Tere paika sellest laupäeva hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning rahva teenrid alustavad. Rahva teenrid on Sulev Valner, Maalehest, Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja Lauri Hussar vikerraadiost. Nii ka täpselt praegu kogunevad ühes teises kohas mehed, kes kustutavad käesoleva aasta eelarvest kaheksa miljardit krooni või vähemalt loodavad seda teha ja tegu on küll vabariigi valitsuse ja valitsuskoalitsiooni juhtpoliitikutega, kuid mina nimetaks neid hellitlevalt sajandi krokodillid, eks, sest sellist kärbet ei ole tõenäoliselt Eesti poliitikasse varem nähtud ja ei tea, kas sellist kärbet Eesti poliitika veel niipea näedki. Aga kärpimise põhjustest on päris palju räägitud. Ja ja seda on vaagitud nii ühe kui teise nurga pealt. Kärpimine on leidnud ka palju kriitikat, aga kärpimise põhjustena on välja toodud peaasjalikult kolm sellist märksõna. Üks neuroteine on IMF ja kolmas on riigi pankrot. Kahe viimasega peaasjalikult püütakse siis avalikkust jõuliselt hirmutada. Kuidas teie hindate, kas avalikkus on aru saanud kärpimise vajadusest või, või on olukord selline, et vabariigi valitsus on kõige viimane, kes on nüüd ühel hetkel siis aru saanud, et tuleb tegelikult kärpida, kuigi nii-öelda inimeste seas ja ja avalikkuses on olnud ammu selge, et sellist pidu ei, ei oleks saanud enam riigieelarvega jätkata? Ma arvan, et sa loetasid siin kolm varianti, et mis sa ütlesid euro, IMF ja riigi pankrot, et ma arvan, et ma pole päris sellise jaotusega üldsegi nõus, pole, et kärpimise põhjus on ikkagi see, et mitte ainult Eesti majanduslik olukord pole kestvaid globaalsete majandusolukord kehv, et et ma arvan, et siin Eestis käib praegu väga suur süüdlaste otsimine, loomulikult näidatakse valitsuse peale. Praeguse osad valitsuskoalitsiooni liikmed näitavad eelmiste valitsuste peale nõnda edasi, aga aga eks situatsioone nagu paljuski ju ikkagi või ütleme ennekõike tiimi kingitud ikkagi globaalsest finantskriisist ja meie see endale majanduslangus, seda lihtsalt nagu võimendab, et et. Ma argumente edendunu vähemalt meie poliitikutele enam pädeva olevat ja siis ongi toodud sisse sellised mõisted riigi pankrot, IMF ja nii edasi. No mis ütleme, millisele inimesele tavalisele raadiokuulajale läheb sõna IMF ja sellega ähvardamine korda, et ma arvan, et nagu keegi keegi hoomagi seda, mis, mis IMFi taga on, et mis mina tahan öelda seda, et me võimegi jääda siin nagu süüdlasi otsima üksteisele näpuga näitama, aga, aga minu meelest on käes nagu otsuste aeg ja, ja kuidas nagu edasi minna, mis on need õiged valikud, et selles on küsimus, et et siukseid, ähvardused ja süüdistamised, see, noh, see ei vii enam, ei ole konstruktiivne, seda enam, et see on võib-olla poliitiliselt kellelegi väga mõnus. Aga no mind, tavakodanikuna see ei huvita enam, mind huvitab see, et mis saab homme edasi. Selles on küsimus, põhiküsimus. Samas on räägitud sellest, et kas mitte kärpimisega ei ole põhjendamatult kaua viivitatud, selle oleks võinud vähemalt osaliselt või suures osas teha ära juba eelmise aasta sügisel siis kui oli veel aega sellega tegeleda, nüüd öeldakse, teate, mehed, me peame tegema selle kärpimise ära nädala ajaga. Ja see nädal nad kõlab küll natukese võib-olla põhjendamatult, et ma ei saa tunnistada, on väga hästi aru, kust see nädal või kaks nädalat nüüd tähtajana täpselt tuleb, et ma saan aru, et see on rohkem selline Peeeff vaenulik enese sisendamine, et, et kui me seda kahe nädalaga see, siis me lihtsalt ei saa hakkama. Sest noh, või võib-olla muidugi mingisugused ähvardused, mida siis avalikkus ei tea, mis, mis hakkab toimuma kahe nädala pärast, juhul kui aga, aga minu meelest tõesti, kui kui midagi praegusele, valitsusele ja valitsusjuhile saab ette heita, siis mitte nüüd seda, mida siin rohelistel plakatitel öeldakse, et et nemad põhjustasidki ülemaailmse majanduskriisi. Ja nemad ongi süüdi selles, et palgad vähenevad ja majandus langeb. Et see on vast nüüd aumõnele mehele, et teda selles süüdistada, et ta polstrite põhja laskis siit Tallinnast aga, aga kindlasti noh, ütleme ette heita saab ja eriti selle tänase olukorra puhul tõesti seda, et, et kust ta siis seniajani olite. Saan aru, et 2008. aasta eelarvet tehti optimistlikult ja võib öelda, et et noh, 2007. aasta juba siis olemas olnud hoiatavaid märke võis võtta nii ja teisiti. Et ehk juba börs ja kinnisvara langesid juba 2007? Andrus Ansipil oli õigus võib-olla öelda, et, et see on võib-olla üksikud märgid, ärme liiga suuri järeldusi tee. Aga noh, et eelmisel sügisel mitte aru saada, mis maailmas toimub. No selleks peab ikka tõesti Eesti valitsus olema või noh, see on ikka täiesti nagu arusaamatu, et miks me oleme täna olukorras, kus meile räägitakse juttu, et nädalaga tuleb nüüd teha sellised kärped, mida võib-olla kindlasti tuleb teha, noh ühesõnaga seatakse kahtluse alla otsuseid, mille puhul tõesti nagu sa lauri ütlesite võib-olla viimase, ma ei tea, terve viia aasta jooksul ei ole Eesti riigis nii põhimõttelisi küsimusi isegi nagu parlamentaarses debatti nagu üles toodud nii põhimõtteliste muutuste tegemise, pensioni, teise samba põhimõte väga paljud nii-öelda põhimõtted nagu ära lõpetada, eks samamoodi riigikaitsekulud riigikaitsekulude põhimõtte kahtluse alla seada. Noh, ma ei tea, kasvõi kasvõi põllumajandustoetuste põhimõte. Selline, et riik, eks ole noh, Eesti riigipoolset lisa maksab ja seal paljut muud. Lastetoetus esimesele lapsele kui põhimõte, eks ole kahtluse alla seada. Et, et sellised otsused ju. No, ma ei tea, mina, mina ütleks küll oma nagu mõistusega, et sellised otsused ei sünninädala aja jooksul ja ega sellise noh, ainult ütleme, mehed, kes tõesti on tipp-poliitikud ringis, kellele lisanduvad veel kolm, eks ole, poliitikut sellised nagu ütleme, eks ole, kes on küll kõik toredad inimesed ütleme seal Margus Tsahkna või Keit Pentus, kes on ilusad, mõned inimesed näevad head välja, mõni neist isegi laulab väga hästi. Aga ma ei oska küll kuidagi näha, et ühiskond oleks neile andnud volitused teha selliseid otsuseid nii-öelda istudes ühes ruumis, eks ole, ütleme kahel õhtul ja Need otsused kogu ühiskonna eest ära, eks ole. Ei, see on väga libevad ühiskonna veel suvel. Ei, ma tahan, et kui me hakkame rääkima nendest ühiskonna poolt antud volitustest ja siis see on küll selles mõttes ohtlik, Sammed on sellisel juhul, me peaksime nii-öelda olukorra drastilise muutumise puhul korraldama erakorralised valimised, aga kui sa korraldan antud situatsioonis erakorralised valijaga, siis peale majanduskriisi saabub ka veel poliitiline kriis. Riik elab mingisuguse perioodi täielikus kollaps siis et see nüüd ei