Päevatee suvekülaline. Mul on hea meel tervitada päevade stuudios Neeme kuningat, kes on saabunud kaugelt Siberist kodumaile. Tere päevast. Mina olen üle karu. Päevade kuulajad teavad, et Neeme kuningas on aastakümneid töötanud rahvusooperis Estonia koorilauljast pealavastaja, peanäitejuhi ja peaprodutsendi nii, aga nüüd on töö viinud päris kaugele Siberisse eestlastele pisut hirmutav koht. Eestlastele hirmutav koht, oleneb jah, millises kontekstis, et kui mõelda neid jubedaid küüditamisi, siis muidugi, aga aga Siberis on ju eestlasi ka enne juba seal olnud, eriti saarte pealt ja, ja Lõuna-Eestist, nii et seal on terved vanad suured külad, setu külad ja nii et seal on sellist, et Eesti rahvast, kes on nii-öelda tsaariajast pärit ja kes räägivad ka eesti keelt, olete nendega kokku puutunud, olen kokku puutunud küll, et ma vaiksele ise nendesse küladesse tahavad minna. Ta on olnud nii palju tööd kogu aeg ja nad on ju väga kaugel ja siberi mõistetest mastaabid, kui ta ütleb, et oh, et see on siinsamas, klaasi on tegelikult kuskil 500 600 kilomeetrit, meie mõtleme siin õudusega, et tuleb Võrru sõita ja õhtul tagasi. Just nimelt selle kauguse ja ajapuudus, too ei ole sinna kahjuks saanud, aga needsamad kollektiivid, kes nendel seal on pasunakoorid ja igasugused lauljad, need on olnud siin jaanituledel ja äsja olid just maikuu sees Eesti kultuuripäevad, siis olid nad seal kohal ja esinesid. Ja nii, et noh, kokkupuudet on olnud. Teie ei ole Siberi mingis külakeses, vaid suurlinnas, Krasnojarskisse. Seal on elanikke sama palju, kui on Eestis, nii et on kuskil 1,3 ja häbist koos nende eeslinnadega, nii et hästi maaliline paik. Jenissei jõgi, mis on nagu selline dominant selles linnas, mis teda läbistab. Vasak Kallase parem kallas ja 100-ni mäestik. Kõik, mida hing ihkab, mäed, meretoru. Merejäämerd lausa ei ole, tegelikult on Krasnojarski meri tegelikult kutsuvadki, see on nimelt sellesama kuulsa hüdroelektrijaama ütleme selle paisu taga ja, ja see on päris suur on, see, on see meri, et need, ma arvan, ta mingi Võrtsjärve suurune kindlasti, et ma selle mere ääres olen ka käinud. Kuidas see kliima seal on? Me oleme kuulnud Siberi kliimast õudusjutte, et suvel on kuum ja putukaid täis ja talvel on hästi küll. Nonii ta enam-vähem on, kui meie oleme harjunud nelja aastaajaga, ehkki siin Eestis on ka sageli, eks ole, ainult kas kevad või sügis siis seal on tõesti niimoodi, et need kontrastid on väga suured, talved on suhteliselt külmad ja suved siis jah, tõepoolest kui ma ära tulin, siis oli seal üle 30 kraadi juba palavust ja noh, linnas nagu neid putukaid seal nagu eriti ei ole, aga linna läheduses on selliseid maalilisi paiku. Pabroovi loog on üks selline koht, kus on siis nendest all või mis on siis sellised kaljud iidsetest iidsetest aegadest, mis on väga kenad vaadata, sinna ka jällegi ei soovitata minna, kui ei ole ennast puukide vastu täielikult keemiaga täis pritsinud. Aga noh, linnas on talvel hästi külm, nii et tuleb. Kui ma eelmisel aastal elasin kuskil kümme-viisteist minutit jalgsikäigu kaugusel teatrist ja oli üle 40 kraadi ikkagi väljas pakast, siis tuli tõepoolest, et lähed mingisse kohvikusse jälle, siis täitsa hoidjate teed asja ja vaatad mõnegi hinna kaupluse üle ja niimoodi kauplused kauplusesse tasapisi. Seal on omad riided ka ju nende riietega, mis siin meie talvedel kanda ei tee seal midagi. Nojah, seal kasukad ja vildid heina nii, jah, ja siis veel, eks seal on igasuguseid, ütleme, need, kes on nagu kohalik rahvas, nad ise ütlevad, et nad on sellega ära harjunud juba. Aga sellest aastast ma olin pisut targem niimoodi, et ja korteri, mis ma seal üürisin, et ma ise otsisin välja selle, et, et on praktiliselt teatrile nagu ületeenijat. See riietuse värk ei ole mulle suureks probleemiks. Jõuame nüüd selleni, kuidas te sattusite Krasnojarskisse siit Tallinnast. See lugu on selline, et ma olen siin aastaid olnud. Ühes sellises rahvusvahelise konkursi žüriis siis Slavtšovi nimeline noorte ooperilauljate konkurss, Lavrov teda nimetatakse siberi ööbikuks, nii et ta on kuskil eelmise sajandi algusest laulja. Teine on siis noorte ooperilavastajate rahvusvaheline konku kurss, mille siis üks voor toimub Krasnojarskisse finaal ja need kõik toimivad siis Moskvas, ma olen seal olnud kolmel korral juba teatri juhtkond mind teadis ja, ja noh, ikka räägid oma oma plaanidest ja millised mõtted on seoses ooperiga või teatritegemisega ja kuna pealavastaja koht oli seal kuus või seitse aastat täitmata täiesti, nii et see oli teksti vakantsed, kellegi kohta ma ära ei võtnud laskmast ei taheta sinna minna ja ma ei, ma arvan jah, et ei taheta. Siis nad helistasid mulle, et noh, et kas pakuks huvi, teater saab detsembris 40 aastaseks, suhteliselt noor