Naiskoorid lähevad nüüd lavalt ära ja neid tulevad välja vahetama rahvatantsijad ja võimlejad. Nii nagu juba päris mitmed meie laulupeod on saanud vaheldust, trepitantsust, nii ka seekord on Mait Agu seadnud Ester Mägi Tõnis Mägi muusikale trepitantsu üles üles. Niikaua kui laululava tühjeneb jälle uuesti täieneb. Vestleme meie Tallinna linnapea Hardo Aasmäega. Öelge, palju te hindate, kui palju siin lauluväljakul praegu võiks olla? Publikut noh, ma vaatan praegu nüüd selle pilguga palju siin noh niikaua kuni nii kaugele, kuni silm ulatub siin kuude taga ja noh, ma prognoosin, et sinu kuskil veerand miljoni ümber Aga veel on seal puude all nõlva peal vabu kohti, nii et kuskil üks kolm-neli 1000 võib-olla mahuks sinna veel ära ja siis on kõik. Aga kuidas nüüd on teie nägemus, kas see plika tulevikus ka rahuldab meie linna elanikku, kes tahab tulla siia peole, tahab koos lauljatega pidutseda. Ja kas tuleb kunagi niisugune aeg, et ka meie rahvatantsijate-võimlejate unistus olla laulupeol täituks, sest praegu nad siia ei mahu? Ja vot see on ausalt öelda üks niux murede mure, mis meil ilmselt tulema hakkab, sest ega me nüüd väga tõsiselt selle laulupeo ettevalmistuste käigus sellega ei suutnud tegelikult tegeleda. Ja, ja probleem tundub, et on juba üsna habemega, sest tõepoolest kui vaadata rahvatantsija seisukohalt on täiesti ebanormaalne, et küllalt arvestatav osa nüüd rahvatantsijaid ei saa lahkusest osavõtt ja ka vastupidi, muuseas ja vastupidi, täpselt samuti. Ja seegagi tähendaks seda, et praegu, kui meil toimuvad rahvatantsupeod või rahvatantsupeo etendused Kalevi staadionil ja, ja ikka kiputakse ära unustama üks sõnaühend, et neil ei ole mitte üldlaulupidu, vaid on laulu ja tantsupidu tegelikult ja sellest, see ei taha ega taha juurduda, mis näitab ka mingil moel selle jaotuse kunstlikust iseenesest. Ilmselt me peaksime hakkama ikkagi otsima tõesti neid lahendusi, ükskõik, mis see meile ka maksma ei läheks, et me saaksime, saaksime need ruumiliselt kuidagi ühendada, sest ja territoriaalselt, sest praktiliselt on ju nii, et et lauluväljak iseenesest on unikaalne nähtus, et sa põhimõtteliselt ja meil on niisugune asi käes, me peame seda, nagu öeldakse, ressurssi kasutama ja püüdma ikkagi ikkagi seda edasi arendada. Kunagi, kui see lauluväljak siia rajati ja laululava ehitati 30 aastat tagasi, siis oli laulupeo peakomisjoni esimees Arnold Green ja kui ta nägi seda projekti, siis ta ütles, et siin selle lauluväljaku kõrval, seal, kus praegu on Tallinna näidisaiandi peenramaa ja põllulapid sinna peaks saama väljak, mis rahuldab nii meie võimlejaid kui ka rahvatantsijaid ja kõikvõimalikke pidusid, mida me tahame pidada. See oli kena idee ja sinna ta kahjuks jäi ilmselt rahade taha. Aga kas meie linn oleks näiteks suuteline sellist asja välja ehitama, kas meil jätkub raha, oleme meni rikkad? Vaata selle rikkusega on ausalt öelda nisukene jutt, et et maailmas niisuguseid olukordi, kus raha üldse ei ole, neiks pole olemas, ütleme niimoodi, alustame sellest peale. Küsimus on ikkagi hoiakutes ja suundumustes. Me tegime praegu linna täiendavat eelarvet ja ja ega seal veel uus aeg eriti seal, noh, nagu öeldakse, ei paista teist me sinna ikkagi nüüd sisse panime linnatelevisioon linnatelevisiooni