ole küll. Siis, et kas me oleme välja kuulutanud mingis riigis nagu niisuguse eriolukorra, kus on moodustatud üks troika, kes teeb riiklikke otsuseid, minu meelest me ei ole sellist eriolukorda välja kuulutanud ja, ja kui me siin räägime, et, et me ei taha, et kuskilt IMF-ist või keegi tuleb meie eest otsuseid tegema, siis ma ei ole kindel, kas me tahame sellist riiki, kus sisuliselt on mingisugune riiklik troika, kes teeb otsuseid ja ja nii-öelda avalikku arutelu ei toimu ega, ega nii-öelda arutamisele ei kuulu. Et see üks asi, see troika peab tõesti, et lõpuks ometi see valitsusliit kes nagu uskumatul kombel ei ole suutnud omavahel mitte milleski kokku, mida nad tõesti peavad omavahel milleski kokku leppima ja selles mõttes on väga hea, et need Ansip, Laar ja Padar seal istuvad ja piike murravad ja enne ütleme, ruumist välja ei tule, kui nad omavahel milleski kokku leppinud. Aga see on alles esimene samm ei saa nii olla, et, et siis ongi otsus tehtud, siis, siis nad peavad ikkagi seda otsust põhjendamasel läbi vaidlema. Minu meelest on demokraatlikus riigis see asi niimoodi. Aga teate, mina ei saa teist loogikast aru või minu jaoks on teie mõlema loogika kohati nagu vastuoluline, et ühelt poolt siin süüdistada selles, et ei osatud seda kriis näha, ei osatud kiirelt reageerida ja nüüd ütlete, et nüüd kus see võib-olla mõne mõnel inimesel on hilinenud kohale jõudnud, et nüüd peaks hakkama mõõtma, kaaluma, analüüsima ja nõnda edasi. Et mina juhin rahvusringhäälingu uudistetoimetust ja minu jaoks on ausalt öeldes kohutavalt vastik see olukord, määramatus, olukord, kui kogu aeg on sul pea kohal, mingi eelarvekirves. Inimesed kindlasti kõik pelgavad seda. Et kui see Keila kirbe kirves tuleb, et kas nende töö säilib, et see selgus, kuidas nagu edasi minna, minu jaoks äärmiselt oluline, see saabuks võimalikult kiiresti. Et selles mõttes mina nüüd küll ette ei heidaks, et kuidagi praegu nagu kiirustatakse, et et otsustus tuleb kiiresti tõesti ära teha ja et muidu me jääme sind nagu vinduma ja me võimegi jääda nagu arutama ja ega sellest nagu tuli edust. Ega see arutelu tuleb nii või teisiti. Ei, aga mis on nagu probleem on minu meelest see, millest ma käisin eelmisel nädalal. Rahvusringhäälingu ühes teises raadiosaates nagu rääkimas, et toona ma ennustasin seda, ütlesin, et et praeguses situatsioonis on kõige lollim variant see, kui hakatakse, kukkus idee tasandil mingeid asju, nagu arutatakse, kus hakatakse lekitama no mingi teise erakonna nagu seisukohti, et siukseid töövariante, et selle, selle klausliga, et, et et tegelikult teha teistele nagu, pigem nagu väike kaigas kodaratesse visata. Küsimus pole selles, et mingit avalikku arutelu tekitada ja ilmselgelt on selle pensioni teise samba maksete, riigipoolsete maksete külmutamisega. Niimoodi läkski tegelikult, et see oli mingi töövariant. Lõpuks ei olnud aru saada, kas selle idee käis välja Reformierakond, viga isopit, sotsid, et üks ütles, et üht üks ütles, et reform ja sotsid käisid veel, lõpuksid, jäävad lõbuks, räägid hoopis rahandust. Miks sa ütled, et see on teie variant, kui see töövariant, mis täna on seal laual on väga tõsised ained seal arutanud ei ole, seal arutatakse ikkagi see selle üle, et kas võtta ära siis riigipoolsetel sissemaksetelt kaks protsenti või neli protsenti, see ettepanek on väga konkreetset laual ja kui kuulata, mida peaminister Andrus Ansip eile siinsamas vikerraadiovariant Et võtta arutlusel see, et kas sellisel praegusel hetkel nendeks aastaks või kaheks jääks need riigipoolsed maksed kahe protsendi tasandile praeguse praeguse nelja asemel ja inimeste enda maksed praeguse kahe asemel ühe protsendi tasandile. Ma arvan, et see variant on täiesti arutamist väärt. Mina olen ka teise sambaga kohuslikuga sambaga liitunud. Ja ausalt öeldes mingeid asju ma vaatan antud juhul see on konkreetne ettepanek, mis on laual ja tõenäoliselt see on väga tõsine. Jah, sellepärast et et tõenäoliselt seotakse seesama ettepanek ka mingil määral nii-öelda võimaliku pensionitõusuga, kui selline asi üldse võiks veel tore. Ja, ja nii-öelda pensionide külmutamine on samamoodi laual, aga neid variante Tol päeval nagu toimus, kui see, kui see Päevalehes asi ilmus tol päeval, oli see, et välistada igasugune diskussioon sel teemal, et selline toores variant kuskilt nagu käidi välja, on teada ka ilmselt erakond, kes selle, kes seal ilusti nagu lekitas sinu poolt varastatud palavalt armastatud Isamaa ja Res Publica Liit. Et. Mul lähevad palavalt armastatud, piisas Sulevilsil, üks väikene irooniline märkus Margus Tsahkna aadressil teha, kui sa nii leili läksid, lihtsalt sellepärast kuuletegi see välja ka. Aga see selleks, et ei, aga minu meelest. Teise samba puhul on ju ikkagi hea küll, võib-olla esimesel päeval oli asi väga valuline, aga iseenesest on täiesti normaalne diskussioon ühiskonnas praegu lahti läinud ja ma olen ka täitsa nõus, et, et minu meelest selle teema üle võib arutada, olles ise ka selle teise sambaga liitunud, eks ole. Ja tundes, et see mind puudutab, ma hea meelega Ma arvan, et jällegi teised. Mulle ei meeldi põhimõtteliselt see sinu idee, et, et kui selline idee välja käiakse, sa ütled, et viga oli see, et see lekitati ja esimesel päeval kohe muuta trambiti. Tegelikult talle nii see idee käidi välja, selle üle arutleti ja loomulikult enamus inimesi. Nendele tuli see mõte ootamatult, sellepärast et riik oli ju neile lubanud. Neli protsenti maksab riik, kaks protsenti maksab inimene ise. Mitte mingisuguseid sellest mõttest ei olnud ja nüüd sa ütled, et selliseid ideid ei tohi üldse ja neid peab kõik langetama sealsamas. Lahendate. Ei maksa avalikkusele välja tuua sellise sellisel põhjusel, et, et hakata seeläbi mingi teisele erakonnale nagu ära tegema saavad, siis tuuakse välja toimetati sisuline diskussioon sellele. Aga selles toodi välja, seletas ei või jah, aga vaata, just ongi, et ammu juba oleks vaja olnud seda, et meil oleks olnud laua peal mingeid valitsuse ettepanekud, mida arutatakse mitte ühe erakonna teise ega kolmanda, vaid et mitte sinu partei ja minu partei, eks ole, ammu on möödas juba see aeg ja minu meelest noh, ma saan aru, et nagu ikka kõigi asjadega, eks ole, need sõbrad Toompeale nagu mõistavad seda kõige viimasena. Et ammu on aeg juba loobuda sellest mõtteviisist, et et mis värvi kass, vaid küsimus on, et kas ta hiiri püüab, et kas me saame hakkama, eks ole, kas me tuleme sellest korrast välja, et see on nagu küsimus, et ma saan aru, et, et mõnedes parteikontorites ei ole ikka veel üldse nagu aru saadud, et et praeguse 2009. aasta põhiküsimus ei ole, kes võidab sügisel kohalikel valimistel, vaid