuleks ületada enne, kui sa saad päris niimodi familiaarsed malt hakata rääkima selle teise inimesega, et sa võid sinna jõuda üsna kiiresti. Kui te olete enam-vähem samal lainel või nii-öelda nagu võitlete ühte ja sama võitlust kokkuvõttes ja teil on mingisugune kaudne teadmine sellest mõlemal olemas. Aga veelkord, et mis asi on siis et kas, kas vändlus on haigus, kas on mingisugune tervislik viis olla fänn ka või sinna juurde käibki see kaif, et sa põhimõtteliselt igatsed midagi, mida sa tead, et sa kunagi kätte ei saa. Kui lähme lapsepõlve tagasi, siis kõik tüdrukud olid Back Street Boysi fännid ja tahtsid Nick karterilt saada suudlust. Mina olin lõõri fänni, tahtsin Teimonilt saada lapsi. Et, et kas selline Võimatu igatsuse magus valu on vändluse loomulik osa või peaksime me tegelikult olema kuidagi fännidena mai tea külmema kõhuga, et jääda terveks ja. Mina arvan vastupidi, et fännamine mingis mahus ongi tervistav ja tervislik ja normaalne sest see nagu valida endale läbi selle mingi sihi, see defineerib sinu maitset, seda, mis inimesed su ellu tulevad ja kuidas infiltreerid sisse-välja. Ja pluss ma arvan, see on ka päris hea selline depressiooniravim, sest et see teeb sind alati rõõmsaks, kui sa saad seda asja tarbida ja see asi ei ole mingi alkohol või mingi meelemürk või noh, seesama lapse põlveski mul oli mingi suur pruun ümbrikke, siis mu meie meelest lõikasin teemana Albioni pildikesi välja ja kogusin sinna ümbrikusse. Ja siis vaheajal üks kord nädalas võtsin selle lahti, niimoodi laotasin põrandale, vaatasin ja mõtlesin, et nii tore tüüp ja panin ümbrikusse tagasi. See tekitas nagu hea tunde, hea tuju. Ma ei tea, kas, kui nagu mingi mõningane hullus teeb sind nagu äsja rõõmsaks, kus Salb. Hea küsimus, et kuhu see rõõm jõuab. Mul on selline tunne, et rõõm võib väga kergelt minna käärima ja muutudagi hulluseks. Jaa, aga samas. Olenebki jah, mida sa nagu fännad on ju, võib-olla sa vist fännisid Marilyn Mansoni ka vahepeal lisandunud on siiamaani? Jah, et kui see sind viib selleni, et sa hakkad mingisuguseid sotsialistlike rituaale toime panema ja ma ei tea, neitsid põletama Lasitsed, lähed nagu täiesti üle piiri, sellega siis on halvasti, aga ma lihtsalt, kuna ma isiklikult ei ole mitte midagi negatiivset kunagi fännanud, siis jah, see isiklik kontakt sellega puudub aga mõistagi hästi palju inimesed fännavadki, midagi, mis ei ole tore ja idee neid ka rõõmsaks, vaid Opsa ärritab neid näiteks. Ärritusest saab välja tulla mõnusa ja mitte depressiivse muusikaga, näiteks sa võtsid kaasa täna Doro Immoa pala uue Mae. Ja, või nagu mina ütlen Doraymoi seda midagi veel lihtsalt ära, et see on täiega hea. Albommasel aasta minu üks lemmikalbumeid olen mitu korda kuulanud, väga hea on mingi süüa teha, selle mussi saatel ealist chillida. See oli Toro immo või nagu Helene Vetik ütleb ta Raimoi Doraymoi. Me oleme popkulturistid. Meiega on ERR-i korrespondent, sest Ivo Cruztok on Brüsselis kadunud. Kui keegi on teda näinud, siis saatke meile sõnum. Tehke taas pilti, ta ilmselt passib, pissivad poissi, on meie teooria. Aga Helena, sa rääkisid, et kui inimene ei fänna midagi negatiivset just siis tegelikult on kõik hästi, siis see on selline rõõmu õnnehormoone tootev kogemus ja sellele