teater ikkagi. Aga noh, mõnes mõttes on seal see aeg seisma jäänud sinna, kus ta 40 aastat tagasi oli kõik need mentaliteedid ja, ja kuidas see teater toimib või õigemini võiks mõnikord öeldi, et ei toimi. See on üsna tega luu võrreldes sellega, mis oli siin Estonias kunagi, see on iseseisvusaastate alguses või nõukaaja lõpul mõtleksin, et elule, et ju nad siis tahtsid Euroopa poole pealt sellist kogenud inimest ja ma tulin neile meelde ja tehti pakkumine. Ega ma tõtt-öelda kaua ei mõelnud, sellepärast et aastaid on ju tegelikult ju turjal küll, aga sellist väljakutset ikkagi esitada sulle sageli, kui üldse 5000 kilomeetritel kodust eemal, aga üks teater seal aidata teda arendada ja, ja võib-olla ka leida võimalusi külalisetendust, eks väljaspool Venemaad ja muud sellist, ütleme seal planeerimise põhimõtet, et ja seal on olnud seda tööd päris palju. Kui vabad käed teile antud on? Ja mul on ju lepingus ja mul on ametijuhend ja, ja noh, minu valdkond on põhiliselt just teha koosseisud mu alluvuses on seal palju, aga ütleme, kaks noort lavastajat, et ka neile üheskoos seda tööd nuputada. Rahapuudus nagu kõikjal, mis on iseenesest kummaline selles mõttes, et tegemist on siiski väga jõuka kandiga. Krasnojarski krai on ju rikas üks uus maavarade poolest ja, ja seal, ütleme kontrastid ka linnas on näha, on väga suured, et ütleme, alates seal autodest ja lõpetades seal restoranidega. Seda vaesust on näha ja seal on ka sellise ülimat jõukust näha. Sümptom meie teatri saab Kultuuriministeeriumi kaudu, see raha on siiski liiga pisku, et teha piisavalt uuslavastusi, uusi etendusi ja ka fish vajab väljavahetamist ja Estoniast siin kunagi, kui me alustasime, Paul Mägi, Paul Himma, aga siis võttis aega seitse hooaega, kuni kogu repertuaar sai see välja vahetatud. Nii et seal on, millega nagu tegeleda, võib-olla ütleksin küll niimoodi selline püramiid aalne nagu on see ühiskond üles ehitatud püramiidi kujul, samamoodi on ka teatega, et direktor on seal absoluutselt A ja O. Hästi atraktiivne naisterahvas, ligi 10 aastat olnud juba selle teatri eesotsas, aga ilma temata praktiliselt, et noh, ei toimu absoluutselt midagi, et kõik peab olema nagu tema allkirjaga temaga kooskõlastatud, sealhulgas kõik see, mida mina teen ja mida ma ka nagu välja pakun ja mõned asjad on võtnud ikkagi ütleme siin aasta otsa aega, enne kui ta on mõistnud, et milleks see või teine käik oleks teatri arengule kasulik. Selline ooperiteater on ooperi- ja balletiteater, tere, operette ja muusikale me ei mängi. Et linnas on veel ka muusikaline teater, kus mängitakse siis just klassikalisi operette ja vene heliloojate muusikale ütles isegi, et me vist ei tohigi isegi teha, et me tahaksime teha mõne opereti, jällegi samamoodi peab jällegi ministeeriumiga jälle kõik kooskõlastama. Repertuaari valikul ministeerium küll ei sekku, palju neid huvitab külastatavus, et seal on meriplaanimajandus. Viisaastaku plaani ei ole viisaastaku plaan, vaid on hooaja plaan ja igas kuus peame andma nii ja nii palju ooperietendusi, nii ja nii palju balletietendusel, nii nii ja nii palju lasteetendus. No ei ole päris, et seda saab ikka teater ise reguleerida, keegi teater on huvitatud, et publik käiks ja antakse etendusi. Me oleme sunnitud tegema hästi palju selliseid ühekordseid seal mingeid kontserte või mingeid asju ja selliseid ühekordsed asjad võtavad tõesti palju ressurssi. Ma mõtlesin, et meie direktor on atraktiivne kange Siberi naine aga teine atraktiivne kange Siberi naine, aga noh, noorem 37 aastane on kultuuriminister ja nemad omavahel nii-öelda nende isiklikud keemia nagu ei klapi ja kui võimudega sul häid suhteid ei ole, siis noh, siis see peegeldub tegelikult kohe rahastamises. Mis ooperid on populaarsed. Praegu on repertuaaris selline vene klassika üle maailma populaarsendatud vürst Igor, millega üldse teater kunagi üldse avati, on ikka selline etendus. Ja ma usun, et maailmas on vähe kohti, kus Polowitzi tantsud, eks tehakse täis balletiga. Kõik on väga selline värvikas ja särav muidugi Tšaikovski Padaemand printsi korsakovi on mitmed tükid ja Jevgeni Joneeginud, mille mina nüüd tegin uuslavastuse, kus tuli välja just selle aasta veebruari alguses Lääneklassikast putšiinid, Verdid, Verdid rubaduri esietendusel oli just sel hooajal klassikaline klassikalised ooperid põhiliselt. Ja jana balletitrupp on väga tugev, et seal on ka tegelikult noh, modern ja, ja on klassikalist loomulikult ja trupp on tõesti väga tugev, nii et nad igal aastal juba üle 10 aasta käivad Briti saartel kolm kuud tuuritamas, teine osa trupist jääb siis koju ja nad on ka võimelised siis noh, mängida, et me saaksime oma plaani täitnud. Kas te olete võrrelnud Estonia ja Krasnojarski lauljaid või ei saa seda teha? Tegelikult