jaoks pool miljonit ja, ja tehnoloogiapargi arendamiseks veerand miljonit ja ja, ja niimoodi me oleme neid rahasid püüdnud leida Snelli staadioni jaoks 400000, eks ole, et ikkagi kesklinnas olles üks kohtki, kus kolme koolilastel oleks ja ütleme, Kesklinnainimestel oleks võimalus ikkagi nüüd tõepoolest ikkagi sport teha ja ja ja vot minna rohkem inimkesksemaks, kuid ma ütlen seda, et et mina ei usu, et see projekt, kui meil on olemas juba laululava, kui meil on olemas juba organisatsioon, nagu praegu on ta puhkeparkide direktsiooni, ükskõik mismoodi ta ka ei ole, kui meil on olemas suur plats, mille me tahame siin veel, kuna teda laiendada juba sellel aastal üsna kiiresti ja, ja mingil moel siin leida arendusi selles mõttes, et tekiks oma alaline pressikeskus ja ja ka niisugustel kohtadel, eks ole, et see, mis, kus me siin istume, jääks ikkagi põhiliselt tõesti raadioreporterite kätte, aga, aga meil võiks olla seal ka ka mingi pansionilaadne, kus me ütleme, et lugupeetud külalisi vastu võtta ja nii edasi, aga mina arvan, et pigem võib see jääda siin maakasutuse ja muude muude muud probleemid võivad olla palju tõsisemalt kui raha küsimus sest, sest see tantsu staadion maksab ju tegelikult igal juhul mitu korda vähem, kui me oleme siia juba sisse pannud. Seda on rõõm kuulda. Telepeale muidugi lihtinimene ei tule, et tõepoolest üks remont võib maksta palju rohkem kui ühe uue asja. Ja, ja noh, kui me praegu mõtleme seda, et laululava laululava praeguseks remondiks, linna eelarvest me eraldasime 810000 peaaegu miljon vabariigieelarvest L 400000 nüüd see ajutine toestus, eks ole, mis sai tehtud siin mis minule kui värskele linna peal ka üllatada, kuidas ma sain ju kuu aega enne seda teada, et noh, ametliku ekspertiisi ja ja ma võin öelda seda, et õhkkond ikkagi ühiskonnas on kõvasti muutunud, sellepärast et et ühest küljest öeldakse, et praegu pole käsku ja kedagi ei saa sundida, aga teisest küljest jälle praktiliselt ei olnud ehitusorganisatsioone, kes oleks öelnud. Ja tegelikult tööd said palju, palju varem valmis, kui tavaliselt on laulupeoks valmis saada, tähendab, hoiak on teine, tõsise läks meile maksma ja ja kõik, see on omaette jutt juba. Aga, aga iseenesest muidugi mingi niisugune kompleks, meil on ta ju ikka uunikum, vaatame seda noh, ütleme mitte mitte potipõllumehe pilguga, vaatame seda, ütleme niuke noh, veidi nagu võib-olla maailmamehe pilguga siis see, mida me siin näeme, eks ole, aknast praegu tähendab see üritus isenesest uunikum tähendab lauluväljakul uunikum ja tähendab mitte edasi arendada uunikumi, jääda teisejärguliste probleemide taha toppama oleks noh, minu arvates täiesti täiesti täiesti. Äge, mida te linnapeana arvate sellisest ideest, mis vahepeal liikus siin lauljate vahel, et õige laulupeolinn on ikkagi tartu, seal sündis meie laulupeotraditsioon. Kui Tähtveres saab välja valmis laululava, siis peab laulupidu sinna tagasi jõuda. Et mul ei ole väga kindlat seisukohta, kuid ma arvan, et on lihtsalt natuke loodusteadlane, eks oleneb oma koolihariduse poolest ja ja teadustöö poolest. Vaata, on asjad, mis on minu arvates pöördumatut. Ja on täiesti selge, et Tartu osa kultuurikeskusena peab kasvama võib-olla Tallinna linnapea suus seda kuulda, võib-olla ei ole