Elu pärast Google'it. Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündinud loengusari elu pärast Google'it pakub visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Loengud olid, aluseks on järjeks tulevikuvisioonide saatesarjale Raadio Jaik mida saate kuulata vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist. Elu pärast Google'it. Kristjan Port on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi spordibioloogia professor. Ta on töötanud tervisega seotud tehnoloogiate arendamisega ning kommenteerib rahvusringhäälingus raadio kahe saates Portaal tehnoloogia arenguga seotud ilminguid. Ilmselt on parem siiski, kui ta saaksite praegu lennata, selle asemel et sinistuda natuke kurb ja loomulikult, et õhtul midagi muud teha ei ole, kui arvatavasti tervisega riskida tõenäoliselt vaimse tervisega, et ega ma muutele pakkuda ei saa. Ja samas paneb ju mõtlema ka see, et ütleme, jämedalt keskikka jõudnud inimene umbes 30000 korda söönud ja ometi ta küsib nõu, mida süüa ja seda hämmastavam on, et, et me ei tea ka tervises suurt midagi, kuigi see peaks meiega kogu aeg kaasas käima. See vähemalt, kes tänase päeva naine on elanud, tal on see olemas. Aga minu positsioonilt on jällegi hea loomulikult, et kui ei tea, mis tervis on, siis ma võin suvalisi asju rääkida. Ja ega ma väga tõtt ei saagi rääkida. Lihtsalt räägin ühel moel, mis tervis võiks olla või kuidas seda võiks käsitleda. Mismoodi, selle kaudu võiks tulevikku näha või tuleviku kaudu olemasolevat tervist käsitleda. Ja samas mul on selline tunne, et kui seda vastust otse ei anna, siis mida rohkem inimesi, keda see jutt võib-olla mõjutab mõtlema. Et siis võivad kultuuris liigume kõik selle vastuse poole, et hiljem me näeme ka seda kultuuri rolli tervisekäsitluses on juba praegu võiks tõstatada küsimuse, et kuidas kultuuri defineerida ja vähemalt antud loo kontekstis või antud mõtiskluse kontekstis siis kultuur on väärtuste süsteemis, kujundab inimese käitumisi, see tähendab, et kultuuritud inimesi ei ole, on lihtsalt teistsuguste väärtustega inimesi. Ja kuidas need kultuuris väärtused tekivad, tekivad igast inimesest. Aga üksikute inimeste väärtus, et tihtipeale on seal kultuuriväärtustega kokku ei lange ja siis me näeme, kuidas me üksikult õigeid samme tehes ühel päeval avastame, et aga tervikuna midagi juhtunud taolist, mida me ilmselt ei tahaks, ei nõustuks. Kas keegi, ärge kätt tõstke, loomulikult, aga aga kas keegi ei ole veetseest emaili saatnud tähtsalt business'it teinud, kas see oli see mõte alguses telefoni ostes, et see on üks selline ammu oodatud soov? Arvatavasti mitte. Aga ometi meil on tekkinud mingid normid ja üheks normiks on ka see, et need puhkust ei ole. Uhkuse asemel tehakse tööd ja tööst on tekkinud selline väärtus, surrogaat isegi ei saa aru, kas ma teen kasulik või mitte kasulikku tööd. Aga ometi pigem seda tuleb teha ja töö ohvriks tuuakse siis muuhulgas ka tervis. Et, et selles mõttes see vestlus on, on tunduvalt laiem ja ma toon mõned näited, kuna siin on see iidne ja moodne. Nad peavad tagasi veebiruumi, ilmusid inglisekeelset tähelepanekud keskaegsest ravist, et mees, kes on valusalt läbi pekstud, et mida, kuidas teda ravida, et tuleks võtta seda hobusamalt ja heas õlles keeta seda talle hommikul ja siis ka enne magama, millest õhtul anda voodi ette valmistada sooja hobusesõnnikuga ja panna ta sinna lamama. Mehed, kes te nüüd Tallinna tänavatel õhtul peksa saate, siis vaadake, et hobusõnnik oleks käepärast, et miks me ei tea, et kui me praegu vaatame tagasi, siis me näeme, et need on natuke nagu kahtlased ravimeetodid, kas oskad paremat asemele pakkuda ja teisest küljest, et kust tulevad need algupärased mõtted, et, et me näeme spekulatsioonid selliste võimu jõu ja, ja väge täis nähtustel sõnadega sõnnik ja, ja õlu ja mis, mis on elus tähtsamad hommikul õlut ja vahepeal vetsus käia, et see tekitab niisugust terviku ja järelikult seda keha saab nende kõigiga mõjutada. Nüüd võtan laagrit appi targemaid Ludwig Wittgenstein ütles, et kõik, mida ma tean, selle kohta mul sõna olemas ja ja ma üritan siis seletada osa asju pelgalt sõnade kaudu, et aru saada seda suuremat maailma, et, et mis, mis sõnad võiksid olemas olla ja Peeter kutsuks üles, et sa peaksid esitama ühe kreedo. Mõtlesin ja mõtlesin, et mis, mis seal siis selle minu mõtteavalduse kreedoks võiks olla, tuli esimene kreedo, tervis sind ei armasta, et me kõik arvame, tervis kuidagi on meie suhtes väga sõbralik ja tahab meiega kaasas käia, aga tegelikult see suhe on platooniline ja täitsa tasub natukene mõtelda, aga kuna esimene kreedo tuli, siis ei saanud pidama, tuli teine Credoga et elada, mitte surra, et me tegeleme väga palju tegelikult hirmudega, mis on seotud selle surmateemaga ja haigustega ja tervises. Me näeme kogu aeg ainult sellist nagu millegi halva ärahoidmist. Mis asi see tervis on ja tuleb välja, et ega seda tervist väga hästi ei ole defineeritud ega ei ole isegi nõustatud, mis asi see tervis on? Nii nagu ennustatud, aga armastuse definitsioonis. Aga üritaks aru saada siiski, et mida tervise puhul võiks silmas pidada ja, ja ma ise sõnastasin mõned sellised küsimused, mis, mis võiksid jällegi mõttemalli avardada. Et kui me, kui me natukenegi hakkame tabama nagu seda tervise olemust, et kas me tajume, et selles hakkab midagi muutuma ja kas me peaksime üldse hoolima meie robotite tervisest, seda enam, et kui tulevikus nendeks me hakkame oma katkiminevaid osi välja vahetama ehk riknevaid osi välja vahetama ja seda teevad meie nutikad masinad. Et kas me üldse peaksime oma tervisest muretsema vaid roboti tervise eest, kes kogu aeg hommikust õhtuni asetab meisse uusi osi pea aset teeme inimesena eksisteeriksime yhtegi ploom küsimus. Et mida tähendab siis inimeseks olemine, mida tähendab hea elu, kas hea elu on tervisega või ilma või kuidas hea elu suhtub tervisesse inimesi ei pane muretsema faktid, vaid neist sündivad aru saanud. See on vana tõde, et sellel on palju varem mõeldud, kui me praegu juba tagurdades olukordades peaks mõtlema, aga tõesti me peaksime igaüks endast läbi lasta siis, kui ma neid neid arusaami ja rohkem kui üks, sest see üks arusaam võib olla vägagi eksitav või siis emotsionaalselt kurnav, mis iganes. Sa võib vale olla, tihtipeale need arusaamad on lihtsad. Eksitavad me näeme, et hiljem maailm on natuke teistsugune ja vaadake siis, mis see tervis võiks olla. Rahvusvahelise terviseorganisatsiooni definitsioon 48.