põhiküsimus on, kuidas me üldse hakkama saame ja ausalt öeldes meil võiks täiesti minu ettepanek on nagu üldühiskondlikult kokku leppida ja ära unustada, et 2009 toimuvad mingid valimised. Tegelikult lepime kokku, et need on vähetähtsad valimised, tegelikult ongi eurovalimised suhteliselt vähetähtsad ja isegi kohalikud valimised ei ole noh, nii-öelda nii põhimõttelist laadi, nad on üks niisugune proovikivi, aga lepime pigem kokku, et kuulutame nad vähetähtsateks valimisteks, ütleme tähtsate valimiste aastal 2011 ja need otsused, mida Eesti erakonnad sel aastal teevad. Nad peaksidki mõtlema, et kas 2011 riigikogu valimisteks tõesti, need on toonud häid tulemusi, halbu tulemusi, kas siis ütleme presidendivalimisteks, kas või, eks ole, kelle šansid selle. Aga me võiks nagu, ma saan aru, et, et selline tohutu nagu mõtlemine käib kogu aeg minu parteipunktid, sinu parteipunktid, et see on, see on haige mõtteviis ütelda, seal tuleb ära lõpetada. Et peaks praeguses situatsioonis olema ju tegelikult kõik poliitilised jõud, isegi mitte sõltumata sellest, kas nad on praegu muidugi opositsioonil väga mugav, aeglane, kui poliitilisi punkte lõigata ja iga võimaliku eelarve kärpe puhul öelda, et ei, seda ei tohi teha. Et neist põhjustest kaalutatuna ja tegi eile aktuaalne kaamera kolme opositsioonipartei esindajatega küsitluse et, et kui siiamaani on opositsiooni seisukohad, on sellised, et, et et õpetajate palku ei tohi, palgatõusu ei tohi ära jätta, pensionitõusu ei tohi ära, olete, põllumajandustoetusi ei tohi ära jätta. Teede hoidu ei tohi ära, et kaitsekulutusi ei tohi ära jätta. Esimese lapse toetus ei tohi ära. Vanemahüvitise piir ei tohi ära. Kõik need asjad Mul on olnud, et ei, ei, ei, ei tohi teha, et mis on siis opositsiooni selline plaan B. Ja, ja kui ma vaatasin neid kolme seisukohta, siis kõige konstruktiivsem oli rahvaliidu esindaja Aivar Sõerdi seisukohad, tal olid väga selged seisukohad, Keskerakonna seisukohad olid noh, sellised noh, sihukene, lihtne jutt, et, et meil pole piisavalt informatsiooni, et noh, siin siis ei ole ka kohale jõudnud, et meil on, meil on suur kriis. Aga kõige kummalisemad olid roheliste seisukohad, et meie toimetajal oli nagu tal hakkas nagunii piinlik rohelise vastustest ta jättis selle nagu põhivastus ära vahesid, rääkis rohelised esindaja rääkis talle sellest, et kuidas praeguses majanduskriisis tuleks hakata inimeste maju lambavillaga soojustama. Laulge sellest lambavilla on üleval lambakasvatajate, seda ei oska keegi, on see sellest, et maaleht on palju kirjutanud sellel probleemist lambavilla müügi kompromisslahendus, see on, ei saa tõsiselt võtta niisuguseid ettepanekuid, aga vaata, see on just siit me jõuamegi täpselt selleni, mida ma tahtsin öelda oma selle jutuga, et et see, et, et need kolm pluss kolm päkapikku praegu koos istuvad, kujundavad välja valitsuse seisukohta, mis on väga teretulnud. Et see on ainult esimene etapp asjast ja, ja see valitsus on, ma ütlen püsti loll, kui ta järgmiseks etapiks ei kutsu sama laua taha opositsiooni ja ei ütle. Kuulge, lepime teiega nüüd. Siis ta peaks kutsuma laiema poliitilise, veel kogu selle Parlamendi skaala ja siis ta peaks kutsuma ühiskonna arvamusliidrid laua taha ja, ja ütleme, et see näitab valitsuse tugevust, kui ta tuleb nende ettepanekutega. Jada veenab ühiskonna ära, et need on õiged asjad, mitte ta ei kehtesta jõuga mitte mitte et valitsusliit meil on 51 häält riigikogus me jõuga teeme need kärped ära. Niiviisi saab teha. Aga selle tulemus on see tegelikult pool ühiskonda käib rusikas taskus ja, ja populistid ütlevad, et me ei saa aru, mis jama toimub, eks ole, ja noh, ühesõnaga, et, et valitsus on lihtsalt rahvavaenulik, eks ole, võtab neilt raha ära, tegelikult tal seal näete, seal taskus on raha küll, aga ta ei taha teile seda anda. See on küll imeliselt sulab, aga sa tahad opositsioonilt ikkagi selle suurepärase võimaluse ära võtta, et võtta selline mõnus revanš. Muidugi tahaks ära võtta, loomulikult ma tahaks opositsioonilt võtta ära selle mugava positsiooni, mida mulle opositsioonipoliitik juba sügisel eelarvekõneluste ajal niiviisi omavahelises jutus noh, naljatoonis ütles, et et kui ma küsisin, et mis positsioonist riigikogus seda seda eelarvet arutades siis olete, et jah, me ütleme, et, et seda kärbet ei tohi teha seda kärbet ei tohi seda teha, seda ei tohi teha siis kui läheb lõpphääletuseks, siis me ütleme, et palju rohkem oleks tulnud. Ja, ja nii ongi, eks ole, täiesti mugavalt, sa oled niiviisi ja täpselt nii nad tegidki. Kui sa lugeda stenogrammi, mismoodi riigikogus eelarve arutelu toimus, eks ole, siis täpselt nii oligi, eks ole, et, et keegi kärbi ju täiesti üks opositsioonierakond. Ta ju täiesti avalikult ja ütles, et, et me nende kärbetega nõus, aga kärpima peaks rohkem kui, kui täpselt just täpselt samas täpselt sama sõnastusega. Nii ongi jah. Nii aga küsima tänaselt tänastelt raadiokuulajatelt ka siis küsimusele, et kas valitsus suudab kaheksa miljardi krooni kärpimisest kokku leppida natuke oma eelistustest teada? Ikka meie koduleheküljel ja saate lõpus teeme nii-öelda sellest võimalikust ennustusest kokku võtta, aga võtaksin need kärped veel korra nii-öelda etta ja vaataks üle, et mis, mis mõtteid võiksid need tekitada. Ei peaks siiski ennem korra rääkima sellest, et miks neid kärpeid üldse ikkagi vaja on, sest mina ei ole, see kärpimine ei saa ju olla eesmärk omaette, eks ole, et justkui meile kõigele teeks rõõmu nagu teadmine, et me suutsime kärpida, ma saan aru, et see on ka sportliku huvi mõttes, eks ole, selline eesmärki võib-olla püstitamist väärt, et keegi tahab ajalukku minna, kui lihtsalt Eesti rekordiomanik kärpimises. Aga iseenesest see nagu ei ole ju eesmärk, eks ole, eesmärk on ikkagi saavutada mingi situatsioon, eks ole, ja mingis mõttes mina julgeks öelda, et ega see kärpimine ei saa ikkagi noh, ehkki valitsus ja valitsusjuht seda tunnistada ei taha. Aga tegelikult ei saa seda kärpimist nimetada millekski muuks kui vigade paranduseks järel, sest eelarve on tehtud vigaselt ja seda, selle kärpimisega tuleb ta viia vastavusse tegelikkusega. No tegelikult on see ju nii, aga nojaa, muidugi kaudselt on küsimus selles, et, et noh, et kogu meie ühiskond, Me olemegi elanud, eks ole, üle üle jõu ja, ja noh, omamoodi võib öelda, et ega valitsus ei ole kaugeltki ainus ja me kõik peame nagu, nagu tõdema, et me mingis mõttes peame. Me olemegi nii imelikult, kui see ei kõla enamikule Eesti inimestele, et me oleme saanud natuke rohkem palka kui, kui tegelikult meie Ühest tulemus noh, ütleme maailma kontekstis on väärt olnud, ongi nii, tegelikult, et kui me ütleme, et et mingi