kõige-kõigem, eks ole. Aga tegelikult on ebanormaalselt palju asju koondatud Tallinnasse, Tallinn lämbub selle koormuse all, mida on talle pandud ühesõnaga vabariigi, see tähendab, et sisuliselt ikkagi nii, Pärnu, Viljandi, Tartu ma räägin kui majandusgeograaf, ma tegin selle peale oma väitekirja, eks igal juhul tuleb neid asju. Kui vaadata selle pilguga, et detsentraliseerimine tuleb välja läbi viia igas valdkonnas, kuid ma arvan, et selleks, et koguda kokku noh, ütleme peaaegu pool Eestimaad. Argument, automehed nagu solvugu, eks ole, Tartu on mul väga hingelähedane linn, olen seal kaheksa aastat elanud, viis aastat ülikooli seal kolm aastat aspirantuuris, aga aga kui vaadata praegu siit aknast välja ja manada silme ette ikkagi Tähtvere. Ma kardan, et see Tallinna traditsioon, mis sai sisuliselt alguse ikkagi juba juba eelmisel sajandil seda tagasi pöörata vist ei ole realistlik ja võib-olla ei ole ka vaja. Küll aga mani hingelt ütleks, et Tartu peaks olema niisugune meestelaulupeopaik. Ja laulupidu, ütleme nii, selge, ja viimane küsimus teie kui need linnakodanik. Mis mulje on teil sellest lauludest, mis tundeid see teis tekitab? Mina, nagu oled niukses peomeeleolus? Rumal oleks loota, et keegi täna ei ole. Peomeeleolus, ja, ja võib-olla tõepoolest, ma olen siin ootamatult niukseks suureks ülemuseks sattunud. Võib-olla tõesti on see, et kui kõik käsud on välja antud, siis võib magama heita, sest meist ei sõltu enam midagi, mis on untusele untsus, mis on õnneks läinud, on õnneks läinud. Aga, aga noh, ei ole nagu seda pressija ikkagi annab tunda see, et vähemalt pool sellest lauluväljakust, mida me siin inimesi näeme ise sellest asjast osa võtnud ja, ja, ja selle asja organiseerimine ei ole ju siis sellisel juhul keeruline, kui inimesed organiseerimisvõimelisele teavad, kuidas toimetada ja mida teha. Selge aitäh teile ja ma soovin teile ilusat. Vaat pidu, aitäh, aitäh kõigile raadiokuulajatele ka, kes ei saanud siia tulla, aitäh. Praegu siin lauluväljakul toimub taas üks suurem kõikumine ja laulukaare alune täitub praktiliselt äärest ääreni ja viimasest reast esimese reani peale tulevad lastekoorid. Laval on praktiliselt kõik kõik lauljad. See pealetulek hakkabki juba lõpule jõudma, veel viimased. Viimased otsivad oma kohti oma kooriliigis. Ja tõepoolest, sellel laulupeol on laululava erakordselt tihedalt täis lauljaid. Tavaliselt on jäänud paar rida ikkagi tühjaks või niimoodi vabaks, aga nüüd on osa koore sunnitud rivistama siia ette lausa asfaldi peale, sest tee, mis tahad, kõik ei mahu astmestikule ära. Kooride rivistumine kohe lõppeb veel viimased juhtnöörid liikumisjuhtidelt. Ja näib näib, et et kõik on valmis esinemiseks. Ja nii nagu juba traditsiooniks on saanud meie laulupidudel, et lastekooride esimese rea moodustab lastekoor, ellerhein. Meie laululava on nüüd täitnud lastekoorid. Oskar tiiter visioon vabadusele Harriet Hamiltoni sõnad juhatab Lennart Jõela. Paikneda. Tühjana. Ülo Vinter Tootsi tantsulugu. Kantaadist pildikesi koolipõlvest. Victor neliku sõnad juhatab Lennart Jõela. Riho Päts labajalavalss ehkki rahvalaul juhatab Uno Järvela Uno Naissoo Mu kodu Juhan Saare sõnad juhatab Uno Järvela. Nii südamlikud tervitasid siis lapsed oma dirigente nii rõõmsalt ja südamlikult