Pidu on saanud nüüd sisse selle Aituksin õige hoo. Puhkpilliorkestrit haarasid oma rütmide ja taktidega kaasaga publiku siin juba pingiridades hoiti üksteisel käest kinni ja õõtsuti kaasa ja ja isegi laulu kostis. Meie torni alt pealt vaadata ridades puhkpilliorkestrid marsivad lavalt ära, et anda teed lastekooridele. Minu kõrval istub aga selle lauluväljaku ja meie puhkepark, kellegi reaktsiooni direktriss Rita Mägar. Veel nädala alguses hoiti hinge kinni ja küsiti ikka niimoodi poolsosinal üksteise käest, et kuidas on, kas ikka pidu tulekas ikka laululava peab sellele koormusele vastu. Nüüd hakkab pidu tänaseks päevaks jõudma lõpule ja õnneks on kõik läinud korda ja lauluväljak on väga kena. No minu arvates on ta ka väga kena oma laps on ikka armas, aga ikkagi kui vaatad, kui palju tööd me oleme jõudnud ära teha selle 11 kuuga. Noh, juba vaatame kas või seda tuld vanastada, tossas oli must tahmane, pidan ikkagi ta meil gaasi gaasituli, ta on ilus, puhas ja minu arvates väga ilusat kollast värvi. No lihtsalt rõõm on vaadata. Kena on kogu see kujundus kena, oli muuseas eile õhtul, õigemini öö hakul lauluväljak lauluväljakul käisid veel viimased koristustööd. Haljastajad panid lilli? Lauluväljak oli täistuledes, prožektorid põlesid. Nii hästi, tulid välja Gide värvitoonid, roheline muru, värskelt remonditud lava. Minu arvates oli ta eile öösel imetore ja nii kahju oli, et ei olnud kedagi, kes oleks seda jäädvustanud. Nii et, et väljak on kena ja mis puutub nüüd sellesse nädal tagasi, noh ikkagi vaikselt tõepoolest küsiti, kas väljaks saab, Valmis ausalt öeldes, mina ei ole selles küll kunagi kahelnud. Sellepärast et mina usun küll sellesse, et kui rahvas tahab ja need inimesed, kellest sõltub sellise peo kordaminek, tahavad, siis nad teevad ja on võimelised ära tegema ka kõige raskema töö suhteliselt lühikese ajaga ja elu näitab, et see niimoodi on. Ja ma kiidan ka eesti mehe, noh, kuidas ma nüüd ütleksin ettevaatlikkust või, või soovi ikka kõik üle kontrollida, et olla veendunud töö on hästi tehtud ja nii testiga lauluväljakul. Sest ikkagi, kui kõik talastamis hea ja jääl toestustööd olid tehtud, siis testisin huvikoormus, see tähendab tõepoolest toodi lavale telliskivid, toodi mehed ja katsetati ära maksimumkoormusega need parandustööd, mis testi eetika olla kindel. Tõepoolest kõik see, mis mõõtmiste tulemusena tundub olevat korras ka praktilise koormamise tulemusel noh, võib olla päris kindel, et ta ikka on korras. Aga mis nüüd pärast pidu edasi saab, kas lauluväljak olnud nii korras, et võib öelda, et oma 30.-ks sünnipäevaks sai ta omale uhiuue rüü ja nüüd võib ta jääda ootama, järgnes pidu või ta vajab ikka kuskilt veel kõpitsemist ja natukene parandamist? No eks selle rüüga on niimoodi, et esiteks iga rüü vananeb ja, ja mingi aja pärast hakata jälle nõudma parandamist. Teiseks kogu lauluväljak nüüd ka uut rüüd ei saanud. Nii jõukad me ei ole pealaest jalatallani kõik korraga välja vahetada ja korda teha. Sellepärast sisuliselt ikkagi remonttöödel jätkuvad. Ja ma ütleksin ka see edasi ehitamine, tähendab, on vaja ehitada lõpuni need objektid, mida noh, sisuliselt ei ole