Tere õhtust, kell on kuus ja rahvusringhäälingu uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, üheksanda aprilli. Stuudios on toimetaja Mart Linnart. Paralleelselt kolmikliidu valitsuse valimisega valmimisega jätkab Reformierakond valitsusleppe arutelusid sotsiaaldemokraatidega. President on teinud valitsuse moodustamise ülesandeks Reformierakonna juhile Kaja Kallasele. Me ei ole kohanud ühtegi ametnikku ega ministeeriumit, keda oleks kaasatud Isamaa, Keskerakonna ja EKRE koalitsioonilepingu ehk siis valitsemise aluse koostamisse, nii et nad tegelikult ei tea, mis need plaanid on. EKRE esimehe ja potentsiaalse siseministri Mart Helme sõnul on erakond vastu Ukraina renditööjõu Eestisse toomisele, sest see viib ka Eesti inimeste jaoks palgad madalaks. Sest majandus ei ole prioriteetne, prioriteetne on rahvus ja rahvusriik. USA president Donald Trump ähvardab kehtestada Euroopa kaupadele 11 miljardi dollari ulatuses imporditolle. Euroopa Liit ja Hiina kinnitavaid, kinnitasid tippkohtumise ühisavalduses mitmetes punktides soovi tagada aus ja võrdsetel alustel majanduskonkurents. Haljala vald sai uue vallavanema ja tagasi vana volikogu esimehe. Hambaravihüvitise kukkumine võib võtta uue suuna, loodavad koalitsioon plaanib teha nii, et hüvitist saaks kasutada ka nende hambaarstide juures, kellel haigekassaga piirhinnalepingut pole. Ilm on enamasti pilves, mitmel pool sajab lörtsi ja lund, kohati sekka ka vihma. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Paralleelselt Keskerakonna EKRE ja Isamaa koalitsiooni valmimisega jätkab Reformierakond valitsusleppe arutelusid sotsiaaldemokraatidega. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Arutelude aluseks on presidendi volitusi Reformierakonnale kui valimised võitnud erakonnale valitsuse moodustamiseks. Arutelusid peetakse selle nädala lõpuni, analüüsides ministeeriumite spetsialistide abiga kõiki riigivalitsemise valdkondi. Täna arutati maaelu- ja keskkonna teemadel. Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles, et arvesse võetakse ka eile allkirjad saanud Keskerakonna EKRE ja Isamaa koalitsioonilepet. Tahame seda mitmest aspektist, esiteks siis selles võtmes, et noh, need asjad, mida see valitsuskoalitsioon ka ei puuduta mitte ainult need asjad, mis on kirjas, vaid, vaid, mida nad üldse ei puuduta, aga teine suurem teema, mis meie jaoks on, on ikkagi see valitsemisel on praegu või Eesti riigi valitsusel on ees väga suured väljakutsed väljakutsed nagu demograafiline olukord, keskkonnapoliitika, siis ka majanduse konkurentsivõime tõstmine, need on teemad, millega meie kindlasti tahaksime tegeleda, aga millega praegune koalitsioon ei tegele. Ja loomulikult me küsime ka seda, et kuidas neid plaane, mis on välja käidud, kas nad on üldse teostatavad või ei ole, seda mitte. Tartus on juba mõningaid hinnanguid antud ka, aga palju on ju üldsõnalsust ja, ja tegelikult ega ministeeriumi ametnikud ei tea, mis siis see kaasa toob neid, et mitte kedagi ei ole siiamaani vähemalt me ei ole kohanud ühtegi ametnikku ega ministeeriumit, keda oleks kaasata koalitsioonilepingu ehk siis valitsemisaluse koostamisse selle Isamaa, Keskerakonna ja EKRE koalitsiooni