ja nüüd rõõmsajooksuga laulukaare alt välja ja taaskolonnides siia publiku hulka jäetud vahekäike mööda taas tagasi lauluväljakule. Taru laava tühjeneb laste kooridest, sest siia peaksid nüüd asuma segakoorid. Segakoorid on üks kõige menukamaid levinumaid kooriliike meie koorile laulutraditsioonis. Ja nende kava on ka küllalt klassikaline, siin on Mart Saar, Riho Päts, Karl August Hermann, Rudolf Tobias. Kelle laule siis segakoori esinduses varsti kuuleme? Imeväärne on vaadata kui distsiplineeritud siiski see äramine ja pealetulek toimub, sest tegemist on ju mitmekümne 1000 arvatavasti 30000 inimesega. Ja see ei võta tõepoolest rohkem kui mõned minutid aega ja ei teki ka mingit segadustega ega ka mingit troppi kuskil, kõik käib nagu kellavärk. Eile oli siin üks väike poiss kaotanud oma kinga suure jooksuga ja püüdis seda seda kätte saada ja tal oli probleeme publiku hulgast keegi aitas ja ja isegi tema äpardus ei saanud talle talle kurvaks kogemuseks laulupeost. Tore on vaadata seda kirevat hulka noori inimesi kellel naer näos ja ja hea tuju. Kes lähevad nii nagu laulupidulised ikka korralikult, kes käest kinni, kes. Peab silmas oma eelliikujate rütmi ja ja liikumiskiirust, nii et see on niisugune, nagu oleks seda harjutatud juba küll ja küll, aga seda ei ole kuigi palju harjutatud, seda lavale minekute lavalt ära tulekut, see on kõigest mõned korrad ja ilma publiku juuresolekuta läbi proovitud. Sellega on pandud laste endi distsipliinitunnetus ja ja arusaam proovile ja nagu näha, õigustavad nad igatepidi neile pandud lootusi. Aga nüüd kogunevad laulu lava taha ja, ja väravale juurde juba segakoorid sest siit laululava eest saab asfaldi plats kohe puhtaks tühjaks. Siia jäävad ainult filmi ja kinomehed, fotomehed, kellel täna on tõepoolest vedanud, selles mõttes, et alati kui laulupeol sajab vihma, on nemad kõige õnnetumad sest tee, mis tahad, pilt nõuab ikkagi päikest ja seda täna on. Ta lendab lillest lillesse ja lendab mesipuu poole. Kui kõuepilv tõuseb üles tallemm. Nii ma jätkaksin, siit siis nüüd meie segakooride üldjuhiga Ene Üleojaga kes ootab kohe oma etteastet. Paar nädalat tagasi sa ütlesid Enet et ma võin ju sinna üldjuhi pulti laulupeole minna, aga see ei ole minu roll. Nüüd sa oled juba seal käinud, kas sul on sabatunne? Seal puldis oli minul isiklikult küll väga tore olla, aga ma ei tea, kui tore on lauljatel naise käe all laulda, ma jään siiski selle juurde. Et see töö on väga raske, nõuab väga suurt jõudu. Kuigi ma ütlen jah, kui ma nüüd olen ükskord ära ja vaata, mis mulle tegelikult endale väga meeldiks. No ma ei tea muidugi, milline oli sinu tunne, aga mina siit ülevalt näen ju väga kenasti ja kuulen siit hästi, kõik läks korda ja eilne laul läks korda ja ma loodan, et tänaseid kaks ka õnnestub. Aga mis on siis see, mis laulupeo üldjuhi töö teeb nii raskeks? No kõigepealt massivaldamine massi arvamine et ta su käe alla jääks, sest distantsid on ju kohutavalt noh, nii-öelda eks ole laialt pikalt kauget hääl oma loomuliku hilinemisega jõuab dirigendipulti. See on hoopis teine elamus ja see on hoopis teine dirigeerimis maneeri hoopis teine suhe kooriga kui oma äikesekoorik. Ma siin ütlesin ühele ajakirjanikule ennem, et kui ma juhatan oma koori, siis ma ju olen