olemaski, näiteks piirdeaed. Osaliselt on ta nüüd valmis, aga kogu lauluväljak vajab kiiret kiirdaja, ehitustööd astuvad lisaks, nüüd on kohe, kui selgus, see olukord nende taladega, lauluväljaku toed aladega. Tellisime Eesti projektist projekti litseedee, nüüd pärast pidu, õigemini ma julgen arvata ikka ilmselt rast puhkust pärast suvepuhkust saaks tehtud tõepoolest kapitaalselt, nii et järgmine, 30 aastat ei oleks enam muret, et tal nii kapitaalselt tehtud. Et ükskõik missugune pidu või mingisugune laulupidu või mingisugune muu üritasin toimub, ei ole enam meil vaja selliseid suuri ja üleloomulikke pingutusi teha nagu ennem seda pidu. Ma tean, et teil oli siin ka abilisi, et ka lauljad lõi käed külge lauluväljaku remontimisel, nii nagu see ikka tavaks on olnud. Ja siin lõid lauljad käed külge meestelaulu selts, rahvarinne siin oli, no lihtsalt tore, kuidas koolide direktorid ja koolide õppe, et helistasid, pakkusid oma laste abi, näiteks ühena esimestest helistas 10. keskkooli direktor Kikas ja 10. keskkooli lastepraktika sisuliselt keskkooli lastepraktika möödus lauluväljakul. Tähendab noh, tore, et ikkagi suur osa meie inimestest, need, kellel oli aega ja võimalust tulla. Tundsid muret, et võib-olla meil on abi vaja, pakkusid seda täiesti vabatahtlikult ja õigel ajal. Aitäh neile kõigile. Öelge Rita Mägar, kas teil on olnud ka aega seda pidu siin jälgida? On teil kogu aeg seal laululava all olnud tööd nii palju, et ei teagi, kuidas pidu. Tegelikult kulgeb, mul õnnestus näha avamist ja siis üksikuid üksikuid osasid vahepeal ja, ja tegelikult see töö mida on vaja seal laval teha, see on ikkagi tingitud sellest, et väljak on jäänud kitsaks, et meil on liiga vähe ruumi, et veel paljude teenistuste jaoks ei ole kohta ja tänu sellele on kogu aeg vaja midagi korraldada, mingeid probleeme lahendada. Ja, ja see on tingitud sellest sest, et noh, kõik peo ettevalmistused on tehtud, et on, peo käigus tekivad sellised küsimused, mis on vaja ära lahendada. Kas see on olnud ka varematel aegadel niimoodi, et Directrichil on lauluväljakul peo ajal käed nii tööd täis, et pidu lähebki mööda suure tähe all ja see õige peo feeling jääb saamata? Ta on ikka tavaliselt iga peo ajal niimoodi, aga sellepärast veel fiiling saamata ja sain jälle omaette, niisugune natukene teistsugune feeling tähendab kõigepealt loomulikult ikka maju, kuulen selle muusikaga sinna meie ruumidesse ära. Ja, ja see meeleolu, see tuleb noh, lausa tuppa kätte ja peale selle omaette toreda meeleolu annab ju ka üks asi talveks korda aetud üks tehtud töö. Ja, ja selles suhtes noh, no ma ei ole kurb, et, et selle peo ajal peab tööd tegema. Ma arvan siiski, aga see pidu on selles suhtes eriline ka, ütleme meie tegijate poolt vaadates, et kogu kogu see pidu on eriline ja kogu meeleolu on eriline ja, ja see, et, et ühesõnaga ei kehti aastakümnete jooksul paika pandud kindlad seadused, vaid kõik tegijad tunnevad ennast palju vabamalt ja, ja ühesõnaga palju uusi nähtusi on juurde tekkinud. Palju noh, vaatame või, või siin ütleme kaubanduse poole pealt palju selliseid inimesi, kes on tahtnud kaasa lüüa, täitsa huvitavaid põnevaid pakkumisi, asju