saab selles mõttes, et meie lauljad paremad niimoodi niimoodi niimoodi ma ei taha ega saa öelda kunsti seitse niimoodi, et ega hinnangute andmine on selline natukene ohtlik tegevus ja see on nagu väga subjektiivne meile lauset seal on suurem valik, võib olla küll jah, vot meil on, ütleme see põlvkond, kelle õlul on, eks ole, praegu Estonia repertuaar, see on ikkagi väga-väga tugev ja mõttes professionaalne. Aga noh, kui Estonias on minu teada hetkel pisut üle 20 solisti diis. Nüüd kõrvad kikki, Krasnojarski ooperiteatris on 62 ooperisolisti, kellest kõige vanem on 83 aastane. Aga kuna ta on rahvakunstnik, siis temaga lahti lasta ei saa, ei lihtsalt seadus ei luba ja koolis on 53 inimest, nii et, et ma ei ole viitsinud uurida, aga, aga ma arvan. Me võiksime Guinessi rekordite raamatusse minna sellega, kus on nüüd need ooperisolisti on rohkem kui kooriartiste. Mis on selle põhjused, miks on neid mingil ajal võetud ja kuidas pingut, kellel on tähtajaliselt, kellel tähtajad ja, ja nii edasi ja nii edasi, et kuidagi on see paisunud ja ülearu suur. Nad ise selle peale ka eriti tule, palgad, mis ei ole ju võrreldavad siin meie palkadega, palgafond solistidena on ikkagi üks ja see sama juustukera, millest siis igaüks saab siis selle killukese ja mida rohkem neid on, selle väiksemaks giid jääb juhtivaid soliste, noh, ma võiks öelda, et neid on võib-olla kuskil tosin või 15, kelle õlul on kogu repertuaar tõeliselt head lauljad, kes on tõeliselt head lauljad ja mis on seal täiesti erakordne, muidugi on, on baritonid, ma ei tea, kuidagi toonud, ma võiks nimetada kohe viis või kuus sellist väga head baritonid, kes isegi pisut konkureerivad, sellepärast et kõikidele ei saa ju ka kogu aeg tööd anda. Ma olen ise selle fenomeni peale mõelnud, Forozdovski, kes lahkus eelmise aasta lõpus just Taanjaga Krasnojarskisse ja teatrile anti märtsikuu sees ka tema nimi, nii et nüüd siis on Krasnojarski Forozdovski nimeline ooperi- ja balletiteater. Nii et sellega on selline maine ja väärtused meeletult tõusnud, ise nagu vaikselt loodame, et äkki see paneb kaleebuma, võimusid, et me saaksime natukene korralikumalt selle maja ära renoveerida, luua paremad proovitingimused ja akustikat natukene parandada ja nii edasi ja usun, et ei olegi nii keeruline, võib olla väga nimekaid maailmalauljaid saada meie lavale esinema, noh teades, et ta kannab varrastovski nime. Meil on päevadel külas Neeme kuningas ja Neeme kuningas valib ka tänase saate laulud. Mõtlesin siin, et äkki oleks see saade, kus laulaks ainult Georg Ots ja eesti keeles, no miks sellepärast et ta on ka juubeli tal tulemas ja teiseks kaugega sealkandis teatakse ju teda nagu jumalat ja on ikkagi meie valdkonna kõige silmapaistvam laulja. Kui palju te ise järg otsaga kokkupuutes? 75 ta suri, nii et mina olen 73, tulin konservatooriumisse ja ta oli siis ooperiklassis juhendamas, aga siis oli teil poisina haige, ta käis päris harva seal päris isiklikult mul ei olnud au kohtuda. Jaago monoloog Verdi ooperist hotello on just otsa esituses ja eesti keeles see on erakordne, kuidas ta suudab sõnu, mõisteid, tundeid, mõtteid väljendada, värvida, kuidas ta paneb teksti kõlama elama nagu tegelikult kõikides pahades kõikides ooperirollides laulud ja oli see tema vaieldamatuks kõigele unikaalsem külg. Alatust ostmas sündinud. Aatomit, tolmus. Ras. Mees. Vaat, siin on hetk. Ja siis. Ja siis. Jaa. Kõlas Jaago monoloog Giuseppe Verdi ooperis totello tänapäeva teel külas kauaaegne Estonia teatri lavastaja ja peanäitejuht, praegu Siberis Krasnojarskisse töötav Neeme kuningas. Aga nüüd läheme ajas pisut tagasi. Te olete pärit Kilingi-Nõmme eest, mis on üks väga musikaalne linn, võib öelda, sealt on päris mitmeid muusika inimesi tulnud. No on muusikainimesi, on näitlejaid, Sulev Luik, Kersti Kreismann, Toomas võlgeda mõjust Käsmus nägin mõned päevad tagasi mu koolivend Liisi Koikson, midagi meil seal on, jah, seal nende männimetsade vahel. Koolipõlves huvitas ikka laulsite, laulsin jah lapsest peale, see on selge, aga kuskil 15 aastaselt siis ikka hakkasime bändi tegema ja siis meie muusikaõpetaja Olev Sepp Toomas Volli, õpetaja, Sulev Luige õpetaja olime koos poistekooris, laulsime, siis ta kutsus mind. Kuule, et seal seal biitlid laulad, et proovime Schuberti, ta ilmselt kuulis ära, et häälematerjali nagu on ja siis niimoodi ta läks. Tegin ka sporti palju ja, ja ühesõnaga ma olin sihuke hästi aktiivne rublik, jõudsin üsna palju teha ja, ega õppida eriti ei viitsinud, aga, aga aga tuli üsna kergelt kätte, peab ütlema ja, ja niimoodi isegi siis läks, et oli esimene koolinoorte vokalistide võistlus, mis aasta see võis olla 72, kolm, see oli Tallinnas, alguses oli üks eelvoor, oli Pärnus Pärnu Sis rajooni eelvoor ja siis lõpp oli