nendega silmsidemes. Aga seda kogu lava ju ei näe. Ma ei näe kõikide lauljate pilke ja selle tõttu ta natuke nagu anonüümne ma lihtsalt juhatanud ja loodan, et nad mind näevad ja nad tõesti näevad, siis oleks huvitav tunne. No ilmselt see on juba iga laulja sisse monteeritud, kui ta juba siia laulupeole tuleb, siis see on niisugune eriline pühalikus jälgida dirigenti, sest sa oled nende ees väike kui ta seal üleval laulukaare all ja taga on. Ja, ja, ja ma tahan öelda veel niimoodi, et ju see kuulub meie laulupeotraditsiooni hulka, et mitmeid kordi laulupeol käinud inimestel on laulupeol laulmise kogemus. See on samasugune kogemus kui dirigendi kogemus vähemal väärtusega tähtsusega. Nii et ma saan su jutust aru, et sa tahad ikka tulevikus ikkagi tulla siia? Oi ei, ma olen selleks liiga vana ja uued noored mehed peale kasvama, olgu see mul niisugune kena kogemus ja ja rõõm, sest see laulupidu oli eriline. Aga kas üldjuhil on ka võimalus? Noh, niisuguse kuulaja kõrva ja pilguga seda pidu kõike jälgida või sa vaatad lihtsalt professionaalselt, kuidas nüüd midagi välja tuleb. Ja on ka mingid ohukohad, et kas see nüüd tuli välja või ei. Kahtlemata Ta, sest kui me oleme proove jälginud ja ja proove teinud juba, eks ole eelproovi, siis me teame, missugused lood on keerulised, kus on rasked kohad, kus võiks midagi juhtuda, eks ole, rütm, millised ebatäpsused ja mitte kokkusaamisi, et eks me ikka selle kõrvaga kuulame ka, aga loomulikult on ka hetki, kus sa täielikult unustatud tehnilised probleemid ja lähed lihtsalt kogu selle hobusega kaasa. Kui osaleja. Sai juba korra ütlesin, et see on eriline pidu. Kas seal dirigendipuldis olles tunnetad ka, et lauljatest hoovab sinuni mingisugust erilist töös hingesoojust või feelingut ja ega muidu seal puldis ei saakski olla, see on niisugune. Noh, kuidas ma ütlen, tugeva tohe tunne, kui sa näed esimesi ridu, keda sa näed lausa, eks ole ja see, kuidas ta püüab su järgi laulda, siis ma eeldan, et see on kuni viimase reali niisugune ja on hea tunne küll. Eriti veel siis, kui nad tulevad ja toovad sulle sületäie lilli ja aitäh, küll see oli kena nüüd are olla. Lilli on ka kena alati saada, aga toredam on ikkagi laul hästi. Õnnest. Sul on üks laul kohe ees. Karl August Hermanni Isamaa mälestus, kas sa natuke närveerin ka? Ei, ma täna ei närveeri ja selle laulu pärast ma ei närveeri, sellepärast et see on väga hästi omandatud ja väga suure traditsiooniga laul, koorid laulavad seda väga hästi, aga ma natukene muretsen Riho Pätsi pulmalaulu pärast, sest proovides meil seal juhtus niisugust väikest loksumist omavahel, eks näeb, siis kuidas täna ta välja tuleb peale pöialt, et hästi tuleb, aitäh sulle. Tänan väga. Kuni koorid kogunevad lavale mõlemalt poolt väravastele orit sissemarss alusena mikrofoni juurde, Soome raadio kauaaegse toimetaja oge jobise. Sina oled ju kaua suhelnud Eestiga ja mitmetel meie laulupidudel olnud, eks ole. Esimesed laulupeod olid 1960, mida me kandsime üle, see oli siis esimene võimalus pärast seda, ma olen köik tegelenud kõik laulupeod ja täna täitsa teen praegugi ideelt, ma ootame, ootan seda sama momenti kui sinagi. Koorid annavad reha filost. No mis mulje sulle sellest laulupeost siiamaani on jäänud ja eilsest päevast? Väga tugineb