on siin väljakul. Niiet et minu arvates veel väga tõstab tuju see, et rahva aktiivselt tegijate aktiivsus on nii palju kasvanud. Et tundub, et järgmine pidu ilmselt noh, selles suhtes on meil veel põnevam kui see, see, mida me praegu tänasi näeme. Vaadake, kui ilus pilt on juba praegu laululava kaare all, lastekoorid on praktiliselt kõik ennast üles rivistanud. Ja. Ja ega ei olegi eriti palju aega kaks aastat siis ongi laste laulupidupidu ees kaks aastat ja lastelaulud ja ma olen mitu korda mõelnud seda, et kas meil ei ole neid pidusid natukene liiga palju. Aga kui ma istun sellisel peol ja vaatan seda ja kuulan seda, siis ma mõtlen, oi küll on tore, et meil neid ikkagi jätkub. Minule tundub niimoodi, et kuni pidudel on rahvast, kuni pidudel on külastajaid. Noh, eriti kui pidudel on nii palju külalisi kui laulupeol, siis ma võib-olla sügavalt veendunud, et seda pidu on eesti rahvale vaja. Ma jagan täielikult teie arvamust, aitäh teile ja ilusat peo jätku ette ikkagi peost osa saaksid aitäh ja ilusat jätku meile kõigile. Aitäh. Laulukaare aluse on täitnud nüüd meie lastekoorile. Saares juhatab Uno Järvela. Tamara koopatenko Kask, Sergei seelini sõnad. Riho Päts labajalavalssi eesti rahvalaul. Ülo Vinter Tootsi tantsulugu kantaadis. Pildikesi koolipõlvest Victor nelgi sõnadele juhatab Lennart Jõela. Oscar Peterson, härjed, hävitan hümn vabadusele. Dirigeerib Lennart Jõela. René Eespere kodu on püha sõnadki René Eespere dirigendipuldis ikka Lennart Jõela. Lastekoorid lõpetasid nende esinemise, tulevad talulevalt maha seal suur mass lapsi ja ei ole midagi imestada, sest lastekoorid need on ju kooritud igas koolis, Tallinnas üksi on, ma lugesin siit teadlikkust kokku üle 40 lastekoori, aga neid on üle Eesti peaaegu et kõikides koolides või ma oletan, et vähemalt kõikides koolides Nende järel tulevad siia segakoorid, aga meie mikrofoni juurde palusime kultuuriministri Lepo Sumera. Mismoodi paistab sinule nüüd? Ütleme siis laulupeo tulevik. No ma arvan niimoodi, et laulupidu on meie rahva jaoks väga tähtis sündmus ja mitte ainult kultuurisündmus, vaid ta on kapolit sündmus. Ja täna siin laulupeol olles on mulle üsna selge, et kui eelmised laulupeod on olnud poliitilised sündmused meie jaoks võib-olla pealesunnitult ja näitamaks seda, et sotsialistlik kultuur on, on tunduvalt elu võimsam, kui seda on kõik teised kultuurid kokku siis täna sündmus on võib-olla poliitiline, teises mõttes, et me võime näidata, et meie kultuur on siiski elanud, näed et kas rasked ajad või suruti, saad või kuidas mehed nüüd hellitavalt nimetama stagnaajal üle ja me võime öelda, et me oleme elus ja me laulame oma laule ja seetõttu on see teistpidi nagu poliitiline sündmus. Aga mis puudutab nüüd laulupidude tulevikku, siis ma arvan, et siin kindlasti midagi muutuma peaks. Ma ei tahaks hakata siin praegu improviseerima teisiti, öeldes, et ma tahes-tahtmata improviseering, ma räägin sellest tulevikus, sest ma usun niimoodi, et et teil on siin mikrofoni ees käinud päris paljud inimesed, kes on oma nägemust rääkinud sellest laulupeo tulevikust võimalikest variantidest, aga minu arust me peaksime mõtlema laulupeo