Mul on hea meel tervitada päevade saates kauaaegset Estonia teatri ooperisolisti säravat lauljanna Anu Kaalu, tere päevast. Anu Kaal, millal te viimati publiku esinesid? Kui väga raske küsimus? No ikka väga õnnetuks. Pea 20 aastat tagasi võib-olla nii palju ei ole, aga kuskil umbes nii ei ole pärast Estoniast ära tulemist kuskil esinenud suurtel kontsertidel ja etendustel kindlasti mitte. Aga raadiokuulajad, inimesed mäletavad teid väga hästi. Tõest päevade saateid. Mängisin ühe operetilaulu Teie ja Illar Dorav. Arvad ja siis palusin inimestel arvata, kes laulavad ja kõik tundsid ära. Kõik tundsid kohe, rõõm kuulda, sest sageli ei tunta enam ei mäletata, kui inimesed ei ole 20 aastat enam kuuldud ega nähtud. Kui kõva ei ole Illartiti, kui enam jah, ja inimesed tundsid jahele ära, aga minul on hästi meeldiv seetõttu teiega rääkida, et mina olen näinud teie esimest, kas nüüd esimest esinemist Estonia laval, aga vähemalt esimest ooperit? Minul oli Tallinnas tädikene, kes oli muusik ja kui mina olin selline koolilaps üheksa või 10 aastane, siis tema ikka tahtsin, ma ise elasin Pärnus Tallinnas, alati viisin teatrisse ja kontsertidele. Sümfooniakontserdiga läks ta natuke Aldses, seal mängiti Bela partokit ja ja lapsel oli see ikka ikka natuke palju ja mõtlesin, väga igav, aga Estonias esimene asi, mis ma nägin, oli võluflööti. Ja see oli lapsele suurepärane asi. Mul on siiamaani mu. Esimene esinemine Estonia laval, no ütleme, solistina seal olid hästi väikesed niuksed nõrgukesed, kus need kolm poissi, Me olime laval ja siis noh, paar niisugust repliiki olid siis päris soolane. Sest tal on meeles tunne esimest korda olla Estonia laval. See oli üks väga eriline tunne selles mõttes, et see ei olnud üldse tavaline laval olemine, vaid me olime, rippusid kuskil, see oli nagu niisugune noh, ütleme popageeno Domino südametunnistus nagu antud, eks ole. Ja siis me olime nagu niuksed Hinglikesed, müstilised, omamoodi, päris müstilised, aga jah, muinasjutulised ütleksime, niuksed kujundid, kolm poissi, kes siis jah, tõstukiga oli veel siis viidud enne etendust sinna üles lava kohale ja siis selleks ajaks, kui meil oli siis vaja esineda, siis lasti meid sellega alla. Nii et kaks korda oli niimoodi, ükskord me tulime siiski teises vaatuses ka noh, lihtsalt mööda põrandat. Need juba, see oli natuke erakordne, see ei olnud päris nii lihtsalt tulek. Väga tore oli. Kahjuks ei ole kumbagi nendest poistest enam meie hulgas Lydia Kruglovi Viivika vasar, kellega me kolmekesi olime, siis see oli minu konservatooriumi ühtlasi esimene aasta. Ma tulin ooperikoori, Estonia majja, tuli Neeme Järvi, noh, seal on väga palju tegelasi teatavasti ansambleid palju. Ja siis ta käis ja niimoodi kuulas meid, seal kooriproovis oli, siis ma ei mäleta isegi, mismoodi seda ma ei mäleta, et ma oleks talle mingit soolot ette laulnud, aga kuidas ta meid sealt usaldas ta koormeistrid või ma tõesti ei julge öelda. Igatahes valis väljak, kas koosseisul kuus inimest nendeks poisteks, kooristan. Palju tulnud ja soli muinastoonias. Nüüd me rääkisime juba Estonia teatrist, aga tuleme nüüd alguse juurde. Teie vanemad ei olnud muusikainimesed. Minu vanemad otsekohe ei olnud ja öeldakse, tähendab, see on nüüd spekulatsioon sedda, sellel ei ole tõestust, et minu isal olevat olnud eeldused. Ta õppis klarnetit, mängis klarnetit, millisel tasemel ma ei suuda seda öelda, eks ole, kodus ei mänginud ei siis enam mitte kuskilt olen, on jäänud kõrvu ja päris mitu korda, mitte et seda oleks üks inimene, et arvata võib, et temas läkski dirigent kaduma, nukasseni oli seda. Ja nad emaga laulsid mõlemad üliõpilaskoorid musikaalseid inimesi, seda küll. Seda küll jah, aga mingisugust nihukest noh, väljapaistvust küll ei tea, et oleks olnud, ei mäleta üldse või murdes seda sugupuud, et seal oleks olnud ütleme sedasorti. Aga kas teil lauluhuvi oli ikka lapsest peale? Sellega on jälle niisugune asi, et nagu see oli sõjajärgne aeg, Ärgemini isegi veel sõjaaeg lausa kohe sündisin ju niimoodi, et ma oma isa ei mäleta. Ta oli viidud ära mobiliseeritud vedemale talligroznorrelskis. Ma sündisin 40 isa tuli tagasi 44. Ja lihtsalt natuke illustreerida seda ma võin öelda, et ühesõnaga me mängisime naabritüdrukuga õues ja tuli üks hästi mäletan noh nagu sel ajal olid need säärikud ja, ja kallis püksid. Ja vaatas meid ja ütles, et kumb teist on Anu ja mina ütlesin, et mina olen ja siis tahes tule nüüd oma isa juurde, selline sõjaväelase vormis absoluutselt. Jaa. Aga ema oli siis saanud mingisugust tööd, kuigi üldse mitte vastavalt oma üled olidki mõlemad kõrghariduse ja spetsialisti ja noor spetsialist on võib-olla palju öelda, aga jah, ema lõpetas majandusteaduskonna ja aga ta töötas alguses isegi niimoodi, et no ei olnud ju tööd, eks ole, ka, sel ajal ta oli, kas see oli nüüd Hiiu või kivimäe jaama kassad natuke aega ja siis ta sai tööd Nõmme, nüüd on see jälle tagasi apteegi tänaval, lasteaias selles kantseleis või kuidas seda sel ajal niiviisi mäletate, arveametnik ilmselt või midagi sellist. Ja siis oli tal võimalus mind viia laste seal olevat vajanud mingisugust jämedat joru. Ja kui hiljem minu lasteaiakasvataja oli kohanud minu ema, see oli just