Lauluväljak alustame ülekannet üldlaulupeo teiselt kontserdilt. Igal laulupeol on vähemalt kaks kõrghetke. Üks on peo pidulik avamine ja teine lõpetamine ja see viimane seisab täna, eesseinani on aga mitu head tundi aega. Praegu lõõmab laulupeotornist laulupeotuli ja laulukaare all hakkavad kõlama laulu tuulest kantud viisid ja orkestripalad. Tänast kontserti alustavadki puhkpilliorkestrit, kes praegu on kogunenud laulukaare alla. Esimene Eesti pasunakoor alustas oma tegevust arvatavasti juba 1818. aastal Tartu vennastekoguduses. Tartu vennastekoguduse pasunakooris said esimest õpetust säärased mehed nagu Aadam Jakobson, Carl Robert Jakobsoni isa ja Taavet Virkhaus Taavi tota, Virk, Houciza. Ja see pasunakoor tegutses palju aastaid ja tegutseb tänagi ja on omamoodi sümboolne, et selle samad Taavi toota. Virk Housi pojapoeg Taavo veer House tõusis nüüd elus esimest korda oma vanaisa sünnimaa puhkpilliorkestrite üldjuhi pulti. Kuulakem Uno koogi, Viru tantsu dirigeerib Heldur Saade. Räim loo kodumaa kaitsjad dirigendipuldis Heldur Saade Meil on hea võrrelda, te olete seda kuuluta kompli paremini, mängib meie ühe torke nii suure orkestriga, ma ei ole kahjuks kunagi kuulnud. Amsterdam. Mina, see oli minu meelest haruldaselt hea. Mis te ise arvate? Küllap teil on kodus sellest juttu olnud puse teabe, et õunakoogi virutants on meie üldlaulupeol jõudis teie kodusse. Missuguse tundega autor selle teate siis vastu võtsid? Ta oli väga liigutatud ja väga üllatanud. Ma ütleks, isegi kui ma ei liialda, siis võib-olla silmanurgas oli väike. Ma tänan teid, proua koopia, olge kena. Tervitage kõikide meie poolt täna kooki ja öelge, et kreem, virutants, mis siin nüüd kõlas, see oli lugu õigel kohal. Täna aitäh teile kõige hea eest. Proua, ma tohin teid tänada selle eest, et te olete siin ja selle eest abikaasa, nüüd kardioloogiline. Ma loodan, et need püsivad nii kaua, aitäh teile ja ma olin väga rahul selle tempoga, mille üle te muret jäänute kujutanud natuke aeglasem orkestrid on väga keeruline ka väga kirjutanud saavutada pelgalt ära ja loodame, et need õnnistused, aitäh. Tänan. Nii head kuulajad need sõnad saavad, lausus siis proua Lindagoogile üle meie üldjuhtide puhkpilliorkestrite üldjuht Heldur Saade, aitäh teile ja olge head. Ja nüüd tulevad siit vahekäikudest lavane poiste ja meeskoorid. Kolm pidulikku reivi suubub laulukaare alla. Mehed ja mehehakatised on koos ja kindlasti on poistele innustuseks niisugusel peol koos meestega laulda kust mujalt. Isegi kui poiste kooridest kasvavad välja pärastised, meeskooride ja laulja seisab maja juures. Tal on hea võluripill. Ta loendab pääsukesi. Kas kõik jõuavad pärale? Tumerohelistel väljadel. Katuseräästa varju, koduse räästa varju, ümarate pesa, territe. Kui kõik on kohal läheb sadu lahinal lahti just nagu marku andnuks mu isa, kes pidas vahti Mõisa, läheb tuppa ja suudleb mu ema. Neil mõlemil on väga noored silma noored. Ehkki on palju näinud. Noored sellest, mis näinud. Pääsukesed oma kodus. Mu isa ja ema, korrus ja vihm, lahvabräästaist ja vihm koob kardinaid akna-l. Ja tunnid mööduvad roodus. Mõtted on suured ja selged nagu klaas, Harr õunad. Sügisel kui sajab vihma, pole mõtet. Mõisa vestab kadakas kepi nagu vestetaks juttu. Ta nikerdab sinna oma ennemad aastad. Neid