-st aastast ütleb, et tervis on siis terviklik kehalise vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund mitte kõigest vaevuste või haiguste puudumine. Ja kui nüüd vaadata seal, siis ma tegin rasvasemaksed, terviklik heaolu, seisund kui hakata vaatama, siis on ju tore, et, et see võiks nii olla. Aga selle definitsiooniga hoolimata vehaansele välja ütelnud, seda ei taheta võtta üheski riigis, ütleme näiteks seadusloome aluseks või või öelda, et seda hakkamegi tegema. Et mis probleemid selle tervisedefinitsiooniga siis on. Mõtle selle peale, et kes on üleüldse terve inimene, mõned ütlevad, et inimene, keda ei ole piisavalt uuritud, mida tähendab normaalne inimene, normaalne inimene tähendab seda inimest, keda on kõige rohkem. Tekib küsimus, kas sina tahad normaalne olla? Ei, ma tahan natuke parem olla. Järelikult me keegi ei taha normaalsed inimesed olla ja uurime ennast üha rohkem siis me avastame, et me kaldumegi normist kõrvale tihti avastame, et me kaldume noormeest mitte kõige paremas suunas kõrvale. Siis tekib see tähelepanek, et aga mul on riskitegur, et kas inimene, kellel on diagnoos haiguse diagnoos sümptomaatika alusel kui inimene, kellel on avastatud riskitegur, kas nad erinevad? Tuleb välja, et väga palju erinev, sest osa inimesi saades teada, et tal mingi testi tulemusel mingi haiguse risk hakkab käituma nagu haige ta hakkab otsima ravivõimalusi, hakkab käituma haige moodi. Et kes siis on terve inimene, proovi see kategooria selgelt piiritleda ja väga vähesed inimesed peavad oma seda heaolu terviklikuks. Et siin on ka varasemalt nendeks, mis on inimväärikas elus Margagnospamon kirjeldanud terve rea kriteeriumeid. Et mida tähendab inimväärikas elu? Tore, kui kriteeriumid olemas on, aga järgmine küsimus on, et kas need kriteeriumid peaksid olema minimaalselt nõuetele vastavalt täidetud, eks, kui sina tahad maksimaalselt nõuetele vastavad, täidetud krid hea elu, kriteeriumeid, eluga inimväärse elu kriteeriumid. Et kuhu see piir tõmmata, kellele lubada minimaalselt ja kellele lubada keskpärast kellele lubada maksimaalselt elu ja mida tähendab maksimaalne maksimaalne tähendab tavaliselt seda normist tugevalt kõrval kalduvad, et näete, meil on terve hulk selliseid sõnu ja tähendusi, mis pinna pealt kraapides nagu rahuldavad meid. See definitsioon on nagu hea, aga ta ei tööta. Definitsiooniga teisi probleeme ka, et et riigid ei taha seda võtta oma kohustuseks, sellepärast et inimesed hakkavad nõudma heaolu siis ja riigil ei taha ka tervist võtta seaduste aluseks, sellepärast et see tähendab, et inimestel on õigus nõuda head tervist ja veel paremat tervist ja kõige paremat tervist. Ja nüüd tuleb välja, et seda head elu ja inimväärikat elu saab elada koos krooniliste haigustega. Ja nüüd me hakkame üha rohkem nägema puuetega inimesi, tõsiste puuetega inimesi, kes käivad, saavad maailmameistriks, ülikoolis on käinud puuetega tippsportlased ja Meil ei ole jalgu või käsi või näe, ei kuule. Yli õpilased küsivad, et mis tunne siis on normaalne tunne. Mul pole ühtegi teist tunnet kunagi olnud väga rahul sellega, et me hakkame üha rohkem aru saama oma, et, et see normaalsus sisaldab midagi enamat kui see, et ma refereerin ennast mingite palaviku kajastad kehatemperatuuri andmete vastu, et elu pikenedes Eluja pikendamise tulemusel siis me näeme, et paratamatult pus statistilise paratamatusega keeruline süsteem, nagu, nagu keha on seal hakkavad tekkima mingisugused probleemid, mis ei ole enam kooskõlas, ei ole optimaalsed mehhanisme, põhjused on hästi palju. Aga siis ma ei saa järsku öelda, et elu ei ole elamist väärt vaid vastupidi, inimesed kipuvad vägagi soovima elu pikendada isegi just selle surmahetkel, kus haigus räsib seda kõige rohkem, ta ütleb, et tahaks veel natukene, et mida, mida ta siis tahab, kas ta tahab tervist või elu pikendada, kas ta tahab heaolu, et mis, mis on selle sisuks. Ja küsimus on tegelikult hoopiski nende probleemidega hakkamasaamise suutlikkuses. Kas me kehas on sellist ressurssi, millega me saame nendest raskustest mitte jagu, aga me saame raskustega koos elada. Tihtipeale see elu on täiesti väärtuslik elu täis rõõmu ja kurbuse nagu igal teisel inimesel ja seesama näidet, mida see riskitegur siis tähendab, et meie ühiskond, eriti lääne ühiskond on muutunud hästi ettevaatlikuks, me tahame vältida igast asju. Me tahame isegi seaduseid teha, et inimestel oleks turvalisem. Aga tulemuseks on, et inimesed muutuvad üha rohkem haavatavamaks. Tegelikult nad turvalisuse kasvavaid hiljem tuleb jutuks selline nähtus nagu riski omest tavaliselt, kui ma ühe probleemi lahendame probleemi, mille suhtes meil on pikk-pikk-pikk kogemus, siis me tekitame probleemi, mille suhtes meil seda kogemust ei ole, sisuliselt suurendame enda haavatavust. Ja nüüd suhteliselt värske definitsioon British Medical Journalis pakuti välja natukene teistsugune lähenemine. Et tormide seisund on pigem võime, et ta on, siis võime kogu elu jooksul, mitte lapsepõlves, mitte tööealise elu eas, vaid kogu elu jooksul kehaliste sotsiaalsete, vaimsete, emotsionaalsete väljakutsetega kohanemise ja hakkamasaamise võime. Et selles suhtes meie sees on olemas mingisugune võime ja, ja et otsida veelgi lihtsamad metafoorid. Metafoori idee on ju seetõttu kirjeldada midagi, mida sa tunned rakendada seda enam-vähem suure ülekandega nähtuse peale, mida sa võib-olla tahad tundma õppida ja selles suhtes tasub tervist võrrelda rahaga, et kanale pidevalt kaasas osa paneme iga tabletti ka siin tervist eel pannakse proovile just paar päeva tagasi Stanfordi ülikoolist teistsugune publitseeriti andmed, kus siis inimene kandis kaasas siukest väga modernset tehnoloogiat, millega mikroorganisme tema ümber jälgiti. Iga inimest ümbritseb umbes 40000 erinevat liiki viirust-bakterit seent mikroorganismi osa neist ei midagi, osa tahaks sinu elust osa saada, osa nendest on sinu elu huvid, aga konfliktis tekitavad haiguseid. Et rahaga on täpselt samamoodi, et me kanname kaasasime, kulutame seda igaks juhuks teatud olukordades. Me vajame seda päeva jooksul ja kulu kasvab peamiselt siis muudest olukorras, et, et kui on näiteks ilm muutub, mood muutub, väärtused muutuvad, mis iganes elus muutub, siis meil kulub rohkem raha. Öeldakse, et raha visatakse probleemi peale ja ajame alati väikest reservi, me kuluta kunagi lõpuni, alati peab olema taskus natukene raha. Ma mäletan, vanaema ütles mulle, et raha peab olema mustlaste jaoks igaks juhuks ja nokk tervisega on samamoodi, et seal lausa seda ära ei anna, siis sa siis ongi sinuga, kõik, saab kogu elu jooksul hankida, hoida, aga kaotada. Ja samas kõik ei sõltu omanikust. Mõnikord võime raha leida, mõnikord varastatakse raha ära, mis iganes need asjaolud on, aga näed, see raha metafoor sobib selle