noh, meie puudujääk ühel või teisel viisil, eks ole, me võime neid protsente arvutada, aga noh ütleme jämedalt öeldes, et me peame mingi kümnendikku tegelikult oma elatustasemest allapoole laskma vähemast, see tundub nii praegu kõiki neid erinevaid, eks ole, hinnanguid ja ja situatsioone nagu vaadates ja, ja see on nii äriliselt plaanis, eks ole, niiviisi noh, erinevates äristruktuurides on see erinev, eks ole, kuskil kinnisvaras on jutt juba kaugelt suurem kui kümnendikust seal, eks ole vaja. Võib-olla 10 protsenti jääb üldse järele paljust, paljust sellest, mis eks ole. Seni on olnud ehitus on jah, aga, aga igal juhul noh, on selge, et me peame, nagu me peame nagu viima nagu, nagu oma elu ela, elutaseme nii-öelda vastavusse. Et see palk, mis me saame, on tegelikult vastavuses selle noh, kuidas selle rahaga, mis Eesti riik teenib oma oma kaupu tegelikult eksportides Aga sa võtad need mingisuguse numbri, et ta ütleb, et kümnendik, et järelikult võiks nii-öelda laias laastus siis 10 protsenti kõikide inimeste palkadelt kärpida põhjeneile kolleege. Kärt Anvelt ega ta tõi üsna huvitava paralleeli, et tõenäoliselt pärast seda kärbet on avalikus sektoris enamus inimesi silmitsi olukorraga, kus neile pannakse ette paber ja siis tuleb selline tuttav situatsioon, et ühest telesaatest, sest kus inimeste käest siis küsitakse, kas võtta või jätta ja tõenäoliselt seatakse ka kõiki kõik avaliku sektori töötajad sellesama küsimusega, et kas, kas nad kirjutavad uuele töölepingule alla või, või siis saavad siis koondamishüvitise, et see on selline üsna üsna reaalne samm, mis tõenäoliselt lähema kuu-pooleteise jooksul väga paljusid inimesi ees ootab. Aga noh, see on nii, et kui lugeda Hardo Pajula võivad näiteks sel nädalal ärilehest, siis ega ta väga selgelt ja lihtsalt ütleb, pole minul pole pädevust kindlasti kuidagi teistmoodi või seda kahtluse alla seada, et ega selles situatsioonis ju loogika hange ainult noh, on võimalus, ütleme, kuidas, kuidas riigid sellest olukorrast välja tulevad, eks ole, oma nägu, selle tasakaal tagasi toovad, on devalveerimine olemas riigis on, ütleme äärmiselt keeruline või ütleme, enamik poliitikuid selle välistab. Teiseks on lihtsalt ikkagi kuidagi pangandusringkonnad seda suhteliselt palju nagu lobistada, et mingil mingil viisil, eks ole saavutada üldine palkade langus ja üsna kiiresti, eks ole, noh ehk üldine nagu distsipliin, nagu Erkki Raasuke on Hansapanga juht, Swedbanga juht on need, eks ole nagu ka sel nädalal, eks ole välja öelnud, et, et meil on tegelikult kaks võimalust, kas devalveerimine või distsipliin ja kui me lepime kokku, et on distsipliin, siis me võime devalveerimise teema maha võtta. Kui me tegelikult distsipliini ei hoia, siis ühel või siis siis meil ootavad muud lahendused. Noh, mingi variant on, eks ole, ühesõnaga tegelikult on vaja saavutada situatsioon, eks ole, et, et sinul, Urmet, sinul Lauri ja minul see palk, mis me täna saame tegelikult ütleme piltlikult öeldes näiteks poole aasta pärast oleks 10 protsenti väiksema ostma kui jõuga. Eks kas seda devalveeritakse seda raha, kas meie palka vähendatakse või noh, mina siiski nimetatakse ka kolmandat varianti, mis tegelikult noh, kui kui lihtsalt raha lugeda, siis on tegelikult kolmas variant ka, et tõsta maksusid ka sel juhul sinu palga tegelikult noh, nagu me ütleme, et kui sa maksad lihtsalt tulumaksu rohkem, ma saan aru, see on tänaseks, eks ole ka jälle poliitilistel põhjustel välistatud ja mitmel muul põhjusel. Aga põhimõtteliselt, kui nüüd ütelda, et kõik kaardid on avatud siis on ikkagi kolm teed, maksude tõstmine, devalveerimine või palga vähendamine. Aga me räägime siin kogu aeg ikkagi sellest kärpimisest ja kulude kokkutõmbamisest ja nii edasi, aga ma olen kuulnud mitmeid kriitikuid, kes leiavad, et kui, kui sellises mahus kärpida, siis ühel hetkel võetakse majandusest nii palju raha välja, et see, et sellele järgnev on seda, seda uut tõusu ja tegelikult peaks nii-öelda majanduse elavdamise meetmetesse rohkem raha suunama või vähemalt tõsiselt sellele mõtlema, et kuidas, kuidas raha suunata selleks, et majandus uuesti hakkaks elavnema ja tekiks töökoht, et ei tekiks raha, mis laekub riigikassasse maksudena ja mida on seeläbi jälle võimalik nagu laiali laotada, et ühel hetkel, kui tõmmata nagu kõik kokku ja kui on näha, et praegu nagu riik ikkagi on mingil määral jäänud selleks ja majanduse võib-olla et ainsaks nagu tõsisemaks mootoriks, et siis võib-olla riik peab siin väga targalt tegutsema ja antud juhul on Eesti riik on pälvinud juba päris teravat kriitikat, et võib-olla ei ole Eesti riik siin piisavalt samme astunud. Nojah raske öelda, ei, muidugi, ma olen nõus, et spordis on näiteks selline mõiste, et kui iga sportlane teab, et sa, et vaatamata sellele, kui väsinud sa oled distantsil Sa pead säilitama nii-öelda õige asendi. Et ma ütleks, et selle, kui see üle kanda nagu näiteks sellesse riigi toimimisse, siis mingis mõttes on ka see, et, et kuitahes ka nagu raske hetk ei ole, aga noh, riik peab nagu säilitama sellise, kus öelda õige asendi selles osas, et ta toimib. Sest kui nagu mingisugune nii-öelda sportlikus mõttes ütleme, suusatajale seal suusarajal ikka nii-öelda jalg alt ära vajub, siis ongi läbi. Siis ei tule enam mingit tulemust. Et selles mõttes, et, et siin on. Ühest küljest sa pead küll nagu kärpima nii palju kui võimalik, aga küljest sa ei tohi näiteks ära lõigata mingeid elementaarseid, noh ma ei tea elu aluseid, eks ole, noh umbes nii, et alad, et kärbid ära, politsei, eks ole, ja siis lihtsalt, et saavutasid jõle hea tulemuse, sellepärast et hoidsid, eks seal paar miljardit kokku ainult et mis siis nagu tänavatel toimuma hakkab, on hoopis teine asi. Ma vaatan muuseas seda kärbete tabelit, mis tõenäoliselt täna valitsuse liikmetel on laua peal ja seal on teedeehituse ja hoolduse osas märgitud 0,5 miljardit krooni. Siin mingisugused Tööversioonid nägid isegi ette suuremat kärbet, et antud juhul investeeringutelt ei ehituselt hoolduselt nii palju raha ei taheta. Tegelikult kui vaadata neid valdkondi, kust need võimalikud kärped tulevad, siis torkab minule üks asi silma, mis pole küll võib olla väga oluline, aga, aga millest eriti pole räägitud tegelikult on ju tegemist valdavalt siis valitsuse kolmest osapoolest kahe erakonna valdkondadega, et kas siis on tegemist Reformierakonna ministrite valdkondadega või, või, või Isamaa ja Res Publica Liidu Ministrite valdkondadega ja need kaks erakonda loomulikult konkureerivat automaatselt parempoolset maailmavaatest ka suhteliselt sarnane vaieldi valijagrupile, et et võib-olla see on ka üks põhjus, miks need kärbete tegemised on