on mõni üle poolesaja ja selles saab vähe ja ta nikerdab sinna kõik oma aastad, mis ootavad värava juures. Ja neid on palju. Üle poolesaja. Ja taevas teiseneb heledaks ja enam ei 100. Ootavad Uueks kastetud rajad ja vastse kadakas tümika najal. Astu mu isa kui ja võlur. Jaga, pääsukesed on jälle hoos. Ja nii nad siis jälle läevad õuest, üheskoos kummikud jalas ja seljas vana veekindel. Nii mulle meeldib kujutleda muisa metsas märgade sipelgapesade maailmas. Pärast sadu otsimas seeni, puu juurte kõrval. Ja ikka ja jälle otsimas juuri maailma asjade all. Esinevad meeskoori Miina härma enne ja nüüd koori juhatab Olev Oja. Konstantin Türnpu. Meil aiaäärne tänavas juhatab Kuno areng. Veljo Tormis eestirootsi rahvalaulude alusele loodud pildikesi Vormsi minevikust tõlge Jaan Kross. Osad sulase kaebus aida ukse taga. Pulmatants juhatab Alo Ritsing. Roman Toi muusika, rahvaluulesõnad Hayut Taiut juhatab laulu autor Roman Toi. Nii, ja nüüd tõmbavad mehed lauluga tahapoole, et teha ruumi poistekooridele. Poistekoorid marsivad mõlemalt poolt väravatest laulukaare alla. Roman Toi laule, mida äsja kuulsite, oli esimene, mis siis läks kordamisele ja dirigent võeti, nagu te isegi kuulsite ülisoojalt vastu. Aga saajalt tervitatakse ka poisse, kes rull ja jooksuga võtavad sisse kohad meeskooride ees. Nii et need edaspidi esinevad siis poistekooride meeskoorid koos. Poistekooridele on tänane esinemine siin üldlaulupeol mõnes mõttes ka eksamiks, sest repertuaar ei ole just kergete killast. Nii poisid on oma kohad sisse võtnud ja nüüd peaks tulema kava kohaselt esiettekandele Veljo Tormise kodumaa laul. Meeskooridega liitunud nüüd poistekoori ja koos esitavad nad kaks laulu. Neist esimene on Hendrik Visnapuusõnadele loodud Veljo Tormise koduma. Laulu dirigeerib Olev Oja. Johann seiger õitsema ja mühameri Karl Elleri sõnal juhatab Vello Lau. Praegu lõpetasid oma laulupoiste ja mees kooride ühendkoor. Järge ootavad naiskoorid. Teie palusime ka siia oma üle kanda mikrofoni juurde meie külalist dirigendi Taavo Virkhausi, kes oli laulupeo tänase päeva esimene dirigent. Te, olete Tavo Virkhoucise sümfooniaorkestrid dirigenti aasta tagasi, kui te olite oma perekonnaga Väägveres oma lapsepõlvemail siis võttis teid vähekvere puhkpilliorkester, mis on, ja teie vanaisa asutatud vastu ja minu lon jäänuk kõrvu selline teie lauset te ütlesite, et ei ole kunagi puhkpilliorkester tervitanud ja, ja vastu võtnud. Täna seisite te nüüd kahetuhandelise puhkpilliorkestri ees. Oli see teie esimene puhkpillidirigeerimine? Kajutit juhatasin puhkpilli. Ameerika sõjaväes olin lühikest aega ja olin puhkpilliorkestri juht sealt. Aga see on muidugi unikaalne asi, et nii suurt puhkpilliorkestrit juhatada, seda muidugi ainult võimalik laulupeol nagu siin. Muidugi proovida. Kui ma juba proove tegin, siis oli kaunis huvitav ja siis selsamal päeval juhtus olema sünnipäev ja siis siis öeldi seda öelda ühendkooride-le ka ja kui ühendkoorid 3000 inimest laulavad, elagu elagu, seal on ka omaette esimest korda nii palju inimesi. Muidugi puhkpilliorkester mängis fanfaari ja kõik, et see on transandesti. Ühesõnaga väga südantliigutav asi. Aga nüüd ühte asja ma ütlen, mis pärast ma nüüd siin olen, seda juhatanud ka minu vanaisa Tabidute virtuaalse mälestuseks, aga