vaja midagi karta, et see ühel hetkel muutub mingisuguseks maniakaalsuseks või psühhoosiks. Aga kas sa siis väidad, et näiteks kui minna Marilyn Mansoni fännamisega väga kaugele, siis tõenäolisemalt muutuda mingisuguseks? Merilin võib-olla ei olnud kõige parem näide, sest et on päriselus peaks vist olema suht sõbralik ja chill inimene ja, ja nii edasi, aga mingisugused kindlasti on. Kuidas eesti keeles on sektid ja mingid siuksed asjad olemas, aga nad ka jällegi pakuvad inimestele tuge. Ma arvan, et inimene, kes on sektis ja käib mingit pentagramme noaga endale rinna sisse lõikamas, öösiti keldris, ta ei arva, et on õnnetus talle mingit rahuldust, et mis on üldse see skaala, mille järgi me mõõdame, kellel on õigus nagu midagi paha või head teha. Aga ma mõtlesin hoopis seda, et Pällus nii-öelda kui nähtus üldse algab kuskilt on ju. Et kust ta algab nagu kuidas sa tead, et sa nüüd fännid seda asja või nüüdse meeldib sulle väga palju, et nagu, mis hetkest sa seal nagunii huvitav seal selle asja puhul, et minu arust vändlus, aga sa ei pea asjaga väga süvitsi tutvuma või midagi spetsiifilist teadma tema kohta alguses vähemalt. Aga sa tunneta ära. Et sa tihtilugu ei tunne ära tegelikult isegi mingeid inimesi, kellesse see võiks potentsiaalselt armunud olla. Mingi 100 aastat läheb aega, tunned kedagi? Kaks aastat, siis mõtled ahvaks on ikka nii mõnus inimene ja vaenlasega, nii et sa kuulad mingit laulu või sa näed mingit sarja ja sa oled juba mingi 15 minutiga niimoodi, et see olen mina, see olen mina. See on minu asi, ma teiegi tean seda. Ja see on täiesti mingi võõraste inimeste tehtud asi eriti kui seal mingi film, see on mingi 500 inimest on filmikruus ja kuidas nad suutsid teha selle asja, mis on sinu kui indiviidispetsiifiline asi? Ma arvan, et see ongi see võti kogu asja juures, kuidas ise terveks jääda ja kuidas kuidagi ka lasta oma iidolile elada on see, et lõpuks leppida sellega, et see looming ise on see, mida sa fännad, mitte see inimene. Ja see on loojale endale väga tervislik mõtlemine, tõmmata mingi piirjoon vahele oma loomingule ja iseendale selles mõttes, et su looming ei oleks sinu enda mõõdupuu inimesena. No näiteks, et kui keegi kriitik teeb maha mingit sinu tööd, et siis sa ei võta seda isikliku solvanguna, vaid seda kuidagi suudad olla distantsile, mõelda, et kriitikat sai sinu töö, mitte sina kui inimolend, sina kui elusolend, saad aru, mida ma mõtlen, see on väga raske asi. Aga vahepeal on ka vastupidi, sellepärast et ka kriitikud ei ole alati ei suuda lahutada sind su enda töösse. Siis on nende viga, siis on nende viga. Aga hea, et fännina samamoodi kuidagi, kui, kui on võimalik kuidagi oma selline palavikuline laup sellise jääkülma käega natukene jahedamaks jahutada, siis on igati tervislik leppida sellega, et see looming on see, mis meid kokku tõi, ja loomingutee, kus te kohtute ja inimestena, teil ei pruugi mitte midagi ühist tegelikult isegi olla ja sellega seoses meenudki, kuidas aeg-ajalt ikka siin ja seal öeldakse, et ära kunagi kohtu oma iidolite ka, sest et sa igal juhul. No kui see lõppkokkuvõttes kohtuda oma iidoli ka näiteks kohtuda oma lemmikkirjanikuga ja Maide kohtute vetsus näiteks ja tema on enne sind kabiinis kuulekas, seal on kõht räigelt