poolt, nii et nad tegelikult ei tea, mis need plaanid on. Samas Keskerakond ja Isamaa on siiamaani võimul olnud, nii et meil peaks nõuga olemas olema ja seda küll, aga see ongi võib-olla huvitav ka või et kuidas nad siis ei usalda endiselt ametkonda Ta, kes võib-olla aitaks mingeid plaane välja töötada või tuua selle plaanide kitsaskohti välja. Valminud valitsemise aluste programmi esitab Kaja Kallas parlamendile 15. aprillil. Edasine sõltub juba parlamendi häältest. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna esimees ja potentsiaalne siseminister Mart Helme ütles, et erakond on vastu Ukraina renditööjõu Eestisse toomisele, kuna see viib ka Eesti inimeste jaoks palgad madalaks ning seetõttu minnakse Eestist ära. Toomas Sildamile antud intervjuus rõhutas Helme, et väikeettevõtjad ei pea seetõttu oma tegevust lõpetama vaid jõu korraldamine Eesti-siseselt tuleb ümber vaadata. Kas keegi püüab mulle öelda, et poolakad vahendavad siiani kallist ja kvalifitseeritud tööjõudu? Tahate sisemaapiirkondades kohaliku ettevõtluse välja suretada? Ei taha, ei taha, tahame üle vaadata, mida on võimalik teha, et sellest olukorrast välja tulla, sest majandus ei ole prioriteetne, prioriteet on rahvus ja rahvusriik. Ja kui rahvusriiki hävitatakse mingi renditööjõu illegaalse tööjõuorjatööjõuga, siis sellega me nõus ei ole. Kas see on majanduspoliitiline demograafiline küsimus, millele tuleb läheneda? Mitte ainult senisest seisukohast, aga mul ei ole töökäsi, mul ei ole kuskilt võtta. Kui me läksime Euroopa Liitu, siis jutt oli väga lihtne. Siseneme suurele turule, kus on tööjõu vaba liikumine, palun tooge Saksamaalt, tooge Inglismaalt, tooge kuskilt nendest riikidest, kus palgatasemed, sotsiaalsed tagatised ja kõik muud on tsiviliseeritud tasemel, aga ärge tassige siia orja tööjõudu, silma majandus, et rahvusriik on võimalik, majandus peab olema tark, aga mitte mingisuguste. Veelkord ütlen, mitte orjatööjõul põhinev, me ei ole Vana-Rooma kohalikud ettevõtjad ei leia ja töö ja halvasti otsivad, halvasti otsivad, vaatavad halvasti palga ja sotsiaalsete tagatiste numbrite peale. Püüavad küür kõrvale hiilida, maksude maksmisest ei ole mõtet tulla, rääkima ei ela eilsest päevast. Maailmas ma elan ka pool elu maal, ma näen väga hästi, mis toimub, üks maasikakasvataja rääkis ERRile, et ta väsinud kohalike külajoodikutega kemplemisest, sest tööd nad nagunii ei tee, aga Ukraina õpetajad on tõeliselt kohusetundlikud ja töötahtelised, jah, ja mis me siis teeme, teemegi Eestist. Ukrainale, teemegi Eestist Ukrainale sellepärast, et ühel maasikakasvatajad ei ole tööjõudu. Ühesõnaga klasse maasikakasvataja paneb oma poe kinni, ei, tuleb ümber vaadata, kuidas me saame seda tööjõudu leevendada, näiteks õpilaste suvise suvise tööpakkumisega tuleb üle vaadata need inimesed, kes ei tööta ega õpi, neid on kuskil 35000 täiesti piisav arv maasikaid korjata. Tuleb üle vaadata, kuidas me saame oma inimesed Soomest tagasi tuua. Ei hakka siin ajama kärbest kõrva mulle sellega, et ainult Ukraina tööjõud on Eesti majanduse lahendus. No ei ole, see on Eesti majanduse hukatust, sest et see ei ole innovatiivne tootev majandus vaid see on mingisugune