Vikerraadio. Mobiilid. Tere, head raadiokuulajad, veebruarikuu teine nädalavahetus on käes, miinuskraadide vaheldumine plusskraadidega on linnatänavad teinud äärmiselt keeruliseks liiklemiseks ja otse loomulikult räägin ma kõige tervislikumaid liikumisviisist ehk siis jalgsi liikumisest, kust maja katuselt varitsevad meid kõiki purikad või katusele kogunenud lumi ja kus eriti ohtlikul juhul tehakse katusel parajasti lume rookimis töid, mis iseenesest on head, aga, aga võivad seada inimesi ohtu. Kui ülevalt varitseb oht on ühesugune, siis maapinda katab lõpmata jää, millest isegi kõikide lihaste pingutamise on keeruline kinni hoida ja seepärast palun kõikidelt autojuhtidel tähelepanelikkust ja mõistmist, kui väiksematel tänavatel on jalutavad inimesed, jää ja ülevalt valitseva ohud sunnitud ukerdama, osaliselt ka autodel, sest linnas võib see olla ainus koht, kus asfalti, millega ka jalakäijal on nakke, kõige parem on üldse väljas. Las hea inimene kõnnib ja proovigu siis autoroolis olijad tema suhtes mõistvad olla. Nii nagu meie siin raadios proovime olla mõistvad nende inimeste suhtes, kellest me täna siin räägime. Nii nagu ikka, on saade Rahva teenrid teie kuuldekaugusel ja seda kolmekesi täna minuga, siin Heidit Kaio eesti naisest. Tere. Tere. Peeter Helme Postimehest. Tere ja mina olen Taavi Eilat, Eesti rahvusringhäälingust. Kolmekesi oleme siin stuudios selleks, et rääkida selle nädala nädalal kõneainet pakkunud teemadest tänases saates tuleb juttu ohtlikest bussidest, mis Tallinna lähistel lapsi süütundeta veavad ja mis näitab täielikku ükskõiksust bussifirma poolt. Tuleb juttu Eesti peaministri Mart Teie rahalisest seisust. Räägime mõttest, et sotsiaaldemokraatlik erakond või pärast riigikogu valimisi vahetada välja partei esimehe kõneleme meie sotsiaalsüsteemi hädadest ja saate lõpus ka nord Stream-ist. Et loetelu sai pikk, siis alustame algusest selle nädala esmaspäeval tõi aktuaalne kaamera vaatajate ette probleemi, mida tegelikult korduvalt välja toodud, aga millele vastutavad isikud lihtsalt vilistavad. Harku vallas kontrolliti reidi käigus busse ja kontrollitud kaheksast bussist oli trikkelised kuus. Suurem osa kontrollitutest olid koolibussid, mis tähendab, et lapsi vedasid sõidukid, millel olid kas siledaks kulunud rehvid, vigane piduri süsteem, katkised turvavööd või avanematu avariisüsteem, et konkreetselt näidatud sõiduvahendid olid siis Atko grupibussid, mis siis millega suured jamad ja üks asi, et bussijuhil poole ütleme kutsetunnistus, mis sellest loost ka välja tuli, aga teine, see elementaarne turvalisus pole tagatud rehvid siledad ja nii edasi, et, et noh, see on täiesti uskumatu, et see saaga, millest tegelikult on siin aastate jooksul korduvalt korduvalt ka räägitud ja ka ütleme, aktuaalne kaamera siin sedasama teemat mõni kuu varem täpselt samasuguse loo tegija, täpselt samasugused jamad, et et bussifirma mitte midagi sellise asjaga ette ei võta. Ma saan täiesti lubamatu, sest tegemist on ju lapsi vedava vedavate koolibussidega ja, ja selle firma poolt on veel eriti nagu irooniline. See nädalane reidi palus politsei kõrvaldada koolibussi tehnilised vead, mida firma tegi, siis vaidlustas selle kohtus, et see tõesti on nagu väga-väga küüniline tegutsemine. Ma sain aru, et seal on tegelikult ka üks selline jabur moment, et nõuded on olemas ja selles mõttes neid täidetakse, et mingil kõrgemal tasemel nõutakse, ühtisid asju, aga see, kuidas kõrgema tasandi otsus allapoole läheb. Ehk siis riiklikud nõuded on karmimad kui kohalikud või mingi selline veider nonsens tuleb sealt tegelikult välja, ehk siis asi taandub ka kuidagi selle sellisele. Juriidiliselt on kõik korras. Argumendile. Aga see on tõesti hästi pikk saaga, see ulatub ju aastate aastate taha. Kusjuures no miks me seda võib-olla erilise tähelepanuga peaksime jälgima, on see, et, et Atko omanik on, on ettevõtja Arvo Sarapuu, kes aastatel 2011 kuni 2017 oli Tallinna abilinnapea, ehk siis see mulle nagu tundub, et, et, et kui inimene tegutseb poliitikas, siis on temal siis, siis on temale veel nagu eriti kõrgendatud nõudmised või ta peab nagu eriti hoolikalt jälgima seda et selliste, selliste nagu ühiskonna eetiliste väärtustega enda ettevõtlusesse vastuollu Täiesti hämmastav tõesti Heidit, millele sa viitasid siin enne, et et tehti ju tõesti hoiatus, et me teeme reidi ja kui bussifirmaga siis ei võta nagu midagi ette, et neid busse korda teha või et noh, esimene ju see, et kui mind hoiatatakse millegi eest, siis ma hakkan kohe mõtlema, kas maisid, eks ole, millegi vastu eksinud. Kui tuleb mõni mõte, et äkki seal siis katsun seda kuidagi parandada, aga aga need olid ikka ju täiesti rondid, kuni selleni välja, et kleebiti ju ohutulukesi kinni seal rooli taga ja ja noh, see Atko saaga, ma ei tea, ma leidsin 2016.-st aastast siin ühe artikli Pärnust täpselt samamoodi, kuhu saadeti siis vanasid neid busse ja jällegi, et nagu hankelepingut ka kuidagi lubasid seda, et et tohtis 18 aastat vanust bussi veel sinna saata ja sellepärast need bussid sõitsid. Ja noh, kui me, kui selle loo puhul rääkisime konkreetselt, et neid koolilapsi vedavatest bussides, siis ega ega see olukord nii palju kui mina olen ise sattunud sõitma siin Harjumaal Atko bussidega ei ole kuigi palju parem, et see nagu küttesüsteem ei tööta ja graafikutest rääkimata, et inimesed, kelle lähedased sõidavad rohkem et nad rääkisid mulle mitmel korral sellest, kuidas graafikus püsimine on nagu väga-väga suur probleem ja siis selle võrra peavad need lapsed hiljem minema edasi näiteks teise bussi peale, nad jäävad sellest maha tekki või noh, ühesõnaga igasuguseid probleeme tekib sellega veel juurde. Aga see on seotud muidugi laiemalt ju vist ka natuke sama juhtumiga, mis siin Tallinna linnas käis seoses sellise firmaga nagu MRP kus tehakse sellised hankelepingud, et neid ongi võimalik täita ainult noh, nii-öelda pool piduse materjaliga, olgu selleks siis inimmaterjal või riistvara et selles mõttes ei olegi midagi imestada, et surutakse selliseid tingimusi, pealegi õigemini, kui vahendid ongi niivõrd piiratud, siis need omavalitsused, kes selliseid firmasid rakendavad ongi sundseisus. Samas jälle ATKO puhul ei saa öelda, et see oleks ettevõte, mis vaaguks elu ja surma vahel, et. Esile selles aga see omavalitsus, kes