mull. Siis see, see kõige tugevam ole, mulle tuli õhtul, kui ma kõndisin raadiosse ja kõndisin mööda seda puiesteed ja ma nägin, et sinisinimustvalged lipud ja seda, seda sooja ilma ja olev äkki tuli meelde, 1938, kui me kooripoisse kotkakooripoega siin olime laulmas ja ja, ja laulsime sellel vana puu laval, mis enne seda praegust lavalisi. Ja see semule järsku tekkis meelde. Mida sa nüüd Soome rahvale meie laulupeost räägid? Selle ülekande ajal ma räägin, et, et see üldine ütleme, dekoratsioon täitsa täitsa tooline, teine kui varem. Ja et, et rahvast on rohkem kui varem ja igal juhul laul jääda rohkem kui varem. Need on kokku 28000. Jah, siin arvestatud ja, ja siis ma olen rääkinud ka nendes lauludes, mida, mida see on, Me oleme kuulnud autoritest ja nii edasi, need on väga huvitavad, need on minu minu meelest väga hästi valitud need kava, ka see terve kava. Kas sinu arvates soome kuulajalased kavama mõtlen muusikaliselt ütleb küllalt palju, kui võõras, Meil, ei, me oleme natuke, meil on ainult vaja kaks tundi seda saateaega, nii et me oleme valinud seal te kõige parimad palad. Ja ma tean vanast kogemusest kogemusest, mida need on ja me oleme valinud, need minu kolleeg on praegusel Soome poole raadiost seal stuudios ja võtab lindile need ja meil on praegu olnud paus, oleme võtnud lastekoorides natuke ja nii edasi ja nüüd ootame seda segakooride etendust. No kuidas need sinu või ei meeldi, aga see on niisugune pedo igale eestlasele, ta lihtsalt teeb südames mingisuguse üle vao sooja ja nii iselaadse tunde. See on niisugune pidu, mida viis aastat tooted ja, ja siis teinekord nii klimp tõuseb kurku või. Ma olen näinud siin inimesi, kellel on täitsa tõeliselt silm, läheb märjaks või või pikali, olukord ja ka mõnel puhul ja sul on ja ka kogemusi endistest laulupidudest, kuidas see suudlesid, mina küsin nüüd sinu käia aegagi? Meie amet? Küsib ja hea, ei, see on mitmes mõttes huvitav laulupidu, sest siin levib arvamus ka, arvatakse nii, et, et seal saab nagu mingi uue kvaliteedi alguseks. Tähendab sisuliselt, sest siin on puhtalt eesti laulud, nagu sa märkasid. Mõned üksikud on siiski väljaspoolt, aga need laulud, mida ikka meie eestlased eesti keeles laulame ja hindame ja ja varasematega võrreldes, kus olid sundkus, olid Sont niisugused kohustuslikud laulud, mida võib-olla lauljad ise hiilanud. Publik, Camika, Adruktuurika, mina tegin eile intervjuud Indrek Toomega ja küsisin tema käest tema tema mõtteid ja ta ütles, et tema meelest see olevat nüüd ühe ajajärgu lõpp ja ühe uue all täpselt ja niisugune on mitte ainult tema arvamus, vaid väga palju. Ma olen siin vestelnud inimestega ja küsitlenud ja nii väga paljud arvavad niimoodi, et nüüd tuleb see, see tõeline laulupidude aeg. No kus pidu, mitte lihtsalt üks poliitiline üritus või niisugune ette võtta mine ja samuti mina, küsisin Gustav Ernesaksa käest, mis nüüd on sellel laupäeval see raskuspunkt. Ja ütles mulle, et see laul on aga nii ju peaks olema. Ole, aga nüüd me peame tööl ja aitäh sulle, sina oma ja mina oma mikrofoni juurde, aitäh. Ja ikka veel jätkub segakooride lavaletulek ja nagu see laulupidudel hammustajaga kombeks on. Need, kes on siia laulukaare alla juba jõudnud, tervitavad juurde tulevaid koore käte plaksutamise ja