Külaline. Koreograaf Olga privis töötab alates 2007.-st aastast vene tri liikumisjuhina teeb ühtlasi koreograafina kaastöid nukuteatri lavastustes ning mujalgi ja on kuulunud pea 20 aastat tantsuteater, fain, Faiv kollektiivi. Hiljuti pälvis Olga riikliku kultuuri aastapreemia. Ja ta on meiega siin ka delta stuudios. Tere tulemast, Olga ja palju õnne preemia puhul. Lavastajaid tunnustatakse teatriväljal iga aastaAga koreograafia avalikus nii palju ei märka või ei teadvusta. Millise tundega see preemia sul edasi töötada võimaldab? No see oli väga ootamatult, väga meeldiv, ikka märgati. Ei oska öelda, et noh, vaatame aga väga praegu niisugune tunne veel. Kas on rohkem avalikkuse poolt ka küsimusi tulnud või rohkem tähelepanu, tähelepanu? Rohkem ikka see jää, et no ei ole harjunud ka, et nii palju tähelepanu. Sa asusid koreograafiat õppima 1996. aastal toonases Tallinna pedagoogikaülikoolis olles eelnevalt lõpetanud Tallinna balletikooli. Üheksakümnendad oli Eestis kultuuriliselt põnev ja väga kirju aeg ja balletist eraldi arenev sõltumatu tants oli alles siin kujunemas ja jalgu alla saamas. Mis suunas sind tantsukunsti õppima ja kas kaalusid ka balletivalt? Konda jäämist. Kui ma õppisin balletikoolis veel, siis ükskord nägin, kuidas Fainfaif so vist oli nende esimene ja valik niisugune esinemine Kadriorus. Ja ma kohe ütlesin endale. Ma tahan tantsida nendega. No paar aasta hiljem juhtuski nii et kolmandal kursusele René kutsus mind osaleda ühes nende töösmess ja, või naine nimi oli. Kui pikalt. Tundus selle, et sa pigem tantsija kutse juurde võiksid jääda ja millal tekkisid esimesed mõtted ka koreograafina kätt proovida. Tegelikult lapsepõlvest ikka tundsin, et ma olen väga huvitav, oli. Seadmata tantsud ja koolis proovisin mingid klassiõhtud ja kogu aeg seal lavastasin ja kodus perepeod ja alati mu õde ja tahtsin Frandamalt tantsisid. Ei tea kuidagi. Alati tundsin, et. Selles valdkonnas no et huvitav ja vot sellepärast läksingi õppima edasi. Nii et juba Pedagoogikaülikooli minnes olgugi, et tulid ka kaastööd, sain failiga, tundsid, et tahaksid siiski lavastamisega ka tegeleda. No ma läksin juba õppima sellega, et ma tahan lavastada ka Oled praegugi. Mõlemas positsioonis aktiivne, tantsijana tegeled, tegutsevad Eestis edasi hetkel enim tantsuteater Fainfaiviga aga oled teinud siin koostööd ka Saša Pepeljajeviga ja teiste lavastajate koreograafidega. Lisaks lavastajad ise nukuteatris vene teatris ja on palju kaastöid ka välismaal, nüüdseks juba, kuidas? Venemaal tasakaalustab seda oli väga raske algusest. Ja isegi paar aastat ma ei tantsinud. No ütleme nii, noh nii professionaalselt jah, et väiksed mingid ikka olid esinemised, aga see võttis aega. Oli hetked, tundsin vajadusi tantsida ja suunasin oma jõud rohkem sinna. Ja pärast kuidagi. Tasakaalustus kus praegu rohkem fookus on, kas pigem lavastaja koreograaf öös? Või toob, meelitab lava tagasi ikka mõlemad ikka, no lihtsalt. Vahedat fookus ja väga kiiresti. Vot see on see. Aga see on see, see on siin, ma olen artist, tantsija. Siin ma olen. Koreograaf. Juba 2007. aastal alustasid tööd Vene Teatris liikumisjuhina lavastuste juures. Kuidas just teatrivaldkonda sattusid ja mida on andnud töö näitlejatega, kes ei