Tallinnas ja mul õnnestus. Laulsin televiisoris ja Toomas Voll saatis klaveril Schuberti, ju siis ka mingisugusest teatud laiskusest. Kui ma keskkooli lõpetasin, siis noh, kahe loomulikult tolleaegses konservatooriumis, siis tulid muusikaõpetajad juurde. Et kas sa ei tahaks astuda ettevalmistuskursused. Kohe pärast keskkooli lõppu konservatooriumi, mitte vahepeal muusikat. Ei, ei ja muusikakoolis, noh, ma olen niimoodi, ma arvan, see, et need ma ei viitsinud harjutada, et, et ma laste muusikakoolis käisite. Ei käinud, noh niimoodi ja ma käisin Olev seppa juures seal tõesti saksofonitundja Ma olin liiga kärsitu. Ei tahtnud, ei viitsinud harjutada, aga selle ettevalmistuskursused ma tegin, mis on nagu kaheaastased, selle ma tegin ühe aastaga läbi ja näppisin siis laulmist. Tahtsitegi kohe lauljaks saada, mingit muud mõtet ei olnud. Ei, ma ei tahtnud, lauljast saad, ei, ma ei tulnud selle pealegi ma ütlen, et see lihtsalt tuli laiskusest ja mugavusest ja võib-olla see, et linna sagi hõlpsalt sisse ja kiideti ka ja noh, ma ei tea. Tegelikult ma tahtsin ajakirjanikuks saada, kus on ka lapsest peale, kuskilt ma ei tea teismelisest, kui sa ametivaliku mõte üldse tuli, siis tuli ajakirjanik, aga miks ajakirjanik, sest mulle tundus, et see on niivõrd huvitav elukutse, sest ma käisin vaatamas filmi Toom ja seal seal mängis Shan, Maree mängis ajakirjaniku ja kõik see helikopteritega sõidud ja kõik need huvitavad seiklused ja minul siis seostus nagu see sellega, et see on ajakirjanike, see on üks tore elukutsele, pääsepiga. Saab igale poole põnevatesse kohtadesse ja oli tõesti tõsine kavatsus Tartu Ülikooli minna ajakirjandust õppima, aga nüüd mu noorem poeg Marten parandas selle vea ära, nii et, et tema on paberitega ajakirjanik, ehkki ta sellel tööl ju ei ole ja niimoodi oli siis Tallinna kandsin kuus aastat Tallinnat ja edasi juba siis jah, Estonia kooris. Tuleme tagasi veel õpingute juurde koolist, kõik tuli kergelt. Kuidas konservatooriumis oli? Te tulite väikelinnast ikkagi Tallinnasse, kas hakkasid ka niimoodi lained üle pea? Ei olnud, tol ajal oli ju konservatoorium veel kivimäel ikka tulid sealsamas ja tegelikult mulle andis julgust tulla siia Tallinnasse üldse konservatooriumis, sest see oli niivõrd kõva sõna Väikelinnapoisi jaoks. See, et just aasta enne tuli Sulev Luik lavakasse. Me olime suured kamraadid, ta oli üks aasta minust vanem Toomas välja jällegi kaks aastat minust noorem. Nii et, aga noh, good meie poistekooris. Laulsin Erik. Millal Estonia koori kutsuti? Ma olin vist teisel või kolmandal kursusel, kui läksin koori laulma kõigepealt ja siis kadunud Sulev Nõmmik. Alati kui ta tegi oma tükke, siis hoidis silma peal, sellistel noortel kasutas neid ja kutsus rollide peale suur osa Estonia Äreljatestan koorist alustanud ja, aga minu puhul just nagu see, et, et minu nii-öelda ooperilauljakarjääri tipp on seto roll Don Joannis, mille ma siis laulsin diplomietendusel, aga enne seda juba konsi ajal oli suuremaid ja väiksemaid sutse siin ja seal aga kest huvitajad tuntud filmist, eks ole, siin Me oleme Timmu roll, mille me tegime kahekesi koos Jaak Joalaga, mina olin nagu tema dublant, seda oli vähe aega ja noh, enamus etendusi tuli minul teha. Timmu rolliga saite te endale naise? Jah jällegi Sulev Nõmmik, ta ise sageli naeris lõdvalt, tema nii-öelda panime laval paari, kui see kukkus, maha löödi ja, ja tule mulle naiseks. Niimoodi ta läks, segunesid natukene isiklik ja lavaelu ja, ja nüüd on niimoodi olnud sellest ajast peale ja kolm lasteaia, nüüd juba väikelapselaps ja nii, et suur õnn. Millal te läksite Moskvasse õppima? Laulja elukutse ei rahuldanud. Pärast konservatooriumi diplomi saamist kutsuti mind kohe Estonia solistiks diplomiga ooperi- ja kammerlaulja pedagoog ja solist ja mind kutsuti sinna solistiks pidades küll silmas ilmselt rohkem opereti-muusikali selliseid näitlejaid roll, aga siis olid juba nii Arne Miku Sulev Nõmmik, kui Georgia on Siimu, kes käis sind avastamas hakkasid mind jällegi omakorda nagu veenma, et minust võiks olla seda ollust, et saada ooperilavastajaks, sest Eestis ju seda ametit ei õpetata ja ensiimovil oli just kursus. Sügisel, kui ta ütles, et ta võtab mind kohe oma kursusele ja siis ma ei osanud isegi vene keelt mitte, sest et vene keele tundides me teame, eks ole, mis seal tehti. Ja see kõik tundus nii põnev, et kogu aeg, et Kilingi-Nõmmes Pärnusse, Pärnust Tallinnasse suurlinn tohutult suur linn, eks ole, Tallinn. Ja nüüd äkki klasse seda ühelt poolt, teiselt poolt ma olin 23 aastane, kui ma sain ooperilaulja diplomi ja siis tõepoolest meenub, et ma mõtlesin, et kas tõepoolest kõik ongi nüüd eluaeg hakkan ainult ooperit laulma ja mitte midagi muud ei tee. Ja teiselt poolt ka nagu see nooruses