läinud või noh, nagu arutamised on sedavõrd nagu valusad. Aga mis puudutab seda, et mis, nagu riik saab teha või, või, või kuidas nüüd edasi läheb, aastases sihukses on ka see, et selles samas sele Swedbanki prognoosist, mis mis algul oli kaks protsenti, ennustati majanduslangust ja tõusis seitsmendale. Et tuuakse välja see, et sel aastal see sisetarbimine kohutavalt läheb alla. Eestis. Ma arvan, et see sisetarbimine on paljuski kinni siukses psühholoogilises inimeste psühholoogias ja ja sellises noh, mõnes mõttes ratsionaalsetest kaalutlustest, et pigem kogutakse nagu sääste pangaarvele, kuivõrd neid kulutataks ära, et et Soomes on ju alustatud ju suisa nagu kampaaniaga sellel sellel teemal, et inimesed tarviksid ja ja, ja paneksid siis nii-öelda oma oma nagu riigi nagu majandusele See, mis meil toimub, on ju tegelikult vastupidine neile. Tegelikult, et inimesed peavad kokkuhoidlikud olema, peavad olema kodus rohkem pere juures ja see on selline. Sest tegelikult olgem ausad Kui vaadata nagu üldisel tasandil, siis see, et inimene kogub oma säästud pangaarvele, et ega see tegelikult ju siuksed majandust nagu väga palju ei aita, et see seal see raha on seal arvel selles mõttes nagu virtuaalselt ja selle rahaga saavad ju toimetada ja pangad oma finantstehingute, kas Eesti majandus, nii et väga palju nagu edasi? Muuseas, üks raadiokuulaja ütleb, et kolmas võimalus on samuti olemas, ta ütleb, et et see ei ole mitte maksude tõstmine ja kärpimine, vaid praeguse palga eest rohkema töö tegemine. Jah, ei, see on ilmselt võimalik, ainult et see ütleme päästab üldmajanduslikult juhul kui seda rohkemat tööd on ka võimalik kallimalt maha müüa. Ja või siis avalikku teenust? Või siis teine võimalus, sellega käib kaasas koondamine. Et selleks, et sa saaksid teha rohkem tööd, tuleb tihti mõnes asutuses. Ma olen just ennekõike silmas riigiasutusi, aga ka eraettevõtteid osad töökohad ära koondada. Et sa hakkad tegema kellegi teise tööd. Tähendab, üks asi on küll, mille puhul tegelikult võib osutuda, et rohkema töö tegemine annab ka rohkem raha on ikkagi see kõikvõimalike eurotoetuste taotlemine ja saamine, sest mina arvan, et väga halb ja ja noh, ütleme tegelikult lihtsalt kahjulik, lühinägelik oleks nüüd minna nagu selle loogika peale, et on ju riigieelarves ka mingid rahad, mis on nii-öelda kaasfinantseerimine eurotoetustele ja sealt annaks justkui ka maha tõmmata, eks ole. Ainult et kuna selle puhul reeglina on umbes või mingi selline, et, et see kaasfinantseerimine 15 protsenti ja sellele tuleb 85 protsenti juurde. Et siis ikkagi rumal on nagu loobuda, eks ole panna, sest kui sa paned ühe krooni ja saad viis juurde, et siis sellesse situatsioonis nagu, nagu selle pealt koonerdada kus tõesti noh, on nagu väga palju, aga, aga sealt võib tulla situatsioone, kus näiteks kui koondada teatud hulk ametnikke mingites sellistes asutustes nagu näiteks PRIA, ütleme, eks ole, põllumajanduse toetuste agentuur või, või siin, mis need teised ütleme sihtasutuse Archimedes, et kus kus tegelikult neid eurorahasid, noh, ütleme siis niiviisi ja neid väga keerulisi punkte, väga keerulisi projekte, mille puhul tuleb väga palju projektiks ette valmistada ja pärast tuleb väga palju aruandeid kirjutada ja väga palju andnud rollida seda, mis, mis puht täiesti mehaaniliselt tähendab väga palju inimtöötunde. Et kui sealt lihtsalt siukse koondamise rehaga üle käia ja öelda, et laseme pooled ametnikud lahti siis tegelik tulemus on ka see, et lihtsalt noh, et, et tahad või ei taha, aga, aga tegelikult ei tehta ära seda tööd. Ja siis me lihtsalt järgmise aasta lõpus laiutame käsi, ütleme, et oleks võinud Euroopa Liidust saadavat yks miljardit. Aga nad millegipärast ei ole saanud. Ja see ei oleks just ka väga rõõmus tulemas. Üks koguja nimeline raadiokuulaja kirjutab üsna põhjendatult, et rahvale tuleks selgeks teha peaminister Ansip püüab jällegi vetsogada, kui praegu maksab inimene teise sambasse kaks protsenti riik neli protsenti siis unustab Ansip meelega ära, et sellest neljast protsendist, et on siis kaks võetud inimese enda põhipensionist, seega riigi panus on tegelikult kaks protsenti ja kui nüüd inimene maksab üks protsenti riik kaks protsenti, siis riigi panust ei olegi väga kaval rahva lollitamine ja see on väga huvitav mõte. See on selles mõttes huvitav. See on nii. Ja kui uued hobused tulevad, siis tuleb tõenäoliselt nende inimeste pensionimaksmiseni maksmine ka ümber arvestada. See on täiesti selge. Jah, et tegelikult sellest tegelikult, kui kogu see kogumispensionite kampaania käivitus, siis sellest ju räägiti ju hästi vähe, et need inimesed, kes kogumispensioniga liituvad nende nii-öelda riiklik vanaduspension hakkab tulevikus olema sellevõrra väiksem. Et sellest tagati mõni aeg hiljem paar aastat hiljem alles rääkima. Et selles mõttes ma ütlengi, et see täielik see külmutamine on, on ebaõiglane. Aga, aga võib-olla see kaks pluss üks variant, olles ise kogumispensioniga liidu, ma ütlen, et, et et see variant tasuks nagu läbiarutamist läbiarvutamist, kasvõi sellepärast, et tõesti, kui vaadata seda oma kogumispensionikonto seisu siis iga kuu mina maksan sinna juurde alates septembrist, riik maksab sinna juurde, aga summa arvel tegelikult väheneb. Et kellele me maksame tegelikult siis olgem ausalt. Kuhu see raha läheb? Seda on arutatud nii ja naa, mitmed investeerimispankurid ütlevad, et, et ühel hetkel turud lähevad ikkagi tõusule ja kui on ostetud madalat seisu, tegelikult praegu makstakse tühja, aga ühel hetkel, kui turud lähevad tõusule, siis need, kes ostsid sealt alt, need on lõpuks võidume. Et nad ütlevad, et sellepärast oleks justkui nii-öelda selle kogumispensionide senisel kursil jätkamine täiesti õigustatud. Samas on jälle vastu vastupidine küsimus, et aga kui jätkub samasugune raha põletamine, siis millega on see üleüldse põhjendatud ja kas siis sellisel juhul, kui riigil on vaja laenu võtta, ei oleks mõttekas näiteks riigivõlakirju müüa meie oma pensionifondidele, ehk siis, et seesama meie poolt teenitud ja kogumispensionitesse makstud raha teeniks tegelikult meie endi huve, kuigi ühel hetkel tõepoolest võib-olla siis meie lastel tuleb see laen tagasi maksta, aga ikkagi on, see on see nagu oluliselt oluliselt parem olukord, kui me paneme selle teenima kuhugi kuhugi kaugele, kui me ei tea üldse, kuidas seal nii-öelda turud teenivad. Ma ei tea, mina nagu ütleks ka, et selles osas ma nagu julgeks küll toetada julgustan sel teemal arutada valitsus Leedus tõsiselt, et et kui see on vajalik, siis mõeldes, kuidas me ise käitume ütleme, et me oleme praegu mingisuguses eluetapis inimesed ja näiteks kuidas me käitume