ole spetsiifiliselt tantsu taustaga? Alexanderi Paškevicius oli minu õppejõud stepptantsuõppejõud ülikoolis ja üks hetk lihtsalt. Kutsus mind sinna. See oli pallinnastruškova muinasjutt. Siiamaani mängitakse isegi maise, mängisin seal kuus aastat. Ja läkski, et järgmine järgmine töö ei. Isegi ei olnud suured vahed. Kogu aeg järjest. Alguses oli raske ja. Näitleja mõtlemine hoopis teistsugune ja. Mingi hetk ma lihtsalt õppisin neid, istusin, kuulasin, mis lavastajad ütlevad. Meil oli stuudio ja ma käisin lihtsalt tunnid Toomas ja mingi hetk lihtsalt tuli see arusaamine, kuidas nendega seletada natuke lihtsalt teisest suunast. Kuivõrd. Leiatega tuleb konkreetsemaid juhiseid anda, kuivõrd võib neile anda ka selliseid improvisatsioonilised, vaid ülesandeid või abstraktsemaid. Liikumispilte nüüdistantsus on üha rohkem tööd just nimelt fikseerimata. Ta materjaliga. Aga teatrilavastused, Aikassaa kesksemad. Ikka saab eriti noortega, et no vanem põlvkond nendel kool ikka no. No no nendega on raske muidugi, et teistmoodi eriti Vene Teatris ikka see. Nad õppisid kõik Venemaalt. Aga noortega võib. Kuidas prooviprotsessi ettevalmistamine koreograafina sõnalavastuse juures käib, kuivõrd on lavastajapoolset suunitlemist, kuivõrd sa saad oma visiooni kohe ellu viia, kuidas üldse areneb protsessid väga erinevad? Erinevalt lavastajad tahavad Erinevalt ütleme nii, et mõned lavastajad ja tahavad, vot mul on, siin on vaja lihtsalt mingi liikumine, siin on vaetantsu ja kõik, aga no mõned lavastajat ikka, see on koostöö ja see on väga põnev, kui satub nii. Kuid kui sa oled ühe verega lavastajaga, siis noh, vabadus ja loomi, loominguline protsess ikka, seal huvitavaid alati niimoodi töötada. Milliste lavastajatega sa oled tundnud enam just ühte veregrupp, piss kuulumist? No on niisugused, ei ole palju. Ja. Juba tegin mitu korda, mitte nii et üks koordi ja no Eestis on olemas niisugused kaks ja Venemaalt ka kaks soovitust nimed saladuseks jätta. Naa no Taavi Tõnisson ikka jaa. Ja Venemaal on olemas niisugune põlinastruskova novot, kellega ma hakkasimegi Tema tööga Vene Teatris töötama. Siin on tõepoolest loometöö mitu korda juba ka Venemaale viinud ja praegugi viibisid seal alles veebruarikuus millega seal tegemist oli ja mis valmimas on. Seal juba oli esietendus. Eestis Vene Teatris tuleb. Paldoom festivalist teatrinimi Sankt Peterburgist väga-väga suur. Väga suur lava. Ent näidendi nimi on olümpia. Ja seal mul on tantsijad. Okei, pooleks, et. Näitlejad ja tantsijad 16 inimest ja noored tudengid. Ja näitlejate koosseis peaosad ka Eestist, Vene teatrist ja Mauduunist. Kas see on Eesti näitekirjaniku teksti põhjal Olga muusina? Kas aegne draama? Ja kui suur roll sul seal koreograafi või lavastajana on, kas seal on pigem kindlamad suunitlused lavastaja poolt või on sul rohkem vabadust, sest enamasti on ju tõesti nõnda, et kui ei ole lavastuses otseselt seatud tantsud, siis on üsna keeruline teinekord aru saada, kust lavastaja Paragrahvi piir jookseb, siin on väga nähtav ja lihtsalt näidendis ka oli kirjas. Mitte tantsijaga lihtsalt muusiga nimi näiteks ja Tõnis Mägi olümpia kõlas raadiost või. No seal väga palju ja on konkreetne ja nähtav ja ja vabadus ka oli, et ma ikka pakkusin