lipp, lipi peal, lapp lapi peal kokku klapitatud häda, majandus ei toeta tööjõu vaba liikumist Euroopa liidul ja räägime Euroopa Liidust, Ukraina ei ole Euroopa poole on ja Poola on, aga Ukraina tulevad ju Poola ja aga see tuli renditööjõu. Ei, ei ole mõtet mind veenda selles, et Ukraina tööjõud on Eesti majanduse päästerõngas ei ole ja veel kord ei ole. USA kavatseb kehtestada 11 miljardi dollari suurused tollitariifid Euroopa liidu toodetele. Ühendriikide sõnul on see samm õigustatud, sest liit toetab rahaliselt Euroopa lennukitootjat eelpassi ja seetõttu on kaotanud turuosa USA Boeing. Washingtonist jätkab Maria-Ann Rohemäe. USA ja Euroopa Liit on Erbassi toetamise üle vaielnud juba alates 2004.-st aastast. Lähiajal peaks maailma kaubandusorganisatsioon Aga jõudma otsuseni, misjärel kavatseb USA teatada, millistele kaupadele 11 miljardi dollari suurused tariifid kehtestatakse. Praegu on räägitud peamiselt tsiviillennundusega seotud toodetest, aga mainitud on ka juustu, jalgrattaid, kööginugasid ja pintsleid, räägib Prantsusmaa välisminister Bruno Le meer. Ma ei usu, et saame endale kaubandustülisid lubada, isegi kui need keskenduvad ainult kindlatele probleemidele USA ja Euroopa lennundustööstuses. Seega ma palun Washingtoni, et me üritaks jõuda sõbraliku kokkuleppeni eurooplaste ja ameeriklaste vahel. Euroopa Komisjoni pressiesindaja sõnul määrab tariifide suuruse kaubandusorganisatsiooni vahekohtunik ja tema arvates on USA pakutud summa liialdada. Lisaks leiab Euroopa Liit, et USA toetab rahaliselt oma lennukitootjad. Bowingud. Märtsis võideti kaubandusorganisatsioonis esimene selleteemaline vaidlus, mis lubab nüüd eurooplastel USA-le vastutariifid kehtestada. Tõenäoliselt seda ka tehakse, räägib Euroopa Komisjoni pressiesindaja Daniel Rosario. Euroopa Liit on jätkuvalt avatud aruteludeks USAga, aga ainult sellisel juhul, kui need on eeltingimusteta ja nendega üritatakse jõuda õiglase lahenduseni. USA kaubandusesindaja Robert laid Faizer ütles, et kui eurooplased lõpetavad Erbassi toetamise, siis tariifid eemaldatakse. Kindlasti muudab USA samm pingelisemaks Washingtoni ja Brüsseli suhted seda ajal, kui läbirääkijad üritavad juba aasta kestnud kaubanduskõnelustega läbimurret saavutada. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe, Washington. Euroopa Liit ja Hiina kinnitasid tippkohtumise ühisavalduses mitmetes punktides soovi tagada aus ja võrdsetel alustel majanduskonkurents. Euroopa Liit hakkab jälgima kassina, muudab oma suhtumist ja tegutsemist Euroopat häirivat Hiina riigi subsiidiumid oma ettevõtetele. Hiina turu suletus Euroopa etajatel ettevõtetele ja see, et Hiina firmad ei järgi sageli standardeid, mis on kohustuslikud Läänetootjatele. Meil on nüüd ühendus Brüsseli ja pehandiga. Terep, kas kohtumisel vastu võetud avalduse taga on ka mingi tõsisem sisu? Tere õhtust, eks seda peab aeg näitama, kuivõrd hiina tegelikult hakkab siis ellu viima oma lubadusi, mis on ilusasti kirja pandud, selles ühisavalduses aga tõepoolest nii selles avalduses kui siis kohtumisele järgnenud pressikonverentsil, mis just lõpp, pääs kinnitas. Hiina peaminister Nad on valmis vaatama üle Euroopale murettegevaid