lahti ja siis ta seal puristada. Ma olen õnnelik, nagu ta on ka inimene, nii tore. Ja see on, aga näed jällegi, see on teine niisugune käik jälle, mis, mis üht-samamoodi mulle nagu väga meeldib, näiteks, kui ma olen kellelegi liiga kõrgele pjedestaalile enda jaoks seadnud oma kujutluses. Kui ma olen kellelegi mõelnud enda jaoks liiga võimsaks näiteks vahetevahel ma mõtlen mingite riigijuhtide peale niimoodi diktaatorite peale, siis hästi tervislik on jällegi või mõelda, vetsu kergendama, mõeldud, nad käivad vetsus. Et neil ka aeg-ajalt maid sügeleb kuskilt, meil on aeg-ajalt mingisugune, ma ei tea, kuskil on mingisugune punn, mis teeb valu on ju, või siis minnagi täitsa sinna hetke tagasi, kus, kus nad olid beebid, et sa mõtled, Nad olid täpselt samasugused tited lihtsalt mingil hetkel, kes olid täiesti abitud, kes ei suutnud isegi roomata, kes ei tundnud isegi külge pöörata, vaid olidki sihukesed tatised, väiksed tombud kes üritasid oma kuidagi silmi fookusesse saada põhimõtteliselt ja lootsid, et neid ei hüljata. Mis on tegelikult väga salakaval looduse vorm nende super super õelate inimeste kaitsmiseks, et nad nagu mingi vanuseni oleks super nunnud ja see ei tuleks selle peale, et nad oleks vaja võib-olla ühiskonna juhtlesimineerida. Ja ei, ma olen kuulnud ka seda käsitlust, et beebid on niimoodi looduse poolt disainitud. Et nad oleksid võimalikult sellised nunnu magnetid. Näiteks super random factaga koerad on peale inimeste ainsad loomad maailmas, kes saavad aru sellest beebide näo matemaatikast ja saavad aru, et see on nunnu ja tunnevad vajadust inimbeebisid seeläbi kaitsta teistmoodi kui täiskasvanud inimesi. Et kui koer näeb inimest, kellel on siis pisikene kehast palju suurem pea ja laiali olevad hästi suured silmad ja ta nagu arvutab kokku, sa oled mingi okei, siin on nagunii mitu kraadi siin silmavahe on selline pea suurus on selline siis ta teab, et see tüüp vajab teiega kaitset. Kas sa oled ka juba ammu selle järeldus enda jaoks ära teinud, et põhjus, miks väga paljud sellised anime tegelased ja võib-olla ka anime mõjutustega videomängude tegelased tunduvad nii lahedad ja nunnud on sellepärast et nad on tegelikult kujundatud beebi proportsioonide järgi, et meil on suured suured pea, et ma räägin džiibitegelastest. Et meil on suured pead, suured silmad, väiksed kehad. Samas nad teevad siukseid nagu action-kangelaste asju, mis ongi nagu, et kaks lahedat asja on kokku pandud, mingisugune siuke sõjamasin, võimekas Nintša. Ja teisel pool siis beebi, ära tee mulle haiget, ma olen kõige nunnum asi maailmas. Ja kindlasti on sellega seos ja kui ma ma tegin super super ammu kunstiajaloos uurimustööd, anime nii-öelda nendest märkidest, mida seal kasutatakse manga märkidest, kui tilk on pea kohal siis see tähendab, et sul on veits piinlik ja siis kui on nagu niisugune väike nelinurkne sinka-vonka pea kohal, siis sa oled tige ja, ja ongi, et mingitel karakteritel on ainult suured silmad, mingitel on hästi väiksed silmad. Ja tegelikkuses üks põhipõhjustest, miks, mis on nagu nende suurte silmade taga. On see hästi sihuke labane põhjus, et son jaapani mütoloogias hinge peegel ja mida süütum on tegelemast suurematel silmad. Ja mida rohkem tegelane läbi elanud võimete tigedam ta