värskema tervisemääratlusega palju paremini südamel vaja aga mitte kogu aeg ja pööraselt palju ei tasu ka olla, siis mis sa surres sellega peale hakkad? Statistikat jällegi väga palju statistikat esita, aga aga jällegi USA näitas, mis on, mis on siis selline ehkki ja ülevaade ligi 5000 inimese, täiskasvanud inimese analüüsi peal. Et umbes 2,73 protsenti täiskasvanutest omavad nelja hea tervisekäitumise tunnust. Need on siis piisavalt aktiivne liikumine, mõistlik toitumine, mitte suitsetamine ja ütleme siis mõistliku keha, rasvaprotsendi omamine ei paista väga keerulised olema. Aga miks ei suuda see 97 protsenti seda, seda nelja lihtsat asja kaasas kanda? Järelikult tervis ei huvita meid ja tervise kammersiis probleem, et hakkab mind huvitama siis kui ta hakkab ära kaduma. Nii et natukene sellist mõttemaa natuke laiendades siin pildi peal on nüüd meie sugulane, et suur primaartapp, et ta, meie sugulane on lihtne kontroll testikkuse loomade lähed ahvipuuri järg juurde, mis juhtub sõnaeratud, miks sa naeratad, aga just sellepärast, et sa tunned tuttava ära. Ja ta ei ole niisama tuttav, vaid ta on 99 protsenti geneetilised nagu tõesti lähisugulane. Ja ometi me ütleme, et ei, et mis, mis see on lubamatu, selline võrdlus. Meie väidame, et meie inimesena oleme bioloogiline erand ja, ja mis siis on see erand, mis teeb meid ahvist eriliseks ja me väidame, et selleks on aju kasutamine. Ja nüüd küsimus on, kas see on tõsi? Järgnevalt lippan kõrval ühel teemal, aga seal on seal kehalise aktiivsusega seotud terviseressursiga. Et sellised sõnad nagu intelligentsuse geniaalsus ja rumalus ja teadmatus ja vale vastus, et kuidas need omavahel seotud on. Et kui intelligentsust püüda defineerida, intelligentsus on võime ülesandeid lahendada ja mõned inimesed pusivad selle ülesanne kallal kaua lahendavad ära iga ikkagi intelligentne inimene, see ei pea olema matemaatikaülesanne. Võib-olla ma ei tea, mingisugune lihtne argieluline ülesanne, geenius on see, kes teeb seda näiliselt ilma igasuguse pingutuseta. Ma toon lihtsalt ühe näite, lihtsalt Fayman, kes on, nimetatakse geeniuseks oma kaasaegsete poolt, teda ei häirinud terve hulk matemaatika, ütleme, teoreetilise matemaatika, füüsika probleeme ja teised pusisid, pusisid ja siis ta ütleb poole pealt selle vastuse ja teised tunnistasid teda geeniuseks. Et mis vahet on rumal päeval ja teadmatule inimesel esialgu tundub, et vahet ei ole, sest mõlemad jõuavad vale vastuseni, aga teadmatult inimest saab ravida teadmistega vanadele teadmised ja ta jõuab õige lavastuseni. Rumalate inimeste iseloomustab see tonatele teadmiseta, job ikkagi pole vastuseni, et tegelikult küsimus, teadlased on rumalad ja vastusena, et on küll enamus teadlased on rumalad, sest et terve hulk teaduslikke koolkondi, arusaami rahastamist ja kõik on seotud mingite kindlate seisukohtadega. Ja see oli vist maks, plank füüsik, kes ütles, et teadus areneb üks surm korraga, autoriteet peab eest ära surema, siis saab teadvus edasi liikuda. Teadust ei tehta mitte töö otsimiseks, vaid teadust tehakse ikkagi palga saamiseks, enamus juhtudel. Ja kui sa tahad siis grandiraha saada, siis sa ütled, et ei, et masin leiutan täiesti uut asja, siis sa ei saa seda grandiraha siis seda? Ei, ei, aga ma kinnitan teie olemasoleva koolkonna jaoks, otsin tõendeid ja näete, teadvus on tegelikult täis sellist rumalust, mis, mis ei saa sellest lõksust välja ja nüüd, kui vaadata, et üks suur osa teadlastest on suunatud siis inimese heaolule ja tervise parandamisele siis keskaegne inglise näide. Ja arvatavasti meie praegune näide mõne aja pärast, mida me praegu elame, ravimeetodid, naerdakse nende peale umbes samamoodi ja arvatavasti me oleksime neid vigu jõudnud varem parandada, aga lihtsalt me ei saa seda teha inimlikel põhjustel. Et miks need lihastega inimesed siin on, peaks küsima, et miks inimesel on üle 650 lihased seal täpselt ei suuda kokku lugeda, miimikalihased on erinevad ja siin võib erinevaid lihasid natuke erinevalt tõlgendada. Aga seesama geniaalsuse küsimus matult Jordani nimi on kõigile tuttav, Michael Jordan viskab suvalisest kohast ja tabab korvi. See on selline 40 pluss sentimeetrit palmi korvirõngas natukene suurem pall on päris raske, teda segatakse kogu aeg ja ta viskab selle palli pumpski korvi sisse, teised pusivad ja saavad ka palli korvi, aga mitte nii palju. Me teame küll soodana edukam, et tekib küsimus, et lihaste kasutamiseks, kas haju kasutatakse ja vastus on selle palli korvi viskamiseks teeb aju rohkem tööd kui matemaatikaülesannete lahendamiseks filosofeerimiseks, maalimiseks, mis iganes. Lihaste kasutamise puhul on ka inimene geniaalne. Aga miks me seda geniaalsust ei taha tunnistada? Tuleb lihtsasti hirmust. Ehk see on ainukene asi, mis meid eristab loomast, kui me ütleme, et me kasutame pead sest lihaste kasutamine teeb meid loomaga sarnaseks ja selle peale saav küsibki, et mis värk on, et miks te ikkagi nii imelikud olete, miks te peate ennast eriliseks loomaks, kuigi ka kõige lihtsamate tegevuste jaoks kasutate väga palju kesknärvisüsteemi, miks see tähtis tervise seisukohast on, aga vaimne tervis sõltub väga palju lihaste kasutamisest muuhulgas ka vereringe, aju, hapnikuvarustatust, need, kes on rumal, arvatavasti tema peas praegu mingi arusaami muutunud, kes varem ei teadnud, arvatavasti saite targemaks. Hoolime rahast rohkem kui tervisest. See tihtipeale kukub nii välja ja pahatihti juhtub nii, et see kogu kogutud raha lõpuks kulub ikkagi tervise peale ära, et võtavad ikkagi nullis või miinustes ja märg. Üldiselt ma märkan seda probleem alles siis, kui tervis hakkab otsa saama. Ja see on just see, see natukene nagu rumal käitumine. Et me peaksime tervisesse suhtuma kuidagi teisiti, aga mitte kellelegi ülepingutatult liiga pühalikult ja see läheb korda väga väikesele osale ühiskonnast, peamiselt nendele, kellel on terviseprobleeme, aga kõik maksavad, et enam-vähem selline arenenud riikide ego veest umbes 10 protsenti läheb tervishoiukulutustele. Ameerikas hinnatakse, et seal on 17 protsenti, kusjuures nende tervis ei ole sugugi kaks korda parem kui ülejäänud arengumaades, et näete, see rahastamise ja tervislik suhtumine, kõik, mis sellega inimesi ümber tehakse ei ole ka sugugi suunatud inimesele olu parandamisel, vaid on pigem üksikute inimeste heaolu parandamisele teiste arvelt. Nii et kui küsida, et kas inimesed üheskoos suudavad enda tervist parandada, siis arvatavasti mitte haiguste kultuur, et kui küsitakse, kuidas on su tervist, siis tegelikult ju küsida, et huvitav, mis seal viga, kui haiges oled ja kui keegi kiidab oma