tudengiaeg ja tudengipõli sai läbi, et noh, tundus, et jäi nagu lühikeseks viis aastat Moskva andis mulle siis seda nii-öelda seda tudengipõlve juurde, ühelt poolt aga teiselt poolt ikkagi väärikana ja väga-väga hea hariduse ja Moskvast tagasi tulles hakkasin siis seda siin Eestis tasapisi rakendama. Te olete elanud ja töötanud kahes Venemaa suures linnas Moskvas ja Krasnojarskisse. Nende vahe on, kuidas see elu on nii ühes kui teises linnas, millal te viimati Moskvas käisid? Lennujaamades niikuinii viimati olin pikemalt eelmisel sügisel novembris, kus siis minul aastat Kaukaasia vang, näitasime seda siis Moskva publikule, noh, see on ikka suured kontrastid, mina ei tee siin nagu mingit avastust, kui ma ütlen seda, et, et Moskva ühelt poolt jah, et ta nagu metropol ja see on kõik on kohutavalt kallis ja ta ju nii-öelda kineb endasse kõikide eluvaldkondade kõige paremad talendid ja kuskil oli vist kirjas, et kas mitte üle 90 protsendi kogu Venemaa rahast on tegelikult Moskvast ja Moskva lasteaia käes. See, kuidas elavad regioonid, noh, kõiki ma ju ei tea, noh, Krasnojarski ajalugu on seal palju pikem kui Novosibirskile, näiteks äsja olid just Meie teatri külalisetendused Astrahanis. Vene riigi kultuuriministeerium rahastab riigisiseseid selliseid külalisetendusi, mis on ju väga tänuväärne, vähemalt selle külje pealt, mulle tundub küll, et need sanktsioonid kuidagi ei, ei mõjuta või siis vastupidi, tahetakse nagu näidata, et me oleme sanktsioonidest üle elu läheb ka ilma selleta edasi. Kuidas asjad tegelikult on? Keeruline nii-öelda mul siin kõrvaltvaatajana nüüd ma tean, et tuli just teade, Nad tahavad pensioniiga tõsta ja selle peale ollakse küll väga tigedalt. Mitte kusagil seal heidetakse ette seda ja on välja leitud ju kõik säravusse Medvedjev ja Putin ja kuidas nad on öelnud, et noh, nemad selle kallale nagu ei lähe siin ka, ütleme, sotsiaalmeedias ja igal pool on ikkagi näha ja juba on meeleavaldused, sealhulgas Krasnojarski, sest ma arvan, et neil on ikka sanktsioneeritud ihilisi. Loomulikult ma arvan, need võetakse kohe maha. Nii et elu on seal värvikas. Läheme nüüd jälle Estonia aegadesse. Te õppisite Moskvas viis aastat. Kas te käisite vahepeal ka Estonias midagi tegemas? Ma käisin tegelikult üsna regulaarselt Estonias, mind kutsuti just nimelt seesama suvitajaid, eks ole, mis oli tol ajal menutükk ja Estonia maksis mulle rongipiletit kinni ja oli mul väga mugav käia kodus ja pere juures. Side ei ole tegelikult ju hetkekski lakanud ja siin oli üks selline pooleaastane periood, selle Moskva õpingute sisse jääb, millest ei tohtinud varem rääkida seotud nõukogude sõjaväega. Mind ikkagi seal Moskvas väga-väga karmilt pitsitati ja ma sain seal noh, mitu korda edasi lükata seda, Moskvas oli see asi väga värv, et ma olin ju 27 või kaheksa, kui ma lõpetasin teise kõrgkooli, aga 27. eluaastani võeti kuidagi ma jäin sinna singu pihtide vahele ja siis kokkuleppel siis rektoriga ja on sinu ega minu, minu juhendajaga. Ta ütles niimoodi, et mine sinna eestisse ajama asjad korda, nii et sõjaväelased ja siis tule tagasi. Nii et ma olin nii-öelda põranda allpool aastat siin ja tegin siis selle klassikalise käiguna kolm nädalat Seewaldis kiirabiga lasin ära viia mind seal uuriti ja puuriti. Doktor sai suurepäraselt aru. Ta lihtsalt ilmselt panime näitlejaoskused proovile, kuivõrd veenvalt ma suudan nagu rääkida, et mul on depressiivne sündroom, diagnoositi oli siis nagu see, et välismaale veel saiaga püssi kanda ei tohtinud. Aga ma lugesin väga tähelepanelikult läbi, eks ole, nende haiguse tunnused ja siis noh, mõtlesin siis välja endale, igavesed peab Rootsi lapsepõlves ja mootorrattad, kukkumisi ja, ja kõike seda nii, et see oli üks selline suur fantaasia, aga siis ma sain selle sõjaväepileti siiski lõpuks kätte, sain asjad korda ja siis juhtus niimoodi. Pärnu sõjakomissar, see mind ka nagu ähvardas, ütles niimoodi, et ma saan aru küll, et sa oled simulante järgmisel korral ma hoolitsen selle eest, et sa lähed kuskile allveelaeva peale või kuskile kaugpõhja vedas vastupidi, see komissar ise saadeti kuskile kaugpõhja või niimoodi ma pääsesin ja läksin Moskvasse tagasi. Olid viimased kaks ja pool aastat. Ma ei tohtinud kuskil ennast sisse kirjutada, ma ei tohtinud Moskvasse. No muidugi sellepärast et ma oleksin pidanud olema kohe sõjaväe arvelt. Nii et see asi seal ka kuidagi nagu nihverdati niimoodi kenasti ära. Elasin seal tuttavate juures ja siis kursusekaaslastega, seal üürisime seal mõned korterid ka Jalitama olin Moskvas täielik illegaalne. Nüüd kuuleme jälle laulmas Georg Otsa tõotuse laul, müts lee muusikalist mees La Manchast. Miks just see laul? Esiteks, ilus laul, jällegi väga hea esitus, teiseks need mõtted, mõisted, seosed, mis selles