pensioni kolmanda samba võimalikuga praegu. Kas me praegu näiteks maksaksime suuri oma igakuisest sissetulekust suuri summasid, ütleme ise kolmandasse sambasse juurde või juhul, kui meil näiteks hetkel on suhteliselt keeruline olukord ikka pigem ei maksaks, eks ole, pigem siis ütleks, et meil kulub see raha lihtsalt, et selle aasta piiras, kulub see raha meil lihtsalt ära, ütleme lähema kahe aasta piires võib-olla. Et võib-olla aastal 2011 ma nagu hakkan jälle nagu rohkem, eks ole, säästma oma palgast sinna kuhugi kas kolmandasse sambasse või lihtsalt ütleme kuhugi säästuarvele panka, kui ma võib-olla kolmandat sammast ka väga ei usalda, vaid vaid lihtsalt otsustan ise seda koguda, aga no mina nagu selles mõttes toetan küll siin peaminister Ansipi esitatud loogikat, et et kui on selline raske aasta, kus ei ole ja raha, mida panna kõrvale säästmiseks, siis seda ei pea ka iga hinna eest tegema. No lihtsalt, et eluetapid on erinevad, et praegu Eesti riigi elus ei ole see Aga üks asi, mida siin Ansipile võib ette heita, on see, et ta on hakanud sellises avalikus retoorikas praegusi pensionäre tulevaste pensionäridega vastandama. Et see nagu halb, et me hakkame praeguses situatsioonis vastandama kedagi, et ütleme, et et kuulge, tulevased pensionärid, et mõelge tänaste pensionäride peale, et, et see ei ole nagu ilus, nagu tegevused selline vastandamisele on alati hästi sihuke noh, see, see ei too mingit kasu kellelegi, tekitab tüli, pahameel solvumist, et see ei ole nagu see, see on nagu see praegusel hetkel peaks väga selgelt läbi mõtlema kõik avalikkusesse välja öeldud nagu nagu sõnu. Et võib-olla seda tarkust natukene meie poliitikutel praegu nagu puudu. Aga ma tahan kõvagi teiega sedasama ei ole veel korra vaadata, mis tõenäoliselt praegu valitsuse liikmete laual on. Kui siin pakutakse neid variante välja, mis peaksid kokku kuningannat 10 miljardit kokkuhoidu andma, siis, siis noh, võrreldes viimaste päevade uudistega on siin on siin mõned sellised uued nüansid juures, näiteks arutad, arutletakse tõsiselt siis selle üle, et kas haiguspäevi vähendada, et see teema on üleval olnud ja kas nii-öelda see haigushüvitis võiks 80-lt protsendilt langeda 50-le protsendile palgast. Nojah, aga vaata, just see sellised põhimõtteliste küsimuste noh, nii-öelda nagu laual olek seal seal krokodill noh, nende toredate krokodillide komisjonis noh, mind nagu selles mõttes häiribki või sellel pinnal, kui öeldakse, et esmaspäevaks on kõik otsused tehtud, eks ole, et, et see on umbes samasugune lugu nagu näiteks teie ütleme, et teie firma puhul näiteks rahvusringhäälingu puhul, eks ole, et et mingisugused töörühmad näiteks aasta aega istuvad, koos arutavad, eks ekspertidega läbi koostavad arengukavasid nii edasi, eks ole, et kuidas see asi peaks nagu toimima. Ja siis tegelikult mingile nädalavahetusel tuleb kolm venda, kes pole üldse võib-olla on võib-olla ka osaleja osalenud nendes asjades ütleb lihtsalt, et esmaspäevaks teeme niisuguseid otsuseid ja punkt ja kellelegi ei räägi, et noh, et et. Kriitilisemaid haiguspäevi siis siin on üks väga suur nagu oht selles mõttes olemas, et et kui sa protsent viie 80-lt 50-le, et juba praegu Eesti inimesed, paljud ei julge Julge haigeks jääda, ütleme niimoodi, et ametlikult haigeks jääda, et käivad nagu tõbisena tööle, et siis trend kahtlemata süveneb ja ja, ja sellest võib-olla pikemas perspektiivis palju rohkem nagu kahju, kui kasu, et see ühekordne nagu kokku võtta, et selles mõttes tõesti nagu tulevane õigused praegusel hetkel tuleks. Loomulikult tuleb kärpida ja vaadata kõikvõimalikke kulukohti, aga tuleb vaadata natukene pikema perspektiiviga ka, kui ainult üks aasta. Hästi, aga mida te arvate siis ühest võimalikust kärpekohast, mida me lõpuks nägime, või kuulsime selle nädala alguses, kui täieliku farsina riigikogu fraktsiooniga hakkasid üksteise järel teatama, et kuluhüvitisi tuleb kärpida, kuna ikkagi meie palga kallale ei saa minna, sest põhiseaduses on täpselt niimoodi kirjas, et siis peaks ikkagi kuluhüvitistega midagi. Sest ta ei ole veel või ei ole, see tuleb nädala jooksul jooksul ehk noh, ma kahjuks ei saa siin millegipärast Viifisse sisse, ma oleks muidu lugenud selle põhiseaduses selle üks-kaks lauset ette, mis on väga üheselt ütleb, et riigikogu ei saa olemasoleva koosseisu nagu palku muuta, et ma olen sellest siin siin saates rääkinud mujal ka. No tegelikult juba oli see ammu teada, et väga suure tõenäosusega läheb nii, et see palkade külmutamine ilma põhiseadust muutmata kukub läbi ja oleme ka siinsamas kõik rääkinud, et tegelikult ju mitte niivõrd riigikogu liikmete palgad. Kuid kuluhüvitised on need, mis ju tegelikult ju tekitavad avalikkuses alati nagu sihukest hämmingut ja pahameelt, et see, et kui keegi käib kuskil restoranis ülikalleid sööke võtmas või sõidab iga päev taksoga millegipärast 1000 krooni maha või võtab bensiini mis iganes raha oma naisele välja nõnda edasi, see on see, mis tegelikult avalikkust häirinud. Rohkem kui palkade suurust. Aga ma olen kuulnud seda, et see ettepanek, et kärbime kuluhüvitisi 50 protsenti inimesed tänaval, ütlevad, et aga kulla, see ei ole enam piisav, et see ei ole enam proportsionaalne sellega, mis toimub ühiskonnas arvestades veelgi enam seda, et tegelikult konkreetselt nendel inimestel lasub ka üsna suur vastutus. Sellepärast miks see olukord on, on siin, on nii läinud nagu ta, kus ta praegu on. Ma arvan, et nii ongi, nagu Lauri ütles, et et kaks kuud tagasi oleks kuluhüvitiste kärpe 50 protsenti olnud riigimehelik. Kiiduväärne suur samm. Võimaschest tänases seisus me kehitame õlgu küsima, et miks ainult pool. Aga miks sa üldse niimoodi juhtus, et korraga kõik ühel päeval missivõistlus 30 protsenti 40? Tonni. Teen nagu oma eelnõu valmis saanud ja siis tekkis see kuskil ilmselt lekkis nagu välja nad sellega laanivad esmaspäeval välja tulla ja siis läks nagu lahti, et kõik tahtsid seda nii-öelda asja nagu iseenda nimele kirjutada, kes esimesena välja tuleb ja esimesena tuli ennetas rahvaliitu Keskerakond, siis riigikogu esimees ja siis tuli rahvaliit kolmandana välja. Et see selles mõttes see paistis, ütleme, olgem ausad, natukene naeruväärne. See, mis toimus esmaspäeval. Me ei ole selles mõttes, et kui kokkuhoid on, igasugune kokkuhoid on praegusel hetkel nagu ju teretulnud, et et kui kokku hoitaksegi vähematki nende pealt, kui üldse mitte midagi hoida, siis see on ka ikka väikene võita, aga see viis, et kuidas iga poole tunni tagant sulle potsatas postkasti ühe erakonna pressiteade, et meie nüüd otsustama, esimene oli see, et kärbime 30 prossa, teine oli see, et kärbime 50 prossa, kolmas oli see, et kärmine 