seda teenust ostab, lihtsalt ei saa kallimat lubada endale. Sest et nende Atko siis 2016. aasta kasum oli 743000 eurot ja 2017 oli kasum 420000 eurot, nii et, et on omanikele ikkagi väga-väga heldesti raha sisse toonud ja see omanik siis on, on endine Tallinna abilinnapea, tuntud Keskerakonna poliitik No aga siit ongi näha kohe hea ärimudel. Ära investeeri mitte midagi, hoia kõigepealt kokku, ära tee üldse välja mingisugustest, reeglitest või turvalisusest lihtsalt kühveldada rahalises. Kusjuures nad tõesti, et Sarapuu oli, on ka ju abilinnapeana Tallinna abilinnapeana selliseid kaheldava väärtusega otsuseid teinud, et me mäletame veel üsna hiljutisest ajast ju jäätmekäitluse saagat, kus kus väga tugevad kahtlused langesid sarapuule endale, ta on loonud firma, mis prügi, prügiveo firma, kus, kus siis eesotsas on tema väimees ja ärigruppi ATKO juht. Ja kes siis hakkas siis siis tegutsema Tallinna prügiäris, mida samal ajal kureeris siis tema äi Arvo Sarapuu, et, et see tõesti on selline üsna üsna sellise küünilise mustriga ärimustriga. Ettevõtja. Just ja kaude jooksevad need liinid ju ikkagi sinna Keskerakonna juurde või mis kaudu, et noh, Arvo Sarapuu tõesti oli Keskerakonna abilinnapea, aga noh, ka Kersti Sarapuu on ju fraktsiooni juht, et noh, väike soovitus siis võib-olla ka siin Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juhile ka keskerakonda kuuluvale Vello jõgisoole, et võib-olla oma erakonnakaaslasega hetkeks rääkida, et äkki saab selle perefirmas seal ikkagi natuke neid asju nagu korda ajada, et see, see ei ole päris normaalne tegevus, et võib-olla telefonikõne omavahel võtta. Ma ei tea, võib-olla küsis pessimistliku märkust teha siis, et nii palju siis uuenenud Keskerakonnast Uuenenud Keskerakonnast saame rääkida ka mõne hetke lastega, aga võib-olla üks küsimus ka see, et, et noh, kas vallal üldse on seal Harku vald on nüüd kõvasti hakanud ka sõna võtma, et ja et nüüd tasub ikkagi need lepingud nagu lõpetada ja et, et noh, ma ei tea, kus nad siis olid septembris, kui eelmised reidid olid ja, või veel aastaid tagasi, aga aga noh, siis nüüd on siin. Ma ei tea, Harku vallavolikogu esimees Kalle Palling kohe kiiresti reageerinud, et lepingut tuleb lõpetada ja ja et et iseenesest olete õige, aga teisalt päev hiljem oli see vist, kui juba selgus, et see nii kiiresti kõik ei käi ka, et seal ikkagi oodatakse mingit menetlusi ja, ja midagi sellist No arvata võib, et selliseid lepinguid ei saa siiski ka üleöö üles öelda juba kas või sellepärast, et olgu need bussid millised tahes, tõenäoliselt on mingit, et lapsi vaja kooli tassida hommikuti. Aga noh, hea, et tüübid ärkasid nüüd lõpuks, kusjuures ongi imelik, et miks nüüd alles, sest et ka ajakirjanduses on aastaid ja aastaid seal talle tähelepanu juhitud. Ja liiklejatele endile võib-olla väike soovitus, et kuigi märkate sarnaseid buss või märkate kasvõi seesama graafikust maha jäämised, andke sellest aga ikkagi siis tõesti nendel ühistranspordikeskustele teada, et kui mu info on õige, siis peaks olema kõik bussid näiteks varustatud GPS seadmega, mis näitab väga täpselt, et kus buss oli ja kus ta peaks olema sel hetkel, et et need liidavad need bussid. Vot nende busside puhul jään vastuse võlgu, aga ma loodan, et Atko grupi esindajad äkki kuulavad, annavad teada meile sellest Aja jooksul, et kas ka need bussid konkreetsed olid GPSiga muidu muidu Atko bussid, mis maakonnaliine sõidavad, on küll varustatud GPSiga olen isegi pöördunud ühistranspordikeskuse poole maha jäänud bussist mahajäämise peale ja nad on saatnud selle graafiku, et mis põhjustel buss hilineb, aga jah tõesti, et, et inimestele see, et andke neist teada, sest ega vastasel korral see transpordikeskus ei saagi teada, millega nende all ja siis ehk siis Atko Grupp tegeleb või ükskõik mis maakonnast me räägime või mis bussifirmast me räägime. Aga vahetame teemat ja räägime sellest, millest me siin saame rääkida ikka ja jälle, ehk siis Keskerakonna rahaasjadest. Teema, mis ei, lõpp ei näi lõppevat, aga mille peale Keskerakond eesotsas Jüri Ratase ja Mihhail Korbiga lihtsalt ütlevad, et asi asi ei ole nii ja ehk siis sel nädalal teatas erakondade rahastamise järelevalve komisjon, et otsustas teha keskerakonnale ettekirjutuse tagastada OÜ-le myydfild 1,28 miljonit eurot, mis puudutab tehinguid reklaamiärimees Paavo taiga ja mis on siis käsitletavad kui keelatud annetus, et et 1,28 miljonit. See on ikkagi nagu nii suur summa, et sisuliselt saab Keskerakond nii suure nõude nagu see see riigieelarvest tulev nende toetus 1,4 miljonit. No ütleme, et see võtab ikkagi jah sellise hingekurku kinni, et kuidas nad, kuidas Keskerakond sellega toimetulek, kusjuures need nad varem või tegelikult on Betaile maksnud juba 533000 eurot ja nendel on teil üleval ju ka varasem siis ettekirjutus 220000 eurot, mida, mida nad on siis vaidlustanud. Nii et need neid võlaasju ujub ikka tõesti uksest ja aknast sisse, tõsi nad enamuses on seotud endise endise siis Keskerakonna teenusepakkuja Ta firmadega, aga siiski olen kindel, et petta ei on, on enda nõuded kindlustanud? Jaa, jaa. Ja, ja on olemas tal dokumendid, millega ta saab, saab enda õigusi tõestada. Ja selles mõttes Keskerakond võib-olla tegi ikkagi vea, kui Edgar Savisaarelt partei üle võeti, et oleks pidanud uue juriidilise keha looma, sest praeguseks tõesti noh, tõele au andes, ega, ega jah, need on aastast 2009 kuni 2015 nõuded, milles ka petta ei puhul me räägime. Aga, aga kuna see on järjepidev organisatsioon, Keskerakond ikkagi, siis siis tuleb neid nii-öelda vanasid asju klattida ja ei saa öelda, et ta meie siis ju ei juhtinud seda erakonda, kuidas juhtinud juhatuses olid ikka. Ja tegelikult võib-olla tulekski selles mõttes natukene kõigepealt selgitada, milles üldse asi on, et milles võlad muidugi tulevad, et probleem seisneb selles, et Keskerakond on teinud väga suuri, väga uhkeid, väga võiks öelda, kirjusid, aga noh, alati on nad siiski rohelised olnud valimiskampaaniaid ja neid on tehtud siis rahaga, mille päritolu on olnud ebaselge ja erakondade rahastamise järelevalve komisjon on nüüd jõudnud järeldusele et selliselt tehtud kampaaniate eest saadud raha tuleb siis tagasi maksta, aga siin on tegelikult veel mitu muud momenti ka, mis ei puuduta ainult keskerakonda. See puudutab