on, seda rohkem on nagu siuksed, väikesed silmad. Ja hästi ongi väga rassistlik arvamus, mida ka väga paljud anime fännid arvavad, see on kellelegi sellest, et fännid ei ole tegelikult alati teadlikud mingit asju tagamaadest, on see, et ahjaaa poolest oleme endale väiksed silmadest endale multikatele suured silmad teinud, et seal mingisugune sisemise kompleksi väljaelamine. Ja see on üli, üli ülirumal arvamus, sellega ei ole mitte mingit seost, et reaalsusega reaalsust on kuskil täitsa ajaloost ja just see suur silm on see süütus sihuke peegel kuskile. See suur silm on see, millega eriti kui saan v kalkvel, millega fänn vaatab otsa oma iidolile jõhkrust lootes, lootusetu iidol näeb tema hinge. Aga kas Sa ise mäletad enda sihukest esimest vannikogemust kuidas sa nagu said aru, et su mõistus enam nagu ei ole sinu enda oma, sulle meeldib täiega nagu midagi, mis on teiste inimeste tehtud. Ma pean natuke oma mälus kaevama selle jaoks, aga mul on praegu väga värske kogemus tänasest hommikupoolikust, kui mu neljaaastane tütar kohtus ühe Elsa ühe näitlejaga, kes, kes mängisid Elsa Elsa, siis sellest Disney tohutust Kas see oli mingi spetsiifiline tuntud Eesti näitleja või pigem? Aitäh mulle tundus, et see oli üks näitlejanna, kelle töö ongi mängida neid erinevaid multika, karaktereid, ookeanil tekkis kahtlus. Seal. Ta hele mängijad kellelegi tähistasime Lottet. Tal on läinud, aga tütar sai aru, sellest ei saanud. Me arutasime seda, küsis, et see ei olegi päris Elsa, onju, ja siis ma ütlesin ei aja, et pärisel saangi seal multifilmis, et et siin on praegu üks näitleja, kes mängib Elsa, aga see nagu ei rikkunud tema jaoks seda fantaasiat ja seal oli päris pöörane. Ma vaatasin, et kõik need pätakad, siuksed kolme kuni ma ei tea, viie aastased olid tulnud sinna kokku kõik ühte ostukeskusesse ja, ja nii mõnedki neist olid joonistanud Elsale pildikesed ja ja minu tütar oli talle siukse ümbriku sisse lausa poetanud sellise ilusa pildi ja, ja ma ei tea, kas mingi kirjakesega sellise. Ühesõnaga, et ma olin üllatunud, et mu tütar ei olnud ainus, kes selle peale isegi tuli hommikul. Ja, ja kuigi nad teadsid ja, või, või ma ei tea, võib-olla kõik ei teadnud, aga mu tütar teadis, et see on näitlejad, harilik inimene, siis see fantaasia oli tema jaoks ikkagi täielik sel hetkel, kui šõu nagu pihta hakkas ja sai Elsaga koos selle hakata, ma ei tea, mingi jäätunud käsi katsuma ja laulma Frovisioni laule. Ma pean mõtlema, mis mu enda selline esimene klõps-klõps on olnud, aga kas sulle meenub kohe? Enda puhul mul samamoodi animega oli nagu kohe, kui ma nägin esimest korda elusanimed, ma teadsin, et see on 1000 korda tuusem, kui kõik teised multikad, mis ma olen kunagi näinud ja ma olin siis ma arvan, mingi nelja, võib-olla viieaastane ja mul on reaalselt mälestus sellest, et ma olen Lindakivi kinos koos isa ja õega siis tuleb Animal kostsip ja seal toimub mingi täiesti haige asi, mingid hiiglaslikud putukad söövad maju ja inimesed joovad mingit limonaadi, mis nad hulluks ajab. Otar Lindakivi keskuses putukad sõid ajusid. Jah Lasnamäe oli kino, vanasti Linda Kivistik. Ja, ja siis sellest me nagu üks nädal vaatasime lumivalguke seal. Lihtsalt ütlen siia vahele, ma arvasin, et see oli osa sellest. Putukad