subsiidiumi. Nad on valmis praegusest rohkem oma turgu avama ja olema igati koostöövalmid. Samas ootavad nad samaga Euroopa Liidult ehk et siis, et Euroopa Liit oleks samuti sõbralik ja avatud Hiina ettevõtetele. Ja kõige teravam torge, mida Hiina peaministri jutus pressikonverentsil võis märgata, oligi just seotud viis G sidevõrkude ehitamisega. Nimelt ütles ta, et ta loodab või siis Hiina ettevõtete võrdset kohtlemist teiste maailma ettevõtetega. Ja et kuna ei ole tegelikult ühtegi tõendit spionaaži kohta, siis millest need jutud viiske sidevõrkude puhul üks asi võib olla, mis väärib siin veel äramärkimist, on see, et paljude nende ilusate lubaduste juures on ka selline märge, et neid asju jälgitakse, vaadatakse näiteks mingi aja tagant, kuidas on edasi liigutud, ehk et sellele järgneb selline monitoorimine, mis annab jutust, et võib-olla midagi sellest sellest ühisavaldusest jõuab ka siiski ellu. Aitäh suleb. Ja tuleme tagasi Eestisse. Loodav koalitsioon lubaks täiskasvanute hambaravihüvitist kasutada ka nende teenusepakkujate juures, kellel haigekassaga lepingut pole. Haigekassa hinnangul muudaks ravi inimestele kallimaks. Madis Hindre räägib lähemalt. Haigekassa hüvitab hambaarstiarvest 50 protsenti, aga mitte rohkem kui 40 eurot aastas. Hüvitist ei saa kasutada kõigi hambaarstide juures, vaid ainult seal, kus teenuseosutajaid haigekassa on sõlminud pingu. Lepingus pannakse paika iga üksiku teenuse piirhind ning sellest kallimat hinda arst küsida ei tohi. Niisuguseid lepinguid on tänaseks sõlmitud 300 seitsmeteistkümned teenuse osutaja juures. Tärkava valitsusliidu koalitsioonileping lubab muuta hüvitised patsiendiga kaasaskäivaks, selgitab Keskerakonna Sotsiaalministrikandidaat Tanel Kiik. See põhimõtteliselt tähendabki seda, et me annaksime võimaluse inimestel kasutada sedasama hüvitist siis ka nende teenusepakkujate juures, kes ei ole ilmtingimata haigekassa lepingulised partnerid inimesel endal, siis kui ka suurem valikuvabadus, millise teenusepakkuja juurest ta soovib käia oma hambaid hooldamas parandamas. Sellist muudatust on pikalt soovinud Eesti hambaarstide liit, aga haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann sõnul muudakse hambaravi hinnad patsiendi jaoks kallimaks. Kui seal peetakse silmas seda, et haigekassa hinnakiri ei kehtiks ehk hambaarst on siis oma hinnakirjas vaba, see tähendab seda, et olukord, mis siis sisuliselt poolteist kaks aastat tagasi oli, et selline olukord siis taastuks, ei ole paraku näidanud meile seda varasemalt see teenus oleks kättesaadav inimestele ja siia võib tuua näiteks selle paralleeli, et näiteks hambakivi eemaldamine on väga-väga erineva hinnakirjaga alates 2000-st euroste lõpetas üle 100 eurose hinnaga, kuigi teenus on üks ja sama. Tanel Kiik, aga seda, et hambaravi hind inimestele tõusma hakkaks, ei usu. Et loomulikult inimene valib alati selle teenusepakkuja vastavalt hinnakirjale vastavalt asukohale, võimalustele, kokkuvõttes siin paneb teatud mõttes turu selline olukord selle hinnangu paika. Seda, et turg on võimeline end ise reguleerima, kinnitab järjekindlalt ka hambaarstide liidu president Marek Vink. Tallinnaski on mitusada omavahel teravalt