pärast seda, kui ma olin lõpetanud juba keskkooli muusikakooli, läksin ja küsinud minu järele, ema oli siis öelnud, et ta läks õppima laulmist. See kasvataja oli muidugi väga-väga jahmunud selle peale, et umbes lasteaias ei käinud. Küll, ma ikka tegin mingeid kajasid, aga, aga jah, et midagi, aga seda ma mäletan küll, et noh, kuskil seal siis võis olla keskkooli ajal või isegi jah, et siis meil oli üks minu koolivenna ema, tegin veel tütarlasteansambli, sellest on palju räägitud ka ja siis temaga koostvaksid laulva Niukest kilkamist seal nõmmel, seda oli ikka palju siis. Häbenemist nagu ei olnud. Aga selline üliandekas imelaps laululaps ei olnud. Ja millal siis need mõtted tekkisid? Te ei tahtnud minna kohe laulmist õppima, teil olid hoopis muud huviala. Olid jah, jah, aga tähendab üldiselt lõpetasin selle keskkooli võrdlemisi nii normaalselt viimastel aastatel, isegi mul tekkis väga suur huvi matemaatika vastu, mis täiesti. No kui ma ütleks, et see nii on, keemia muidugi. Aga mulle alati meeldis keel ja kirjandus ja ma mõtlesin, et ma lähen seda õppima, kuna isa vend ja vennanaine Magnuse ester kindlam olid. Keele ja keeleteadlased võiks öelda. Aga siis oli jälle juhtus niisugune lugu, et aasta või poolteist enne seda me sattusime sõbrannaga, käisime matkamas, ball, matkajate Klubi asemel jõudsime alpinistide Päevaleht, see oli noh, nii põnev ja nii hirmsat ei tahetud tahetud ju linna üks ostab, olin käinud ja siis kuidagi tuli niisugune saart, et kui ma proovin nuuskkooli, et kui ma selles klassis ma mägedes ei lähe, ütlesin, et ma sain ja ja vot nii see elu läks, see oli natuke niisugune. Noh, tuul, julgus, ütleme laste muusikakoolis ei käinud, ei käinud, siis oli muusikakoolis teil ikka üsna raske, esialgu ma olen natukene õppinud klaverit, ema ikka tahtis, et natukene oskaks, hea väike pianiino, meil oli kodus ka ja no seal on ka väike. Aga aga jah, ei, mitte midagi loodima, tundsin solfedžo, et ma ei osanud absoluutselt ja see oli tõesti üks niisugune asi, mis istike natukene nõudis siukest suurt kokkuvõttes muusikakooli läksid siis väga eri tasemega lapsed või noored, et osa on vaja laste muusikakoolis ja lauljatel peaaegu et mitte lauljad tulid ikka tõesti, no mitte just päris valgelt lehelt, kes kuidas, eks ole, ja sillakursusele kuhu mina siis sattusin, seal olid kolm meeskoorimeest ja, ja Vello Mäeots, nii et Wen, viieks ja muusikakooli ajal hakkasite Teeba Estonia kooris. Ei, ma sain koori, sain just nimelt suunamise muusikakoolid. Kuna ma lõpetasin juba päris viisakalt, siis õpetajaks ei soovitatud. Ei. Me saime Petraktika Me saime muusikaga oli niisuguse üldharidusliku kooli muusikaõpetaja ja ütleme, ansambli või koori solist, vat umbes umbes niisugune. See formuleering oli sel ajal selline. Nii et ma tean, et ta käis tundi andmas lastele koolis ja siis mul oli see laul pole ikka oli juba väga veres ja ma ostsin need ära sellega, et kui te nüüd vakka olete, teeme selle tunni ära, siis ma laulan teil pärast. Niimoodi läks nagu natuke kauplemises meeldis teile tund anda lastele kuusk. Aga muidugi, eks ole, ega siis viies kuni seitsmes klass oli võrdlemisi raske kontingent, ega see ei ole nii, et mõnele meeldib, aga suuremal osal laulmine, laulutund, niukesi, Kidamise tund või meelelahutus seal vahepeal jah, vahetund ikka noh. Ja siis lõpetasid ära, hakkasin, lõpetasin ära, siis küsiti mu käest ja et kas ma tahan suunamist tööle või tahan soovitust konservatooriumisse, kusjuures soovitus konservatooriumis ei garanteerinud sissesaamist. Nüüd ma mõtlesin, et ei, paremiku varblane peos ja see oli ikka päris huvitav. Lõika teater lohet kujundit, tõesti peaks, ütlesite ära. Ära ma lihtsalt sain ühe valida, oli see või teine jah. Ja siis ma läksin konservatooriumi eksamite lõikab, läksid katsetele ja juhtus nii, et sain sisse. Et üheaegselt oli õppimine ja töö, see oli raske ka. Kerge ei olnud. Seda enam, et teisel kursusel siis sündis mul tütar ja ema, elasin pääskülas ikka päris kaugel ja nojah, see oli üksjagu ikka õnneks, et mul oli väga hea ämm ja minu ema ja nad aitasid mind ja mees mõistagi. Kui teil seal kooris olid? No paljud jäävadki koori lauljaks. Kas teil oli ikkagi tahtmist solistiks? Oli kohe oli küll, jah. Kuidagi noh, eks ole, samal ajal ma õppisin ja pole neid ülesandeid ja see on vot see aeg, eks ole, kus, kus ükski asi pole raske, ükskinud pole kõrgelt, et riik saab põrgisite esile, võib, sättisid ennast ka niimoodi ma seda ei usu või kuidas see asi käib väga sellist, nii väga kerge ei ole sinna pürgida, sest seal on ju, eks ole olemas juba juba inimesed, kes on kooris olnud, kellel on praktika, kes teavad, kuidas olla, kes oskavad laval olla. Kas kooriliikmetel oli ka lavaliikumise õpetus või lihtsalt läksite sinna koor ja iga kord eraldi öelda, mis ta tegema peab? Mingisugune ettevalmistus, meil oli ikkagi juba konservatooriumis kadunud Helmi Tohvelmani tegi meiega liikumistunde. Täiesti karismaatiline ja kena inimene, nagu ta oli, nii et sealt oli midagi ja siis meil oli ka, isegi muusikakoolis juba oli, ma enam ei mäleta, kuidas seda nimetati, noh, võib-olla nüüd vist öeldakse näitlejameisterlikkuse meisterlikkusest asi muidugi väga kaugel, aga