siis see on ikka nii, et mina leian, et mind on kutsutud nagu tema pojapoega ja ma kannan edasi seda mälestust. Seda tükki, mis ma juhatasin, ei ole siin 99 aastat, laulupeol ei ole seda tehtud. Õieti see muusika oli ka ei olnud saadaval, minul oli küll see saadaval, see ohtuvuse laul. Ja siis, kui oli vanaisa 150 aasta juubel siin, mis oli oktoobris 1988, siis ma pakkusin, ütlesin, et mul on 1000 huvitatud sellest. Ja see on õieti Sonics rahal, mis minu, minu isa Adaldajatega sääris orelile ja koorile. Ja siis ma saatsin selle, ma saatsin selle sihe sellest lehtedest pupilli, orkestri säde, kui sule õieti mõlemad stiilid, minu vanaisa stiil, millega iganes, nii korraliste isaslinnu, rohkem kaadrimoodi, see saade. Nüüd see on kombineeritud, et see on õieti siis kolm generatsiooni on siin tööd teinud, vanaisa kirjutas isa, seal, mina juhatasin. Aitäh teile. Aga millise mulje üldse niisugune laulupidude sisse, nii et nad olete te varem ka meie laulupidudel on? Ei, ma ei ole, loomulikult ma olen, ma olen kuulnud nendest nii palju, ma olen filmi näinud ja verihoidja kõike, kuidas on ja ja ma olen siin muidugi seal laululava enne ka seda näinud ja ma tõesti tean, et see on ka üks haruldane haruldane asi. Aga ega seda ei saa midagi ette kujutada enne kui esimest korda, kui ma olen siin ja tulin siia proovile ja äkki mehed hakkavad laulma laval ja, ja see on, see on tõesti haruldane. Ja muidugi see on see ilus asi, et sa laululava nii hea on, et on võimalik koos inimestel laulda ja mängida. Mina hakkasin esimesel proovil peale ja kõige suurem ime mulla äkki orkester tuli sisse minu taktikepi järgi kõik need miljon inimest, võim paistab nii välja, mängisin, mängisin enamuses ühes kohas. Nii et te olete täielikult rahul sellega muusikalise tasemega arstina? Ei no loomulikult, ma olen rahul, see on nii haruldane asi. Selliseid asju, tavalise muusika, inimese elu siin väga tihti juhtunud. Te olete siin juba neljandat korda Eestimaal, millal te nüüd jälle tulete, esmaspäeval lähete ära, olete seitse nädalat siin juba olnud, nõme, võib öelda. Mul on teatud kutsunud, juba on olemas ja nüüd nüüd me peame välja sorteerime, kuidas meisla teen, aga praegu ma arvan liiga vara öelda, millal täpselt tulen. Aga mind on kutsutud juba juba paari eri asju ma siin tegema ja meie oleme nende laulupidudega muidugi harjunud, aga teie, kes te olete siin esimest korda, kas natuke väsitab see tohutu suur rahvamass ja, ja, ja kõik see möll, mis väsitab, aga, aga teisest küljest kui hakata mõel mõtlema, et eile me hakkasime peale kell 10 20 Kaarli kirikus lõpetasime midagi kaheksa 30 õhtul siin ja ühe ühe jutiga, nii et loomulikult see väsitab, aga ega palju vähem, kui ma arvasin. No aitäh teile ja ma loodan, et selles väsimuses on ka mõni meeldiv hetk ja me oleme alati teile tänulikud, kui te siia tule, olete alati teretulnud. Aitäh teile. Ja nüüd jõudis siis meie siia ülekandepunkti lilled käes. Teine meie väliskülaline dirigent Roman Toi. Peaaegu otse dirigendipuldist. Kas väsitanud kaks päeva? Üldse mitte. Kuidas saab üldse? Seda on muidugi rõõm kuulda. Roman Toi, te olete ju see mees, kes on välismaal meie Eesti koorilaulu alal hoidnud teda säilitanud kõikvõimalikke jõupingutusi appi võttes. Ja nüüd seisate siin mitmekümnetuhandelise