konkureerivat hambaravikliinikud ja nii-öelda hüvitise kaasas käimine ehk patsientide diskrimineerimise lõpetamine. Seda hinda ei mõjuta kuidagi. Külli Friedemann aga ütlevad, vabal turul ei oska inimene orienteeruda. Nad ei oska ka eeldada, palju see teenus võiks maksta, seda, ta peaks tegema väga suure töö ära, et palju see konkreetne teenus maksab võtma erinevaid hinnapakkumisi või on nüüd haigekassa hinnakiri siis haigekassa on selle töö tema eest nagu ära teinud sa teada, et selle teenuse taga sellised materjali selline hind, seal on arvestatud üks riiklikku kokkuleppe palka. Aga siin peitub ka kogu enam kui paar aastat kestnud arutelu uba. Nimelt ütleb Marek Vink, et haigekassa seatud hinnad on liialt väikesed. Tanel Kiik toodab kokkuvõtteks, et midagi pole otsustatud ehk kuidas teha nii, et patsient saaks oma hüvitise kallima teenuse osutaja juurde kaasa võtta, aga samas teenused üldiselt kallimaks ei muutuks. Selle peale, et tuleb veel mõelda Haljala vallavolikogu valis täna õhtul vallale uued juhid. Vallavanemaks valiti ettevõtteivad lillepärg. Volikogu esimeheks sai Vello Väinsalu, kes kolm nädalat tagasi oli ametist loobunud. Rene Kundla uuris pärast volikogu istungit Vello Väinsalu-lt, mis pani teda vähem kui kuu ajaga meelt muutma nii et ta nõustus uuesti volikogu esimeheks kandideerima. See oli ennekõike seotud sellega, et kolm nädalat tagasi oli meil ka vallavanema umbusaldamine ja, ja seoses uue vallavanema valimisega tekitasime sellise valge lehe, et alustada nagu laia rindega ja ja loobuda sellisest senisest opositsiooni-koalitsiooni jämedast piirist vahele. Ja ma olen nagu täna väga veendunud, et selline võimalused laiapindselt kogu volikogu kaasata on täiesti olemas. Seda näitas ka tänane hääletustulemused, et volikogu esimees sai küll sellise minimaalse häälteenamuse aga vallavanem sai ikkagi võiks öelda absoluutse häälteenamuse. Et ma näen, et siin on nagu sellist ühistööd nagu olemas ja võimalust, et meil ei ole enam sellist selget koalitsiooni opositsiooni jämedat piiri vahel. Volikogu käitus ilusti ta kohtus, ma tean Enn uue vallavanema kandidaadi kajate sõita läbi rääkida, mis sai otsustavaks näiteks teie jaoks, et see uus vallavanem sobib. No esimene põhjus, et ega meil siin teist vallavanemakandidaat ei olnud ja me olime vähemalt ühes asjas kokku leppinud. Me üritasime leppida palju enamates asjades kokku, aga me suutsime leppida vähemalt siis selles kokku, et me jätsime selle vallavanema kandidaadi esitamise õiguse Reformierakonnale, kes oli meil kõige suuremad mandaatide arvuga volikogust ja ütleme sellega nad said siis nagu hakkama, aga kõigi muude küsimustega, mida me lootsime ka suures ringis kokku leppida, seda meil kahjuks ei õnnestunud ja see oli ka põhjus, miks ma siis ikkagi kandideerisin ise ka volikogu esimeheks tagasi. Et seda missiooni edasi kanda. Kus 17 liiget ja seitse erinevat erakonda ühendust. Kas põhjus on siis seal, et nii palju erinevaid erakondi, ühendusi sai volikogusse? Põhjus oli isikute tasandil või põhjus on tegelikult liitumisest, kus see põhjus on, et see olukord on nii segane? Siin on selline segapõhjus, et siin on põhjuseks nii see liitumine, et kaks erinevat kultuuri said kokku. Teiseks, et nagu nimetasite, seitse erinevat osist on volikogus. Et kõikide nii-öelda huvid saaksid esindatud, et see ei ole lihtne, aga ma näen siin nagu seda valgust tunneli lõpus, et see asi saab, kordasin. Mis selleks valguse ilusti poistmiseks vajan? Põlvamaal Kanepi vallas sai nurgakivi siidrikoja uus tootmishoone. 