mingisugused algteadmised ja liikumine ja midagi meile õpetati. Teie olite Estonia teatris ka, tagantjärele saab nimetada seda ikkagi Estonia kuldajaks. Sellised solistid olid meile, et oi oi, oi. Olid seal ikka väga-väga rikkad, just väga rikas aeg selles mõttes, et just just need mõlemad korrused, keda te praegu nimetasite, et neid ei saa kuidagi olla Pole hinnata, kui nad olid ainult alt üles tulid siis juba Urve Tauts, Hendrik Krumm, Hanno, nemad olid natuke, eks ole, teie kadi juust, et selles mõttes, et nad ei olnud noh, niisugused tegelikult nii kauged, ütleme nii, veidi kõrged. Kohe hakkasite nendega koos jah, esinenud gerbera liha, seda enam, et minu kontsertmeistriks sai Frieda Bernstein, kes oli ühtlasi Hendrik rummi kontsertmeister ja siis me hakkasime Hendrikuga, meil on ikka väga kaua koos ja just tänu sellele Friido õppisime Hendrikuga niukseid töid, mis tol ajal vaja ei olnud ja tegime koos kontserte ja kõik see kujunes kuidagi nii ütleks niimoodi. Loomulikult väga palju räägitakse praegu ka hääleseadest. Te olite kohe ilus kõrge hääl, kui palju nüüd siis lauluõpetaja või hääleseadja või kui palju neid tema teeb selle häälega? Kui teil on ilus hääl ja keeratakse nii-öelda kihva, vot see on nüüd üks väga raske küsimus või väga-väga suhteline või väga individuaalne, võib-olla see on kõige õigem tõepoolest, kuna ma nüüd olen ikka nii kaua juba õpetanud ka, eks ole, sest ma tean, et ühtegi ei ole niisugust, et vot nüüd ma hakkan peale, teen kõikidega ühte poolt täitsa tühjaks, ma tõesti, ma kuulen selle ära, on inimesi, kellel on ta juba tõesti niimoodi looduslikud paigas aga see ei tähenda, et siin tuleb ikkagi tegeleda hingamisega. Et siin tuleb tegeleda muude asjadega ja peaaegu alati on niimoodi, et kellel on väga suured eeldused, ütleme noh, juba looduse poolt antud nendega läheb õppimisega kauem. Vot see on niivõrd individuaalne, kuidas teiega oli. No midagi oli, aga midagi ma pidin ikka ikka väga noh, ühesõnaga endale selgeks tegema ja mõtlema ja ikka olen alati rõhutanud seda, et kõrvade vahel ei saa ikka ainult resonaatorid olla, siin peab ikka, sellepärast ma ütlen, et kas inimest saab ära rikkuda. Paelad on minu kurgus ja eks ole mina praegu küll räägin alati ma teen mingisugust asja, siis ma küsin nii, kuidas sa ennast tunned, eks ole, mismoodi see on ja kui sa ikka ikka väga tunnele ta köhatab ja tal ei ole hea olla, siis, siis loomulikult hea küll, unustame selle ja hakkame rääkima millestki muust ja saame teisel viisil selle joone peale või kuidas? Kas te ise tundsite, kui teie noor laulja olite, kui teid õpetati, et ei olnud päris rahul sellega, kuidas need õpetajate te tundsite, et ma ise tahaksin hoopis niimoodi laulda, aga näed, õpetaja õpetab teisi. Ei, seda ma ei ütleks, seda, ma ei ütleks, kuigi sõnaga minu õpetaja oli Viktor Gurjev ja tema noh, ühesõnaga partner ja tema ideaal, vot nii sihukesest kõrgest häälest oli veerand eeldus ta tihti mulle öeldes vot Veera teeb niimoodi. Temalt ma saingi selle, aga sina proovigu, kuidas sinul hea on, et võib-olla sul ei ole nii hea, kui ma mõnda asjagi küsisin ja ta ütles ka, et vot, mina teen niimoodi ja minul on niiviisi parem. Nii et see on ikka väga niisugune, noh, ma ei tea, katse-eksituse meetodil või kuidas seda võiks öelda. Nagu öeldakse, üks niisugune lause oled, lauljaks ei saa õpetada, lauldakse. Aga õppida tuleb absoluutselt, mina olen küll selles mina, ma ikka no ei saa öelda, et mul oleks ikka varrukast tuldud. Te õppisite Eesti laulupedagoogi juures lühikest aega saite olla Itaalial kas vene laulukooli sobinud veid üldse ei proovinud, seda? Vene muusikat laulsin sel ajal ikka päris palju, sest see oli loomulik, eks ole, jumal, nii rikas muusika nagu ta on ja, ja, ja Frieda Bernstein, kes tõesti seda, seda asja väga hästi tundis ja aga et ma oleks vene muusikas teinud midagi teisiti, kui tegid, eks ole, eesti või itaalia muusikat lauldes, milles mul on suur lünk, on muidugi saksa muusika oli, sest saksa keelt ma tookord ei osanud, prantsuse keelest rääkimata, eks ole itaalia keel ja see meil oli itaalia keele õpetajad, siiski olid olemas ja midagi. Me saime, üldse ei mäleta muusikakoolis näiteks saksa keele õpetamist. No vot jah, see konsi aeg oli juba niimoodi, et laps oli väga väike, eks ma tõesti tegin neid asju, mida, mida ma tingimata pidin tegema, et see võis olla niukene homolünk mingil määral. Kuigi üks fakt mulle mäletan, et me siiski FIEdega õppisime Bachi päris palju, no igasuguseid neid missadestaariaid, jagantaatidest, Euratooriumitest ja, ja mida iganes oli üks konkurss pidi toimuma Dresdenis, käis läbi Moskva peal oli päris suur repertuaar on suur, aga noh ja õpitud selle jaoks repertuaari, siis tuli vastus, et ei sellele meie nõukogude lauljad või nõukogude inimesi saada, sest seal on ühesõnaga nii palju jumalast ja, ja kõike seda lihtsalt ei sobinud, vähemalt niigatise mulle. Mida teile endale laulda kõige rohkem meeldinud on ikka itaalia ooperit ikka? No see on sobinud mulle ja kuidagi nii siukest. Ometi olete jõuga kammerlaule. Jah, aga ikkagi vähem kaverdanud, laulsin, vot kui me tegime neid kontsertkavasid ja siis ma püüdsin lauldavat niisuguseid asju ja