Ameerikas üha kiiremini pöörleva presidendivalimiste eelsel karussellil peavad kandidaadid arvestama ühe väga olulise valijate grupi, kristlike konservatiivide ega Neeme raud räägib usklikke mõjukusest Ameerika poliitikas. Nüüd lähemalt. Kui Euroopas usklikest rääkida, siis tulevad esmalt meelde mõjukad katoliku ja luteri kirikud. Teised ristiusulahud on usuääremaadel. USA-s on üha mõjukama grupmis traditsiooniliste kirikutega. MTÜ seob evangeelsed kristlased, kes käivad koos mega kirikutes ning annavad kogudustega liitudes vande, et nende nimel kannatanud Kristus elab nüüd läbi nende tihti meenutavad evangeelsed kirikute teenistused suuri popkontserte. Nende jumalale uuesti sündinud kristlaste sekka kuulub ka praegune USA president George Bush. Mõne aasta eest USA-s tehtud ulatuslik küsitlus näitas, et ligi 27 protsenti ameeriklastest peab end just nimelt evangeelseteks kristlasteks. Teisel kohal olevaid katoliiklasi on 22 protsenti. Et eelmistel presidendivalimistel 2004. aastal hääletati president Bush valgesse majja tagasi osa vaatlejate sõnul suuresti tänu usklike tugevale toetusele oma vaadetelt vabariikliku partei konservatiivsel paremtiival olevaid kristlasi mobiliseeris neil valimistel näiteks vastasseis geiabieludele ja nii ei ole üllatav, et ka tuleval aastal ees seisvate valimiste eel on vabariiklastest poliitikud Keskpartei presidendikandidaadiks soovivad saada kristlikule plokile oma sobivas tõestamas ning taas arutluste keskmes poliitikute vaated naiste abordiõiguse kristlaste jaoks ühe kõige olulisema küsimuse suhtes. Mu sõbrad, ma olen abordi vastu ja elu poolt olevat olnud kogu oma avaliku elu, ma arvan, et olen ainus kandidaat mõlemas suur parteis, kes seda võib väita, ütles hiljuti Washingtonis toimunud evangeelsed kristlaste kogunemisel vabariiklasest senaator John McCain. McCain viitas ennekõike arvamusküsitlustes temast ees oleva New Yorgi linnapea Rudolph Giuliani seisukohale, et naistel endil peaks siiski olema õigus abordi üle otsustada ja teise vabariiklaste kandidaadiks pürgiva poliitiku, endise Massachusettsi kuberneri Mitt Romney varasemale seisukohale, et naistel on õigus abordile otsustada. Nüüd on ta seda seisukohta võtnud, väites, et on abortide vastu. Kristlaste eesmärgiks. Ameerikas on abordi täielik keelustamine. Ajaloolisest perspektiivist vaadates oleme Ameerikas taas ühe sellise perioodi keskel, kui religioon on mängimas ebatavaliselt prominentseid, trolli, ütleb sotsioloog John Green bioavaliku arvamuse uuringute keskusest. Usuküsimustele pühendatud internetilehekülje Beliitned toimetaja Steve Valdmanni sõnul on usu olulisust näha mõlema suurparteiga paaniates nii vabariiklaste kui ka demokraatide seas. Demokraadid räägivad oma usus palju enam, kui nad seda varem teinud demokraatliku parte Bei kandidaatideks pürgivat senaatorit Barack Obama, Hillary Clintoni John Edwards on eriti jõuliselt oma usku ja jumala tähtsust oma elus rõhutamas tsiteerimas kampaania koosolekutel oma lemmikkohti piiblist rääkimas, kuidas usk neid poliitikutena mõjutab? Nad püüavad nähtavalt end tutvustada usuringkondadele lähedal seisvate poliitikutena ning tõrjuda demokraatlikul parteil olevat mainet, et see on rohkem ilmalik partei ja ei esinda usklike huve, rääkis Voldmann. Vabariiklaste leeris on usuküsimused, nagu eelpool jutuks oli, alati olnud väga kesksel kohal. Tänavu on usuteemad vabariiklaste seas tekitamas. Aga pingeid. Oklahoma Ülikooli politoloogiaprofessor Allan Howski selgitab. Vabariiklaste leeris püüab osa konservatiivsete kristlaste juhte tõrjuda kandidaatide seast välja Rudolf taanid, kuna ta nende arvates liiga ilmalik, see on üheks nähtavaks dünaamikaks. Teiseks on see, et üheks vabariiklaste kandidaadiks on mormooni usku Mitt Romney Ameerikas kõige mõjukama kristlaste plokki, siis evangeelsete kristlaste jaoks ei ole mormoonid tõelised kristlased. Kui Mitt Romney saaks partei kandidaat, kujutakse evangeelsete hääletajate jaoks probleemi mormooni. Usk on paljude ameeriklaste jaoks suureks ministeeriumiks. Näiteks see, et lisaks olevatele usklikele ristitakse mormooni templites sellesse uskuga juba surnuid, räägib Washingtoni analüütik. Auto ja seepärast, et enamus Ameerika kristlasi selliseid rituaale ei mõista, on 35 protsenti ameeriklastest seisukohal, et nad ei ole valmis mormoonid presidendiks valima. Dagens spikas. Kaugkonservatiivid on mormoonide vastu, kuna kristlikud fundamentalistid peavad seda usku kultuseks ja see on endise osariigi kuberneri Mitt Romney jaoks nähtavaks probleemiks. Mitt Romney, kes on siin Ühendriikides sündinud normooni kiriku esimeste liikmete otsene järeltulija ja nagu teisedki usukaaslased veetis kaks aastat nooruses missionärina. Ta oli Euroopas hingi päästmas, ütleb ise, et ei usu, et uskema eduväljavaateid valimistel oluliselt segaks. Äratan klippageerindrite Ahrens on enda enda progressi täitsa Maest täidis. Ma ei usu, et inimesed hakkavad usu doktriinidesse süvenema, arva promi, mu usk on mind muutnud paremaks inimeseks ja seda kavatsen rõhutada, kuid reavaatlejate sõnul võib Romney nii väita siiski alahinnata ennekõike just ameerika evangeelsed kristlaste vastuseisu tõusu läheb. Igatahes on selge, et uskunud aasta pärast toimuvate USA presidendivalimiste eelses kampaanias mängimas väga olulist rolli ning üheks mõjukamaks Läks usu üle toimuvates väitlustes on just nimelt evangeelsed kristlased.