1500 ruutmeetri suurune hoone võimaldab tootmismahtu seniselt 50-lt 1000-lt liitrilt aastas tõsta 80000 liitrini. Seejuures hakkab kogu tootmine toimuma peaaegu jäätmevabalt. Kaks miljonit eurot maksma minev investeering toob piirkonda kuni kaheksa nutikat töökohta. Siidrikoja peremees Sulev Nõmmanni ütles intervjuus Mirjam muutovile vette tooma, mis hoone laiendus tõstab oluliselt ettevõtte ekspordivõimekust. Peaaegu jäätmevaba, see tähendab seda, et õunad, marjad, mida me joogitööstuses kasutame, Nende pressimisjäägid edaspidi ei lähe mitte biojäätmetesse. Nendest tehakse samuti tooted, me oleme arvestanud, et umbes kuue kuni kaheksa töökohaga ja eelkõige nõuavad need insenerlikku taipu ja mõtlemist. Suures osas me proovime selle tööjõu ise kasvatada, see tähendab teha jätkuvalt koostööd nii Tallinna tehnikaülikooli kui ka maaülikooliga leida sealt omale praktikante, kes siis nii-öelda soovi korral saaksid meie juures jätkata. Ja kui oluline osa saab siin olema teadust. Tegevused juba 2009.-st aastast teeme me koostööd toidu ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskusega, see on jätkunud katkematult tänaseni ja jätkub ka edaspidi. Eesti kultuuriajakirjanduse kvaliteet on ekspertide hinnangul hea, kui te, meie riik vajaks tõhusamat toetuste süsteemi. Jane Saluorg jätkab. Alustuseks võib ju küsida, mis kultuuriajakirjandus üldse on? Vaatleb, kirjeldab ja mõtestab see ainult kultuuri kui kellelegi loomingut, hõlmates nii näiteks diaatritkino kirjandust või on tegemist millegi palju laiem, aga mis võiks pakkuda püsivat kompetentsist kriitikat ning ajakirja akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho sõnu laenates kirjutada keerulistest teemadest üldarusaadavamalt. Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarandi sõnul on kultuuriajakirjandusel palju sügavam roll, kui algselt tundub. Kui meie nii-öelda turutõrgete tingimustes opereeriv igapäevane ajakirjandus ei võta oma kvaliteedi parandamiseks midagi ette, siis loomulikult selle nii-öelda toetatud ja sõltumatult tegutseva kultuuriajakirjanduse rolle kaal ühiskonnas pigem suureneb, siis ta näeb ise, need toimetused näevad, et on vaja tegeleda veel mingite küsimustega, mis jäävad piisavalt katmata selle tõttu, et masside maitse, nende rahakotid, seda ei võimalda ühiskonnas piisavalt avada. Ja praegu ei ole meil ühiskonnas avalike kvaliteedi toetamise mehhanismi just nimelt poliitilise kajastuse, siis olulise demokraatliku infovoo ja uuriva ajakirjanduse tegemiseks. Kultuuriajakirjanduse kvaliteediga on Eestis tarandi sõnul aga kõik hästi. Meil on kaunis turvaline tugisüsteem ja vabad ja sõltumatud haritud inimestest koosnevad toimetused. Ka Kiho ütleb, et kui võrrelda Eesti kultuuriajakirjandust näiteks Soome või Lätiga, on seis siinpool lahte ja piiri ikkagi suhteliselt