Kell on, kell on kaks minutit, pool kolm läbi, jätkub delta. Mina olen Kadri Põlendik ja räägime nüüd taas eesti keele teemadel. Täna jagab Kultuurkapital kirjandusaastapreemiaid. Eelmisel aastal ilmunud tekste hinnatakse 11. kategoorias. Teiste seas tunnustatakse ka neid inimesi, kes on tõlkinud eesti kirjandust võõrkeeltesse ja sel teemal. Nüüd siis ka jätkame. Stuudios on meil külas kaks inimest, kes on siis nomineeritud tõud sellises kategoorias nagu ilukirjanduslik tõlge eesti keelest. Võõrkeelde külas on Gundars koodints. Ütlesin õigesti intervjuu. Kes on siis nomineeritud selle eest, et ta on tõlkinud läti keelde Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Kalevipoja ja leelo tungla raamatu seltsimees laps. Ja stuudios on ka Birgitta Bonde Hansen, tervist. Tere. Kes on siis Taani keelde tõlkinud Meelis Friedenthal raamatu mesilased ja Ilmar Taska pabeda 1946. Ma alustuseks aga küsiksin hoopis teie käest seda, et see, et eesti kirjandust tõlgitakse võõrkeelde, ei ole ju tegelikult üldsegi nii tavapärane. Mismoodi teie jõudsite selleni, et tekkis üldse huvi, et võiks hakata eesti keelt õppima ja siis jõuda ka eesti keele tõlkimiseni, et Gundars, äkki teie alustate? No see võib olla pikk lugu, aga see oli väga-väga ammu, kui ma tundsin kuidagi huvi eesti keele vastu eestiks, ma arvan, maa veel, olin koolis, kui ma tahaksin üks keelt õppima, aga mitte tingimata see peaks olema nagu inglise või saksa või prantsuse. Ja siis ma hakkasin Indoneesia Malaisia keelt õppima. Aga kellega ma räägin, mitte kellega tookord veel ma elasin mitte Riias, aga väikelinnas ja siis ma hakkasin õppima eesti keelt, sellepärast ma olen muusik ja mul on kuidagi väga meeldis eesti keel, keele musikaalsus ja, ja, ja nii sat tosin nii kaugel, et ma hakkasin ka tõlkima sellest, ma olen luuletaja ja esiteks ma hakkasin tõlkima luulet ja, ja tõsi, saate esimene minu autor ja minu sõber oli Jaan Kaplinski ja, ja siis ma tõlkisin tema luulet ja siis pärast juba rohkem ja rohkem rohkem ja kokku võib-olla eesti keeles, ma olen tõlkinud kuskil 40 raamatut, võit, aga noh, kui ma võtan materjal ka soome keelest ja veel teisest keelest ja siis on kokku 50. Aga eesti kirjandus ja eesti luule mulle väga meeldis ja ma olen tõlkinud no väga keerulisse autoreid nagu Artur Alliksaar ja mul on kaks raamatuid, ma tõlkisin ja proovisin ka kuidagi ladina keelde tõlkida ka tema mitte ainult mõtteid ja võib-olla tunneid, aga keel ja musikaalsus ja keele keele kõlavat ja, ja nii ilma Laabanid Ma olen tõlkinud ja muidugi noh, niisuguseid autoreid ka proosakirjanikud nagu enne Mihkelsoni romaani katkuhaud kohta on raske ja, ja, ja muidugi no nüüd on see töö Kalevipojaga oli pikk ja raske, aga väga huvitav minu jaoks. Ja, ja siis ma töötasin saatkonnas 13 aastat siin Tallinnas ja olin kultuuriatašee ja tegin igasuguseid asju ka kultuuris. Ja minu eesti keeles ilmus minu luulekogu. Ja siis järsku ma sattusin nii, ma istusin jaama nagu konsulteerisin, tegelikult ma kirjutanud luulet, aga mitte läti keeles, vaid eesti keeles. Ja siis siis ma sain aru, et tegelikult väga huvitav kirjutada isegi ka oma