laulus on. Aga minu amet on natukene don kihuti, amet, tuuleveskitega võitlemine, noh ja mitte ainult tuuleveskitega, aga kogu selle eluga Ütleb muidugi madin tobedaid tempe. Ma tahan nende abil maailma inimesi kas või pisutki paremaks pisutki ausamaks muuta. Ei ole tähtis, kas ma kaotan või võidan. Tähtis on see, et ma pean oma tõotust sest tõotus, see on igale tõelisele rüütlile auasjaks kutsumuseks ehi. Õiguseks. Ilmsi võimatut. Selles ilme paremaks. Et üks mees pekstud pilgata Pilgus Soorm hüüdis. Tänapäeva teel külas kauaaegne Estonia teatri lavastaja ja peanäitejuht, praegu Siberis Krasnojarskisse tav Neeme kuningas. Kui teie, Moskva lõpetasite, tulite tagasi täis energiat, ikkagi noor inimene. Teil olid kindlasti Estonia greid omad plaanid, kas te hakkasite neid kohe ellu viima, millal teile pakuti pealavastaja? No see tuli ikka tunduvalt hiljem, et alguses olid Sinaarnemike Eri Klas, tegin Estonias ju ka oma diplomilasse. Mono-ooperi Ivan koogikirjad, Grigori Friidi, Manuel defalia meister, Pedro nukuteatri, see muide etendus Draamateatris Estonia jällegi mingis remondis, siis tol ajal ja minu esimene suurtükk oli Jevgenia niin. Eri Klas ja Aarne Mikk pakkusid minul ja, ja siis dirigendiks Vello Pähn, usaldati noortele see. Ja tekkisid siin juhtkonnavahetused ja eri oli palju ära tol ajal dispalju. Kui ministriks oli Paul-Eerik Rummo, siis ma ütleksin väga sellise mõistliku, sõbraliku kokkuleppena antine meeskondade teiste meeste käte medaarnemikuga vahetasime justkui nagu kohad, et mina sain pealavastajaks tema lavastajaks eriaupeadirigent ja Paul Mägi ja hiljem siis Arvo Volmer. Nii et sellise trummi iraadina me siin olime ja kuni selle hetkeni, kus omakorda jällegi uus tiim võttis üle, ehk siis Aivar Mäe, see on siiamaani. Pealavastaja peanäitejuhi koht on ühelt poolt ambitsioonikas võimalused midagi teha, teiselt poolt mitte eriti mõnus koht, sest et tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid. No ma ei saa ju ka välja reeta veel esialgu ma ei ole veel nii vana kõiki neid võtteid ja ka teatud nippe, ega siis see teraviki ei tule iialgi konkreetselt ühe inimese peale. Sageli, lauljad ja näitlejad mul on isa moni rääkinud, peab küll süüdlaseks konkreetselt ühte inimest, kes on tema lahtilaskmises süüdi. Ma ei mõtle nüüd Estoniat. Jajah, no aga see on iga, iga juhus on erinev väga aega siis tegelikult see vastuseis või ütleme, see mõistmatus, mis tekkis nagu sellega, et noh, lõppesid ära need niinimetatud hauakivilepingud 88 aasta. Vanust ei olnud. No ei olnud ja just tekkisid rollilepingud, tekkisid hooajalised lepingud ja vastavalt siiski ütleme konkreetse laulja nii-öelda võimet ja panusele, et see oleks nagu õiglane ja siis on, on ka väga raske süüdistada ühte konkreetset inimest, sest see, mis nagu toimub kuulujuttude tasemel koridorides, puhvetites. Ja, ja see on nii Estonias kui ka sellest ajast, kui ma praegu töötan ja praktiliselt igal pool, see on raske, niimoodi. Ma ütleksin, et Krasnojarski on selles mõttes isegi võib-olla lihtsam, kui oli Estonias sees, tähendab, meil kaotati ära kunstinõukogude rahvusooperi seadus, siis tuli rahvusooperini nõukogul kunstilised otsused ja, ja repertuaarivaliku ja tehakse siiski nagu kitsas ringis. Aga Krasnojarski on kunstinõu veenda kunstinõukogu sõnaosavalt tegema üht või teist otsust samaga, nagu oskan. Ma saan alati sel juhul nagu öelda, et, et see ei olnud minu isiklik otsus või ütleme või mingi väikse grupi inimeste, vaid see oli ekspertide arvamus, et see tükk tuleb võtta või et see tuleb jätta. Estonias oli nagu üldse Eestis, kõik on omavahel tuttavat. Paljudega olite koos õppinud. Kuidas ütled sõbrale, et sa enam ei kõlba? See ikkagi väga segas mõnikord ja, ja noh, ütleme, et põhimõtted, mis on võimul tekkinud, tuleb lahus hoida omavahel tööasjad, isiklikud suhted ja rahalised suhted ja siis on nagu kõik korras, et kui me läheme proovisaali, siis me oleme seal kõik võrdsed ja siis me tegeleme sellega, või nagu Paul Himma armastas öelda, et me ei tööta siin, me ei tee seda teatrit mitte sellepärast, et me 11 nii tohutult armastame, vaid me armastame seda asja, mida me teeme, eks on seal selliseid õelaid, pidureid ja selliseid Te olete töötanud väga paljudes erinevates teatrites üle maailma. Ma ei ole kokku lugenud, selleks ma pean minema oma kodulehe peale, mis on ka ausalt öeldes praegu jäänud natukene sööti, sest et noh, kaks viimast lugu, ma lihtsalt ei ole osanud neid sinna panna. Kas see töö on enam-vähem ühesugune, Hiinas, Moskvas, Berliinis, Prantsusmaal, Leedus, Skandinaavias. Ikka erinevad, ma ütleksin isegi mitte atmosfäärile, sest et noh, ma räägin spetsiifiliselt muusikateatrist ja ütleme ooperi, sest siin on ikkagi selline noh, kogukond või