üleüldse seda, kuidas Eesti erakondi rahastada, kuidas nad oma elu korraldavad. Noh, näiteks kui vaadata sedasama erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kodulehelt, millest koosneb erakondade kasutuses olev raha, siis Keskerakonna puhul torkab silma üks tore anomaalia viimase aasta puhul seal on erakordselt suur protsent oma varast saadud kasu. Mida see tähendab, see tähendab selle Toompea maja müüki. Aga, aga mis torkab silma, on see, et kõigi erakondade puhul liikmemaks moodustab mingi üks kuni kolm protsenti sissetulekutest Keskerakonna puhul vist on nii, et pensionäridelt oodatakse aastas ühe eurost panust ja teistelt kümneeurost või midagi sellist, aga päris kohustuslik see k-jale. Kuulge, mida te teete iga normaalne mittetulundusühing rahastama ennast oma liikmemaksudest, ma saan aru, et erakondadel on muid võimalusi ja riik toetab ja nii edasi. Aga kui pandaks liikmemaksude korjamine päriselt tööle, siis saaksid nad juba sadu tuhandeid eurosid, tegelikult. Et tegelikult on see asi ikka selline dopingupeal elamine, mis tähendab seda, et enda organisatsiooniga ei viitsita tegeleda. Liikmeid kogutakse selleks, et oleks võimalik uhkeldada, kellel on suurem liikmete hulk, aga kui palju neid liikmeid ka ise selle maailmavaate pärast seal on või kui palju nad üldse teavad, et nad seal erakonnas on? Seda näitab väga hästi see, mida Päevaleht on siin järjest esile toonud kus on ikka väga kummalisi liikmeid kõigis erakondades, siin ei ole kindlasti Keskerakond mingi erand. Nii et pigem on, ongi asi selles, et, et meil on loodud selline süsteem, mis soodustab selliste olukordade tekkimist. Mõnikord mõtlen seda, et kuidas Edgar Savisaar seda praegust protsessi jälgib, kui need uued uued numbrid, uued võlanumbrid välja ilmuvad, et mingisugust aeda sai, noh, võiks öelda, et Keskerakond pidu pidada. Et need reklaamikampaaniad, mida rahastati, olid, olid tõesti väga muljetavaldavad, samas on see ka tegelikult ebaaus konkurents. Erakonnad on seda korduvalt öelnud, et tegelikult reklaamikampaania suurus on pöördvõrdeline pärast kohtadega või on võrdeline kohtuda, ega riigikogus, ehk siis kes, kes on võimeline tegema suurema kampaanias, aga tõenäoliselt saab suurema protsendi valijahääli. Aga tõesti jah, et ma mõnikord mõtlen, et missuguse, missuguse mõttega või mis, mis mõtetega Edgar Savisaar seda praegust hetke jälgib? Ja see taktika, mida praegus selle nõude puhul ka näiteks Kadri Simson siin Maalehele intervjuud andes nagu viitab, ongi see, et see oli Edgar Savisaare selline ainutegevus, et ma tsiteerin ajalehes siis malest Simsoni sõnutsi need arved, mille Paavo Pettai räägib, on tasutud. Teised aga ei puutu keskerakonda. Näiteks raamatu tõde Eestist on ju selgelt välja antud Paavo Pettai, Edgar Savisaare koostöös. Kui avada raamat, näeb, keda seal toetajana tänatakse, ehk neid suhteid ei tuleks käsitleda Keskerakonna peta vahelisena. Ja ühesõnaga, et siis tuleks võtta Edgar Savisaare ja petta ei vahelistele, aga, aga tuletame meelde, et Edgar Savisaar oli tol hetkel ju Keskerakonna esimees, juhatuse esimees ja kui võtta Keskerakonna põhikiri, siis Keskerakonna esimehel seitse punkt seitse 1,7 üks kuus erakonna nimel võivad õigustoiminguid teostada kolm juhatuse liige, kellest vähemalt üks on erakonna esimees või peasekretär või juhatuse otsusega volitatud kaks juhatuse liiget. Seega Savisaar võiski selliseid lepinguid Keskerakonna nimel teha nii nagu võib täna Jüri Ratas, kui ta tahab tellida mingisuguse raamatu, mis iganes nimelise, aga, aga seda erakonna nimel teha, et need sellised selgi näitused ja Kadri Simsoni poolt, kes ise toona oli ju veel viimast hetke, ütleme Edgar Savisaare parem käsi aitas teda igal võimalusel, et need on täitsa No selles mõttes, et on selge, et see 1,27 miljonit on nii suur summa, et Keskerakond vaidlustab selle päris kindlasti kas või kas ei lootuses, et, et, et mingisugune osagi sellest minema saada või ära kraapida ja nüüd on seesama, mis ma ennegi ütlesin, et loodetavasti detail olemas siis tõe ja küllap on olemas tõendid, et, et need on siiski see raha on kulunud Keskerakonna tarbeks. Simsonile Ma tuletaks meelde ühte sellist ajaloo ekskurssi, et Nürnbergi protsessil osalised süüdistatavat ajas ikka kõik suuremad sigadused enesetapu teinud Hitleri ja Himmleri kaela. Ütlesid, et meil pole sellega midagi pistmist. Aga mis puudutab seda, et Keskerakond nüüd vaidlustab nõuet, siis ma arvan, siin on lihtsalt aja peale mäng ei ole üldse ma selles nii kindel, tõsiselt loodavad, et see nõue väheneb, neil on oluline riigikogu valimised üle elada tehasel hea tulemus, siis hakkab papp jälle voolama. Ja siis on võimalik teha juba maksegraafikud ja järgmised neli aastat on hooleta. Mis muidugi tähendab seda, et väga võimalik, et nelja aasta pärast käib siinsamas stuudios sarnane vestlus. No just ja, ja kusjuures nendel on probleem, kas sisukampaaniate rahastamisega sellest on juttu olnud, et pangad laenu neile ei anna. Ja sest et eelmistest kampaaniatest on võlad üleval, nii et et tegelikult on see selline ütleme, mingisugune kunagi olnud peo rahastada. Tagantjärele rahastamine. Just et, et see, minu meelest ei ole üldse küsimus, et see kindlasti vaidlustatakse kohtus täpselt selsamal põhjusel, et võita juurde aega ja ja et kui Jüri Ratas siingi stuudios ütles Mirko ojakivile antud ja Arp Mülleril antud peaministritunnis, et see on täiesti alusetu, et ja noh, heideti ette ka Mirkko öeldud siin rahvateenrite saates, kus ta võrdles seda dopinguga mida sinagi siin Peeter, praegu väga tabav võrdlus on väga tabav võrdlus, aga, aga noh, praeguses olukorras on see põhimõtteliselt siis nii, kus Keskerakonna jaoks on A-proov avatud, on teada saadud, et negatiivne tulemus ja nüüd tuleb seda asja kuidagi edasi kaevata, et jumala eest b proove avatakse, et me peamegi maksma hakkama. Ja siis vaidlustataksegi A-proovi avamise mingeid protseduure, nüansse, noh nagu me teame, spordis oleme siin aastate jooksul ju näinud neid vaidlustus just just sellel tasandil, mitte siis sisuliselt neid punkte välja tuues. No aga samas me saame öelda, et tänu sellele rahale on olnud keskerakonnal võimalus kasvada väga-väga-väga suureks parteiks ja nüüd on siis küsimus selles, et need ütleme, mantlipärijad ei lõdistaks seda kõike maha selle