luulet teises keeles ka. Nii et päris ise siis kirjutasite oma. Jah, ja väga huvitav ja see raamat on päike, noh ma arvan, see on mitu-mitu aastat tagasi ilmus ja võib-olla praegu ei ole. Birgitta, kuidas teiega lugu on, et mismoodi teil siis tekkis huvi eesti keele ja eesti keele ja kirjanduse vastu? Jah, natuke teistsugune lugu, et mina talvel 90 mu ema tuli kodus, mina olin kolmeteistaastane, ta ütles, et Mahakas ma hakkan õpetama 25 õpilast Baltimaadest. Et mis asi Baltimaadest, mis see on? Kolmeteistaastane, eks Taanis niimoodi. Et Eesti, Läti, Leedu, mis asi? Ta näitas kardioa, et Venemaad, et jah, ja siis ma ütlesin ära, et ei ole Venemaa ja Venemaa ja nagu olid ka ei ole sama asi ja ja siis nad tulivad jaanuarist 91, et see oli selline aeg, et ma kohe, ma olin nagu sisse armutama, tavalised, ütled teistele tüdruk, tal oli hobuseid ja mul oli Baltimaad. Et ma tahtsin siis vahetusõpilaseks kuhugile minna ja siis, kui ma nägin ühe pildi peal, et saaks Baltimaadesse tulla, siis muidugi kohe sinna tahangi, et algselt tahtsin Leedusse, aga sattusin Eestisse, et siin oli nagu neid võimalused. Ja siis ma olingi peres siin aasta kolm kuni 94. Pidin eesti keelt esimesena ära, niimoodi. Aga niimoodi, et keel ja kultuur, mitte kirjandus, oli see esimene. Ja siis ma, kui ma läksin ülikooli, oleks tahtnud eesti keelt õppida, seda ei olnud nagu Taanis võimalik, siis ma hakkasin esimesena vene keelt õppima, saan aru, et see ei ole minu jaoks siis soome keelt. Ja kui ma olen siin soome keele filoloog ja hakkasin soome keele tõlgi, eks ja kui ma hakkasin tõlgijaks, sain aru, et vabakutseline mul on. Mul on ma, mul on võimalus võimalus tagasi Eestisse minna. Et mainisin siin seitse aastat tagasi, viis kuud, tegin tööd ja sain kontakte ja käisin küsimas teabekeskuses, et kas, kas oleks võimalik, et ma saaks nagu tõlkida eesti kirjandust, siis ma ütlesin, et nad vaatavad, et kuule eesti keelt ka ei oska, aga nad oligi too väga tore, meil ei ole mitu-mitu aastat taani keele tõlkijad olnud. Aga ma peamiselt siis tõlgin soome kirjandust, et praegu k kaheksa. Kuidas te valite neid raamatuid, mida te tõlkima hakata, et kas teil on, olete ise midagi avastanud või, või kuidas, kuidas, kuidas need raamatut teieni jõuavad, mis siis lõpuks tõite? No enamus muidugi ma ise tahaks, kui ma näen, et see on väga huvitav autor ja ma kindlasti tahaksin ja siis ma ise nagu soovitan kirjastajale, aga mõned projekte siiski oli nagu kirjastub poolt, eriti kui me võtame näiteks lasteraamatuid ja seesama Lotte raamatuid. Ma olen tõlkinud läti keelde, aga noh, see on seoses ka filmiga ja nii, aga enamus ta siis otse on minu valik ja ja minu huvi ja näiteks ma aga tahaks näiteks Artur Alliksaare luulet ja siis ma tõlgin ja ma tahaksin võib-olla kontra. Ja siis on kandlamatudki Kivisildniku ja Ta muidugi ju avaldab juba ise ka lätikeelset luulet. No siin on värske raamat ja see kontraraamat lati keeles ja see pealkiri on nii, raske on olla lätlane ja kontra see raamatus on tegelikult enamuse luuletusi, mida täna kirjutas eesti keeles jamatudki sil, nagu tatti, keeda aga mõned juba, mida tema otse juba