hurraa-hüüetega ja mõned juurdetulijad jälle annavad edasi oma tervist. Lauluga. See on niisugune laulupidude traditsioon. Laululava saab äärest ääreni täis, praegu üks tiib ongi juba juba täitunud, täielikult teise tiiba, veel tuleb mõned, mõned koorid juurde. Ja siin liikluse korraldajad annavad veel viimaseid juhtnööre ja juhiseid et kõik koorid leiaksid võimalikult kiiresti oma kohad. Seda pausi momenti kasutavad ära muidugi ka meie kolleegid terevisioonist ja, ja filmimehed. Praegu on siin just meie ees näha, kuidas intervjueeritakse presidenti Arnold Rüütlit. Igatahes see intervjuu ei ole Eesti televisioonile sest selle võtab küll keegi kusagilt teisest televisioonist. Aga kahjuks küll ei oska öelda. Missugusele Telekom. Esinevad segakoorid Enn Võrk, sõnad rahvaluules, helise ilma, dirigeerib Alo Ritsing. Rahvaluulesõnadel Riho Pätsi loodud pulmalaulu juhatab Ene Üleoja. Ene Üleoja juhatusel veel Karl August Hermanni Isamaa mälestustekst Kalevipojas. Rudolf Tobias, eks teie tea, tekst on piiblist pärit. Dirigeerib Ants Üleoja. Hea kuulaja nüüd peaks küll nägema seda lauljat, väge, kes kõik ootavad üldjuhi puldi juures järjekorda, et saada oma tänu lilled üle anda Sirigentidele. Nii see on juba aastakümneid olnud ja pandud peost peole edasi. Et lõpupoole lähevad aplaus tugevamaks ja lillesülemid suuremaks, aga see on ka loomulik, sest pikki aastaid on lauljat kodus harjutanud, õppinud neid laule. Üldjuhid on käinud maakondades. Ühelt proove läbi viimas, see on tohutu suur töö, mis on eelnenud meie laulupidudele. Ja loomulikult on iga laulja soov anda üldjuhile tänutäheks see kõige suurem tänu väljendaja lilleõis. Ja loomulikult on kõikidel lauljatel kahju ainult üks kord laulda laulu, mida on nii pikki aastaid õpitud. Ja võib arvata, et nüüd, kui üldjuhi pulti lähevad jälle Ants ja Ene Üleoja ning Alo Ritsing. Küllap lauljad meelitavad neilt välja veel ühe laulu. Niisuguse võimsa lõpu sai siis Miina Härma Tuljak, mis seekord lauldi maha kolme dirigendi Alo Ritsingu, Ene ja Ants Üleoja juhatusel. Või siiamaani tõid lauljad dirigentide lilli siis nüüd Ene ja Ants Üleoja eskavat lauljatele ühendkoori lilli. Laulu ja tantsupeolehes Kungla rahvas kirjutab laulupeo kunstiline juht Ants Üleoja et laulupeorahvas on väärt kolme ausammast. Üldproovide virvarris on soovid meelel ja keelel. Nähes, kui suurt vaeva näevad külakooli õpetajad esimese ausamba paneksima kõikidele neile külakooli õpetajatele, kes on teinud seda tööd laulupidu ette valmistades kohutavalt ennastsalgavalt. Teise ausamba paneksin kõikidele lauljatele, suurtele ja väikestele kolmandale, kõikidele koorijuhtidele, teadagi mille eest. Ma arvan, et see ütlemine ei vaja enam kommentaare sest kõik see, mis täna meie ees siin on lahti rullunud heliseva lindina, seda on tõesti aastaid, teeb pikkuse tööga kokku pandud. Enne laulupidu Me saatsime meie maakondadesse ühe ankeedi, millel me palusime vastata ka küsimusele, mida meie lauljate jaoks tähendavad sõnad, kodu, kodupaik ja emakeel, eesti laul ja kultuur. Ja Kadrina EPT naiskoor Katrina saatis meile niisuguse toreda vastuse. Kodu, kodupaik, emakeel, laulja, kultuur, sellel on sõnulseletamatu tähendus meie jaoks. Me elame Virumaal, oleme emad, näeme, kuidas sureb, loodus, muserduvad, muserduvad