lavastajale, äkki siin veel tulevad mingid stseenid. Nad on nagu. No mitte mingi eraldi substants, joon aga. Vahel on peategelaste alter ego, kõik need 16, no Vene Teatris kahjuks vähem koosseis, et meil on lavaga vähem väiksem. Kuulame ühe muusikalise pala vahepeal Venetants balletist Luikede järv, mis kõlab küll hoopis teises võtmes. Samas järgmises lavastuses kuuleme seda Joshua Belli ja Berliini Filharmoonikute esituses. Meil on stuudios koreograaf Olga privis, kes täna, kes pälvis tänavuse riikliku kultuuri aastapreemia. Olga, sa oled palju teinud lavastustele koreograafiat nii Eestis kui väljaspool Eestit. Näinud nüüdistantsuelu-olu nii siin kui võõrsil. Kuidas sulle selle foonil tundub, millised on Eestis nüüdistantsul just nimelt suuremad eelised? Võib-olla kergused sellest väiksusest, aga võib olla, mis on problemaatilisem? Või milline on olnud su töökogemuste võrdlus, kui sa käid välismaal töötamas ja kaastajaid loomas? Teistmoodi erinevalt natuke, et. Kui niimoodi võib öelda Samamoodi nagu meil on rohkem tantsuline ja on rohkem kontseptsioon Mina tegin tööd praegu Sankt Peterburgist ikka rohkem. Tantsuline tantsuliselt inimesed ja ülikoolist. Ja ma arvan, et, Ikka samad probleemid. Lihtsalt mastaabid on teised. Pead sa silmas just selliseid kultuurikorralduslikke probleeme või no? No vot, need võib-olla ei saa neid nimetada probleemid, lihtsalt olukord ja rohkem see Aga kas mastaapide erinevus Eesti kontekstis annab Eestis tegutsemisele pigem eelise, ütleksid, said, siin on lihtsam sinu tööd teha. Või pigem on, kipub olema seda kuvandit, et välismaal on ju võimalused nii palju paremad, nii palju arenenumad, kõik võrgustikud, institutsioonid. Venemaa on muidugi spetsiifilisem kontekst. Ja no ikka eestis alleti minu kodu ja ma oskan siin olla ja ikka lihtsam siin muidugi, et see on minu valdkond. Venemaal juba see temperament on teine, noored, et kogu aeg oli vae natuke kõva häälega rääkida, sest no et võtad lihtsalt tähelepanu, sest nad kohe hakkavad arutama ja noh, aktiivsed ja. Oled väga palju töötanud just nimelt teatrite kontekstis ja kompaniide juures. Oled sa kunagi ka mõelnud? Päris algupäraselt oma tantsulavastust luua kas Eestis või võõrsil või isegi oma kompanii luua Eestis? Kas on ka mõtteid seda juba lähiajal või lähiaastatel realiseerida või see on pigem selline pikema kogumine? Siis meil on kindlasti, mida, mida ootama jääda. Mis sul veel praegu hetkel käsil on olulisemad pildis ja kuidas selle pälvitud tunnustusega nüüd oma järgmist loomeaastat jätkad? No ütleme nii, et tahaks natuke puhata ka, et mul on väga intensiivne aasta, oli eelmine väga intensiivne ja. Praegu ka jätkub sellele lümpiaga ja mõned projektid Veldi Vene teatris ja ja mõned plaanid veel, et lihtsalt natuke, mitte nii palju, et natukene vähem projekte võtta. Ja, ja rohkem. Tantsuga tegeleda võib-olla jah, ka ise tantsijana ise tantsijana ja võib-olla selles suunas töötada tantsijatega. Mõtet on niisugused ja. Kõlab nagu hea pinnas, kust ka oma lavastust looma ja valmistama hakata. Suur aitäh saatesse tulemast, meie külaline oli tänavune riikliku kultuuripreemia laureaat, koreograaf Olga rivis, suur aitäh ja palju edu järgmiseks loominguliseks ja tantsuliseks aastaks.