mida siis Frida soovitas võistlegi ja mida me siis ikkagi noh, meil oli ju loomulikult muusikaliteratuuri õpetus ja ikka kuulasime seda palju ja mis kõrvu jäi, muusikamaailm on ju nii rikas, et sealt ikka ei saia ja eriti, mis endale sobis ja muidugi proovisid ka seda, mis ei sobinud sulle ja nii et siin oli jah, ikka ikka igasuguseid. Seda tööd, mis tekib rida, see oli, oli ikka väga-väga suurt. Nojah, võluflöödi-ste olite üks poistest ja laulsite kuningannat keerulisemaid aariaid minu meelest ka kuulata. No ta lihtsalt on nii aeglaselt, on hästi kõrge ja ta väga öelda karakteriga täitsa nagu eraldi sellest ooperi ilmub mingi õudne ilusat. Milline see võimekus, eks ole, mis tema juures välja tulime, olime sinu poisid, just nimelt hakkabki peale. Ja siin ta siis on, eks ole. Vaatasime Anu Kaalu raamatust pilte võluflöödi-ist, tollel laulis Paula Padrik. Jõudiski, mina ostsin, lisaks on niimoodi, et lauluga jutus õnnetu Dodge auto, seal niukse hetki oli vaja, et etendus läheks, eks ole. Ta oli, tol ajal ei saa etendust ja ta oli ainuke. Kuna panin sealjuures just selle poisina, siis ma kuulasin kõiki proove ja, ja loomulikult see kõik oli meeles, ära õpitud. Mäletan veel, et veer on elus, ütlesin mina, Viktori asemel ei lubaks laulda. Saite hakkama kuidagi ma sain, jah, aga kas see nüüd hästi oli, selles, seda ma küll. Kui te olete nüüd juba üsna mitu aastat Estonia teatris olnud, kas teil tekkis tahtmine midagi muud teha, millalgi tulise Itaaliast? Seal oli niisugune konkursiga tuli sinna ainult nendel, ma käisin seal Glinka konkursil ja siis muidugi sellest räägiti, et niisugune võimalus on ja käiakse ja puha ja rääkisin Irina Arhipova ja ta ütles, et ei ole väga hea meelega, soovitakse kõike, siis olidki niuksed ettelaulmised üle liidu käis, ju see oli, kutsuti siis inimesed kohale, me laulsime ja mina jäin joone alla, seekord tegelikult see oli mõeldud alguses, nii et see oli Milano balletikooli ja Moskva suure teatrivaheline niisugune nagu vahetus, kuna seal suurest teatrist ei olnud nii palju tahtjaid. Vot millest te rääkisite vene muusikast, nad ei olnud huvitatud Itaaliale, sammas pese, tütrealise läheme ja ja siis laienes nagu, eks ole juba rohkem. Ma ei saanud seekord ja, ja siis keegi küsis kunagi vist aasta või poolteist vist hiljem umbes nii, et no et sa ei saanud, sa ei tahtnud seal rohkem ja oligi niimoodi jäänud mulje, et kuna ma rohkem järgmisel aastal ei kandideerinud, mina ei teadnud seda, eks ole. Siis arvati, et ma ei taha, siis kuidagimoodi ikkagi tuli välja, et ikkagi vist on võimalik ikka veel seda avaldust. Tähendab, ma tegin suu eest. Sest see, kes nii-öelda läksi enne meelde ta ei tahtnud seal olla, kes ta oli, ma isegi bass või bariton või, või oli seal prod, eks ole. Nii et see koht praktiliselt isegi jäi vabaks, mis, kuhu mina ei saanud ja siis ma sain kaks aastat hiljem, esialgu oli üheks hooajaks. No ühesõnaga, maksimum oli kaks aastat, aga teiseks aastaks ma ei saanud. Ja mis siis seal teile ette nähtud oli, lauluõpetaja? Ülo muidugi, keeleõpetaja, väga tore itaalia keele õpetaja oli, kes haua juurde niisugusesse noh, suve või talve Paia pigem Alpidesse viis ja aga enne Kaiba õppisite Itaalia konservatoorium seal midagi me oskasime ja no selge oli see, et eks ole, oma asjad tuli ikka ise ja ja täpselt tõlkida, mitte võtta selle see tekst, mis, eks ole, oli sinna kirjutatud, sest praegu võrdleb mõndagi nooti, mis veel järele jõudnud, näiteks venekeelne tekst ja ei, ei klapi alati kokku. Ja siis oli niisugune hääleseade, nagu te ütlesite, eks ole, niisugune tehnika tund nagu ja oli siis partiid esimene vot seal oli jälle mul üks kaks nihukest nimetavad kautsideks, siis nimetasime lihtsalt kontsertmeistriteks, tulid ikka super vokalistid ise ka ja ikka väga teadlikud nendest asjadest. Mul on jäänud eluks ajaks veel need ütleme seal, ütles, et jah, ma tean, ma saan aru, kõik sellest, aga mul ei tule välja. Ta ütles mulle haaramiie kullakallis, et kui see oleks nii kerge, ütle mulle, palun siis miks on nii vähe häid lauljaid? Nii et tõesti see on, ma ei ütle, et see on eluaegne töö, aga niikaua kui sa ühesõnaga tahab seda tööd teha nii kaua sa pead seda. No balletiga on, eks ole, hullem veel üüriksemise aeg, aga minu jaoks vähemalt oli see umbes seal, kas itaalias isegi mitte laulupeole, ka õpetamine oli teistmoodi kui meil siin, kas te pidite midagi ümber, lausa õpi, lõi nad ümber, ma ei pidanud õppima, sest ma ütleksin, et see, mida ma siin olin saanud ja mida mulle õpetati, milliseid tõekspidamisi nagu rakendada, see kõik oli olemas. Aga võib-olla see rõhuasetus oli pisut teine ja nii mõnedki asjad, mida ma teadsin, millest ma olin nagu niimoodi üle libisenud, mida siis kriipsutati alla ja et sellepärast oleks tegelikult tahtnud teiseks aastaks veel minna, isegi mitte terveks aastaks, võib-olla paariks kuuks tõesti kinnistada seda just, aga noh, elu oli teistsugune, läks teistmoodi. Te nägite seal itaalia ooperit ka, kas see rabas teid kuidagi või leidsite, et ei ole ju meie ooperil ka midagi viga? Nojah, ei, seda nüüd natuke päris nii võrrelda ei saa või saab küll, kõiki asju saab alati võrrelda, tähendab, ta oli. Kuna meil oli sel ajal