suure võlakoorma all. Aga on ka teine meetod muidugi, mida siin enne korraks mööda minnes sai ka mainitud. On ju ka veel üks meetod, mida oleks teine eesti erakond kasutanud, nimelt võttes üle endise erakonna keha ja selle liikmed, jättes kõik halva minevikku, pean silmas ekret ja seda, kuidas EKRE on saanud endale suure hulga liikmeid. Et on võtnud üles üle rahvaliidus On praegu mõni keha pakkuda kuskil parteimaastikul. Seda ma mõtlengi, et tegelikult kui mingi mudeli järgi oleks ju keskerakonnale väga kaval kuulutada see MTÜ pankrotis olevaks ja teha uus, aga noh, see on. Nali praegu aga no miks Keskerakonna juhte võib-olla selle teema ja ajakirjanduses pidevalt esiletõstmine ka häirib, on see, et eks nad tõesti on ju püüdnud ikkagi ka seda nagu uut süsteemi üles ehitada, nii et rahaasjad oleksid korras ja noh, praegu vähemalt ei ole veel paista, et praeguse aja nii-öelda rahaasjad ei oleks korras. Aga need vanad asjad, vana kõdu ujub ikka pinnale. Nonii see on, eks, ja kui vaadata ka Keskerakonna valimisnimekirju, siis on ju näha, et see ei ole 100 protsenti uuenenud Keskerakond ja täitsa neutraalselt öeldes ei saakski nii olla, sellepärast et erakonda tehakse ikkagi inimestega ja visata kõik inimesed, kes on nii-öelda vanarežiimiga seotud, üle parda, siis muutuks asutus ilmselt juhitamatuks ja kaotaks ka väga palju erakonna sees olulisi tegelasi, et et eks need mineviku varjud saadavad neid veel tükk aega, aga ma arvan, et mida Keskerakond tegema peaks, oleks tõesti mitte nüüd siin õudsat taga tagasi ajama vaid pigem näitama just sellist avatust ja soovi liikuda edasi ja teha koostööd nende institutsioonidega, kes on osutanud vigadele, mida nad teinud. No tegelikult see, mis keskerakonda kummitab, on ka minevikust või see, mis oli minevikus, oluline on ka praegu, ehk siis see, et, et, et Keskerakonnal on suhteliselt raskem leida endale rahastajaid, ettevõtjatest rahastaja rahastaja tegelikult sellepärast ju Edgar savisaarel need imelikud skeemid, salaskeemid, tekkisidki, et kui, kui on erakondi, millel on suhteliselt kergem olnud alati leida, leida ettevõtjatelt toetust näiteks nagu reform, reformierakond ja Isamaaliit siis Keskerakonnal on see alati olnud väga keeruline. Ja samas me oleme näinud seda, et kui on Ossinovski liitunud sotsiaaldemokraatidega, siis kuidas nagu nende rahast rahastatud on paranenud ja missugust imet see vahepeal ka nende reitinguga tegin. Ja, aga siin sa unustad ära selle, et Keskerakonnal oli väga raske leida rahastajaid, sellepärast et Keskerakonnaga käis alati kaasas see taak, et ta ei saanud iialgi peaministriparteiks, ta ei saanud iialgi valitsusse või kui sai, noh, hea küll, paar korda sai küll. Aga mina ei usu, et väga taak oli, sest nendel oli olemas Tallinna linnapea koht, linna linnapea igasugu. Tallinna linnapea ja neil on ka riik, nii et ma arvan küll, et need mured, millest sa praegu räägid, peaksid olema murtud. Miks miks ei peaks olema ärimehed huvitatud headest suhetest peaministri parteiga? Aga praegusel juhul ma saan aru, et suund on võetud, oli see vist Keskerakond, kes ütles, et Euroopa Parlamendi valimisteks neil põhimõtteliselt kandidaadid peavad ise selle kampaania püsti panema, et et selleks, nagu erakonnal raha juurde anda ei ole. Olgem ausad, see on ka täiesti ükskõik, tegelikult. Euroopa Parlamendi valimised. See on ju niisugune veteran poliitikutele heade kohtade. Linna ja Eesti riigivalitsemise kõrvale on see ju selline tõesti ilus väike etendus, kuhu on võimalik saata jah, veteranpoliitikut, kes siin jalgu jäävad. Selline julge avaldus siis Peeter Helme poolt selle teema lõpetuseks aga Keskerakonna rahaasjade juurest. Läheme sotsiaaldemokraatide juhtimise juurde, et äripäeva raadiole antud intervjuus ütles sotsiaaldemokraatide liige ja, ja ka nende riigikogu siis kandidaat Silver Meikar, et Jevgeni Ossinovski pole asendamatu ja viitas siis võimalusele, et enne neid samasid Europarlamendi valimisi, millest me just ka põgusalt rääkisime, võib erakond valida uue esimehe. Meikar tõi seal äripäeva raadiosaates välja, et kui erakonna esimees Jevgeni Ossinovski on öelnud, et sotsid saavad valimistel riigikogu 20 kohta aga sellest tulemust valimistel ei saada, tuleks valida erakonnale ka uus esimees. Tegelikult pole selles jutus iseenesest midagi üllatavalt, sest selline on ju täiesti tavapärane praktika, et kui erakonna esimees valimistel kasutades Erki Noole noole terminit fail ib, siis siis ta tavaliselt astubki tagasi või taandub erakonna juhtimisest, aga, aga mis, nagu selle jutu puhul on nagu eripärane, on see, et, et seda räägib erakonna liige ise enne valimisi. Et noh, kõrvaltvaatajana, kui meie seda siin räägiks, ma arvan, et see on täiesti tavapärane ootuspärane analüüs või lihtne nagu järeldused. Tõenäoliselt nii võib minna, kui erakonnad ei lähe valimistele. See on huvitav, et sotside poolt on selliseid huvitavaid tuuli puhumas praegu, et pärast sedasama Mikseri avaldust küsiti siis mister saarelt valitsuse, Indrek Saarelt valiti Mikseri vaid Meikari Meikari ahjust poolt, et küsitluse, et sellesama sellesama kohta staari ja ta vastas, et enne valimisi teevad kõik erakonnad maksimumi, et teha valitsustel hea tulemus, enne valimisi pole meil küll plaanis erakonna juhti vahetada. Me anname endast parima, et saaksime hea tulemuse, ütleme, et samas jääb siit ikkagi selles kontekstis juba nüüd võib, võib nagu siit lugeda selliste allaandmist või, või, või Ossinovski selja tagant ära kadumist ja seda enam kui, kui, siis päev hiljem veel omakorda ilmus Postimehes intervjuu Ossinovskiga, mille, mille siis juhtlause oli see, et Ossinovski ütles, et et kui oleks teadnud, siis, kui oleks teadnud, et siia kukkun, oleksin heinu alla pannud, et mis on ka selline üsnagi lõpule viitav lause, et jah, tõesti, sotside poolt on huvitavaid hääli kosta. No see viimane viide on sul praegu natuke siiski kontekstist välja rebitud, nimelt Ossinovski vastav vilja Kiisleri küsimusele alkoaktsiisiga tegite endal margi täis, miks tal oli vaja nina sinna toppida ja Ossinovski siis seletab, et miks ta seda tegi ja ütleb, et oleks ta tagantjärele teadnud, siis oleks. No aga olgem ausad, tegelikult seesama alkoholiaktsiis ilmselt saabki olema põhjuseks, miks Ossinovski või sotsid isegi teevad suhteliselt kehva