tervist hoidva töökohta siis on ju eelduseks, et enamasti kahjustab töö tervist. Et näete, viimasel ajal räägime tervist, hoidvate töökohtadest, ülejäänute järjekord on seis halb, kui keegi tegeleb tervisega, järelikult võitleb ta haigusega ja tõesti väga palju sellest seletavast motiveerivast jutust, vaadake kaubanduskeskuses tervisetooted, tegelikult kõik see jutt, mis seal peal on, kuidas aidatakse haigustest hoiduda, et keegi ei räägi tervisekogumisest, vaid tegelikult haigustesse suhestumisest ja tervise kaotamise puhul on paratamatu, et me pöördume abi saamiseks ja tervise taastamiseks arsti poole kuigi tihtipeale seejärel tarkusi arsti poolt öeldud tarkus ütleb, et oleks võinud kõik olla teisiti, mitte kõikidel juhtudel. Aga paljudel juhtudel, kui oleks teadnud, et siit me jõuamegi selle probleemi juurde, et need teadlased teadmised asuvad kultuuris teadmiste asuvad mitte arsti kabinetis, vaid kultuuris, nendes inimestes, kes asuvad väljaspool arstikabinet. Õigemini peaks asuma, aga ma seni endiselt ootama, et kui midagi kehvasti läheb, siis ma lähen. Ma olen Tallinnas, tema maksan, aga see ei õnnestu. Korduvalt jooksen vastu seina või, või reha otsa, mida tähendab hea elu. Kas elu kestvust tasub ohverdada kvaliteedile tähendusele, et kas see pikem elu on tähtsam kui elukvaliteet või elumõte. Nii langil on seal lugu. Ei, ei, me õiguste laulab seda kolka peenile järel hüüdena, et parem põleda särades kui igavesti vinduda. Isegi noored saavad sellest mingil hetkel aru, aga aga kas sellel kõige haigemale hetkel on tähtis elu pikendada või on tähtis hoopis elule tähendus anda? Ma mäletan, aastate eest sain väga palju sellest möödas ei ole, aga see on siuke lugu, kus siis kaks ülikooli õppejõud, mees ja naine abielus hakkasid ülikoolis tööl õpetama, nende otsustasid, nad lähevad siis pärast ülikooli mõõdad pikema reisi ümber maakera ette, tseni tuleb tööd teha. Nele tore pere, intelligentsed inimesed, palju huvisid. Ja kui see pensioniga peale tuli, siis mehel esinesid seal südame rütmihäired, mille peale lapsed ütlesid papa papa, et rütmimasina ja, ja proua ütles, et seda tuleks teha samamoodi. Teised, et ei, et ma seda väga ei tahaks, aga kui te peale käite, pandi talle siis rütmimasin. Selle operatsiooni tulemusel ei saa süüdistada tingimata operatsioon, operatsioon küllaltki selline päästiksündmus kehas, kergelt hakkas tekkima kesknärvisüsteemi häireid ajus ja kognitiivses, võimes või maailmast arusaamishakkasid esinema vaiksed probleemid. Need probleemid süvenesid küllaltki kiiresti, nii et ümber maakera reisi pooleli või ei saanud alustadagi. Põhiline raha läks USA-s siis haiguse kulude kandeks ja kõik pereliikmed teadsid, mis väärtused isal olid, mida ta õigeks peab elus, aga ta enam ei seisant elust aru, ta oli koormaks kõigile, aga üks asi, mis Väliai tahtnud ennast lülitada, oli süda, süda, tuksus, tuksuse tuksus. Selle loo selliseks omapäraks oli see, et need pereliikmed hakkasid otsima sõbralikke häkkereid, kes siis selle peis Meikari omal kavalal moel saaks välja lülitada. Isa suri ära ja ausalt öeldes jäägu see lugu ebamääraseks, kuidas ta ära suri. Aga näete, meil tekib probleeme ühel hetkel. Et kas elu pikendamine sellises seisundis on tähtis ja praegu kõik väärtusloom on, on ikkagi seotud mersele ja mõõdikud on seotud elu ja pikkusega. Ja arusaam heast elust kui tervest elust on kujunenud selliseks ordi arusaamaks. Et selline tunne, et see on igavesti nii olnud, et see peakski olema selline absoluutne tõde. Aga vähem kui sajand tagasi, kui me lähme eelmise sajandi algusesse, eks selline stabiilne keskkond nagu Ameerika Ühendriigid, mitte et seal midagi hästi või halvasti, aga lihtsalt, et, et riik, kus on piisavalt palju inimesi, ühiskonnakorda, enam-vähem samasugune, kus sõjad ei ole väga seda räsinud. Seal keskmine eluiga, seal oli seal 39 eluaasta juures, mitte et 40 aastaseid, aga lihtsalt laste suremus oli niivõrd suur, et see statistiline keskmine läks alla. Aga see tähendab seda, et samasugune oht oli surra ära viie aastasel 20 aastasel 40 aastasel ja sellel ajal hakati aru saama, et elu haprus mis tähendab pidevat tähelepanu selle eluga kaasas käivate väärtuste suhtes, et hea elu on midagi suuremat kui Hollaliselt terve püsida elus, et, et see, see jätkuks kogu aeg, need, kus meil tundub, et meil nagu probleeme ei ole, siis me ei pööra sellele väga tähelepanu ja unistama sellest pikast elust. Enamus inimesi kannavad tänagi ju arusaama heast elust kui millestki tervisest enamast ja paljud on isegi nõus ohverdama oma tervist hea elu nimel. Aga näete, see on vastuolus siis selle meditsiiniväärtustega, nende väärtustega, mida me eeldame, et meditsiinis on olemas. Siin tekib see küsimus sellega, et kus, kus, kus tekib kahe põlvkonna vaheline vaidlus, kui noored ütlevad, ma olen valmis surema, aga mul peab olema. Ma ei tea, Xbox uus mäng, sellist pilti siin pildi peal on siis selline 80 aastane vanem härra, kes jookseb lühikeses stressis ennastunustavalt sprindid, et sellist pilti ei ole harjunud nägema vähemalt kogu varasema elu ja praegu ta hakkab muutuma kuidagi normaalsemaks. Selle normaalsuse hiiliv selline pealetung tähendab seda, et tegelikult kultuur ei ole lausa lootusetu, et me kõik vaikset võtame vastu mingeid signaale ja ühel hetkel tabama, et aga kõik saavad sellest samamoodi aru, et me pea väga isegi seda teadvustama. Et inimesed, kellel on hea tervis, siis peamiselt noored räägivad pikalt, sest elust, elu pikendamisest ja teatud mõttes nende puhul on ka arusaadav, et heaolu on siis sõltumatu ja haigustest vaba. Aga juhul, kui sa oled haige ja vana ja kas siis head elu ei tohi endale lubada Kaspetsema püreed kuigi tahaks kooki, kas elu kestvus trumpab siis elukvaliteeti ja kui vanemaid inimesi hakkab ühiskonnas olema rohkem ja praegused kõik trendid sellele viitavad, siis hakkavad muutuma ka teatud tegevused ja nad hakkavad muutuma ajast olulisemaks. Ja me kohe jõuame selle teema juurde. Ja samas meil on selline defitsiit, mis siis tähendab hea elu defitsiit oma väärtussüsteemis, et milline elu on elu vääriline ja tavalist, me räägime ajast ja ohutusest, mitte sellest, mis on hea elu. Ja siis tekib küsimus ohutusest, mille suhtes, kas hea elu suhtes elu täis riske on see, mis täidab elu emotsioonidega, riskita elu on niisugune vegetatiivne seisund, et see ei ole ju lausa see ja võimalik, et koos tehnoloogia arenguga hakkavad muutuma ka meditsiinifookus ja arusaamad tervisest ja ohutusest ja selle tehnoloogia arengu kohta. Robot regults, vahel on selline selline märgiline lihtsalt nimi, et neid inimesi on