50 prossaja protsenti vabandust ja, ja kaotame ka riigikogu liikmete abitera. See oli nagu naljakas niimoodi, et igaüks pakkus nagu veidi üle, et et see oli nagu päris naljakas. Aga mina tahaks ikkagi küsida, et olgu peale, kärbitakse seda 50 protsenti kuluhüvitist, aga mis juhtub märtsikuus, kui need kärped on tehtud ja kui eelmise aasta keskmise palga pealt riigikogu liikmete palk tõuseb jälle 3600 krooni oli vist see summa, mis võib riigikogu liikmete palk tõusta, milline nii-öelda avalikkuse reaktsioon tekib siis, et kas riigikogus ei tuleks praegu mõelda kõige muu kõrval veel võib-olla sellele, et selle keskmise palga arvutamise alused tuleks ümber vaadata ja, ja kuna tegelikult põhiseadus ütle, kuidas see keskmine palk kokku tuleb, võib-olla peaks see keskmine palk arvestama nii-öelda inimesi, keskmisi sissetulekuid, see peaks arvestama ka töötuse määr ja tõenäoliselt oleks sellisel juhul keskmine palk läbi korrutada töötuse koefitsiendiga või siis ta üleüldse keskmise palga arvutamise aluseks mediaanpalk, mis arvestab nii-öelda seda keskmist, mida saavad nii-öelda, mida saabki keskmine inimene. Ma arvan, mediaanpalga arvestamine oleks nagu sisulises mõttes võib-olla kõige õigem. Et nagu seda teed minna, aga irvhambad on ju ka seda öelnud, et miks riigikogu liikmed üldse oma palkade külmutamise teema nagu üles tõstsid, on see, et et nähti ette, et majanduses tuleb langus, palgad vähenevad, keskmine palk väheneb ja riigikogu liikme palga külmutamine tähendab seda, et nende palgad ei vähenenud, aga see oli nagu selles mõttes läbi iroonia öeldud. Jah, seal võib-olla ainuke, milles nad nägid seda majanduse languse nii-öelda või õigemini, see viitab, et tegelikult nähti küll, aga, aga muidu ei tahetud midagi teha. Aga ma arvan, et võib-olla ja siin nüüd meie ja avalikkus ja noh, ei ole võib-olla väga mõtet kinni jääda teemasse, millega hetkel ei saa nagu midagi muuta. Et kui noh, on meil riigikogul see neli keskmist palka, no las nad saavad seda, eks ole, noh ütleme, et ega ausalt öeldes selle kallal nagu lõputu jorisemine ei anna ka ühiskond, aga midagi ja nagu kulutama ilmaasjata, võib-olla eetriaega ja lehepinda tegelikult teemale, mis ei vii nagu kuhugi. Et noh, tore, et nad vähemasti ei noh, kui nad rohkemast ei suuda loobuda, et nad vähemalt poolest esinduskulust loobuvad. Noh, see on ka midagi, tore, et nad loobuvad, eks ole, sellest saadikuabide kohtadest mis oleks muidu olnud ilmselt järgmisel aastal hea võimalus. Noh, lihtsalt töötajanud partei broilereid erasektorist siis riigiametisse tööle võtta ja, või noh, mis iganes, kuigi ma ainult ei alaväärista seda mõtet, ma saan mingil määral ka aru, et riigikogu liikmete, kui nad teeksid efektiivset tööd, siis need mingit abijõudu võib-olla on vaja. Aga noh, see on hoopis teine, aga iseenesest, et võib-olla sellel ei ole mõtet liiga palju nagu auru raisata, sest arvestades raha hulka ikkagi noh, me räägime siin praegu miljarditest miljarditest siis see, kas riigikogu kuluhüvitistest kokku hoitakse kaheksa miljonit, eks ole, või 16 miljonit igal juhul ei päästa tegelikult nagu sellel taustal noh, see on rohkem nagu moraalne psühholoogiline õiglustunde küsimus. Aga noh, see ei pane nii-öelda pensionisüsteem Aga see on märk ühest või täpsemalt öeldes see, kuidas on hakatud uuesti riigieelarvet kärpima tema ja kuidas riigikogu otsustas oma kuluhüvitisi kärpida. Need on tegelikult ju täiesti sarnaseid, neid tehakse ainult sellisel juhul, kui selg on täiesti vastu seina, et see, millest Urmet eelnevalt rääkis, et tegelikult võib-olla oleks vaja eelnevalt natukene arutleda natukene põhjalikumalt nendele teemadele tähelepanu juhtida, teha ka selline konstruktiivne arutelu, aga seda ju tegelikult ei tohi. No võib-olla natukene vastu see, et, et miks see ka riigikogu liikmete enda nagu sissetulekut külmutamine või vähendamine, mis iganes see on, nagu nagu oluline on, et kuni 97. aastal Vene majanduskriis siis see tabas ka Eesti meediat, et meediaettevõtjad üsnagi nagu valusalt ja, ja toona tegi üks Eesti meediaettevõte seda, et seda, mida praegu tehakse, vähendas oma töötajate palka, pani inimesed valiku ees, kas majandama palka sul 20 protsenti või koondama ära ja enamik inimesi valisid siis ütleme, palkade vähendamise tee. Aga, ja mida see ettevõte tegemata jättis, oli see, et juhtkonna palku ei lahendatud. Ja see oli nagu töötajaskonnale töömoraalile tohutu suur, nagu nagu hoop. Et need inimesed nägid, et nemad peavad kokku tõmbama, pingutama, aga juhtkonna tasandil sellist asja nagu ei toimunud. Ja, ja ma arvan, et seda paralleeli on praegu nagu ka Eesti ühiskonda nagu, nagu nagu võimalik tõmmata. Ma arvan, et seda solidaarsust on hästi vaja majandusega nõus, et ülevalt allapoole ja ma arvan, et ka ärisektoris, et ärme nüüd ainult sellest riigist räägi riigiametitest vaid ka ärifirmades toimub tegelikult sama tõesti sama dilemma, eks ole, et et kärbitakse ja tihti kärbitakse ikka veel palju jõulisemalt. Sest noh, seal ei ole nagu üldse varianti, et sul noh, kui su, kui su müügitulu on vähenenud, eks ole, mingi protsendi võrra siis head oma eelarve sellega lihtsalt vastavusse viima. Aga ka seal kindlasti on nagu hästi oluline see õiglustunne, et siis kui toimuvad näiteks töötajatega tõesti sellised maffialaadsed läbirääkimised, eks ole, et võta või jäta noh, mis, mis samas ma võib-olla jälle mida ei saa halvustada, sest me oleme võib-olla liiga ära harjunud sellega, et palk saab ainult tõusta. Mis ei ole ka ju lõpuks noh, et kõik, läbirääkimised ei pea ju toimuma ainult sellelt positsioonilt, et töövõtja ehk töötaja ütleb, et et Sagas paned palka juurde või ma lähen ära. Nüüd on saabunud olukord, eks ole, et tööandja ütleb, et kas, kas sama palga eest rohkem tööd või. Ja aga, aga et see peaks ka nagu tulema kuskilt sedapidi ühiskonna solidaarsusest välja, et siis ka et ka omanikud ütlevad näiteks, et okei, et meie kasume ootus ei ole nii suur, et juhtkond tõesti loobub, ütleme, mingisugustest hüvedest ma ei tea, ametiautodest boonustest mis iganes. Et tõesti, et see on, et tõesti, et töötajad näevad, et, et see on solidaarne niisugune noh, mitte tingimata, et kõigile ühe lauaga seda kindlasti mitte, et ega, ega palgatõusud ei toimunud ka nii et kõigile ühe lauaga tõsteti ja langetamised ei pea nii tähendama, et kõigil peab langema, eks ole, näiteks viis protsenti ei pea. Muuseas, raadiokuulaja Eli küsi, kirjutab üsna huvitavalt, et et huvitav seadus ei luba riigikogu liikmete palka vähendada, aga lasteaiapensionäridele kallale võib minna küll. Miks tee mõeldud on siis tõenäoliselt poliitikuid neid seadusi siis ümber ei p. Ja küsimus