tulemuse ja see mitte just Vitali tingimata sellepärast, et, et kõik on tohutult kärakalembelised ja käivad pidevalt Lätis, vaid pigem sellepärast, et see oli, see lihtsalt oli väga kallis ja ebaõnnestunud. Ja täiesti nõus ja sellega käib kaasas ikkagi see ka, et sotsid näitasid selle looga ja enne kooseluseaduse looga, et nad nii kangesti tahavad inimestele õpetada, kuidas on õige elada ja noh, sellega on kindlasti paljud välja vihastanud. Aga. Aga ka veel korra aktsiisi juurde tuleks need minu meelest tegid sotsid siin ühe väga-väga suure vea, et, et nad ei, ei, neil ei olnud julgust seda tagasi pöörata. Ja veel noh, nagu siin sellel sügisel olid kõik nagu ühte meelt, et, et ootame valimised ära, vaatame, mis see toob ja, ja on näha, et, et nad lootsid, et, et see ei mõjuta valimisi või see ununeb või see, see teema ei tule. Tõlgi saanud teemaks, mida paljud lubavad, et nad pööravad. Täpselt jah, et nad oleks pidanud selle ise ise uhkelt ja suurelt, ütleme ausalt, et see on kallis meede. Me mõtleme ümbert, teostame teistmoodi ja see oleks praeguseks juba ammu unustatud. Eksimine on inimlik. Poliitikas. Aga võib-olla vabandust, võib-olla ei maksa muidugi sellel Silver Meikari mõttekäigule selles mõttes nii suurt tähendust anda, et väga võimalik, et me näeme pärast valimisi teisteski erakondades esimeste või üldse juhtfiguuride muutusi. Jah, et see on tõenäoline küll ma korra veel selle Ossinovski teema juures jätkaksin, et kui te viitasite Postimehe intervjuule, siis vaadates TV3 Kolmeraudset, siis siis seal oli Ossinovski ambitsioon võrreldes sellega, millele meikar viitas, ehk 20-le kohale juba palju väiksem seal ta rääkis 15-st kohast ja nii-öelda positiivsest tulemusest, et et kuigi noh, vaadates näiteks ERR-i tellitud uuringut, siis praegu viimane protsent näitab seitse protsenti toetust siis sotsiaalRow, mis on katastroof sotsiaaldemokraatlikule erakonnale ja erakonna enda juht Ossinovski, tema toetus on kolm protsenti, kusjuures väga paljud erakonna poolt valijad ei valiks peaministriks Jevgeni Ossinovskit ennast, et brändi tuntus on siis kõvem kui esimehel ja ja noh, see suur lahknevus tekitab kindlasti suure probleemi. Muidugi tekitab aga samal ajal selliseid anomaaliaid mujalgi näha, nii et katsuda mingi selline keskmine võtta kõigi nende erinevate uuringute pealt, et keda tahetakse näha peaministrina, keda oodata takse valitsusparteisse või keda üldse valitsusse oodatakse, siis tundub, et selline unelmate valitsus oleks midagi sellist, et Jüri ratas on peaminister, aga Reformierakond moodustab valitsus. Aga noh, iseenesest see kõlab ikkagi ju loogiliselt, et uut erakonna esimeest räägime ka teistest erakondadest, kes võivad vahetada, aga, aga näiteks sotside puhul, et, et kes siin siis sõelale jääb, et. Indrek Saar ei ole oma enda ambitsiooni kunagi varjanud. Ta ei ole seda varjanud, aga teisalt kui, kui teda vaadata, no vabandust väga, ta ei ole väga selline erakonna juhi tüüpi, ma ütleksin, et lasin neil praegu vähemalt nende valimisnimekirja vaadates on ju päris kõvasid tegijaid, kellest võiks nii-öelda selle erakonna esimehe noh, suureks mängida küll, olgu, see, ma ei tea, Marina Kaljurand enne Euroopa Parlamendi valimisi miks mitte, iseasi, kas ta seda positsiooni tahab või, või Indrek Tarand. Väga selline jõuline seisukohavõtte, aga, aga noh, vaevalt, et tema partokraatia sellise vihkajana tahab ühe partei esimees olla, et, et see, see ei kõla võib-olla niivõrd usutavalt edasi, ta tahab seda seestpoolt õõnestada, maantee võib-olla tahab seda seestpoolt, aga Marina kaljuranna peale ma ei tea, miks mitte teha panuseid. Mina ei julgeks enne valimisi küll panuseid teha, ühest küljest jah, ma saan täiesti aru sellest mõttekäigust, et sotsidel on põhjust pärast valimisi suure tõenäosusega sisekaemusega tegema. Aga ma arvan seda, et kellel on eeldusi uueks partei esimeheks saada, näitab ikkagi ka natuke see, kuidas neil valimistel läheb. Ehk siis ootaks ära valimistulemused, me näeme, milline on kellelegi häältesaak ja see loomulikult kas siis suurendab või kahandab selle inimese šansse ka erakonna esimeheks saada või, või tähtsustama ületada. Ei kindlasti ei tähtsusta, ma arvan, et seal on ülimalt oluline. Samas enamasti on erakondade sees ka sellised omad sisemängud ja siseliinid, et et seal seal võib olla ühe või teise kandidaadi taga erakonna sees suurem toetus, et eks see määrab ühtteist. Aga sotside puhul võib-olla tasub Ossinovskit ennast tsiteerida, kui 2015 Sven Mikser siis erakonna juhi kohalt maha võeti ja põhjuseks oligi see ja tsitaat, kesine valimistulemusi ja väheambitsioonikas koalitsioonileppe näitavad, et erakond vajab praeguses tappis uute julget plaani, kuidas minna edasi? Väga asjakohane ka praegu väga hästi öeldud, aga teistest erakondadest, et noh, tõesti see, et kas valitsusse saadaks esiteks, mis valimistulemus tuleb ja siis kas valitsus saadakse, on ilmselt ka oluline reformierakonnas kindlasti, kus Kaja Kallase positsioon ei tundu olevat liiga nagu kindel just sellepärast et ta ei ole avalikkuses sellisest Jüri Ratase varjust ikka kuidagi välja tulnud, et peaministrikandidaadina, kui ta valitsusse veab erakonna tõenäoliselt siis Keskerakonna kahekesi, siis, siis ilmselt võib ta erakonna juhina jätkata, aga aga eks see natukene selline Taavi Rõivaselt, et juhtimine on, kus ei tea, kas vahepeal siis keegi tahab positsiooni üle võtta või mitte, et et eks, eks see Reformierakonnast on siin sellised mängud ju, me oleme neid näinud küll ja veel. Ja kindlasti reformierakonnal on ka, kindlasti on valimised suur tuleproov Kaja Kallasele, mis on ka loogiline ja see on enesestmõistetav, et nii see peabki olema. Ma arvan, et Kaja Kallas ei üllatus sellest kuidagi, et et valimised valimised määravad palju ja seal tõesti, kui nad ei lähe nii nagu soovitud, siis, siis, siis, siis on tõesti ka seal võimalik, et põhjust oodata. Esimehe muutust. Kuigi ega seal mina nii selgelt ei suuda nähagi, seda positsiooni siis nüüd üle hakkaks võtma, aga võib-olla teile. Näiteks Michal, miks mitte, et ma saan aru, et tal ambitsioon on olnud olemas kogu aeg ja, ja see kilekotiskandaal on juba piisavalt kaugesse minevikku jäänud, et, et miks ta, miks ta ei võiks, olles tal kindlasti ja ütleme, nii ambitsiooni kui ka võimekust oleks, oleks