teisigi. Ansmorawecon võib olla niisugune robootika isa, kes, kes esineb sellist transhumanismi mõtet. Monokkel päri, pärineb selline ütlus, et tulevikus praegust hiljutine analüüs hoolda Economic Forum avaldas analüüsi, et et kui praegu on kuskil 28 protsenti sellest kõige populaarsematest ametites olevatest tööülesannetest automatiseeritud, siis umbes seitsme kaheksa aastat seitsme aasta pärast oled ise ennustus, on neid automatiseeritud töid üle üle poole, mis tähendab, et suur osa tööst automatiseeritakse Moravitski sõnu. Sõnum oli siis see, et masinad teevad sedavõrd palju tööd selleks, et inimesed oleksid kõik tööga hõivatud, et need palka saaksid, nad teevad null tundi tööd, no ja siis me hakkame nägema sealt neid kõrvu, mida nimetatakse kodanikupalgaks. Et kuskilt me peame siis seda raha saama, aga nad mõlemad ja vaat see transhumanism tähendab siis seda, et me parandame inimest moel, mis kõrvaldab temas need bioloogilised probleemid ja vead ja tekib selline posthumanistlik versioon, ma ei tea, mis versioon numbris inimese tüübil oleks ja see tähendab omakorda ka seda, et, et inimene ainukene loom, kes määrab oma saatust, see tähendab, et ta saab otsustada, kas ta sureb ära või sure ära. Mitte ükski teine loom, seda ei saa teha, kujuta ette, kaelkirjak mõtleb selle peale, et ma kavatsen need välja mõelda, kuidas ma elan igavesti inimene, ainuke loom ja miks ta mõtleb, et ta eriline on, see on suuresti tõeline pusle, õieti ei ole, et ma jõuan sinna ka Need jällegi sõnade juurde tulla, et Wittgenstein ütles, et kõik, mida ma tean selle kohta sõna olema ja, ja, ja räägiks siis mõned sõnadest, üks sõna on kindlasti propaganda. Propaganda on siis võitjate õigus kirjeldada tulevikku ja praegu on tehnoloogid võidavad Nad võidavad igasugustes väärtussüsteemides, et innovatsioon, tehnoloogia, kõik need muud sõnad on niivõrd tähtsad. Et nendele antakse alati eesõigus ja siis nemad kirjeldavad, milline see tulevik on. Ja see tulevik on ilus, kuna nemad teevad ju õiget asja. Olete kuulnud tehnoloogia, kes ütleb, et kavatsen teha teile ühe väga halva asja sõnadest humanismi, utoopia, utoopia, progress, propaganda, ideoloogia, totalitarism, et vaatame, mis nende taga, kuidas selles kompotis saada seosele tervise juurde. Humanism on siis usk inimese kui ainukese dominantsesse liiki juhul loomulikult, kui ta realiseerib temas peituvad võimed. Tegelikult on inimene jumal, juhtivad väärtused tulenevad temast siis mitte maailmast. Et see on just see, et inimene määrab oma saatust erinevalt teistest loomadest, utoopia on siis ihaldatavate ja peaaegu täiusliku omadustega kujutletav elujärg. Protoopia andis üks tehnoloogia vaatlejaski huvitav tüüp, Kevin Kelly. Et tema kirjeldab siis protoopiancis progressi utoopia, selline kombinatsioon sellest nimetatud protoopiaks. Et see on usk progressi kui elujärje jätkuva paranemise võimalust läbi inimese tegevuse ja me vaatame korraks seda protoopiate Kaavel hiljem progress, annet siis ide progress ei ole mitte loodusseadus, kui järsku keegi arvab nii et ainult pelk inimlik idee, Dani ideed, teaduse tehnoloogia ja majandusliku arengu ning ka sotsiaalse organisatsiooni arengu tulemusel, siis need muutused teenivad inimeseks olemise paranemist, selles annab selle humanismi eesmärgiga. Jällegi me tuleme selle küsimuse juurde, mida tähendab parem inimeseks olemine, propaganda oli võitjate õigus, kirjeldatud tulevikuideoloogia on tõend, tõendite allutamine eesmärgile, totalitarismist baarsena totalitarism on siis piiramatu võim, mis püüab kontrollida iga avaliku eraelulist aspekti, sealhulgas majandust, haridust, teadust, kunsti, aga ka moraali ehk mis on õige, mis on vale ja see on siis kogu populatsiooni mobiliseerib ühiskonna muutumisele suunaandva ratsionaliseerivate ideede, kuhu Ta on niisugune süsteem mis on konsolideeritud ideoloogiks, ehk ta valib tõendid ja et nüüd on kõik allutatud sellele, et me teeme õiget asja selleks üheks õigeks asjaks on siis see, et inimene vanadele andmeid ja nädal aega, siis ta lahendab kõik probleemid ära. Kuna kõik probleemid ära lahendab, siis ta lahendab ära ka need, mille pärast ära sureb. Eesmärk on muuta nii maailma kui inimese loomust ja millised sõnad käivad kaasas kaasaegse totalitarismi, igaüks on kindlasti progress. Progressi narratiiv on see, mis meid taustal kogu aeg nagu motiveerib, annab selguse. Ma olen progressiivsed, me näeme, et me läheme liigume edasi, mitte see niisugune poliitiline progressiivsust liberaalsus, vaid üldiselt, et kui me midagi teeme, siis igal juhul kogu aeg parandame maailmaseisundit. Ja teine võivad märgusõna, mis on sihuke konkreetsem on siis singulaarsus või transhumanism singulaarsus all on, siis mõtleb vahel seda, et et masin ja inimene kombineeruvad moel, mis moodustab uue terviklikkus ja ja enam ei ole võimalik masinate inimeste eristada või inimeste masinast eristada teda nagu uus olemise vorm. Anna arend ja pöörake tähelepanu aastal, see on tunduvalt varem, kui me praegu selle peale mõtleme. Need loengud palju raskemast taustast tingitud totalitarismi lätetest. Ta kirjeldab, et et keskklassi Barakkuse jätkuva kasvamise ümber ehitatud ühiskonna pääsmatuks tulemuseks on inimese muutumine võimu akumuleerivad masina hammasrattaks. Kes lohutab end nägemusega Masina Trumpist, kuigi selle ehituse sisemine loogika näeb ette maailma ja seega isenda laastamise inimesetaoline, abitu mutikese roll, määratus ühiskonnaks olemise masinavärgis aga ei tohiks olla kellegile uudis. Pigem on tegemist millegi talu pojaliku seletusega, oma kaasaegsele olemisele, milles seisneb alati korduvaid müüte taolise saatusest põgenemise võimalikkusest ja see on see üks selline suur liikumine, kus me räägime, tegelikult nimetame masinaks, aga saame tehisintellekti algoritmid ja kõik, kõik need värgid kokku panduna, et aga me tahame, et see masin teeks kõik need asjad ära, aga see masin meile kindlasti liiga ei tee ja kõik külme pääseme sellest ja ja meil on ju nupp olemas, millega masinad välja lülitada. Kujuta ette, et seda jube targa masina, kas ta laseb ennast välja lülitada lollil inimesel nagu või et, et see on selline illusioon. Me võime praegu masinad välja lülitada, aga meie eesmärk ei ole teha kehvasid masinaid ja kui me teame jube targa masina, siis ma ei pane teda tuba koristama tegema midagi äärmiselt olulist. Järelikult tema otsuseid mõjutavad meid kõige rohkem. Seda masinat me kindlasti ide moel võiks kujuta ette näiteks opereerivat masinat, mis lihtsalt kogemata lapse nupuvajutusest koristaja tõmbab stepsel seinast välja operatsiooni pooleli. Et masinad on nii