ikkagi, eks ole niisugune ballett, ooper, operett, seal niisugune Nombinambile, eks ole, seal oli ikka kõik kontsentreeritud ooperile ja ikka ikka 80 protsenti vähemalt klassikalisele ooperile, väga vähe oli neid asju, mis tulid näiteks osterkowitzin, nina oli üks niisugune, mida sellel hooajal tehti parajasti, mille kohta ei osanud nagu üldse seisukohta võtta. Aga meie klassid olid, ütleme, umbes teise rõdu kõrgusel ja siis ühesõnaga meil oli, kui niuke vaheaeg tuli või ei olnud, minu tund oli kellegi teise tundjakse, uks oli niimoodi lahtist, sai tasakesi minna sinna loo siia istuda ja kuulata mõnda proovi. Ja veel olid ka võimalused saada mõnedele operitele mõnedele kontrolletendustele, mõnedele ikka päris etendustele ka sooduspileteid või isegi tasuta pileteid, eks ole, mida me saime siis käia. Nii et ei, no loomulikult, see oli selles mõttes ikka teine maailm, see oli tõesti see Meka, kuhu tahtsime seal ikkagi Milano La Scala, absoluutselt. Väljast vaatad siis ta nina all, väike eriti võtke selle ruumi, kus ta siis sisse läksime, et kõik see, kas ma olen õiges kohas. Kas te olete hiljem Milana skaalas käinud? Käin vaatanud ja on selline soe, tuttav tunne. No on ikka jah. Ma olen seal laval laulnud isegi ühe niisuguse eksami või auditsioone, nagu kui me lõpetasime selle esimese aasta sisse klaveriga ja see ei olnud publikule, see oli siis ainult sellele komisjonile, aga siiski jah, seal laval, kuidas see tunne oli, skaala laval laulda, väga erutav, see oli suur pabin, aga ikka ja oli, oli just teades, kellele me laulsime, eks ole, just neid õppejõude seal. On olemas veel teine pikalaskale, väike skaala, nagu nimetatud, eks ole, oli mõningatel õpilastel oli ka see võimalus saada ka sinna mingisugused. No see oli niisugune nagu väike koor või vahest või mingisuguseid tõesti, need olid imepisikesed, suitsud just, mida teha. Ja kuna meil olid Venemaalt baritonid bassid, siis nendele pakuti, aga nad ei taha. Neid ikas Itaalias ja väga hüljanud ja mitte nii vedajalt. Tulite Itaaliast tagasi, kahjuks saiti seal suhteliselt lühikest aega olla. Tulles tagasi nüüd Estoniasse, kas te olite natuke segaduses, et kas neid kasutada seda Itaalia õpetust või läks kõik sujuvalt edasi? Ma ei mäleta, et oleks olnud, lihtsalt läks töö edasi. Aga tundsite, et ikka kasu oli, sellest kindlasti oli, kindlasti oli tunne, olin natuke tugevam või niisugune toekam, ütleksite. Millal teieni suured peaosad jõudsime võrdlemisi varsti pärast seda tuli ju Travjota, kuidas Travetega oli, teile pakuti või mismoodi neid osi üldse jagatakse? No on olemas kunstinõukogu, eks ole, on see noh, lavastusbrigaad, kuidas teda, kas te ise oma arvamust ka ma tahan, ma olen kuulnud, et näitlejad näiteks käivad küsimas osi, kuidas. Tähendab, ma tean, et saab jah, aga minul ei ole olnud vajadust tõesti sel ajal, kui ma seal olin, nii palju kui ma olin vist päris viimast midagi, no andsin nagu märku, et ma võiksin ka seda teha, aga ma isegi ma ei mäleta, mis oli. Aga jah, kuidagi läks niimoodi loomulikult, et tuli nagu roll rolli järgi laiali just nimelt siiski väga normaalselt, et mitte nii et ma loen siin, eks ole, mingeid meta Kodanipork mälestusi, kus ta läks jumala eest tükist, tükki, kogu aeg, tal ei olnud üldse hingamisruumi. No mina ei saa öelda, mul ikka selles mõttes ikka aega ettevalmistada. Mul oli ja elust. Valeta jõudis teieni, ta jõudis väga mitmed teie Vialetani seda vetot. Ma tahtsin muidugi algusest peale see vist niisuguse, kuidas öelda sopranihäälega, nagu mul oli. Kes ei tahaks, seda ma ei teagi, niuksed inimest ja ma väga tahtsin ja sellest ma olen ka palju rääkinud, et seesama üks kontsertmeister, kes mul oli, küsis mu käest, siis kui ma seal hakkasin ühte, teist selle ära kõigepealt Berliinis õmbula, terve partii. No ja mis me nüüd teeme reaalsema tähendroviot, see oli see aeg, kus ühesõnaga meil tegid seda veel kõrget koloratuur sopranit siin liidus. Aga seal oli juba natuke teistmoodi Karajan ja no ühesõnaga, nad leidsid, et siiski see esimene vaatus on jah, särav ja koloratoorne, aga ülejäänud on ikka lüüriline sopran, kohati isegi täitsa dramaatilise varjundiga, et see ikka ei tea. Ja lõimul lahti selle koha, kus ta jätab Alfredo hüvasti teises vaatuses sõnaga Sermoonidelt täidab oma lubadust, tegi selle lahti ja laulda, jube aeglased, ent ka ei saanud sellega. Seda, mõtlesin, paneme selle nüüd kinni ja jääb ära. Muud lõdvetan puritaanlasi, Litsjanski kiit ja midagi sealt veel. Rigolettot kordasime ja nüüd siia ja vot niukses siis kuskil jällegi no tubli ja kuidagi läks nii et midagi väga hästi oleks olnud, aga, aga midagi noh, ilmselt katastroofiliselt ei olnud. Noh, ja siis ta liis uuesti tuli unustatud selle vist. Ja siis talle joosti selle lahti sellesama kohana, ma teadsin, siis olite harjutanud, olin harjutanud ja olin teadlik selles, et ma pean tõesti oma. Vaat see oli siis üks koht, mis mulle tõestas segajat hingamistehnika. Oluline asi, et ükskõik, kui hästi sul see hääl võib olla seatud sinna Koplisse ilma selle toeta ei tee mitte midagi, siis seal ühel hetkel katkeb ära, kui õhk otsa saab, lihtsalt isegi saab otsa. Võib-olla ei olevat seda mõelda, et tal ei ole vundament, Sa