täiesti olemas. Et see, see, mida ma ei tea, kas ma endamisi kutsun seda praegust parteijuhtide põlvkond või seda ütleme seda kihti kutsun siis nagu pärijate põlvkonnaks? Ma ei tea kuidagi selline seos tekkinud, et, et et on olnud parteide esindajad, noh, ütleme see eelmine kihistus ja need olid siis tõesti nagu läbivalt erinevates erakondades ja praegu on siis selline nii-öelda nagu pärijate põlvkond, kes on saanud endale suured erakonnad ja siis kes proovivad neid nagu siis käivitada või siis hakata tõestama ise ennast ka, et et võib-olla oleks uuesti vaja selliseid töö, rügajate, parteijuhtide põlvkondi. Jah, praegu on Eesti parteimaastik või selle ladvik kinnitab tõesti seda antiikaegset tõdemust, et kuidas kõik käib maailmas all, me ei ole nii kõvad mehed köelid, meie isad ja meie isa järeltulijad on veel tühisemad ja nii see paistab minevat. Kuldajad on selja taga ja ees ootavad rauast aia. Kukega kuldajad Isamaa erakonnas, mis Helir-Valdor Seederi saatus saab olema, sest tõenäoliselt ka tema tulemus erakonna juhina noh ilmselt veavad ju ikkagi riigikogu sisse, aga võitis selle erakonna. Ei tea jah, et Isamaaliidu tohutu probleem on see, et, et tegemist Helir-Valdor Seederi puhul siiski regionaalse tähtsusega poliitikuga, et ta ei ole, ütleme, selline üleriigilise jõuga poliitik ja, ja see, see taak nagu jälitab teda pidevalt, eriti veel nüüd, kus ta ei ole valitsuses või loobus valitsuses olemisest teda selgelt ei ole pildil. Et kindlasti teda suurt ja väga head tööd nii-öelda piirkondades käib valijatega kohtumas, aga aga ma julgeks väita, et kõik inimesed, kellega sa oled kätt surunud, ei pruugi sinu poolt hiljem hääletada, et tegelikult on vaja ikkagi olla suures pildis kaadi. Nojah, aga kas ei kehti natuke Ossinovski kohta ka? Ühest küljest on ta kindlasti seni üleriigilise kaaluga poliitikaga, ta ei ole ka valitsuse sees ja, ja selle tõttu on ta natuke varjul, kuigi nagu ennesin ka tõdetud sai, vaadates tema populaarsus protsendipunkte on see ainult hea varjus on, Seederi puhul ilmselt ei ole see ei hea ega halb, aga vist Isamaa probleem ongi natuke see, et ma ei kahtle kindlasti Seederi organisatoorset võimekust suhtes või tema vanuses partei sisetööle. Aga seal on väga palju selliseid hästi suuri figuure, väga tuntud nimesid, kes võib-olla vastupidi, jällegi on täiesti saamatud administraatorid, aga kellel kindlasti on just oma tuntuse tõttu ambitsioon või vähemalt oma peas ettekujutus, et just tema peaks seda erakonda juhtima. No tegelikult on olnud isamaaliidul ju mingi kümmekond aastat selliseid heitlusi võib öelda peale peale Mart Laari peaaegu et selliseid heitlusi, et kes, kes, mis, kes on vääriline keskkonnapositsiooni välja, kes viib erakonna tõusule. Et on olnud tõuse ja mõõne, aga tegelikult on hoolimata just nimelt nendest väärikatest nimedest, kes erakonnas sees on, on need väga keeruline olnud leida sellist ühendavat suurt juhti. Olles jõudnud Silver Meikari, Sist, Kristen Michali ja Helir-Valdor Seeder ini, siis lõpetab selle teema lõpetuseks küsin, et kas nõustute, kui ütlen, et pärast valimisi Mart Helme positsioon ei ole ohus ja Jüri Ratase positsioon erakonna juhina siis ei ole ohus. Ma arvan küll, et seda võib üsna kindlalt väita. Aga räägime edasi natukene euroop maagaasiturust, et eile kiitsid Euroopa Liidu liikmesriikide esindajad heaks otsuse, mille kohaselt peaksid siis uued Euroopa Liidu reeglid kehtima ka Vene-Saksa gaasitoruprojektile. Nord Stream ja otsus muudab projekti teostamise keerukamaks, kuid gaasitoru ehitamisse praeguse seisuga siiski. Et tuletame meelde, et siin viimasel ajal on sellesama nord Stream kahe projekti suhtes muutunud kriitiliseks. Prantsusmaa ja, ja samas, kui Saksamaa valitsus on selle poolt olnud ja prooviks alustuseks üldsegi siis ära kaardistada, et mis need mis need nagu Saksamaa positsioon või miks Saksamaa üldse selle eest nii kõvasti seisab, et tuletan ka meelde, et noh, näiteks Poola ja Balti riigid on selgelt ikkagi selle projekti vastu. No ja Saksamaa on teinud enda energiapoliitikas paar väga selliste kaheldava väärtusega õmblesin paar ühe kaheldava väärtuse otsusega otsuse, mis tähendab, et vähendatakse tuuma tuumakütuse kasutamist või tuumaenergia kasutamist ja teine otsus on, on tegelikult väga-väga mõistetav, et söesöe kasutamist piirata, aga see mõlemad otsused on viinud siis selleni, et, et Saksamaal on vaja energia elektrienergia jaoks mingisugust kütust sisse osta ja sellel sellel sellel eesmärgil siis on, rajati Nord Stream üks, mis toob siis Venemaalt Gazpromi naftat, läheb viiburgi lähedalt merre ja tuleb Saksamaal siis Kreiswaldis välja ja tarnib Saksamaale siis umbes kaheksa protsenti Saksamaa siseenergia energiaturu elektrituru siis nagu mahust. Ja nüüd on siis plaanis või õhus see, et rajada nord Stream kaks, mis tegelikult siis seal Läänemeres kulgeks praktiliselt sama teed kui kui Nord Stream üks ehk läheb merre Ust-Luuga alt ja tuleb sealt samas kriisfaldis välja, aga suurendaks siis teise sama kaheksa protsendi võrra Saksamaa siis energia tootmist Venemaa Venemaa gaasist ja sellisel juhul juba on, on see protsendipunkt kuu 16 protsenti, 15 protsenti sinnakanti, mis tegelikult on ikkagi väga arvestades saksa riigi suurust on ikkagi juba väga-väga mõjukas. Mõjukas number. Nojah, see eeldusel, et sa täisvõimsusel töötav ja see on natuke küsitav, aga vaadates asi veel veidi laiemalt, siis ütlesin, et Saksamaa on otsustanud vähendada sõltuvust, tuumaenergiasse on ainult osaliselt tõsi, nimelt pannes oma tuumajaamad kinni, ostavad sakslased reipalt elektrit Prantsusmaalt ja kust see tuleb, see tuleb prantsuse tuumajaamadest, ehk siis sakslased mängivad lolli ja sakslased on üldse oma energiapoliitikas hoidnud kogu aeg seda joont. Mis nüüd on tõesti seebimulli näeka lõhkenud, et nad on teinud näo nagu energiapoliitika oleks lahuspoliitikast nagu ei oleks olemas energiapoliitikat, vaid oleks ainult energiakandjate äri ja see on jõudmas kohale ka paljudele saksa poliitikutele, kes on ka väga tegelikult selle nord Stream kahe vastu, ehk siis see on ka üks selline huvitav arutelu, mis Saksamaal käib energiakandjate ja kõige selle üle, et nimelt need jõujooned ei jookse seal selgelt mööda parteisid. On küll mingit parteid, kes on mingitel kindlatel positsioonidel, aga