põhiseaduse muutmine on, on tõenäoliselt võimalik, aga keeruline protsess? Kaks kolmandikku riigikogu koosseisus, kui otsustab, on võime, on võimeline põhiseadust muutma, aga, aga noh, ma ei oskagi, ma ei oskagi öelda, tõenäoliselt on riigikogu liikmed õiged sellele küsimusele vastama. Aga kui me nägime, milline sõda käis kas või kuluhüvitiste ümber ja tegelikult, kui kuluhüvitiste osas kas või paar kuud tagasi tehtud otsus oleks olnud inimestele arusaadav, siis praegu enam mitte, siis ma arvan, et samasugune olukord tegelikult tekib ka nii-öelda selle nelja keskmise palga ümber. No üks riigikohtunik ütles, et tegelikult oleks olnud põhiseaduse muutmise protsess võtnud aega umbes seitse kuud. Ja sellest ajast, kui riigikogu liikmete palkade vähenemisest rääkima on möödas rohkem kui seitse kuud. Et tegelikult oleks olnud võimalik see asi ju tegelikult puht põhiseadused ära muuta, ikkagi küll sel ajal. Nojah, tegelikult ikkagi, kui juba see riigikogu liikmete palkadest rääkida, siis me ikkagi ei tea, mis hakkab saama riigikogu järgmise koosseisu palkadest mida ju saab praegu muuta. Aga pole sugugi see seaduseelnõu kuhugi jõudnud veel niiviisi väga kaugele, et me teaksime, mis ikkagi, mis otsus selle oleks võinud ju ka ammu juba ära teha. Et hea küll, et me teame, et praegu on nii, nagu on, aga et vähemalt järgmine riigikogu koosseis, et selle palk on, siis ütleme, rahva õiglustundele vastavam. Me võime ka tegelikult öelda, et eelmine riigikogu koosseis pani sellele riigikogu koosseisule üsna tõsise miini, kui nad kirjutasid seadusesse sisse, et riigikogu liikmete palk muutub iga aastaselt. Kui nad oleksid kirjutanud sisse, et riigikogu liikmetele kehtestatakse üks konkreetne palk, mis on neli Eesti keskmist määratuna või kehtestatuna seal mingi 2005. aasta seisuga, siis ei oleks meil praegu seda diskussiooni niimoodi, et ka tegelikult ka praeguse põhiseaduse raames on võimalik väga palju ettevõtte. Küsimus on selles, kas on poliitilist tahet Ma tean, et Urmet tahtis natukene rääkida ka liiklusest. Ei no ma ei tahtnud rääkida, lihtsalt see nädal oli ju tegelikult ju nädala alguses oli see, mis Eesti inimesi väga palju vapustas. Või vabandust, juba juba eelmine nädalavahetus ussisool toimunud traagiline liiklusmatused, et et ja, ja paraku hukkus päev hiljem ka veel inimesi, et ma ei tea, meil on saate lõpuni jäänud ainult viis minutit, et mees väga põhjalikult ju rääkida. Aga ma lihtsalt ütlen, et ma olen isiklikult täpselt samas kohas on kaks korda üsnagi üsnagi sellises kõnekas situatsioonis selle koha peal, kus traagiline õnnetus, kus isal toimusid üks kord ma läksin Tartu Ülikooli oma lõputöö eelkaitsmisele ja olin esimene, kes eelkaitsmisel esineb ja ja ussisool oli selline liiklusõnnetus, kus vahetult enne meid umbes viis minutit olid toimunud kahe auto laupkokkupõrge, millele veel sõitis kaks autot otsa ja ja, ja siis bensiini Poolas ja kuna inimesed olid siis sees kinni kaheksaid paar surnud seal siis noh, ja niisama teine välja lõigata kui need või noh, seda autot lahti lõigata, inimesi välja võtta, kui, kui oli see päästeamet seal selle lekkeohu nagu kõrvaldanud ja, ja me ootasime seal kolm tundi ja seal üsnagi üsnagi mällu jäänud vaatepilt, mis seal toimus. Ja teinekord oli see, et ma olin oma väikese Mu laps oli vist kahekuune, et kui ma, kui ma sõitsin Tartusse ja lapsed autos tagaistmel ja, ja ussisool siis Sebe buss otsustas mingis kurvis umbes neljast või viiest autost korraga mööda sõita ja tekitas kolmanda reasel. Ja jumal tänatud, et, et mul ei olnud väga suurt kiirust ja mul õnnestus tõmmata sinna kruusa peale et oleks natukene kitsam tee olnud, oleks, oleks olnud avarii nagu kindlustatud ja ma mäletan seda, et ma saatsin Sebele emaili pärast seda kellaajaga ja, ja nende bussi bussiliiniga see Tallinn-Tartu buss ja et mitte mingit reaktsiooni sealt ei tulnud. Et et see ussisoolõik on jah, selline üsnagi nagu ebameeldiv lõiked, sa sõidad nagu pikka aega teatud tingimustes sarv ära selle teega ja siis seal ootamatult nagu teeolud muutuvad ja see on nagu selline hästi salakaval lõik siin Tallinn-Tartu maantee. Nojah, aga mina, olles ise eile just pärast Tartusse tagasi sõitnud ja tagasi just pimedas ikka mõtlesin ka selle peale, et mis ma siin ka viimases Maalehe juhtkirjas kirjutasin, et tegelikult noh, on kui tõesti värskelt nagu lõpes missioon Iraagis ja kahjuks kaks noort meest said surma siis tõesti, et kui mõelda liikluses surma saanute peale selle proportsioonides mõtled, et et Tallinna Tartu vahel peaks tõesti kohati nagu Pasi soomukiga sõitma, et sellest oleks ainult kasu ja et, et noh, et, et sellise ja et sellise suhtumisega nagu Tallinna Tartu vahel üldse Eesti liikluses tihti autoroolis istutakse sellise suhtumisega ei oleks ükski poiss Iraagist eluga tagasi tulnud. Aga kas kõik pommi otsa jaoks on huvitav? Sa ei saa lihtsalt sellise suhtumisega saavutada, sa ei pea ütleme pimedas ja libedas praegusel talvisel ajal sõitma 100-ga. Sa lihtsalt ei pea, noh, sõida 85-ga. Noh, ütleme ära ole nii kõva mees, ära arva, et sa oled Urmo Aava sõida, eks ole, 85-ga seal, kus sul tegelikult noh, nii head nähtavust. See, et vahepeal hakkasid politseinikud reedeti, nad andsid teada, et nad tulevad ainukese liikluse rahustamiseks Tallinn Tartu teele kiirust mõõtma, et ma ei ole ammu kuulnud või näinud reedet oleks seal mingit politseipatrulli väljas, et kui on see põhiline, nagu liiklus, toimuvad. Et ja pühapäeviti samamoodi, kui tullakse nagu teisipidi Tartu poolt nagu tagasi Lõuna-Eestist, et et. Tallinna politsei kiirust. Ainuüksi noh, et tulevad kõige varem augustikuuks, ma olen aru saanud, et ainuüksi noh, kasvõi see teadmine politsei kohal olla ja mõne auto märkama ja tõmbad seda liiklushoogu ikka kõvasti kõvasti alla, et, et kas tõesti kolme patrulli panemine ühel päeval ei aita sellele kaasa? No ma loodan, et, et see kohutav kärpimine, mis riigieelarvet ees ootab ei tõmban päris nulli neid investeeringuid, mida tehakse Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamisel. Aga rahvateenrite jaoks ette nähtud aeg on läbi ja meie küsitlus kõlas selliselt, kas valitsus suudab kaheksa miljardi krooni kärpimisest kokku leppida? 36 protsenti leiab, et valitsus on selleks võimeline? Osaliselt näeb valitsusel sellist võimekust 40 protsenti vastanutest ja 24 protsenti usub siis, et valitsus ei suuda kaheksa miljardi krooni kärpimiseks kokku. Läheb laiali. Kõik, kõik võimalik on võimalikud variandid on õhus, rahva teenrid on tänasega lõpetanud ja rahva teenrid olid Sulev Valner, Urmet Kook ja Lauri Hussar. Ja meie soovime teile siinkohal ilusal ja päikeselisel laupäeva jätku.