ei, see oli, see oli, anime filmi selge ja ongi nädal enne seda vaatasime lumivalguke eest, mis mulle ka väga meeldis, Need, gonoomid, seal laulsid ja kõik oli supernunnu siis nädal, võib-olla kaks nädalat, ma ei tea, lapse mõistuses, aeg liigub kuidagi teisiti, olise kopsib ja mulle täiega meeldis, koosneb rohkem kui lumivalguke, ma nagu teadsin, et see on nagu see asi, mis ma tahan vaadata. Ja siis peale seda, kui kuskilt saksa kanalitest või soome kanalitest vahel tuli sama anime asja või isegi muumitrollid, ma ei teadnud, ma arvan selle ajani, kui ma sain mingi 12, mis asi see on, nüüd tuleb Jaapanist ja miks see nii internetti ning nii ei olnud. Aga ma nagu iga kord, kui ma nägin ja kuulsin nende nalju või nagu proovisin aru saada, mis seal toimub siis mul oli niisugune õhin ja mul oli nii hea olla ja ma nagu seal kõik olid nii, nii tuus ja mitte kunagi mingite Disney multikatega ei ole siukest emotsiooni olnud, et see tuli kuskil täiesti seestpoolt, ma ei tea, kas on mingi DNA-s võib-olla sisse kodeeritud, et salaja keegi, ma ei tea, mu esivanemad on tegelikult asiaadid või nagu kuskilt tuli äratundmine. Asja äratundmine, mida ma ei ole tegelikult kunagi varem elus näinud. Ma arvan, et sa oled Tšingis-khaani, üks nendest miljonitest lastest on väidetavalt moodustavad väga suure osa. Ja sa seletaks ära ka selle, et juba lapsena mulle meeldisid jää putukad, seid maja ära, majas olid inimesed. Vot nad. Mul mu enda varasemad kogemused või sellised elamused tulevad ka kinostist ja ma arvan, et ma käisin kuskil Mustamäe kinos, võib-olla isegi kino, Eha, kui mu mälu mind ei peta. Kino Ehas käidi ka siis päris, ma käisin ka vanaisaga seal. Käisin vaatamas üksinda kodus filmi ja siis ma mäletan, kuidas oli üks varasemaid momente, kus ma läksin kinost koju ja tundsin täiega, et ma olengi see poiss, ma tahan, ma tahan olla tema ja tema on mina ja, ja see kõik vist tegeleni tuus ja panin ka enda väikses kodus panin lõksusid maha, panin oma mängu, algasid niimoodi põrandale pimedamates kohtades, kus siis vanemad saaksid neile peale astuda ja kukkuda pikali ja ühesõnaga, et siuke krutski poisi siukse, selline snit, tuliselt ülitugevalt tema tundsin ära, et jaa, tema on mina ja mina olen tema, see oli nagu väga selge, sihuke samastumise. Ta oli suur eeskuju mingil ajal pojaks Kevin. Ja Keviniga natukene teistmoodi, et ma mäletan mallist kadeda peale sest seal hoidvat elad selles hotellis ja kõik oli uus ja ma lihtsalt ma nagu ei tahtnud otseselt tema olla, aga ma tahtsin kõiki asju, mis tal olid, tema mänguasju ja värke kuidagi sihuke, et mul oli lihtsalt siuke tunne, et miks mul seda ei ole. Fiksina elan mingi 90.-te Eestis ja see tüüp saab New Yorgis ringi hängida, ringi joosta. Et kuidagi nii. Aga tead see lause, Ma tahan olla tema, mis on muuhulgas neoon, musta romaani pealkiri, väike, sihuke juhuslik reklaam. Otsi endale lähedal asuvast raamatupoest. Aga ma tahan olla tema miners, vot see on nagu hästi sihuke keskne tunne sellise fännimaania juures. Kui ma mõtlen oma kõige suuremate iidolite peale läbi elu, kes on elu jooksul ka muutunud siis neid kõiki ühendab just see äratundmine, et ma tunnen, et ma, ma nagu 100 protsenti tahan tegelikult lihtsalt põhimõtteliselt muutuda temaks