turvatud, et mitte keegi ei saa neid välja lülitada. Aga näete, me ehitame selle illusiooni koduse ristija mudeli põhjal. Et me loome sellise polaarse pildi, et tulevik on ilus, aga ma juhin seda, nagu ajalooline kogemus on mulle õpetanud. Protoopia on siis tehnoloogia selline suhe selles tehnoloogias olevasse hüvesse ja halba, et selles suhtes Kevin Kelly on omamoodi optimist. Et tehnoloogias tähendab sama palju probleeme, kui lahendab riski kommentaasiaga. Sedasama märkisin, et, et paistab, et riskid ära ei kao, et riskid on kogu aeg püsinud samasugusena. Riskid muutuvad näiteks kas keegi teab, mis maailmas juhtus tänu sellele, kui telefoni pandi fotoaparaat, kusjuures toona öeldi, et inimestele üle fotoaparaati, fotot vaata fotograafi töö ajal. Kui inimestel telefonil tekkis fotoaparaat, siis tekkis Facebook ehma fotoaparaadiga telefonilt Facebook'i tekiks kuidagi Facebook. Siis muutus inimeste suhe sõprusesse ja lähikondlastest. Aga enamgi veel, Facebookist kujunes välja nagu asja. Nüüd te olete märganud poliitilise sõja vahend, kas keegi oleks näinud, et telefon, millega, milles on fotoaparaat, selle abil tekib maailma demokraatiat õõnestav ütleme sõjariist ehk tehnoloogia tekitab probleeme ja enamus probleeme, mis meil praegu on, on olemasoleva tehnoloogia põhjustatud. Celi on siis optimist selles mõttes, et et ta ütleb, et see saadav kasu ületab seda ähvardavat ohtu ja ta toob lihtsa näite, et kas keegi tahaks elada 30 aastat varasemat maailma ja me ütleme, et ei tahaks 100 aastat varem ei tahaks järelikult summa summaarum ikkagi meil on midagi paremaks läinud, kuigi on mingist jamasid tekkinud. Ja kes arvab, et see siis võiks jätkuda. Ta ei ütle, et ta väga kindel, et sellepärast on see teine sõna poolanotoopia, aga see protoope tähendab seda, et ta arvatavasti ikkagi, kui me praegu hakkame selles aktiivselt suhtuma sellesse hüvedesse ja eriti riskidesse siis me saame neid paremini kontrollida. Lootkem, et tal on õigus ja paljud inimesed ongi rõõmsad selle üle, et jess, et nii nyyd nii lähebki. Ja see on põhjus, mille pärast me olemegi iga päev optimistid ja ostame endale uue, uue, järgmise aparaadi. Usumete teadus parandab olukorda. Jumala Noah Harari on niisugune huvitav tüüp, kirjutas kaks raamatut, üks on siis sapiens, mida soovitan kindlasti lugeda, et ta kirjeldab natuke teisiti kui klassikaline ajalugu, seda inimeseks olemise kujunemist. Värskem raamat on siis homo deus ja Amadeus on siis jumal inimene, et, et selle pika raamatuid ikka argumentatsiooni võib tõesti nendest kolme kategooriasse kokku võtta. Et inimene üritab saavutada surematust. Teiseks, mis mõte on olla surematu, kui elu on kehva, järelikult peab teda saatma asukaid kestev ekstaas. Kas keegi tahab, et elu läheb kehvemaks, see tähendab, et hüvesid peab tekkima, see tähendab hüvesid juurde, et et me käitume tegelikult ja see on see pikem filosoofiline küsimus, et et mis on moraalsete Õiga suutilitaalne seisukoht, et Muraste, õige on see, mis teeb rohkem head, et inimesel peab, on hea. Ja last but not least on sisse jumalik võimekus, et inimene saab kõigega hakkama. Et see on siis see, kuhu me instinktiivselt arusaamatult tahame liikuda, aga see tähendab omakorda, et see inimene, mis me praegu oleme, et see vajab täiustamist või siis ka asendamist, võib-olla tiine, muudetakse algoritmiks. Ja võib-olla mõõdetakse ta mingiks füüsikaliseks kehaks algoritm igal juhul, mis asub mingis ääretult väikses mikrokiibist. Ja seda mikrokiip, kui sellise Super homo tõusi peale mõtled, siis see mikrokiip on küll indiviid, agajaid, indiviide saab palju olla, seda mikrokiipi saab paljundada, masinaid kopeeritakse ja samasuguseid, võib-olla hästi palju ja nad hakkavad moodustuma klanne ühiseks jooneks nendel klientidel on mälestused. Samad mälestused ja selle mikrokiibi elu võib kesta ainult hetke, sest ta on tohutu kiiresti töötab. Aga tema ise seal sees tajub, et see protsess tundub nagu igavikuline. Surm pole mingiks probleemiks. Näiteks kui mikrokiip hakkab aeglustuma sisse. Surm võib tegelikult tähendada seda, et kas ma peaksin seda mäletama. Sest tehniliselt seda mikrokiip uuesti teha pole probleem, küsimus on, mida ta mäletab, et mälestuste kaotamine on seotud siis surmaga ja peamiseks mureks Smicrogeepides on mõistuse, Margus, et minu mõistus viiakse kellegi teise sisse ära. Ja nii et see on siis üks variant inimese tulevikust, kui me, kui me seda transhumanismi vaatama, et see on selline huvitav moraalne probleem, et kas sa tahaksid teha maailma ainult ühe õnneliku inimese. Ja vastus on, et ei, ei, kui on võimalus, ma teeks neid hästi palju, see on põhjus, mille pärast neid mikrokiipe saab olla tohutu suures koguses. Ja samas ka seda, et kõik oleks samasugust, ei ole, aga nad hakkavad tekitama neid erisusi, kus nende võimekus või poliitiline jõud, mis iganes on siis seotud nende klannide kasvuga, et täiesti teistmoodi paljunemise elamise vorm. Aga enne seda siis lähima 10 20 aastases võib arvata, et lahvatab selline eksistentsiaalne kriis kui heaoluga harjunud ühiskonnas, eelmine näide, lihtsalt räägid sellest pikemast horisondist turbas, horisont liigub kogu aeg eest ära. Arvan triaalselt võime öelda praegu, et seal 10 20 aasta sees me näeme väga tõsist kriisi, Eesti ei suuda seda kriisi esile kutsuda. Me oleme liiga väikesed, aga heaoluga harjunud ühiskonna liikmed avastavad, et nad on surelikud ega ela igavesti. Räägitakse kõige rohkem Ameerika beebi buumeritesse, on see põlvkond, kes praegu on seal kuuekümneseks sisenevad ja siis hakkavad vaatama, mis värk on. Ja kui vanasti oli küllaltki kole minna arsti juurde ja arst annab sulle diagnoosi, sa ütled, et ei, see küll hea diagnoos ei ole, ma küsin teise käest, et kuidas sa paned arsti autoriteedi kahtluse alla, need beebi huumorit tõid sisse selle, et mul on õigus, segandab pinnale. Ja kuna sa maksad arstiteenusest, siis teine art majandusele parema diagnoosi, meeldiva, mis iganes Euroopas on kaasa sekendab pinnad, on täiesti okei, et te näete, et see beebi Pummeritel on võim. Neil on raha. Nad on investeerinud oma pensioni tegelikult kinnisvarasse, mees, mistõttu lapsed ja lapselapsed ei suuda üldse kinnisvara osta, kuna kinnisvarahinnad on kõrged, kuna nende, nende tulevik on selle selle sees kinni. Ja saabuksis paanika, periood, mis hakkab raputama kultuuri ehk väärtussüsteemi poliitikat, et kes siis reageerib poliitika alati reageeriumite proaktiivne ja ka ettevõtluskasvab surve sellise valitsuse valikutele panustada rohkem vahendeid populatsiooni teenindusse ja kasvavad üleskutsed rahastada igavese eluteadust ja