ütleme, selline mingisugune teatud noh, religioon, mis on ülemaailmne, et noh, mingisugused teatud võtteid, hoiakud, arvamused, see on üle maailma, nii et siin nagu selles mõttes vahet ei ole. Aga igal teatril on samas ju omad traditsioonid ja tuleb sinna mingi võõras inimene. No võõrale on sageli palju mugavam teha kui ja ega siis seal Krasnojarski ka, kui ma läksin sinna, siis ei, ma olin seal bojaar, ma olin juba ära unustanud, nagu selle täitleks seal ikka kõik kutsuvad sind maestroks, eks ole, et siin oli, et kuningas, mis sa jamad, et noh, jällegi seesama Eesti väiksuse väiklus, aga seal on, ütleme jah, see püramiid, aalne ühiskond, millest nagu ma räägin ikka ülema ülemus on ülemus ja, ja meeldib ta või mitte, aga respekteeritakse ja mina püüan seal kõikidega kenasti läbi saada ja ega ma tean ka seal, et seal on ka omad grupeeringud ühtesid ja teised teisi nii-öelda kadestavad ja käib võitlus rollide pärast ja nii edasi ma seda kõike tean, aga mind nagu see isiklikult ei ole puudutanud, et noh, mina olen püüdnud olla õiglane, objektiivne ja vajadusel ka öelda seda tõtt, nagu mina näen. Ja noh, seda ma alati nagu ütlen, et mina näen seda asja niimoodi sinna üks juhus, kui Jevgeni ju niigi nii koosseisud tehti teatavaks. Kas meil on üks kontsertmeister, grusiin lanna ja tema arvab, et tema 22 aastane poeg, et tal on tohutu perspektiive saada suurepäraseks lauljaks, aga minu minu hinnangul on ta täiesti täiesti lootusetud, on muidu tore poiss. Ta võiks arvutitega tegeleda ja absoluutselt muude asjadega kindlasti, noh, ta ei ole artistlik ja ta ei kuulu sellesse valdkonda kuidagi on ta sinna solistiks võetud ja siis tuli see tema ema minu juurde ja ütleb niimoodi, et kuidas siis niimoodi, et kas isegi selleks oneegini sekundandiks Ta ei kõlvanud, eks. Mis on nii väike roll? Kuidas mina nagu ei võtnud teda nagu selle rolli peale. Ja siis ma ütlesin talle, kutsun teda sulikoosest, ta perekonnanimi on liiga keeruline gruusia nimi. Mõtlesin, et kulla suliku, kui sa tahad, et me võime sellest rääkida, aga sellest tuleb väga pikk ja väga valus jutuajamine Sulle. Ma soovitan, et ei räägikski, küllap saagimad jäi see jutuajamine ära, et noh, see on lihtsalt noh, tuua nagu üks näide, kuidas tuleb ka selliseid, mitte just meeldivaid otsuseid teatavaks teha. Kui kauaks teil on plaan Krasnojarskisse jääda, mis ajani? Leping on? Lepingut pikendatakse veel Venemaal käib nii-öelda aasta kaldega ja et selle seaduse järgi teisiti ei ole võimalik välismaalasi üldse tööle võtta ja nüüd on mul augusti lõpus mul siis lõpeb see esimene tähtaega ära ja praegu paberit sees, Moskvas vaadatakse kõik üle seal Moskvas muidugi, muidu Moskvas ja, ja seal on ju kõik voodid, need üleriiklikud kvoodid seal alates Usbeki ehitajatest, kuni ütleme siis ooperilavastajate, nii vaadatakse kõik üle ja eelmine menetlus võttis aega kaheksa kuud. Nüüd ma loodan, et, et läheb võib-olla nõks kiiremini, et ma augusti keskel paigas ikkagi saan teada, et kas on siis tööluba pikendatud või mitte, et kas siis teed saab teha sel ajal või siis on meil nimetatakse seda vist kas käsundusleping või tähendab ühesõnaga. Ja on erinevad nii-öelda nagu lepinguvormid, aga seal on ka ka kõik on bürokraatiat, nagu tundub, Ta on nagu rohkem isegi või õigemini, bürokraatia on rohkem, aga noh, bürokraatia on nagu meil siin nagu, nagu nõukaajal oli kõik need paberid vaadatakse läbi, et, et kui ma siis selle tööla siis esimest korda kätte sain eelmise aasta augustis, siis ütles meie personaliülem ütles, et nüüd meil on jäänud veel kaks väikest asja teha, et ma pean tegema vene keele eksami ja vene ajaloo eksam, kuna ma olen välismaale ja siis ma ütlesin, et oi, oi oi kellele kõigepealt ja millist Vene ajalugu te silmas peate, et ma võin ka seda, millest, eks ole praegu teil seal, kuidas mõistavad teised või kuidas mina seda näen, millist ajalugu natukene ironiseeris sellega ja mis puutub vene keele eksamist ja siis mõtlesin, et no see on täitsa narr, et ma olen ju, mõtlesin et oi, et, aga see on tegelikult väga hea idee ette, kui ma saaksin Bloomi originaali, et ma olen moskva Kitise lõpetanud FC, äkki aitab, seal sai ka ju parte ja ajalugu, see mind päästis, nii et ühesõnaga ma ei pidanud nyyd eksamit tegema, mis edasi saab, siis näeb jah, et kui kiiresti seekord siis menetlus läheb. Aga endal on tahtmine edasi teha, seal. No ei taha nagu pooleli jätta seda, mida on alustatud, seda ühelt poolt. Aga teiselt poolt noh, nagu ma ütlesin ka, et ma olen kaks lavastust seal teinud järgmisel hooajal ütleme sellist täislavastust praegu hetkel veel nii-öelda silmapiiril ei ole, et enne, kui me ei tea, millised on siis 2019. aasta eelarve ja millised võimalused seal nagu üldse tekivad. Aga ma tahan kindlasti teha sellise