tähtsusest meie rahvale praegu väga selgelt üle. Ja meil on lähenemas üks päris kummaline aastas on aasta 1994, mil möödub 125 aastat esimesest laulupeost ja sõidad, kui peaksime vaatama ka, kas tõesti mitte viia laulupidude traditsiooni võidelda seda tsüklis traditsiooni uuesti nelja aasta peale tagasi, see on niisugune formaalne põhjus, võib olla, aga nüüd hakata seda sisuliselt vaatama. Ümber leian ma üks võimalus, näiteks oleks korraldada 1994. aastal üks retrolaulupidu umbes nii, nagu me anname faksiimile raamatuid välja korraldada, näiteks ütleme pool päeva, esimesest päevast, kui me jääme kahe päeva juurde esimesest päevast nendest lauludest ja nendest koostatud koosseisudest, mis siis esimesel laulu seal olid. No see on üks võimalik variant, aitäh ja sellele tuleb kohe otsa järgmine võimalik asjade käik nimelt teha siis see teine pool sellest esimesest päevast või siis teine päev. Ühesõnaga jätkata siis täiesti kaasa. Laulupeo repertuaar on tegelikult täiesti oma omalaadne repertuaar, see ei ole mitte see see repertuaar, mida, mida võib-olla kõik inimesed Eestis ka lausa kuulata tahaks, tähendab, kui plaat osta ja mida, mida oleks Kerge võimalik näiteks müüa, kui me räägime? Räägime sellest, mida ostetaks ja mida kuulataks meelsasti kodudes. Ma mõtlen nii, et, et nii nagu laulupeoga koor on, on kohutavalt suur, koori siin toimub. Tarvitades nüüd nüüd neid neid termineid nagu kvaliteet ja kvantiteet, siis tõepoolest selle kvantiteedi, nii suure kasvuga läheb ka kvaliteet, teiseks ja ja kuulates nüüd mitukümmend tuhandet inimest koos laulmas ühte laulu, see on hoopis teine tunne, kui me kuuleme sedasama laulu noh, väikse koori või keskmisega koori esituses, nii et need on kaks täiesti erinevat asja. Laulupeol on oma oma meediumi ja laulupidu on täiesti omaette nähtus ja, ja kui me praegu vaatame siin teie raadiopunktist alla ja näeme päikese käes, no ma ei tea mitu-mitukümmend mitutsadat tuhandet inimest me praegu siin näeme siis, siis see on ju täiesti täiesti omaette nähtus, nii et laulupidu minu arust Peaks olema, kuidas ta laulupidu sisuliselt muuta, see on võib-olla tõepoolest ikkagi koorijuhtide ja, ja laulupeo organisaatorite asi, aga ma arvan, et see peaks tõmbama rohkem noori inimesi ligi ja peaks nagu vaatama tõepoolest seda tulevikku selle pilguga. Mis puudutab nüüd laulupeo rahvusvahelist taset, siis praegu on just rõõm tõdeda. Just selle vaheaja jooksul tulevad peale segakoorid ja neid juhatab Roman Toi üks väliseesti tuntumaid dirigente Kanadasse Torontosse tunnev koorijuht, väga populaarne kooriv Kanadas ja üldse väliseestlaste hulgas. ESTO päevade populaarne koorijuht. Selles mõttes on muutunud laulupidu mitte enam eestikeskseks nähtuseks, vaid ütleme siis juba niimoodi, et kogu eestlust ühendavaks nähtuseks maailmas. Ja selles mõttes ma võrdleksin hea meelega laulupidu näiteks ESTO päevadega, ESTO päevad on väliseestlasi konsolideeriv kultuurisündmuse see minu isikliku mulje põhjal võikski jääda ja välisEestis toimuvaks nähtuseks värvima Tallinnas iialgi korraldas või Eestis iialgi korraldaks. Samuti nagu on laulupidu, meil toimub kultuurisündmus. Kas ta jääb