muuhulgas püütakse siis ka elu pirtualiseerida, et seda võib juba praegu näha, kuidas räägitakse sellest mäluprotsessi teisendamisest, okupeerimisest ja inimese pirtaliseerimisest ja kasvab siis ka põlvkondadevaheline pinge piiratud ressursi jagamise osas, siis tekib küsimus, et toot meil ei ole raha. Aga ma tahan kaua elada, mul on praegu mõnus olla, ei sünni praegu mingeid lapsi, keelame ära. Näete, meil tekibki moraal, mis on õige, mis on vale. Ja kuigi me praegu ütlema, et see nagu aga sa saad vanemaks ja siis öeldakse, et aga sul hakkab aeg täis saama, võtame stepsel välja, seda ei, ei, ei võta Steffi välja olevat selles deflitsees hoiame selle tuleva põlvkonna arvelt, et me ei märkagi, kuidas väärtussüsteem teeb selle klipi ja selle kõrval need tänase soolise võrdõiguslikkuse teemad, mis paistavad nagu väga tugevasti sellest emotsionaalsest esile kutsuvad, on tõesti täiesti lapsemäng. Oluliseks küsimuseks kujunevad laste saamine laste õiguste elule ja see, kuidas saab surra, ma enam ei taha, tahaks surra, seesama näide, kus peis makroajab inimeste elus, siis tema ei saanud surra, kuna seadused ei olnud, mis lubaks surra. Ja nutikas vananemine, et hea ja kestva elu alternatiiv on siis immigratsioon või tööl käimine, et, et see on üks teema jällegi, mis siis avalikkuse, et ei ole diskussioonidesse veel jõudnud. Senise majandusliku arusaama järgi siis vanem põlvkond õõnestab majandussüsteemi, stan tarbib, ta ei tooda midagi, seda on seni talunud seetõttu, et neid töötavaid indiviid on palju rohkem kui neid vanemaid individesse põlvkond kasvab peale ja, ja see on selline kaks-kolm inimest per vanuri ja laps aastaks 2050 jaapanis ennustatakse töölkäijate ja siis vanurite laste suhe on üks-ühele, et see ei ole jätkusuutlik. Ja ÜRO hinnangul samaks lisaks on siis umbes 32 riiki, kus see vanuseline struktuur on samasugune kui jaapanis praegu. Jaapanis on päris päris tõsine probleem paanika ja ainuke viis, kuidas seda, seda probleeme või majandusprobleemi saab, saab edasi lükata, on siis vanemad inimesed hakkavad tööl käima aga mis ressurssi Ansulbajadel käimiseks ja sõna tervis? Töölkäimisel on vaja seal kehalist ressurssi, vaimset ressurssi, oskuste ressurssi, et terve hulk tervisega seotud ressursse ja need ei teki sul sellel hetkel, vaid nendest peab hoolitsema ka praegu. Ja Jaapanis on valitud tööl käimine, seal ei taheta immigrante ja praegu käib seal diskussioone, natuke botaksime immigrante võtma, seal on iga viies pensioniealine, teeb tööd ja meestest see 65 69, demograafiline kiht nendest on pooled teevad tööd ja see on seotud omamoodi probleemiga Jaapanis umbes neli pool miljonit 35 kuni 54 aastast nõndanimetatud parasiit üksikinimest Nad ei ole kunagi abielu sõlminud neil lapsi. Nad on elanud oma vanemate loodud heaolu arvelt aga kuna vanemad on nii tõhusad töö tegijad olnud, siis need lapsed ei ole kunagi tööle pääsenud. Küll aga vanemad oma ressurssi jaganud laste heaolule. Ja need, kus vanemad jõuavad pensipõlve, aga Jaapanis on pension suuresti seotud selle ettevõtte lepinguga, terve hulk ettevõtjaid nende tõime, ei suuda teile seda pensionit maksta. Jaapanis on tekkinud väga omapärane nähtus, kus osa vanema generatsiooni inimesi lähevad poodi ja varastavad asju. Miks, aga sellepärast, et siis saab vangimajja. Ja vangimajas on teisi samasuguseid ja vangimajadest tekkinud vanadekodud, kus On pargid, istutatakse lilli, käiakse koos, nad ei põgene kuhugi valvama ei pea. Tundub ebanormaalne. See on uus normaalsus, et norme määrab see, keda on kõige rohkem. Ja näete, see, see tõhusus viib selleni, et et kui see süsteem peaks elus püsima, siis vanemad inimesed peavad kauem tööd tegema ja kui sa oled praegu tööandja, siis küsiti, et kas ma võtan noore kogenematu. Võtan siis selle vanema, kes on palju seda tööd teinud, et helistatakse kogemustega ja noor, kes siseneb tööjõuturule, siis talle antakse lihttööd. Aga kui praeguse kuuetekonoomik foorumi ennustus ütleb, et pooled sellised ülesannetest automatiseeritakse väga kiiresti ära siis tulemuseks nendega noortel ei olegi suurt tööd anda ja alla 25 aastastest Hispaanias, Itaalias, Iirimaal. See töötute arv on niisugune, iga neljas, iga teine, nad ei saagi tööd, seetõttu nad ei saa ka pangast laenu. Seetõttu nad isaga kodust ära minna. Seetõttu näen nendest kujunevad ka sellised parasid singlid. Ja probleem on siis see, et majandus, mille põhisisu on siis tootmine ja see tootmine on siis masinatega, see hindab inimese tööpanust ainult AIDS-i niikaua kuni kuni selle saab välja automatiseerida. Et me näeme, kuidas inimese töö väärtus kukub. Ja masinate ähvardus suureneb. Natuke kaudne näide küll, aga et kui, kui sa tahad lapse käest küsida, et kas, kas sünnipäevaks tahad, ma teen sulle ise midagi? Ei, ma ei taha midagi, issand, lähme poodi. Anna mulle raha, et ikkagi see, see masina tehtud asi on igale parem emotsiooni enam ei ole nendes asjades, mis ise tehakse vanaema sokkides vana sokkis kollaseid, ma ei taha neid. Ma tahan neid Nikesid ja inimkapitali väärtus hakkab muutuma, et ajalooliselt me võime näha, et on kolme tüüpi, on sõjaline, majanduslik ja poliitiline ja alles on ja ma sain poliitiline, hääletav kapital ja majanduslik kapital on see, et kui sa tööd lood lisandväärtust automatiseeritakse ära sõjapidamine on ka juba kuskil drooni juhtimisega ja arvutiekraani taga, et see trend määrab ära siis väärtussüsteemi ja siis me näemegi ainult valimiste ajal pööratakse sellele tähelepanu, antaks tikutopsi ja, ja vimplid ja, ja pastakaid. Siis sa oled väärtuslik, aga hiljem enam ei ole. Ja tervishoiust leiab sellesamasuguse muutuse, et kui traditsioonilist tervishoid on olnud egalitaarne, see tähendab, et tervishoius ei ole tasunud ravida ainult Yodaali, sest peamiseks ohuallikaks olid nakkushaigused siis haigus tuli tagasi. Et seetõttu tervishoius see vanasti arst võttis haiguse, rajas peamiselt selle nakkushaiguse tõttu. Ja need on siis tervishoid muutuma solidaarsemaks. Et vastavalt rahale sul on juurdepääs parematele teenustele, rikkamatele, teenustele, Mitmekülgses materjal teenustele suuresti heaoluga seotud teenustele ja suhe surma hakkab muutuma, et kuskil 50.