kokkuvõttes, et kuulata muusikat, ma tunnen, et ja ta laulab täpselt minu tunnetest ja loevad täpselt selle häälega, nagu peab täpselt need akordid, kõik need meloodiad on täpselt õiged või siis kirjanduse puhul täpselt samamoodi, kui ma olen Fannanud mingisuguseid autoreid nagu väga rajult siis ma olengi ikkagi noh, läinud nii sügavale ära oma fändluses, ma olen tõesti lugenud peaaegu et iga viimse kui lause ära, mis see kirjanik on kunagi kuskile kirja pannud, et ma olen lugenud, kui kuskil on mõni blogi, mida ta on pidanud, siis ma olen selle läbi töötanud, ma olen vaadanud Youtube'ist kõik intervjuud ära kuni selleni välja, et lõpuks ma näen unes ka, et me kohtume oma põhilemmikkirjanike puhul, ma olen millegipärast elus näinud, et seda, kuidas ma olen lihtsalt nagu hakanud oma kodust minema ja siis olendist ilmunud selle kirjaniku ukse taha ja olen läinud talle külla näiteks tšak poolanik, kes on Faid klappi autorina kõige tuntum ilmselt lahnuk, palav njuk, tema puhul ma nägin, et ma sõitsin rulaga talle külla, võtsin ennast rula ja hakkasin niimoodi tõukama ennast. Hetkel jõudsin mingi kortermaja juurde, mis natuke meenutas sihukest tüüpilist Mustamäe paneelmaja ja siis ta tuli seal ukse peale, tervitas mind. Ma olen ka unes hänginud oma mingit iidolit, aga mul ei tule mingit spetsiifilist asja pähe, aga aga unenäomaailmas päris hea tunne nagu üles ärgata peale sellist und, kui sa oled täiega sihukest hängi teinud nagu sihuke nagu sihuke väike Laifilmendad. Jah. Mul läks korda see hängimine. Ja, ja ongi, et kõik natuke on selline tunne, et nagu olekski päriselt kohtunud, iidol ka tehakse, et me ju nüüd siin kohtusime. Aga kust sa tead, et ei kohtunud, ta nägi, vaata, ongi, nägi unes, et mingi rändon poisiga nii tuus olla, onju. Ja siis ta mõtles hommikul, miks mul ei ole siukest sõpra, aga sellist unenägu ma mõtlesin selle inimese välja. Tegelikult sa oled siin ja ootad, et see päriselt juhtuks. Aga lihtsalt see mõte, kuhu ma tahan jõuda sellega välja, ongi see, et ma tahan olla tema tunne, on mingi tunne, mida ma vist ei jaksa enam tunda. Olen selle mulle tundub, et ma olen ühest küljest. Ma ei tea, kas välja kasvanud sellest, et ma olen lihtsalt nagu võtangi nagu rahulikumalt, võib-olla asju või kuidagi ei lase endal kalduda mingitesse väga suurtesse tunde puhangutesse, sest et see, see lihtsalt on nii kurnav. Kokkuvõttes mulle lihtsalt meeldib nagu mõistlikult ja rahulikult arutada inimestega asju, jagada huvitavaid mõtteid ja kaduda ära mingisugusesse sellisesse psühhoosi, põhimõtteliselt. Ja ma usun, et just see, ma tahan olla tema, ei ole terve fännamine. Okei, et see on just see ebaterve, see on mulle näiteks nagu natuke võõras, isegi et ma pigem, ma ei tea. Ma, mul on nagu niisugune emotsioon, et ma tunnen, et ta on mina. Aitäh. Ma tahan olla tema, aga mul on nagu egotsentrilisel suhtumine sellesse, mul ei ole nagu püüdu nagu saada temaks või nagu, et ta on minust ägedam. Vaid mul on sihuke tunne pannilt uus mandaat, uus, kui tema juba saad aru. Et nagu kuidagi nagu ma tunnen, et see on tegelikult sarnane tunne, aga ta tuleb hoopis teisest kohast. Seleta mulle, mismoodi nad on erinevad ikkagi niimoodi, et sa näed kedagi. Sa oled madalamal temal ja pead justkui