kirjutanud, kuidas juba läti keeles, no ma natuke vaatasin läbi ja, ja ma ma ausalt räägin, et kontron latis on samuti nii populaarne, kui Eestisse. Kapilgita, kuidas teil see, kuidas need teosed teieni jõuavad, mida te siis taani keelde tõlkima hakata? No siiamaani on olnud nii, et noh, ma olen teinud väga palju tööd, et ma kunagi ei jõua, ise lugesin ka, et see on selline suur projekt ees, et ma tahaks ikka rohkem isekirjandust lugeda, et ma oskaks midagi soovitada ka, aga siiamaani siis kõik on tulnud, et kirjastus ise otsib ja vaata ja, ja, ja tuleb ja küsib, et kas sa tõlgid Aga kui nüüd rääkida sellest tõlkimise protsessist, et ikkagi öeldakse ju, et eesti keel on üsna raske keel, et kuidas teile tundub, kas te olete nüüd tõlkinud siin erinevaid teoseid mis on siis kõige raskem eesti keelest tõlkimise juures, kas seal on mingisuguseid, ma ei tea sõnamänge või mingisuguseid erilisi väljendeid, mida on keeruline võõrkeelde ümber panna, et mis, mis on sellised keerulised kohad? Tegelikult noh, kui me võtame eesti ja läti keel on, see on totaalne erinev võib-olla, kui me kuuleme, aga tegelikult meil on väga palju ka sarnusi, näiteks kui ma tõlkisin rahvaluule Eesti rahvaluulekogumik, mis ilmus ka läti keeles, siis ma ütleksin ausalt mul ei olnud, ei olnud raske, see on väga sarnane mõtlemisviis, ma natuke laen võib olla Kalevipoeg noh, paar rida, siis ta kuulata, kuidas kõlab võib-olla eesti keeles ja ladina keeles palun lähvi muiste mälestusi, Kalevide kuulutusi, kalmuküngast, kärki Maia uduaurust, paisumajja hämmerikust, ärkamaial. Luu mooda mees ja ma ka teen all kriime, mis saab olla lati rahvaluules eriti palju ei ole, siiski on olemas ja, ja tegelikult ma tõlkisin ka Kalevipoja ja siis on ka, on tegelikult see kõik on, kõlab niimoodi. See ei ole ainult mõte, aga väga oluline ka keelemuusika. Kuidas ma saan ka lati keel ja see on võimalik. Aga mis on raske? Raske on, kui ma võtame luul, et ma arvan, tõlkija peas kuidagi tardunud, kui tema näed originaali, siis peab ka mängida, eriti kui me võtame niisugused rasked autoreid nagu Alliksaar või Ilmar Laabanit, kus ma olen isegi tõlkinud ka roosi selle 15, kus on kõik kalambuure ja nii, aga võimalik seda teha. Muidugi see teine keel. Ma õpetan ka latikat eestlastele kes töötavad näiteks laeva peale ja siis me räägime läti keeles, on sugu ja naissoost ja meessoost sugud ja mitte ainult nime, sõnadest, aga arv sõnadest ja, ja edasi. Ja niisuguseid asju on keerulised, näiteks kaka ja kevad, kui patudki. Kas kaka-kaka läti keeles on naissoost, aga, ja siis on lill ka naissoost ja siis on, tekib suured probleemid, kuidas lahendada. Kergitamist te ütleksite, mis on teie jaoks olnud sellised rasked kohad eesti keele juures? Tegelikult, kui ma hakkasin niimoodi lihtsalt mõtleme siis nagu väga meelde ei tulnud, et ma ütlen jälle niimoodi, et et soome keelest tõlgin, siis on need on muidugi need sama probleemi sugu ja niimoodi, aga mul on koguneid soomekeelsed sõnad, mis on täitsa nagu võimatu telgile taani keelde. Ja siis, kui ma tulen soome keelest eesti keele juurde, siis tundub, et nagu tuleks koju, et oi, ma