ja kibestunud inimesed. Just nüüd on kõige tähtsam, et me leiaksime tagasitee oma külade rahvamajadesse, et leida taas rahu iseenestes. Meid on õpetatud elama suurtes paneelmajades, tundmata naabreid, kui meie, naised leiame endas jõudu jälle tulla õhtuti, kui laulda, teha ühiseid tegemisi, siis ei kao meie külad ega meie kultuur. Esimesel üldlaulupeoaastal 1000 900869. aastal ühel seltskondlikult koosviibimisel tõusis pastor Kerber lauast ja läks väädvere orkestri juurde kuulas tähelepanelikult selle mängu ja ütles. Ei, see nimi pole mitte väekvere, vaid vägev veri. Vägev, veri prii. Veri paneb need pasunad hüüdma, ilusasti ja toredasti nagu viimsepäeva pasunaid. Prii mees on priiusepidu pasunad pannud hüüdma kost kui nende hüüd üle maa ja virgutaguned hüüded prii rahvast säärast vägevat verd omandama, nagu neil siin on. Lange kui vägev vere pasunate kõlaga orjarahva Jeeriko müürid, külvake soola langenud orjuse müüride varemetele, et orjaokkad iial enam ei saaks prii rähva vägevat verd vangistada. Selles kõnes kõlab muidugi eesti keele toredate sõnademängu, kuid ei puudu ka siirast poolehoid vabaduse ideele, ideele, mis tänagi tiivustab meie soove, püüdlusi ja millest johtub meie igapäevane tarmukus töös ja tegemistes meie kodu lubaiga hoidmises. Kodu ja kodupaik. Tapa mees, gorite arm sõnutsi ei tohiks olla armsamat sõna, kui on kodu. Siin oleme me sündinud-kasvanud, jaganud kodusoojust ja kodu koduigatsust. Siin oleme laulnud oma esimesed laulud, siin oleme ammutanud endasse uusi laule, kus eestlane ka ei viibiks iial ei unustada oma kodu, kodu ja kodupaik, kes neid suudaks lahuta, kodused mängupaigad, tuttavad, metsarajad ja jõekalded võõrsil õlijail ees. Võõrsil olijaile eestlasi on ikka suus Marie Underi sõnad, kord veel tagasi tahaksin leida kodutee kodumullas, siis magaksin välja kõik silmavee. Rakvere sega kurilaulik, lauljad lisavad, siia on raske tunnetada kõike sidemed, mis meid seovad. Kui seisak. Kui seisame aga nii üht seina laulukaare all ja ees, eks ole siis selleks, nagu soovis Juhan Liiv ka lilleside ja vereside, meie taevasina ja Eha ja Koit. Ja armastus, truudus ja ausus ja venna süda. Oleme nende hulgast, kes laulu letest joonud on päevil halvul säil. Me ei suuda kujutada oma elu teisiti, meid haarab suurpidudel, ärkab ühtsus. Kokkukuuluvuse tunne kõigi lauljate-pillimängijate ja kogu rahvaga. Ei ole midagi sellest ülevamad, kui see tunne, mis jääb elama mälestustesse, köidab meid sõpradeks laulule ja pillimängule. See virgutab uutele paraadidele. Nendele katsumustele toidab meie lootusi kõige kauni kordumise võimalikkusele. Need on ilusad sõnad ja ilusad mõtted kuid sugugi kaunim pole ka teadmine, et täna saavad need sõnad Endale ainult sügavust ja tarmukus juurde. Kui vaadata nüüd seda laululava kaare alust, mis on täis lauljaid ja päravatest, tule Neid ikka ja ikka juurde, sest laululava kaare alla kogunevad ühendkoorid. On jäänud laulda veel kava järgi seitse laulu ja siis võiks öelda, et meie 21. üldlaulupidu on lõppenud. Aga kas on? Seda me veel jõuame kuulda ja näha. Ja tegelikult on ju nii, et laulupidu ei lõpe iial laulupeo laulu viimase koordiga see viiakse hinges ja südames koju ja see elab meis veel pikki-pikki aastakümneid edasi.