nagu tema pedaal alla. Ta on sinu jumal nagu pürgita poole ta nagu midagi kättesaamatut ja sa niikuinii arutest arvat ma niikuinii ei saa olla tema ja nii edasi ja noh, ma ei tea, nii kuidas maha mingi teismelisena fänne siin seilarmooni ütleme ma olin nagu niimoodi, et jah, ma arvan, et Tarmo karakter ongi arvatavasti minusuguse tüdruku järgi kirjutatud. Ta juba on, mina, mul ei ole vaja nagu midagi ekstra tõmmelda temaks saada. Nii et sellise positsiooni abil on võimalik tegelikult Natukene nagu eneseväärikam olla vaenlase juures. Väärikam olla enesekindlam ja ühtlasi kuidagi saada nagu loomingust sellist peegeldust vastu endale või sellist kinnitust, et jaajaa, see ma olengi, ma, vot see inimene olengi justkui, et sa põhimõtteliselt otsid iseennast. See ei ole nagu füsioloogiliselt see inimene samast perest ja ekstra, aga kuna tegelikult on ju mingeid uuringutki näidanud, et inimesed sisuliselt korduvadki mingi mõne miljoni inimese tagant geneetiliselt nagu näod, korduvad, iseloomud korduvad, kõik, kogu aeg kordub, siis on okei nagu ära tunda, et see on minust. Mitte nagu ma tahan, et see oleks minust. Selle koha, kuhu mina olen ka jõudnud vaikselt oma maniakaalsusega ja see tundub olevat selline nagu rahulikum koht ja mõnes mõttes selline pingevabam ka, sest et sellelt pinnalt ongi võimalik vestelda või pidada dialoogi kuidagi niimoodi. Läbimõeldult rahulikult ja, ja mitte nagu hullunult, saad aru, et sa saadki, sa oled, sa oled juba võrdsel tasandil selle teise inimesega, ta on sinule üks võimalikest sellistest vestluspartneritest ja teil on võimalik võib-olla, et ongi, kui sa rääkisid, et kas iidol saab hakata oma fännifänniks et siis sellelt positsioonilt vestlust alustades on see palju tõenäolisem, et see võiks õnnestuda. Sellelt positsioonilt alustades ongi selline tunne, et, et mitte üks ei vaata teisele otsa hullunud silmadega ja teisel on tunne, et okei, ütlen viisakalt aitäh ja siis ruttu tellin takso, Jagnoosi nägi ta nagu mingi hammustab, mind on ju vaid sa näedki, et aa okei, et on mingi lahe ja mõistlik inimene, kellel on ka huvitavad mõtted ja me võiksime tegelikult isegi mingitel teemadel võib-olla edasi vestelda. Ja võib-olla see asi viibki selleni, et ühel hetkel teete midagi koos teetegi ja vot see on asi, mis ongi võib-olla ühe eriala inimestel natuke nagu lihtsam saavutada. Noh, näiteks ongi, et kui kohtuvad kaks, ma ei tea, kohtub üks filmiinimene mingi teatriinimesega, siis juba tegelevad nii sarnaste asjadega, et seal on see ühine pinnas on juba loodud nende eest ja sealt on väga lihtne minna juba edasi mingisuguse ühisühisloomingu poole. Aga kui sa kohtadki inimesega, kes on näiteks, ma ei tea kinnisvara ärikas näiteks ja vastas on näiteks mingisugune dirigent, ütleme seal on justkuinii erinevad valdkonnad oma töö tõttu võib-olla kohtugi kunagi, et kuidas seal siis nagu olla kohesel võrdsel tasandil, aga see ongi see eneseväärikuse ja siukse nagu rahulikkuse küsimus. Ma arvan, et see on ka see, et kui sa oled päriselt jällegi mitte sa nagu ei mängija ei fänna ja ei vaata üles, vaid sealt päriselt tegelikult lihtsalt teisest riigist on ju teisest võib-olla kultuuriruumist, aga potentsiaalselt selle inimese sõber igasuguste teiste asjade põhjal ka