ei saa ehitada pilvelõhkujat, eks ole, vaiadele siis tulin toimeliselt Nokia, ehk siis esimese leheküljest hakkame peale. Kumb teile siis endale rohkem meeldis, kas esimene vaatus või viimane mida rohkem ma teda tegin, seda rohkem mulle meeldis muidugi ikka see, mis ta lõpupoole läheb, juba see kuskil murdumine selles Hermooniga tuleb sealt ikka tegelikult hakkab Violetta loomus, valgus on ikka tõesti olustik palja. Kuigi seda ei saa alahinnata jumala pärast. Mul oli veel üks halb asi selles mõttes, et vot just see nagu ma siin ütlen, et inimesed tahavad liiga vara saada. Kuninganna oli vara, see oli tegelikult siiski hiljem. Aga kui ma lõpetasin muusikakooli vot miks ma räägin violett Ast, eks ole, et see kõik huvitab. Muidugi sai võetud see esimene aaria ja lauldud teda oskamata seda õigesti teha, oskamata õigesti hingata ja üldse kõike. Ühesõnaga, mis oli varas, oli Mura lihtsalt liiga roheline olid. Aga nagu ma ütlesin, ükski idioot ei tundnud ju sel ajal kõrge, eks ole, ja ma õppisin selle ära ja mul ei ole olnud ülediaarjaga nii raske hiljem kui selle kakkuma juba juba tegin tükki, ma pidin selleks alati spetsiaalselt valmistunud, sellepärast et ümber alati palju raskem kui uuesti. Kui paljudes lavastustes te olete kaasa teinud? Ei oska. Hästi palju, segu ikka Traviatud, kõige rohkem siia tee oli suletud ka ühe korraliku ooperiteatri repertuaaris on kindlasti terav ja, ja tavaliselt kui palju te Nõukogude liidus üldse ringi saite sõita ja Baltikumis käisin palju Kiievis, ma käisin Odessas. Ma käisin Jerevanis. Osa asju on ju ka niimoodi, eks ole, et meil olid need kultuuripäevad ja need nendega seoses väga palju pagesin Leningradis tol ajal ses Kirovi teatris palju, see juhtus ka niimoodi, et sinna ma läksin näiteks koos Hendrikuga, keda kutsuti väga ja ja kuidagi jutused, Hendrik, kas tema siis soovitas mind või lihtsalt oli sel hetkel äkki vaja seda partnerit kaasa? Georg ikka samamoodi. Vilnius, Kaunas iga kortereid erinevad lavastused, te olete toredasti öelnud, et teile kohe meeldis, et lavastus on natuke teistmoodi, et sisa reline mõttel ärksa moleke, kuhu lähed ja kuhu astud eraldi igale poole ei saa istuda, inspiratsioon võimelised, ütleme improviseerimisvõimalus oli olemas ja sa ei tea, kustpoolt, partner tuleb näiteks kas või jah, mitte alati ei olnud võimalik seda, seda lavaproovis või suurem jagu ei olnud. Ja Estonias mängisite, siin on juttu 100.-st etenduses ja sellega oligi niimoodi, et eks ole, kui ta hakkas 100-le lähenema, vaat siis me vahepeal, noh, see on ikka nii, et ma käisin väljapool, nii liigutas, kutsuti ja kuidas ma sain. Ja siis äkki tuli neid kutselisi, juhtus nagu enne seda sajandat nagu üksjagu ja ma väga tahtsin seda teha kodus ja siis oligi jah niimoodi, et siis sai see kuupäev paika pandud ja sai siis ta siis ikkagi siin kodust tehtud 100., aga ega ma palju rohkem üle 100 ei teinud ka, kas see võis ollagi mingi 111 või 117 või kuskil üldse, mis minu etendused, mis seal kokku lugenud, siin olid ju veel, eks ole, 50. veataja 100. veatamis Estonias läks ja 150. ja no need me tegime, siis jagasime nõrga Ritaga ja, ja hiljem. Nadia Kurem, räägime teie partneritest Estonia laval, Tiit kuusikuga tegite ju ka luuletajad? Tiit Kuusiku, tegin trikke, hooletud ja mida ma tegin veel temaga ja mis meil väga, kuidas ma ütlen väga hästi meile mõlemile sobib, tundsime niisugust lausa nihukesed isa ja tütre tunnet, ütleksin see oli tõesti, meil oli niisugune vanusevahega, oli Luisa Miller. See oli tõesti üks niisugune etendust, kus nad ütlesid, et hakkan nutma laval, et siin, mida ei tohi lubada muidugi mindud niiviisi, siis ta oli nii kohutavalt sobib see miller, vana mees ja kuidas tema kui ausalt aga jah, ühesõnaga kõike seda tööd tegi oli haruldase häälega ta nüüd eriline näitleja ei olnud võrreldes Georg Otsaga näitajad, nad olid niivõrd erinevad Jahjust, et tal olid jah, mõned väga suured žestid, mida ta tegi, mis, mis ühesõnaga lavale väga hästi sobisid. Ja võib-olla ühesõnaga partner laval võib olla tundistatud hoopis teisiti kui inimene saalis. Georg oli jah, niisugune eredam, ütleme niiviisi. Ja teine tüüp hoopis samas lavastuses tuli ikkagi ka teil erinevalt, et natuke mäng ikka ikka mitte nende kahega, vaid ükskõik, eks ole. No kasvõi sealsamas kuusiku kõrval oli millerina Väino Puura täiesti noor inimene, eks ole, ja ka ei ütleks, et midagi halvasti oleks olnud veelgi, oli ka väga, väga sümpaatne, et mul ei ole ühtegi halba partnerit olnud. Tõesti, et kes on, no vot niisama, eks ole, Hedrikust hakkas selle peale, see oli juba naguniisugune loomulik, eks ole, see oli nagu koolihetk või niisugune juba klass peaaegu. Nivoo kuusk tuli Tartust jälle väga meeldiv inimene, jälle niisugune soe ja hoopis teist tüüpi jälle kui Hendrik siis edasi. Kolmas tenor olid Viktor Gurjev Rostislav kellega ma olen teinud väga palju etendusi koos ja kes on mulle olnud väga hea partner ja väga-väga vastutulelik igas mõttes ja kui mul oli vahest kuskil mingisuguseid probleeme, siis olis laava ikka, kes aitas olnud, ei saaks öelda, et vot sellega ma ei taha laulda või Te olite ooperilaulja ja kuidas te opereti sattusid, kas juba kohe või, või millal te