nüüd Tallinna-keskseks? See ei ole ka minu otsustada ja ma tahakski seda. Seda, seda otsustamist kuidagi nagu ise teha, aga ma mõtlen nii, et laulupidu see tänagi toimub ja homme toimu, nähtus on nüüd mingi viieaastase tsükli lõpp. Ta on niisugune suursündmus, mis toimub siis Tallinnas. Aga sellele eelnesid ju laulupäevad ja laulupeod regionaalite, et ega see on, see on mingisugune nagu kokkuvõte. Nii et siin on väga palju võimalusi minu arust, kuidas edasi minna ja, ja, ja mida edasi teha, minu arust? Minu arust praegu ma ütlesin, nagu need kaks oma oma põhimõtet välja üks on see, et, et võib-olla 1994. aastal korraldatud laulupidu, aga siis korraldada teda kahes nagu erinevas ajaloolises. Teiseks oleks siis see vana hea mälestus ja teine oleks siis uue aja peegeldus. Praegune laulupidu, see viis aastat, mis on nüüd möödunud selle laulupeo organiseerimisel viljastuda meie elus olnud väga kiire aeg ja siin ei ole vaja mingisugused, ei suuri, aga väiksemaid sõnu teha, kuivõrd me ise täpselt mäletame selle viie aasta jooksul on toimunud ja kui, kui nüüd oleks viis aastat tagasi tõesti keegi öelnud, et, et sellel laulupeol saavad olema üldjuhtideks Taavil, Kaus Ameerikast Roman Toi Kanadast, siis võib-olla seda ei olnud mitte keegi uskunud ja mitte keegi ei uskunud seda ka veel kaks aastat tagasi. Ja ma mäletan. Ma mäletan vaidlusi veel poolteist aastat tagasi selle üle, kas ikkagi seda laulupidu peaks pühendama Eesti NSV 50. aastal, kuivõrd suur anakronism see praegu oleks? Sellepärast et seda riiki enam ei olegi täiesti ennesseed, eks ole. Nii et selles mõttes aeg liigub väga kiiresti ja ma usun, et, et need järgmised aastad liiguvad meil täpselt sama kiiresti ja ennustada, mis toimub siis, kas 94. 95. aastal on väga raske, aga samal ajal peaks hakkama organisatoorset tööd praegu juba tegema? Mina mõtlen, et see organisatoorne töö peaks hakkama sellest peale, et koguda kokku noori, võimekaid inimesi, keda jumal tänatud, meil on olemas. Ja, ja säilitama selle laulupeo heas mõttes niisugust laulupeotraditsiooni ühelt poolt ja teiselt poolt teda siis fenoveerides teda teda kaasajastatest. Praegu rahva hulgas ringi liikudes olen ma kuulnud mitmel pool arvamustel. See laulupidu on nagu uue ajastu algus ühesõnaga pärast viitekümmend aastat on see nagu märk, kust laulupidu pöördus oma tõelise laulupeol rööbastesse Rihasest laudi. Laulupidu tekkis tegelikult laulupidu tekkis just nimelt, kelle poliitilistel põhjustel tähendab seoses eesti rahva ühinemisega üheks rahvuseks tekkis vajadus kultuuriliselt rahvast ühendada ja oli vaja siis mingisugust suurt sündmustes. Polanski laulupidu täpselt sama sündmusena praega. Selles mõttes on ta täpselt samuti politsei mesindus praegu. Mul on veel üks agedati sellega mis saab laululavast. No laululava on selline rikkus, mida me võib-olla ei oska õieti praegugi hinnata, tähendab, see on selline plats, mis on akustiliselt minu arust suurepärane, niisuguste suursündmuste korraldamiseks võib korraldada mitte ainult laulupidusid, siin võib korraldada ka suuri muid kontserti, mida me oleme ka korraldanud. Aga samal ajal me võib-olla ei kasuta optimaalselt