näiteks Angela Merkeli enda kristlikud demokraadid on üsna segaduses, mis oleks õige, mis oleks vale. Ja mis puudutab nüüd seda nord Streami, siis siin on näiteks Saksa rohelised väga kõvasti selle vastu, samal ajal sotsiaaldemokraadid poolt CDU on üsna lõhki. Ehk siis sakslased nagu ei tea ise ka natuke, mis oleks siis mõistlik. Aga nende sõltuvus muidugi välismaisest energiast on väga suur ja üha kasvav, sest et sakslased elavad illusioonis, aga nad saaksid tõesti niisuguse, ma ei julge protsenti nimetada, aga tohutu suure protsendi kogu oma energiavajadusest nii-öelda taastuvenergiale või rohelisele energiale ümber lülitada, samal ajal justkui unustades ära, et Saksamaa on jätkuvalt ikkagi vägagi tootev maa maa, kus on palju rasketööstust, Saksamaa sõltub väga palju ikkagi energiakandjatest, mida neil endal oh üllatust on küll, ainult et tõesti nad nüüd otsustasid aastaks 2038 panna nii kivi kui pruunsöetootmise täielikult kinni ja, ja selle kõigega lisan selle kõige juurde. Veel käib see ka, et sel kõigel on sotsiaalne mõõde ka. Ehk siis kõiki neid asju sulgedes ümber struktureerida peavad nad lisaks mõtlema enda inimeste peale ka, kes töötavad nendes sektorites, nii et siin tuleb tõesti hästi palju väga erinevaid aspekte kokku. Aga kui seni Prantsusmaa ei ole siin nii jõuliselt sellesse teemasse sekkunud, siis noh, ma saan aru, et see, see positsioon, mida nüüd võetakse, on ikkagi see, et Euroopa käes oleks selle Nord Stream kahe siis nii-öelda suurem kontroll ja et Gazprom ei saaks siis liiga palju mõjutada Euroopat, aga aga miks see positsioon siis nüüd muutus või, või miks see positsioon nüüd siis nagu selliselt avaldatakse? See on huvitav, jah, ma ütlen kohe alustuseks ära, et ma ei tea seda, aga nahka olen veel märganud või mis on veel mõned arengut, mis siia juurde käivad, kõigepealt ju Macron ütles äraminekust Münchenisse, julgeolekukonverentsile, kuhu ta pidi minema ja kus ta pidi kohtuma ka Angela Merkeliga ja teatas lihtsalt tema kalender on juba täis ja ja samal ajal alles paar nädalat tagasi sõlmisid ju sakslased ja prantslased Ahhanis suure aplombiga uue sõpruse koostöölepingu, mis, tõsi küll, on väga üldsõnaline ega ütle, mida siis nüüd hakatakse teistmoodi tegema. Et väga huvitav on tõesti, et ma ei tea, oskad Heidit? Minu meelest on väga põnev see, et selle norstri mühe arutelud käisid enam-vähem täpselt 10 aastat tagasi ja ma mäletan, et ma olin isegi siinsamas stuudios ja vastas istus Aarne Rannamäe ja siis me rääkisime seda, et et kuidas, kuidas praegu on Balti riigid ainukesed põrkajad selle Nord Stream ühe vastu ja tegelikult kõik teised on, on selle poolt ja, ja kuivõrd põhimõtteline küsimusse üleüldse on ja seda, seda kindlasti ei tohiks üldse lasta rajada. Ja tookord Eesti nagu püüdis apelleerida tegelikult keskkonnasäästu nagu põhimõttelt, ütleme et see on nagu väga ohtlik, et see võib seada ohtu Läänemere terviseet, see on ikkagi 1200, üle 1200 kilomeetri pikk gaasitrassi, mis meres mere sees kulgeb, et tõesti siis tookord sellele sellele keskkonnakaardile väga palju mängiti ja veel kord Balti riigid olid sellesse sellesse kakluses täiesti üksi. Ja selles mõttes on nagu huvitav, kuidas on nüüd 10 aastaga toimunud sedavõrd otsustav positsiooni muuta. Et, et selle nord Streami vastu on isegi isiklikult Donald Trump. Kas see on tema laua peal ning eelmise aasta NATO tippkohtumisel ütles Trump Merkelile üsnagi radikaalselt, et, et Saksamaa on täielikult Venemaa kontrolli all, sest 60 70 protsenti nende energiast tuleb vene maalt ja sellest uuest juhtmest viitas sellele Nord Stream kahele trump muidugi Talle omaselt liialdas nende numbritega, aga tema mõte siiski oli, oli õige ja nüüd on ka väga otsustavalt selle Nord Stream kahe taga tõesti, Prantsusmaa ja tegelikult on ka väga-väga jäigalt selle vastu ka britid. Et Saksamaa on suhteliselt üksi selles selles vaidluses nad on enda enda taha saanud Belgia, Austria ja Hollandi, aga, aga tegelikult on ikkagi nendel suured võimud on, on vägagi nord Stream kahe vastu, aga see näitab tegelikult ju seda, mismoodi julge julgeolekupoliitiline olukord on, on siinkandis ikkagi väga otsustavalt muutunud. Kusjuures on huvitav, et selles vaidluses on ka Kreeka Saksamaaga ühes paadis vähemalt üks asi, milles need kaks riiki ühte meelt on. Aga jah, Ameerika teeb ju tõesti suuri diplomaatilisi pingutusi. Et et seda nord Stream kahe ehituse kuskil üks kolmandik Valmis kuidagi nurjata ja, ja noh, näiteks kas või Postimehes avaldasime ju ka Eestis oleva Ameerika ajutise asjuri artikli sel teemal ja ma tean, et ka muudes Euroopa riikides on Ameerika diplomaadid väga palju siis mõjutanud nii oma lobitööga kui ka avalike sõnavõttudega poliitilise diskussiooni eest. Ameeriklastel on ju ka endale väga suur huvi, sest Ameerikast on saanud ju suur energiakandjate eksportija tänu vedeldatud gaasi vallas tehtud teaduslikele läbimurdele. Eks jaa. Ja sellele, et see on muutunud niivõrd üldiseks tänapäeval siis ameeriklased on väga huvitatud sellest, et Euroopa heidaks pilgu üle ookeani ja, ja see on jälle omakorda ju seotud ka julgeolekupoliitiliste asjadega, et meil räägitakse väga palju Ukrainast, aga tegelikult nad gaasijuhtmed jooksevad näiteks läbi Valgevene ja kui Ukraina saab oma asjadega selles küsimuses on ka enam-vähem kuidagi hakkama siis tegelikult Valgevene jaoks on need gaasitrassid ainuke asi, mis kuidagigi aitavad neil poliitiliselt balansseerida ennast Putini üha kasvava agressiivsuse vastu. Aga see, miks me sellest täna ka räägime, on ju see eilne otsus, et, et seal ikkagi mingi läbimurre tehti, ma saan aru just Merkeli positsioonist vaadates, et või noh, tegelikult kõikide positsioonidelt vaadates, et Euroopa tahab seda kontrolli rohkem võtta enda kätte, aga aga ikkagi asjaga minnakse edasi. Et see, see praegune eilne otsus siis ei tähenda küll veel lõplikku otsust, aga aga põhimõtteliselt ikkagi noh, ütleme need, kes on kriitilised, kaasa arvatud Eesti oma tahtmist ikkagi ei saa. No eks ta ehitatakse valmis, selge, sees oleks kuidagi imelik, kui siis ikkagi ei oleks ehitatud, et pigem oli see, et et selles olukorras nüüd katsute sõlmida selline euroopalik, selle sõna nii heas kui halvas mõttes kokkulepe, kus keegi ei kaotaks oma nägu ja kõik saaksid pärast minema marssida