sattusite? Sattusin vot see oli nüüd tõesti üks niisugune, kui te ütlete, et küsisid omale rolli, kuskil ma niimoodi noh, plära sees, eks ole, plahmerdades öeldes tuli meile Pippija ja keegi viskas vist niukse nalja, et kas sa ei tahaks klipid teha, miks? Muidugi võiks, ta tahaks küll ja see jõudis, Sulev Nõmmik, uni. Nõmmik tuli niisugune hästi siiras, nagu ta oli, et kuule, kas see on tõsi, et sa tahaksid teha? Oleks küll, ja sealt ta tuli. Ma ei oskanud sellega arvestada, kui palju seal tuli möllata ja mööda lava joosta ja, ja eriti väga sportlik inimene üldiselt küll, jah. Ja mida ma olen kahetsenud, vot hiljem, eks ole, kui ma seda tüüpit enam ei teinud, ta siis ka ikka mõtlesid, et mismoodi loomulikult Helgi Sallo oli ees ja eeskuju, aga samas ei tahtnud teda kopeerida, see oleks vanad naeruväärne välja tulnud. Et noh, mul omad küljed nii-öelda, miks ma ei kasutanud hüppenöör tookord tripi rollis, mida oleks võinud väga, sest ma hüppasin hästi täitsa ausalt selle kajaka kohta, kui ma laps olin, ta seda tegi laveli ühte, kui teistpidi oli, siis esimene, esimene jääb, eks ole, juba millest rääkida siis nahkhiir? No see on päris selge, eks ole, et see on ikkagi koomiline ooper, ta ja, ja see oli ikka väga häälepärane sõjateele ja sealt võib-olla tekkis pisuke pisuke niisugune natuke koomiline soon, vähe küll, aga natuke siiski, eks ta natuke näitlemist joob. Ühesõnaga jah, juba juba seda kõne teksti kasutamist ja võib-olla ma ei ütleks, et liikumist palju rohkem, aga, aga nad väikas teine spetsiifikat nagu operetis, mitte muusikalid. Kõlama ei ole teinud jah, tõesti kohe üldse vist. Ja siis hiljem ja siis kuna selle Sulev Nõmmikuga jäi juba niisugune kena kontakt siis talle ja ta leidis, et mulle sobiks Montmartre kannike, siis seda ma tegin. Aga ma ei ole paljudel ja noh, ja siis ma hakkasin käima ka vahetevahel nendes operetibrigaadides kaasas ja sealt tekkis, eks ole, natuke seda rohkem repertuaari ja variety primadonnad partiid on äärmiselt nõudlikud ju, nii et see nõuab altki jah, ja, ja võib-olla isegi ebamugavamad, kui tihtipeale ooperipartiid operetiheliloojad nii väga ei arvestanud sellega, et kui sul üleval on hästi, et siis all ei pruugiks olla nii hästi tantsima, laulma kuidagi ei saa seda žanrit alla hinnata. Jumala pärast, ühel hetkel tulite Estonia teatrist ära, kuidas ära tulemine, oli seal alati väga valus. Öelda, et see ei olnud vanus, oleks, oleks valetamine. Samas tuleb teadvustada endale, et nüüd noh, neid oli enne, mind oli peale mind ja seni pisi jääb olema. Et see ei ole igavene ja ma ütleks, et see kujunes nii kiiresti. Kas teile avaldati mingit survet, nagu tundsin töödena? Lihtsalt mul ei olnud tööd, mida teha ja kui ei olnud, siis eks ole, oleks tahtnud jääda sinna majja, hirmsasti oleks tahtnud, sest õmble see teater ikka onu. Aga jah, nii ta läks. Öeldakse, et loodus ei salli tühja kohta ja kuidagi, kuna ma juba seal akadeemias natuke seal sees olin ja Estonia ajal juba kajasid teda ja 84 Ma läksin. Et mul on seal siis nüüd kui palju ka 94 kuuli praegu praegu on, ainult ainult üksainukene man lõpetasin eelmine aasta oma teod ära, isegi praktiliselt võiks öelda isegi üle-eelmine aasta siis need viimased on olnud üks sakslanna, üks hispaanlanna, need on niisugused noh, kuidas öelda, nad õpivad nüüd vist nimetatakse seda teine instrument. Arend oli valikaine ja nimetasin kuidas õpetamise töö on, kuidas teile meeldib meedikud? Alguses mulle ei meeldinud, mulle ei meeldi, see on vale sõna, kui ma olin ise veel, eks ole tööl siis kuidagi see asi oli natuke teistsugune, ikkagi oma ülesanded olid ju kõike nagu esikohal, no nagu ma olen öelnud, et nagu üks jalg uksest väljas või käsikukse lingi peal. Aga mida edasi, seda rohkem süvenesin, seda rohkem ma sain ka endale palju asju selgest, vot siis nagu rohkem tekkis mul see, mitte vastutus, vastutus alguses kohusetundlik vale tõesti eluaeg olnud. Aga just see süvenemine, eks ole, et alguses oli tõesti see tunne, et noh, miks ma nüüd ei eksi siis ära lükkaks tagasi umbes kärsituks muutunud. Mitte tundides, aga kontserditel ja eksamitel, no tõesti umbes, niiet mentaalsetrakonna ärrit keesi, eks ole, et kuidas, kuidas ta nüüd hakkama saada. Aga hiljem kuidagi panid ennast nagu rohkem tema nahka ja ja siis hakkasid ka hästi palju, ütleme rohkem selle peale, et kuidas inimesi seda, seda selgeks teha. Küll tehnikat küll, vot just seda interpretatsiooni külg prila õpetusi väga palju ta mind õpetas ka selles mõttes nagu nooti lugema, mida siis nüüd helilooja on selle nagu siin ette juba. Klaverisaatja pole lihtsalt klaverisaatja, vaid see on koos sellest, oi, see on väga-väga partner, vot see on ka nii, nagu üks partner on, eks ole, su selle partner laval kasid nüüd see esimene või need teised, see siis siis üks partner on kindlasti dirigent, eks ole, üks partner on lavastaja noh, ja rääkimata siis kontsertvestist, kes ikka teeb ära selle musta töö ja ja kes on kõige lähedam? Anu Kaal, kui paljude praegu maailma ooperit vaatate, no meil metsad vaatan päris hea, vaatan päris palju ja siis on, aastasime veel ühe kanali, mis, kus on lihtsalt klassika. Metropolitan jooperite käivad, käin neid, ma olen ka käinud