seda laululava olemasolu. Praegu ära. On tekkinud rock summer, mis, mis nüüd kasutab seda laulupidu, on olemas idee korraldada suuri rahvusvahelisi laulupidusid siinsel laululava peal, mida ma tahan öelda? Ei, mitte väga paljudes linnades ei ole sellist suurepärast lava, kus niisugusi suuri massiüritusi korraldada ja kui need korraldatakse, sest tihtipeale see toimub kuskil suure spordiplatsi peal, eks ole. Aga staadioni peal, aga meil on selleks spetsiaalne lava ja, ja vot seda rikkust me peaksime nüüd nüüd kuidagi paremini organiseerima. Rikkus ähvardab ära laguneda. No vaata, kõik on, kõik on ju suhteline, tähendab see, mis toimus siin enne laulupidu, nüüd need mõõtmised, mis, mis tuvastasid võib-olla selle all oleva vastu, ei pea ka see, võib-olla on meie niisugune võib-olla üleliigne hirm, võib, aga võib olla ka põhjendatud ilm, keegi ei oska seda täpselt öelda, kuidas on, aga selge on see, et laulupidu ju laululava, kõik ehitised amortiseeruvad teatud aja jooksul, nii et mingit mingit niisugust muudatust sinnas kahtlemata vaja oleks vaja ajakohastatud helisüsteeme vaja suuremat transaktsioonipunkti tähendab televisiooni raadio oleks lõbusaks transleerida mitte ainult Tallinnasse ja Helsingisse, vaid ka üle terve maailma, eks ole. See on samas niisugune, nagu ma kida seda laululava ja seda seda kohta praegu, see on niisugune asi, mida me aidaks raha siia sisse tuua, aga põhimõtteliselt raha, niisugune asi, mis meil, mis meil on tahes-tahtmata vajalik tulevikuks ja eriti kultuuri arendamiseks, tähendab ma tahan praegu öelda, et me saaksime seda platsiga kindlasti parem nii materiaalselt ja ära kasvatada, kuni päevadega teeme. Ja kui me mõtleme praegu mitusada 1000 piletit müüakse ja kui me mõtleme sellele, et me raha läheb tugevamaks ja me võiksime arvestada sellele täiesti omab enda raha ja me saaksime seda raha kuidagi konverteeritavaks lubavedel lugeda juba siis see tähendab seda, et me hakkame laululava pealt hiiglamoodi teenima, tähendab, see oleks võimalik. Nii et perspektiivid on siin täiesti olemas. Praegune aeg on niisugune ülemineku aeg, eks ole, viis aastat tagasi hakake seda laulupeo repertuaari tegema ja teda on kogu aeg nüüd selle viie aasta jooksul muudetud samal ajal tema majandamise süsteem on jäänud ikkagi suhteliselt endiseks, sest eelarved on tehtud ikka vanade mallide järgi. On tulnud sisse mõned uued nüansid, mis puudutab nüüd valuutas piletite müük ja nii edasi, mis on ka põhjendatud protesti esilekutsumine, tähendab see ülemineku aeg ei ole sugugi Silemite ja krobeline, on ta igast kandist, aga muuhulgas ka laulupeo kandist ja, ja tõesti, kui tulid esimesed märgid, et see pidu võib ka tehnilistel põhjustel Tuleb välja, siis see on ikkagi märk, et tõesti me vajame, aga selle selle pahandada. Tahaksin soovida lõpuks kultuuriministrile ilusat peo jätku ja loodame kohtuda siis õige pea 94. aastal. Uuem, ja uutmoodi laulupeol ma täna on ja ja tõesti võib öelda, et et organiseerijad on teinud, siis ma ei räägi endast praegusest. Minu töö on, on suhteliselt väike olnud, aga ma mõtlen, et peo peakomisjon on teinud ikkagi väga suure töö organiseerimaks organiseerimaks