ja öelda, et me saime oma tahtsingi tahtmise. Aga räägime natukene siia saate lõpuks ka Eesti sotsiaalsüsteemist, mis tõukub ühest loost, mis tõsi küll, avaldati juba eelmise, sellel nädalal Merilin Pärli poolt ERR-i uudisteportaalis lugu siis sellest, kuidas Downi sündroomiga sündinud, sügava puudega lapse üles kasvatanud ema, kes on jätkuvalt tema eeskostja, peab riigile puudetoetuse saamiseks iga paari aasta tagant tõestama, et Downi sündroom pole siis üle läinud ja puuet uuesti taotlema. Ema rääkis selles loos, kuidas süsteem on tegelikult läinud aja jooksul märgatavalt halvemaks seoses siis lapse täisealiseks saamisega ka. Ja, ja puude puhul, mis on, mis ei parane, ütleme nii, et siis on see täiesti nagu arusaamatu, kuidas ta peab iga kord käima jälle tõendavas mõne aasta tagant eriarsti juures, et et jah, jätkuvalt see puue lapsel on, et, et noh, jabur süsteemi, jabur olukord, aga noh, teisalt kuidagi kontrollima vist peab ka seda, et kellele seda sotsiaaltoetust antakse. No just need noh, tegelikult me ju kõik saavad aru, miks see süsteem tookord muutus, et tõesti, see oli muutunud üheks nagu abirahade jagamise süsteemiks, puude süsteem, muutunud puuete määramise süsteem, kus, kus siis Lõuna-Eestis, kus piirkondades, kus töötus on erakordselt kõrge, oli, oli erakordselt kõrgega puudega inimeste hulk, et, et see oli kõigile arusaadav, et tegelikult seda kasutati siiski nagu sotsiaalabisüsteemina ja mitte nagu siis see puude puude puhul on ju oluline pigem see, et seal oleks rehabilitatsiooni võimalik paraneda ja tööturule tagasi pääseda. Aga see, milleks siis nendes piirkondades raha kasutati, oli pigem see, et, et oleks võimalik oma oma tööd töötuks olemise ajal kuidagigi enam-vähem Ena inimväärselt ära elada. Nojaa, aga see on ju ikkagi super idiootlik, siin ei ole mingit vabandust, jah, sa seletad selle süsteemi, aga kas siis tõesti on väga keeruline teha vahet sellel, et kellelgi ei ole ja et kellelgi on mingisugune ravitav haigus? Nojah, sest ütleme, et see, see puudesüsteem jaguneb ise ju rühmadeks, et seal on sügav puue, raske puue, keskmine väike puuet, et tegelikult on selge, et sügava puudega inimesed ei, ei parane, et, et pigem on seal, kus need puue juba sügav puue määratakse, siis selles võiks olla eeldus, et, et see on, et see, see on pöördumatu protsess. Just et kahtlemata tuleb kontrollida siin mingitel juhtudel, aga, aga sellise sügava puude puhul või, või noh, ma ei tea, ma olen kuulneid, Lugusidki, kuidas ratastoolis inimene peab käima tõendamas iga mingisuguse aja tagant jälle. Et ta jätkuvalt ei saa kõndida või on, ta on ju, et, et see on nagu täitsa hämmastav pluss siis teine pool on veel sealsamas Merilin Pärli loos ka, kuidas rahast rahastus käib või kuidas seesama ema kes kandis siis riigi poolt tulnud siis lapsele tulnud raha enda kontole edasi, siis osta süüa ja kõike muud vajalikku. Siis riik ütleb, et see pole piisavalt läbipaistev, et et kui sa sedasi kannad, et see ema väga värvikat selles loos kirjeldab, kuidas, mis ma pean siis tegema, et kas ma ostan kolm kartulit ühe pangakaardiga ja kolm kartulit teise pangakaardiga, need kartulid, mina ja see, need minu laps vä? Et mul hakkas seda lugu lugedes tunduma üldse, et sa ei puudutagi ainult sellist omastehooldust ja puuete asja, vaid on minu meelest selline indeemilisem kogu Eesti riigile omasem bürokraatia vohab ikkagi nagu vähkkasvaja oma viimastes staadiumites. See asi on ikka täiesti hullumeelseks muutunud. Kuidas näpuga aetakse järge mingisugustes testi tibiilsetes asjades. Kuidas mul tekkis muuseas samasugune mõte seda lugu lugedes, et et hoopis tulid meelde mingisugused kolleegide räägitud jutu, topid prügilepingutest mingitest teistest asjadest, kus, kus kusagil istuvad bürokraadid teevad endale nagu teevad endale ise tööd ja tegelikult raiskavad sellega ka teiste aega, et noh, on mingisuguseid asju, mis on enesestmõistetavad ja arusaadavad, et Downi sündroomiga inimene ei parane ja, ja ema, kes hooldab oma tütart, peab saama seda, seda teha ja, ja see see toetus, mida saab, on ju selleks ju mõeldudki tema seda kasutab see tüdruk ise, seda ei saa kasutada, nii et tõesti mullegi sarnased mõtted. Nojah, aga vähemalt mingisugune lootuskiir seal oli, nagu sellest samast artiklist ka välja tuli, on ikkagi, kavatsed asju muuta? Just et neid lugusid tegelikult ka meile, ajakirjanikele tuleb ju pidevalt, et need on kaunis sarnased lood ja isegi seal olen inimestega rääkinud, kes. Kui abielupaar, vanem abielupaar ja üks neist on siis ka enam mitte paraku selge mõistusega ja teine peab teda hooldama ja abistama, siis, siis käib täpselt jälle selline näpuga järje ajamine, et kas nüüd siis on ikkagi, kas sa oled piisavalt hea, et sa oled hooldajaks üldse sobiv seal, seal on need kriteeriumid ka, et kes sobib hooldajaks ja kes ei sobi. Inimesed on elanud, ma ei tea, mitukümmend aastat koos olnud. Abielus hoida, kusjuures mul on mul on ka kogujat olnud siis selle rehabilitatsioonisüsteemiga ja siis sealt on olnud juttu sellest, et et näiteks lastele määratavate puuete süsteemi on soov muuta sellepärast, et et Ida-Virumaalt tuleb liiga palju astma diagnoosiga lapsi, kes mahuvad puude alla ja, ja sellega saavad nad siis nagu sellega nad kurnavad rehabilitatsiooniraha. Aga, aga teistpidi ma mõtlen, et parem, kui seal Ida-Virumaal ongi nagu kehve keskkond ja selle tulemusel lapsed saavadki astma siis sellega siis seda tuleb, pigem tuleb tegeleda sellega mittesüsteemi muuta niimoodi, et need lapsed ei saaks pärast siis vajaliku rehabilitatsiooni, et, et siin on nagu midagi läinud väga, väga nagu nihu, et et, et seda, et, et et me määrame isegi ühes piirkonnas, mis on väga tõenäoline, et seal ongi see astme probleem tõsine probleem. Et me nagu paneme seda pahaks, püüame süsteemi muuta, et need inimesed ei saaks seda kasutada, see ei ole, see ei ole õige. Aga head raadiokuulajad meile täna eraldatud aeg hakkab läbi saama. Täname, et meid kuulasite väljas on jätkuvalt väga jäine ja väga libe, olge ettevaatlikud. Kõndides olge ettevaatlikud, kui sõidate autodega. Täna olid rahva teenrid koosseisus Heidit Kaio, Peeter Helme ja Taavi Eilat. Täname teid kuulamast, järgmisel nädalal on siin stuudios Mirko ojakivi. Aivar Hundimägi, Krister Paris. Ilusat laupäeva kuulmiseni.