vaatamas, muljet ei jäänud, on. No ausalt öeldes igavesi rikastad, eks ole, olgu ta siis kuidas on, olgu ta siis, kas sa oled sellest väga vaimustatud või kui sul tekib niisugune tunne, et ei tea, see ei ole minu jaoks või nii, ma ei mõtleks, need on ka küll. Aga see on omamoodi harid. No ei ole see inimene, kes fännab klassikatoomist kaasaega, see peab olema siis väga-väga argumenteeritud. Nagu on öeldud, eks ole, et Sekspiree aegu kunagi, et jah, tõesti inimtunded jäävad ja, ja, aga siis nad peavad olema ikka väga põhjendatud sellele mingisugusele ajaloolisele inimesele või mingisugusele Mozarti Verdi kangelasele Straussi omale, eks ole, paradigmat kaasaegsed riided ja siis ma ikka ei taha teksapükstes teada. Me oleme vaadanud, et kui on väga head lauljat, siis me elame selle moodsa lavastusega üle. Kuidas öeldakse, et isegi nad ei suutnud rikkuda ära isegi head laulmist? Enne meil on toredaid inimesi praegu, mis mulle viimane mulje praegu oli seal sigari pool väljund, täiesti tõsi, vaatasin küll seda kontrolletendust, kus meie inimesi oli väga vähe, aga just et see on siis noh, siin üks arvustus oli, et see on nagu õpilaste töö, okei, aga kui ta on tehtud argumenteeritult just nimelt ja ja õpilastele ongi vaja seda klassikalist alustad sealt edasi minna ja kui miski asi mind ei sega, ei dekoratsioone, kostüüme ega mingisuguseid, vabandust, lollused, mis sinna välja on mõeldud, siis ma kuulan ja naudin seda. Ma olen nagu dinosaurus ja nimelt dinosauruse, ma ei tule kallale. Kuri aga, aga jah. Ta ikkagi ooperit vaadata, mitte nii, et oi, kuidas ta laulab, mis ta teeb, vaid ikka saate tõeliselt sisse elada ja nautida seda päris ei saa muidugi nii, kes siis praegu maailmas on teie jaoks kõige huvitavamad? Vaatad ikka mehi, kõigepealt Jonas Kaufmann, kas kõigi meie, see on ikka vot siin on nüüd tõesti vanajumal pannud kokku kõik ilusa välimuse, ilusa hääle, ilusa sisukus, ilusa liikumise kõik, ühesõnaga, mida tarvis. Öeldakse. Et ei saa võrrelda ühel ja teisel ajal lauljaid saab küll võrrelda, sellepärast et meil oli kõik lindistatud Anu laule ja nüüd ma vaatan, et ega need meie omad said aru, et ikka ükskõik mis ooperiga Metropolitan ila, skaala, ükskõik mis laval oleks võinud laulda. No ei tea, ütleme seal lindistamise kvaliteet sedasama Jüri Kruus, kes sõnaga on palju meid aidanud ja teinud ja tema oli alati väga pahane, eks ole, et siit ja sealt nivelleerib diateete, see ei ole sinu tämbrit, see ei ole sinu hääl. Nii et vot seda ei oska öelda paratamatult, eks ole, inimkond areneb vail, varenev liiga vennast tehnika areng, absoluutselt, eks ole, kas me oleks kunagi weird arvata, et virtuaalselt neid asju vaatab ja ütles, et virtuaalelu elame, vaatame otse Metropolitan? See on uskumatu, mina muidugi olen ikka eelmise sajandi praegu, ei saa sinna midagi parata, ma kasutan seda õigust, nii palju, kui see on hädavajalik, armu ei tunne. Aga ma ei tunne sellest rõõmu. Selles mõttes hea, et kui ma näiteks otsinud repertuaari või, või tahan ühte või teist asja, vot just võrrelda ja just õpilasi aidata või siis ja see on suureks abiks. Tegemisi jätkub teil, jah, no kontsertidel ja ooperis ikka käin küll, jah, käin Draamateatris ja meil on siin niisugused noh, väga toredad asjad kujunenud ka välja. Kunagi käisin Nende alpinistidega koos ja nüüd meil on nendega ikka üks kord kuus. Me saame, kui sa enam ei roni, mägedes enam ei roni. Oli juba väga ammu siis vägeme teatriveteranidega üks kord kuus koos, siis meil on Olev Oja juhib meil akadeemia veterane, just, istusime nendega koos ja mul käivad seal erinevad külalised ja me püüame siis ka, eks ole, päevi meeles ja see on ka üks niisugune väga meeldib seltskond ja ja noh, nüüd on veel Estonia seltsis, te olete Estonia selts, millega Estonia selts tegeleb tooli seltsis on väga-väga erinevaid külalisi, väga toredaid, ta on natuke niisugune minule väga sobiv, sest ta on vanade inimeste jaoks mu meelest väga tänuväärne, et vanad inimesed reeglina inimesed, kes on huvitatud kultuuriseltsi tööst, eks ole, saavad kaks korda kuus kohtuda huvitavate inimestega ja ka vaat, on võimalus käia teatris kontrolle vaatamas normaalse hinnaga ja, ja igasuguseid asju. Siis ma olen veel ühest naisteklubist ja sinna tuleb meile Jaak Jõerüüt küll varsti ja ühesõnaga niisuguseid niisuguseid asju, mis kuu aja peale ära jagades päris hästi, sest tema aega kokku leppisime, siis te ütlesite, et oodake, ma vaatan märkmikust, nii et meil on tegemist. Kodusistuja inimene ei ole, otsekohe mitte ja siis mul on kodus praegu veel viimane lapselaps, teised tüdrukud on mõlemad juba suured. Aga poiss on siis veel praegu siin Tehnikaülikoolis ja täna ma lähengi, täna me sööme koos lõunat. Kõige noorem on siis. Kui te neid Estonia aastaid meenutate, no oli ikka ilus aeg muidugi oli, muidugi oli siiski niukene heas mõttes sõna kollektiiv missugune kokku hoidmine, mis missugune, noh, kuidas öelda, me ei, me pidime, ei julgeks öelda sõna, et ma, me pidime rohkem vaeva nägema kui praegused mõnes mõttes jah. Ja mõnes mõttes mitte üldse kogu see aeg oli vaimselt palju vaimset Kudre minu jaoks, võib-olla ma eksin? Aitäh, Anu Kaal. Jõudu ja tervist teile ka kõige paremat.