jõudsin tagasi, Eurov, kas siin on ikka nii palju seda sarnaselt sellist lause moodustades kõik, mis tuleb nagu saksa ja rootsi keele kaudu, et et ikka nuia, nüüd laena sõnuga? Noh et, et, et praegu noh muidugi ka, et ma ei ole nii pikalt alles neli aastat eesti kirjandust tõlkinud, et, et jah, et ei tulnud meelde kohe niimoodi. Aga kuna teil on need olemas, eks ole, hea paralleel soome keelega, et sageli ikkagi öeldakse, et eesti ja soome keel on väga sarnased, et ma saan aru, et teie, siis ütlete, et vastupidi, tegelikult ei ole nii sarnased. Kehaga ei, muidugi muidugi on sarnased nad nii lähedased aga, aga taanlase nagu tuled soome keelest, siis tundub ikkagi, et Eesti on lähedam, aga needsamad probleemid on ikka olemas, mis tuleb selle soome-ugri ja no indoeuroopa keele vahel kõik need noh, ütleme, et kõik need looduse tegusõnade, kuidas sa võid loodusest räägida seda meil on natuke teistmoodi, et neid teemasid või see keele noh, mis ta on, konstruktsioon on lihtsalt teistsugune. Aga sellega ma ütlen seda, et ma olen lihtsalt ära harjunud sellega, et see ei olnud nagu mingi mingi väga imelikeks. Aga mis on lihtne eesti keelest tõlkimise juures, mis või, või selline tore osa, et kui te võtate uue teose ette, mis teile väga meeldib, et et, et siis ühest ühest keelest nagu teise teksti ümber panna. Gundars, on teil midagi seal? No nii raske on olla lätlane vaja, jutlen no tegelikult ei ole lihtne, ikka kui me tõlgime üks tekst, siis me peame selle teksti kuidagi tõlkida, nii et see ei tunneks textuntult kitud. Ja siis muidugi igal tekstis on oma probleemid. No näiteks, kui ma tõlkisin, kui ma tõlkisin enne Mihkelsoni romaani katkuhaud ja kõik lauseid, kuidas tema konstrueerib ja kuidas ma seda, see, kuidas ma lady keede on võimalik seda. Ja see oli üks asi, teine asi, kui ma võtame näiteks isegi Kaplinski luule, et mis on nagu, kui me vaatame siin nagu eriti suured probleemid ei ole, aga see voolab. Ja kuidas see, see vool, sina saad kuidagi ümber panta. Läti keel. Ja noh, see on, ma arvan, ei ole lihtset tekste üldse eriti nukama, tõlkisin näiteks seesama. Võtame Juhan Liivi luuletus, mis on väga lihtne ja see nuh saad, tulid nagu päikene, kui hommik tulid, sa, sa tulid nagu päikene ja ilm lõi särama. Ja läti keeles Naatsida kas au liidetuat, Naatsi, Kariid, Tunaatsetega, Saulid, visapkad, kaitsmas Tiits ja neid luulet, tõsi on kõige raskem tõlkida või punaste õhtute puhul PUR siniste lootuste lõng, sarkanu vaka rub purpur sylayst seriibude Jõks, klusi, Jeskannas, kuur, kuur. Ja ma mäletan see selle luuletus, kuna tõlgi sinna väga-väga kaua tõlkisin, ma otsisin ja mõtlesin, kus ma leian neid sõnu, kus ma leian neid fraase, kus ma leian riime ja nii edasi ja selles mõttes ma arvan, ei ole lihtsalt ekstatult. Pildil ei tea, kas eks ma mõtlen ka niimoodi, et nojah, lihtsalt tekst ei ole selles mõttes, et alati on mingisugune mingisugused probleemid olemas. Aga aga jälle noh, jälle see, et Soomega soome keelega võrreldes tundub, et noh, siis tuleb ikka need sõnavara on natuke nagu lihtsam mul taanlasena siis eesti keeles jaa. Ja siis, kuna mulle lihtsalt meeldib