mingi ter meeldivad ka samad, et ma ei tea riiete brändid ja samad brändid nagu joomata ja samal lainel, siis, siis on see juba palju lihtsam. Nii või naa. Et mul oli Barcelonas niisugune kogemus, et nägin, et väga tuntud loovjuhti Ameerikast, kes praegu Amsterdamis peab ühte reklaamiagentuuri, kes on nagu niisugune inimesed olid järjekorras, et saaks taga rääkida. Ja siis minu õde huvitas hoopis see, kus ta püksid pärit on täiesti suusad, püksid olid tal ja siis me ootasime ära, et kõik inimesed oma fännuse lõpetasid ära ja siis me läksime küsimelt. Sorry, püksid pärit on. Ja te panite tähele või need on mingi selle jaapani disaineri püksid ja mul on täiega lemmikpüksid. Ja siis pärast läksime mängima kohvikus ja rääkisime juttu ja chillisime et jah, see, kust sa nagu alustada, et seda asja on ka oluline, aga ei tohi samas feik olla. Sa ei tohi nagu ette valmistuda, magoogeldamis, püksid tal on ja siis ma lähen. Küsimus, kuigi see võib tööd võib toimida. Oled sa märganud mõnda näidet mõnda juhtumit, juhtumeid, kus keegi tõlkinud oma. Ma ei ole nagu Peikkinud, aga siis, kui mul oli see nii nõme, ma tunnen, et ma mingit Neim Troppil nagu maniakk, aga paratamatult kui me räägime fännlusest, siis ei jäägi muud üle kui Neim Troppida, aga kui ma nägin Jeremy Scotti ja ma olin konverentsil, kus ta rääkis, mina ei tea, kes? Hästi moskino, peadisainer ja hästi tähtis USA moekunstnik. Hästi tähtis ka gei, igasuguste liikumiste ja vabaduslikumist sihuke nägu, kes on ise pärit Maalt Texasest kuskilt ja töötas ennast ise üles Pariisi ja New Yorki inimene, siis ma lihtsalt Instagramist vaatasin umbes, et. Ma tean, mis rääkviinidega ta on, sõber, ma vaatan Uubol, Räägreisid tõrjetööde. Ma arvan, et ma pean talle midagi sellel teemal ütlema. Ütlesin ja astusime vestlusesse, et ma tegin siukse kiire Riisorghi ja kasutasin seda ära. Aga ma olen päriselt nende asjade fänn. Aga siiski see ei tulnud nagunii neutraalselt. Püksiküsimus ühesõnaga niimoodi väikesed nipid teile, kuulajalite väikeste nippidega on võimalik tegelikult ikkagi jõuda oma iidolile nii lähedale, kui sa ise tahad kassist, ametialaselt või kasvõi eraeluliselt. See on kõik võimalik. Mina tean ühte eesti noort operaatorit, kes läks ühel filmifestivalil ühe oma iidoli juurde. Kui fännide hordid olid laiali läinud, ütles, et ma väga austan seda, mis sa teed. Ma olen ammu juba jälginud seda kõike, vestlus läks edasi, kuni see noor operaator Eesti operaator siis kutsutigi selle iidoli poolt filmivõtetele assistendiks ja nad läksid koos kuskile Aasiasse pikaks ajaks ja tegid ühe maailma tipp režissööriga koos filmi ja lihtsalt sellepärast, et fänn läks rääkima oma iidoli ka, aga ta ei teinud seda ilmselt liiga läbinähtavalt, nagu maniakk. Ühesõnaga proovida tasub, on tänase saate lõppu sentiment. Ja tasub endast lugu pidada, tasub enda ei ole kehvem kui see, keda sa fännid. Täpselt meie saadet jääb lõpetama jasmiin, kes igal juhul väärib fännamist. Jah, see on inimene, kellel varsti on, ma arvan nii palju fänne, tagage, panen ta essana fännama muidu jääd rongist maha. Pala pealkiri on väga sobivalt I like I lot. Aitäh, Helena, et sa tulid erikorrespondendina aitäh laetud relvana laetud relvana stuudiosse ja loodame, et leiame Ivo üles.