nüüd seda pidu ja neid koores pool rahvast ja, ja tegema seda reklaami ja ma tahaks kiita kõiki neid inimesi, kes on otseselt või ka kaudselt selle laulupeo organiseerimisega kokku puutunud ja avaldada tänu tegelikult kogu kogu meie rahvale sealhulgas ka Eesti rahvale välismaal. Aitäh sulle ja jääb peo jätku, aitäh. Ja nüüd siis hakkab alanduma see laulupidu, mis tekib laulukooride siseselt iseendast. Kuulete, kuidas segakooride meeslauljad tervitavad oma koori naisi. Pidu hakkab lähenema tänaseks päevaks lõpule on jäänud veel neli koorilaulu vähemalt vabandust, kuus segakoorilaulu. Vähemalt nii kirjas, kuidas asi tegelikult kujuneb. Ma usun, et me jõuame selle kõik ära kuulata. Ja üha jätkub segakooride kogunemine laulukaare alla. Tundub küll. Segakoorid on Eestimaal kõige levinum kooriliik, vähemalt arvuliselt paistab see niimoodi. Või on nad kõige tugevamad koorid. Et nii suur osa neist pääses sellele peole. Praegu siiski on laulukaar naerule juba peaaegu täis. Seda mõõdetakse kümnete tuhandete inimestega, seda kaare alust osa. See pidi olema 30000, kui kõik on täis agasid, küljed jäävad siiski siiski vabaks ja ette vist ka jääb veel kaks rida vaba ruumi. Praegu tulevad viimased segakoorilauljad ja võtavad sisse oma kohad. Nii et see tohutu koor on, on valmis. Peaaegu valmis ja esimese dirigendikepilöögi peale alustavad esinemist segakoorid. Laulavad segakoori Juhan Aaviku. Hoia jumal Eestit. Leopold Raudkepisõnad juhatab Roman Toi. Enn Võrk Juhanly lillesside rahvalaulu juhatab Ene Üleoja. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi sõnadele loodud Ester Mägi laul Viru lauliku mõtted dirigeerib Olev Oja. Cyrillus Kreek rahvalaulu sõnad. Ma kõndisin vainu, juhatab Kuno areng. Miina Härma, Friedrich Karlsson, Tuljak juhatab Ants Üleoja. Hea kuulaja, kirjade järgi peaks nüüd olema pidu tänaseks lõppenud. Aga nagu isegi kuulete, et. Lilledega publik ei taha sellega leppida. Dirigendipulti läks nüüd Roman Toi ja kohe kuuleme, mis laul sealt siis nüüd tuleb. Üldjuhi puldis on siis nii käsikäes Roman Toi, Ants Üleoja, Ene Üleoja, Olev Oja, kuna areng. On näha, et lauljat tahavad ikka ja ikka veel ja veel laulda. Ja noh, ma loodan, et ega need üldjuhiduga kadedad ei ole, küllap sealt midagi ikka tuleb. Lilled, mis vahepeal juhtidele toodud meed lisatakse laia kaarega lauljatele lauljad võtavad selle tänuaplausi ja rõõmuhõisked vastu aplausi, kuigi võib otsustada küll, et midagi sealt tuleb. Üle lauluväljaku kõlavad tuttavad signaalid ja üldjuhi, puldis on jälle Veljo Tormis, Raul Talmar. Targem. Parem pangu peale. Poolest Veljo Tormis pani lauljatele laval alla koduväravate poole sammuma. Üldjuhid eeslauljad nende järel kätte. Kinni marsivad need klipid Gide vahel vahekäikudes üles laululavanõlva poole. Regilaul aga jätkub, sest seda peab veel väga pikalt laulma, enne kui kõik see lavaalune laulu vägi lavalt ära saab. Hea kuulaja sellega. Me lõpetame kena ylekande. Meie Eesti 21. üldlaulupeo esimesel kontserdil. Ütlesin teile vahendada Peeter Hein ja Agera. Kutsume teid aga jälle uuesti meid kuulama. Homme kell 14, siis algab siin lauluväljakul laulupeo teine kontsert.