koori ees, mis on kahtlemata suurem, kui on väliseesti koorid väga palju suurem. Aga teile üldjuhi seisus ja, ja roll ei olnud, tänud nende välislaulupidudele, mitte tundmatu küll. Kas need tunded on natukene teised ja erinevad? Mulle tundub, et on erinevad ainult selles ulatuses, vahest et see on nüüd Eesti laulupidu. See ei ole mitte üks tore laulupäev 1000 1500 inimeseni, mis on Eesti laulupidude. Keegi mulle ütles, et eilne päev olevat kokku toonud rohkem eestlasi lauluväljakule kui eesti laul. Olevat olnud. Ma ei jõudnud enam lugeda sõrmed, lepp Tammo otsa. Aga pilt oli küll väga paljuütlev. Siiti vaadates, eks ole, veel, praegu on veel seal nõlva peal vaka kohti, aga ma arvan, et kui see laulupidu hakkab lõpule lähenema, siis ei ole seal enam seisukohta. Juhatamine kui selline. Muidu hakkame otsast peale, et laulud tulevad hästi välja, kui laulu tunda. See on primitiivne elementaarne, nagu kuidas Sherlock Holmsi doktov Otsonile. Oma ülesandest ja vastutusest. See on olnud ilmne kõikide koolide juures, kes praegu sellest suurest laulupeost osa võtavad. Ja selle tõttu too ei ole ka suure maa koori vägeva koori maskur, juhatamine juhatajale, mitte üle jõu käiv füüsiliselt mitte rohkem energiat nõudev kui ühe kontserdituuri juhatamine. Kuigi võib-olla mastaabid, eriti dünaamikas, on veel palju avaramad, kui ta oleks ühe kontsertkoori juures. Meie dirigendid ütlevad, et just, et see on nii suur, masse ei tule dünaamiliselt järele. Uu olge pai tüdruk ja kuulata ka uuesti üle. Hoia jumal Eesti eilset ettekannet, laulsime ta kaks korda ja te peate tunnistama nende helilintide läbikuulamise järele. Et need laulud olid mõlemad korrad pisut erinevad ja eriti dünaamikat. Kas ma teen seda, aitäh, selle ja näpunäiteid, aga võib-olla siin mängis rolli ka see, et külalis Dirigent oli. Nojah, oma poistega käiakse võib-olla natukene ette vaatama rohkem harjuloost ringi me alati paremini paneme, paremad, ilusamad lipsud ja parimat kleidid selga, kui külalisena. Jaa, ikka, aga kuigi ma ei taha teid enam külalisdirigendiks nimetada, andke andeks, aga kuidagi väga omaseks olete te juba saanud? Kas ma tohin mitte laulupeo teemat muutes meelde tuletada seda rõõmu, mis minu kooril Estonia kooril oli? Neljapäeval Kaarli kirik. Ma usun, et kui me nüüd tagasi läheme, siis tekib üks teatud võistlussündmuste välimuse intensiivsusesse mälestuste nagu raamatusse rajamisel. Et mis nüüd siis see kõige suurem, kõige sügavam oli Kaarli kirik kogu oma atmosfääriga juba siis me laulsime eesti muusika kõige pühamas paigas Estonia kontserdisaali laval. Nüüdseks välja taidlus koorikene. Me tundsime, et põrand oli soe, kuum, alguses aga publiku toetamise kaasabil. Me muutusime seal kaunis koduseks, aitäh eesti publikule selle eest. Ja mis sündis eile siin laululaval ja mis sünnib veel täna laululaval. See on muidugi nii nagu päikene, mis paistab nii üle metsa kui maa. Või v ja jõe igale poole, see jääb meie mälestusse nagu suult taevakaar, kõikide nende ilusate, südamlikud sündmuste üle, mida me oleme siin läbi elama, aitäh teile raha anda ja kõike head. Kolm osa Veljo Tormise tsüklist kiigelaulud osad on kitsas kiik, meri kiige all kiigel kartlik ikka Vaike Uibopuu. Miina Härma õitse kasva, ela. Johann Mattias Eiseni sõnana juhatab Ants.