oma töö, niipalju siis tundub, et selles mõttes on lihtne. Kuidas nii Lätis siis kui ka Taanis, et kuidas nendel teie tõlgitud teostel nii-öelda minekut on, et kas lätlastele ja taanlastele meeldib eesti kirjandus, kas neid raamatuid ostetakse palju, loetakse palju. Latis ilmuvat paga väga palju raamatuid ja, ja see on, muidugi ma ei mõtle nii. Me oleme tegelikult paljud olidki head ja eriti Me kahekesi maailma Grünberg, aga väga palju olema, et oli käinud maailmale ka, ma hakkan kindlasti on 40 ja rohkem võib-olla raamatuid. Ja ma ütlen ausalt, tegelikult latis on väga, kuidagi armastavad eesti kirjandust, sellepärast võib-olla nii palju ka ilmuvad taga. Autoreid on väga huvitavaid mitte ainult, kui me võtame romaane, aga tegelikult lastekirjandus on väga populaarne galatis, eriti Kivirähust kaka ja kevad, ma tõlkisin ja kartulisalat karnevale kartulisalat ja isegi juba näitlejad mängivad neid kaka ja kevad ja kartulisalat ja nii mängisid, mängisid ja siis on Vene teater ka, tahtis väga. Ja siis on praegu Vene teatris ka, aga nad võtsid mitte nagu Andrus Kivirähki tekstist, aga minut tõlkest ja muidugi lubame küsinud Andres Kivirähk. Aga ma arvan, Eesti kirjandus on nii erinev ja nii kuidagi võib-olla natuke teistmoodi, kui me vaatame Läti kirjandust, noh, võtame ükskõik. Üks autor või vaid seesama Alliksaar, no niisugust luuletajat meil ei ole ja sellepärast, kui ma tõlgin ära, siis võib-olla lati luule saab juba teistsugust toorid ja, ja Toisse sama Kaplinski, mida ma mainis vaid seesama kontra ja Veiko märka ja Kivisildnik irooniliselt luuletajad meil praktiliselt eriti palju ei ole. Ja siis kuidagi see see raamat, kui ilmub nagu läti keeles või taani keeles, see on juba Taani ja Läti kirjandus ja, ja midagi see juba edaspidi tee. Kuidas siis taanlastele sobib eesti kirjandus? Muidugi siis Taanis, Šveitsis, Taani ja Läti ei või võrrelda selles mõttes Läti Jaanika naabermaa, eksju. Ja mingisugune ühist ajalugu on ka võib-olla, et lihtsam aru saada. Et ma mõtlen, taanlastel on huvi, tahad, sa noh, ajalugu ja see, et Eesti on ju väike maa nagu Taani ja tegelikult vaatame, kolmekümnendatel aastatel oli samasugune natuke sarnased maadika, et kuidas oleks võinud Taanis olla, seda me näeme noh, ajalooliselt niimoodi. Aga muidu see on nii väga-väga väike, siis iga lugejaid vist palju ei ole kuigi, et mina ei tea täpselt, kui palju neid on, aga ma tean, et Rein raud ütles mulle, et hästi on müünud Taanis, aga Taanis on see traditsioon, et et tõlkija ei tea, kui palju teos müün nagu üldse, et meil ei räägitakse, et aga väga hea traditsioon on saanud ja, ja siis on raamatumessil ka olnud. Sel aastal oli või eelmisel aastal oli ilma Taska kohaleta. No loodame siis, et taanlastele ja lätlastele ja ka teistele rahvast rahvastele, kes on eesti kirjandust, siis oma keeles saanud, on huvi suur. Nagu öeldud, täna algusega kell neli kuulutab Kultuurkapital välja kirjanduse aastapreemiate võitjad, rääkisime siis eesti ilukirjanduse tõlkijatega, võõrkeelde külas olid Gundars koodins ja Brigita. Ponte Hansen, aitäh teile tulemast ja palju edu siis täna preemiate jagamisel.