-te aastate keskel vist 56 Ameerika Ühendriikides näiteks sai vanadus viimati surra, et kuskil 56. aastal pärast seda vanadus seisa surra, mis tähendab surmatunnistusele kirjutatud, suri restoli, vana suri ära otsinud oli põhjus panna. Põhjus tähendab seda, et kui me teame põhiliselt siis me nende põhjustega tegelema, et kui me teame, et see on pärgarteri ummistama ja siis nad panemisi, mingi stendi või midagi teeme paneme rütmimasina ja nii edasi ja tulemuseks on siis see, et me tegelikult vaikselt parandame kogu aeg seda elulemust. Tehnilised oletame, et me kõik need olulisemad surma põhjused kõrvaldame ära, siis tekib küsimus, aga kaua sa siis elada tohid ja siis tekib see moraalne dilemma, et sünnihetkel lepitakse kokku, kui kaua elada saab, kukla peal on joonkood ja siis on see üks päev, kus uksekella helin ei tähenda mitte Telegram tuuakse tädi õnnitlustega vaid ametnikkonna ukse peal ja kontrollib seda koodi, ütleb, et taimise Uuer, et me peame selliseid leppeid tegema, sest ressurssi meil lõputult ei ole ja näete seda suhet. Surma me ka ei arvesta, kui me kogu aeg tegelema selle surma ära ajamisega, aga see hakkab muutuma poliitiliseks leppeks. Mis on minu elu? Mul on õigus valida oma elu lõppemist ja seda me näeme eutanaasia Ühendriikides vist viies osariigis eutanaasia lubatud Euroopas mõnesid Est mõnes riigis ja, ja siin kevadel vist, kes, kes märkas, oli selline kurvalt tore lugu, mis ta oli Austraalia teadlasest tuntud teadlasest, kelle elu oli samamoodi jõudnud faasi, kus ta oma kogu perele ütles, et ma ei taha enam elada ja kogu pere üheskoos tulid teisest Euroopa riiki, kus siis eutanaasia akt sooritati. Eutanaasia limiidid on, jooksid kohe alguses kiiresti täis et kui me arvame, et me tahame kaua elada, siis tegelikult tuleb välja, et need inimesed ei taha väga kaua elada. Hakkab nagu üle viskama, kõik kordub, et südame-veresoonkonna haigustest me oleme saanud jagu või vähemalt südame-veresoonehaiguste suremus on hakanud langema tänu oluliselt siis elustiili muutustele ja ravist tehtavate edusammudele. Muuhulgas kes ateismi kri tehnoloogiat. Ma ütlesin, et hiljutine Oxfordi ülikooli analüüs viitab sellele, et pahaloomulised kasvajad põhjustavad meestel rohkem suremast kui need kardevaskulaarsed riskid juba 10. Euroopa riigis. Need on Belgias, Taanis, Prantsusmaal, Iisraelis, Luxemburgis, Madalmaades, Portugalis, Sloveenias, Hispaanias ja San Marinos. Taanis kehtib see ka naiste puhul. See on tsivilisatsiooni haigus, see on, see on hoopis teistmoodi väljakutse mille ärahoidmine ei ole see, et tee trenni ja see on palju, palju keerulisem probleemist, ehk me arvame, tehniline progress muudab meid vastupidavamaks. Ei ole ju võitnud mitmeid haiguseid, oleme tootlikumad, inimesi on rohkem, nad elavad kauem tervemad elu on ilus, aga tegelikult võib olla vastupidine. Kui ma end tahaksime vaadata, et me muutume haavatavamaks, kasvab keerukuse säilitamise hinded, see keerukas juba olemas on loodud. Sellele me teeme väga palju kulutusi ja väga väikesed ootamatused tekitavad kaose. Et kujutage ette, et internetis mingi segment kukub praegu kokku, siis see koormus läheb mujale, mistõttu ülejäänud intervjuudega kokku kukkuma, et, et siin on neid juhtumeid juba olnud, siin ennustatakse seda interneti kokkukukkumist päris kiiresti, aga meil on internet inimõigus-is kaudse ootamatult ära ja siin hakatakse rääkima üha rohkem kompleksi depreigist etet sellist keerukuse kasvades meil hakkab üha raskem edasi liikuda. Edasi liikumine muutub kalliks, üha keerukamaks. Meil hakkavad tekkima probleemid, mille lahendamise suhtes meil kogemus puudub. Kuna inimeseks peamiseks selleks ressursiks muutuste olukorras on siis terviseolemasolu ei kujuta ette, et sa oled küll täisjõu juures, aga, aga sul on tohutu suur vastutus. Sa pead kiiresti välja mõtlema mingisuguse probleemi lahenduse ja näeme, et kuidas me innovatsiooni sotsialiseeruma, et me, me maksame üheskoos kõik selle innovatsiooni kinni, aga ka selle kasu privatiseerimann ehk innovatsiooniprobleemid on ka sotsialiseeritud probleeme lahendame üheskoos, aga, aga kommi saab igaüks eraldi ja enam-vähem kokku tõmmates ja natuke pessimismi veelgi rohkem täis süvendades, et me ei pea võimalikuks progress, saaks juhtuda väljaspool teadust ja tagajärjeks on siis teatud mõttes teaduslikkuse kultuuri kujunemine. Kõik, mis ei ole teaduslik, on, seda nimetatakse reetiliseks. Ärge nii mõtelge, te olete sellised lollakad ja teadusvaiksed kujunevad omapäraseks tsensuuriks, tähendab piirid ja juhised inimlikule mõtlemisele, mõtlemise viisile, ainuke õige viis mõtelda, teaduslikult mõtelda ja see annab ka õiguse, kellel on luba mõtelda, me näeme, et siin osa teadlastele lubamateldaja teistele lubatakse, kes on rohkem publitseerinud. Edasi on saanud siis loodusepakkujad. Ja pange tähele, vanasti sedasama loodus pakkus kirik ehk kellelegi teadust ei tohi religioosse asutusega võrrelda, aga ja tihtipeale hakatakse demagoogilised seda võrdlema, et mõlemad usuvad millessegi, aga usk tõendatud teadmistes on midagi muud kui usk tormasse. Et see ei ole see ühine pind. Aga teadus lubab lohutust samamoodi, nagu kirik seda lubas, kusjuures neil ei ole ühtegi garantiid, et nad seda saad anda. Ja lõpuks paistab, et ka meil oli õigus ja siis juba see müüt, kus siis lükkab seda kivi mööda mäge üles ja mõtestab, et mida ma teen. Ma pean olema õnnelik. Sa tuled esmaspäeval tööle, lükkad seda kivi teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval, reedel lükkad kõik need päevad seda kivi üles lootuses, et maailm läheb paremaks, aga mediaan seal müüdis kivi oblasti lükatakse jalamile tagasi. Ja siis tekib küsimus, et mis elus on, seal paistab kõrvaltvaatajale absurdi ja see küsimus on, et mida see siis peaks tegema, et kas ta peaks enesetappu sooritama? Ei, see on allaandmine talaks mässama hakkama. Ja see mässaniasse kultuuris olevate väärtuste ümbervaatamine, vahetusele, kultuuritemaatika käsitlemine, mäss selle konventsionaalsete arusaamade vastu, et kõik kulgeb kuidagi hästi, siis on ainuke võimalus selle seisi poolsel oma elule teistsugune perspektiiv anda, et püüa elada, mitte surra ja siin on roll siis mitte arstil, et usalda iseennast. Aitäh tähelepanu eest. Elu pärast Google'it saatesari toob teieni Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündinud loengusarja, mis pakub visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Toimetajad Kristin Kalamees, Peeter Jalakas, Ingrid Peek, helioperaatorid Algis Pauljukatis, Aili Jõeleht, Priit Karinud, Virgo mäe helirežissöör, maris Tombak, helilooja Hendrik Kaljujärv. Teksti loeb Taavi Eelma. Kuulake saateid ja täispikkuses loenguid elu pärast Google'it koos publiku küsimuste ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaariga vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist sealtsamast leiatega tulevikuvisioonide saatesarja Raadio Jaik. Vaadata kodulehte Jaik poee. Kohtumiseni järgmisel laupäeval pärast kella viieseid uudiseid vikerraadios. Elu pärast Google'it.