kontsertetendus, ütleme siis niimoodi Figaro pulma ja lendava hollandlase, see oleks siis esmakordselt Wagner Krasnojarskisse, ta ei ole kunagi tehtud Novosibirskis Eldon hoither, mis lõi laineid siin kogu Venemaal ja maailma. Noh, need on need ütleme sellised tööd, mis on praegu teada lisaks ütleme sellise noh, igapäevasele bürokraadi tööle ja koosolekutel käimistel ja kõik need muud asjad. Aga huvitav on, huvitav, aga põhitööd ei ole, proovisaalis ununeb aeg ja lendavad tunnid, nädalad, päevad, kuud ja ei märkagi, kui on aeg edasi läinud ja saab jälle koju ja lähedaste juurde. Aga kui sellist regulaarset päris erialast tööd ei ole, vaid on lihtsalt esmaspäevast reedeni ja puhkepäeval vaatamist või siis mõtled ise välja mingisuguseid selliseid väikeformaate, mida sa väljasõiduetendustel teha siis on üsna üksildane seal tõepoolest õhtuti kodus ja see ajavahe ka veel kinos teatris ei käi, Eima teatris ikka head jäetakse, mind kutsutakse teistesse teatritesse ka seal, et ma ei ole suur kino käia ja ja siis koju lähed ja paned oma pelmeenid keema ja vaatad kella siis, kui minul on kell üks testis. Talvine ajavahe on ju veel viis tundi, siin on kell kuus, need inimesed hakkavad töölt koju tasapisi tulema, nii et saanud ka lähedastega ühendust või mõnede sõpradega rääkida Skype'is või messengeris siis mul juba kesköö ja siis ma pean juba kiiresti magama minema. Järgmine päev vaja vara tõsta. Neeme kuningas, kui te vaatate nüüd ajas natuke tagasi oma lavastuste peale, mis on meelde jäänud, mis on teie arvates hästi välja tulnud, millega ise rahul olete, neid on kindlasti kümneid üle 100. Ja üle 100 tuleb ära, ilmselt kui kõiki arvestada, väiksemad ja suuremad. Nende lavastustega on ju nagu lastega, noh, kuidas ma nüüd ütlen, et ikka kalja, absoluutselt, seda ma võin küll öelda, et õnnestuma lavastuseks võib pidada sellist, mis meeldib publikule mis meeldib kriitikutele, mis meeldib teatri juhtkonnale ja mis meeldib ka tegijatele endile. Ja vot, kui need neli tingimust on täidetud, siis me võime nimetada seda õnnestunud etenduseks, aga see on juba teatriine, sest seda juhtub imeharva, mina arvan, minul on võib-olla juhtunud kas on ühe käe sõrmedel või natukene juurde. Kui publik grile meeldib, siis kriitik taob su maasse ja, ja mõnikord on vastupidi, kriitikud kiidavad ja publikkei millegipärast ei tule. Ja juhtkond mõnikord ei ole rahul kõige jubedam selle maaga kogenud ausalt öeldes kõige jubedam on see, kui tegijad ise ei usu. Nendele tundub, et nad mängivad sellist kahtlast, mitte päris head lavastuste, see energia kiirgab lavalt saali ja publik tunnetab seda. Repertuaari mõttes on muidugi vabadus, aga siin peab kätt hoidma elu pulsil selles mõttes, et millised publiku ootused, lootused ja noh, minul on siin ka oma selline väike, kas need filosoofiat või lausa väheseid, mis maailmas praegu toimub, on ju nii-nii ärev, et ma arvan, et see ei ole mitte ainult Venemaal, see on samamoodi siin ka võib-olla Eestis ka võib-olla kuskil mujal teatri ütleme muusikateatri eriti selline funktsioon oleks siiski sellest reaalsusest publikut kuskil illusoorses maailma viia need argimured ja globaalsed mured unustada ja sellepärast ka muusikateatris on praegu ütleme ooperites siin Euroopa poole peal tunda nagu trende, kus ollakse tüdinenud nendest skandaalidest mitmesugustest sellistest tohututes eksperimente, titest ja publik ootab just nimelt sellist muinasjuttu täiskasvanutele, ütleme siis niimoodi. See, mis puudutab Siberi publikule Krasnojarski publikut, siis ma ei ole päris hästi aru saanud, mis on nende eelistused peab silmas pidama seda, et nagu ma ütlesin, teater on neljakümneaastane, aga see linn on ju tegelikult avatud alles välismaalastele 20 aastat. Nii et see publik, kes seal on, ongi seesama kohalik publik ainult ega ei ole suur turismilinn. Sellepärast kui nimetasite fishi lei vahet, uusi nimetusi juurde ei tule, siis ma tean juhuseid, kus sedasama mürstiigoriti on siin fänn üheksa korda vaadanud või tuleb jälle mõni uus solist, aga nad tahavad uusi. Nimetasin, et siin on natukene suletud ring, et jälle jõuame raha jutu juurde. Ei tahaks tõesti raha jutuga lõpetada, aga kui Neeme kuningas hiljem ütles, et siin saates jääb mulje ta tegeleb ja kuulab ainult ooperimuusikat, siis päris nii see ei ole. Ta kuulab hea meelega ka kergemat muusikat, eriti armastab ta džässi. Tänase saate viimane laul Georg Otsa esituses on Ahto Veermäe laul, sõnad Heldur Karmo, maailm samme täis. Miks on just see meie tänase saate lõpulaul? See on armas laul ja jällegi ma olen selline väike kodufilosoof sõnum ja väga kaunis meloodia. Aitäh. Nonii, kuningas ja jõudu. No seda kulub ära, aitäh. Ma ei saa, me seekord on, mine kahmi organ. Ilm samme isotseenesse ilus.