hea. Põhjusena viitab kiha kultuuripoliitilistele otsustele. Just nimelt tänu sellele, et Eesti kultuuripoliitik ka läbi valitsuste on soosena teise kultuuri kaitsmise kestmise sihtasutuse kultuurileht ju, mis välja annab, mitte ainult akadeemia, kõiki kultuuriväljaanded korraldab väljaandmist, see on riigi toetus on tal üle kolmveerandi riigi toetusena üks veerand, umbes siis on enese enesetasu, et eesti kultuur ongi kallis, et valitsus ja riik ja rahvana peamegi sellele peale maksma. Tarand toob välja, et kogu ajakirjanduse kvaliteedi tõstmiseks eluterve konkurentsi tagamiseks on siiski veel palju ära teha. Praegu oleks meil ühiskonnas küllalt vahendeid, et näiteks teha Kultuurkapitali väga hästi toimivat süsteemi ka lõpuks ometi 25 aastat juba nõutud ja oodatud ja soovitud ajakirjanduse sihtkapital, mis võimaldaks just nimelt seda tüüpi kulukamad nõudlikumad ajakirjanduslikku tegevust harrastada saada rohkem aega, mitte kiirustada, uurida põhjalikumalt läbi, tuua sellega ühiskonnale kasu tagasi. Öösel jääb madalrõhkkond Eesti kohal väheliikuvaks. Taevas on pilves, mitmel pool sajab lörtsi ja lund, kohati ka vihma. Paiguti tekib udu. Mandri sisealadel puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis, rannikul ja saartel loode ja põhjatuul viis kuni 10, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus üks kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval taganeb tsüklon Eesti kohalt aeglaselt itta. Ennelõunal sajab mitmel pool lörtsi ja lund, kohati tuleb ka vihma pärastlõunale lääne poolt alates saju võimalus väheneb. Tuul pöördub kõikjal loodesse ja põhja kolm kuni üheksa, rannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss viis kraadi. Räägime pisut ka spordist ja seda teeb Juhan Kilumets. Freestyle-suusataja Kelly sildaru võitis Rootsis toimuvatel juunioride maailmameistrivõistlustel pargisõidus kuldmedali ning on nüüd viiekordne juunioride maailmameister. Oma põhialal pargisõidus kolmanda juunioride MM-kulla võitnud sildaru sai parima laskumise eest 92,80 punkti, millega edestas teise koha saanud tikri arstimi rohkem kui 10 punktiga. Tänavusel MMil teeb sildaru kaasaga piigerihüpetes, mille kvalifikatsioon on neljapäeval ja finaal laupäeval. Kalev Cramo võõrustab täna õhtul korvpalli VTB ühisliigas tugevat Kaasani Unicsi. Kui 21-st mängust 17 võitnud uuniks on liigatabelis Moskva CSKA järel teine, siis Kalev hoiab 10 võidu ja 11 kaotusega kaheksandat ehk viimast play-offi kohta. Esimeses omavahelises mängus jäi Kalev jaanuaris võõrsil kaasanile alla vaid kahe punktiga. Tänane kohtumine algab Saku suurhallis kell seitse. Täna õhtul mängitakse ka jalgpalli meistrite liiga esimesed veerandfinaalkohtumised. Mullune finalist Liverpool võõrustab Portot. Kaheksandikfinaalis oli Inglismaa kõrgliiga liider Liverpool parem Müncheni Bayerni porto alistas Rooma. Inglismaa klubide duellis kohtuvad Tottenham ja valitsev Inglismaa meister Manchester City. Kui Tottenham sai 16 parema seas kindlalt jagu Dortmundi Borussiast, siis Manchester City võitis Schalke kahe mängu kokkuvõttes koguni 10. Kaks. Tänased kohtumised algavad kell 10. Tänane Päevakaja on sellega läbi aitäh kuulamast ja kena õhtut.