Elu pärast Google'it. Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündinud loengusari elu pärast Google'it pakub visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Loengud olid, aluseks on järjeks tulevikuvisioonide saatesarjale Raadio Jaik mida saate kuulata vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist. Elu pärast Google'it Mihkel Kangur on kahe lapse isa, ökoloogia vanemteadur ja jätkusuutliku arengu dotsent Tallinna Ülikoolis ning Eesti geograafia seltsi president. 2013. aastal avaldas koos kolleege tega artikli, milles autorid näitasid, et Eesti taimkatte arengut on viimasel 2000-l 3000-l aastal mõjutanud rohkem inimtegevus kui kliima. Peale seda pühendus üha enam säästva arengu hariduse teemadele. Olles veendunud, et vaid hariduse kaudu saab esile kutsuda püsivad muutused ühiskonnas, mis võimaldaks inimkonnal näha ka Eesti kahesajandat juubelit. Tervist kõigile, mina olen täiesti Mihkel Kangur Tallinna Ülikoolis vanemteadur, ökoloogias jätkusuutliku arengu dotsent ja veel kaks nädalat on jäänud, et olla ökoloogia instituudi juhataja. See, millest ma täna räägin, sellel põhjusel olen ma ka ühe erakonna asutamise juures praegust sest kõige sellepärast on väga suur mure. Aga enne, kui me hakkame muretsema, ma tahaksin, et te tuleksite kõik siia kohale ja Me teeksime teiega ühe väikese harjutuse. See on haridus, mida ma teen tudengitega, tavaliselt, kui ma loenguid teen, et pange endal silmad kinni, panin silmad kinni ja mõelge ennast mõnda sellisesse kohta, kus te olete olnud õnnelik. Kus teil on olnud hea olla, kus on olnud mõnus. Kus te olete tundnud ennast väga mõnusalt ja hästi. Ja vaadake ringi, mida te enda ümber näete. Kas te näete enda ümber teisi olevusi? Kas seal on teisi elusolendeid, kes nad on? Kuidas nad on? Vaadake, kust kohast tuleb valgus. Kas tunnete mingeid lõhnasid? Kas tunnete, kuidas maa hoiab teid ja ei lase teil kosmosesse kukkuda? Kui te olete saanud natukene ringi vaadata, siis tulge siia tagasi. See on üks harjutus, mis aitas teil keskenduda tänasele loengule. Ma usun, et enamus teist käis kuskil kas lapsepõlve radadel või loodusmõnes kohas, mis on teile tuttav olnud vähemalt enamasti kui ma seda harjutust kuulajatega teen ja siis need sellisesse kohta lähevad. Mina ise käin selliste harjutustega Võrtsjärve ääres. Ma olen Võrtsjärve ääres pärit ja seal on üks suur kivijärve ääres kus ma käin. Kui ma olin laps, nüüd ma käin seal harva, käisin kivi otsas puhkamas või mõtlemas enda mõtteid vaatega päikseloojangule. Miks ma seda tegin, on teile demonstreerida, see on üks viis, kuidas loodus hoolib meist näidata seda, kuidas loodus on teinud niimoodi, et, et me saame puhata, meie aju puhkab, meie stressitase langeb, kui me oleme looduslikus keskkonnas, piisab isegi sellest, kui vaadata lihtsalt loodusfotot, juba see puhkab meie närvi. See on hästi oluline omadus looduse poolt, sest et meie aju on hästi keerukas organ ja ta kipub üle kuumenema, ta vahemälu saab täis. Ja siis on teda vaja aeg-ajalt aidata, et ta puhkaks ja see on üks looduse hüvesid, mis ta meile pakub. Selleks, et me püsiksime elus pisikesi terved, et meil oleks hea olla, on looduses välja kujunenud meil läbi evolutsiooni selline omadus, et meie aju puhkab, kui me oleme looduslikus keskkonnas. Siit jõuamegi selle punktini, et keskkond on alati seotud kellelegi või millegiga. Meie jaoks on keskkond oluline, sellepärast et meil on vaja selles keskkonnas ellu jääda. Aga mis on elu, kui püüda seda defineerida, mis asi on elu. Neid definitsioone on väga palju püütud anda. Mina olen saanud enda hariduse professor Jaan-Mati Punning Alt kes luges meile biokeemiat ja Vernadskile tuginedes vene geokeemik. Mulle meeldis, see meeldib see definitsioon, et elu on unikaalne aineringe vorm, mis eksisteerib meile meie parimate teadmiste kohaselt praegu ainult planeedil maa. Meil võib olla teooriaid, võib-olla ja ideid, kuidas uurida seda välja, et kas selline elu vorm eksisteerib ka kuskil mujal planeetidel. Kuid meil pole praegusel hetkel tõsikindlaid teadmisi selle kohta, et, et see niimoodi võiks olla. Me oleme kui hajusat kivid maapinnal, mis tõusetuvad ja kohtuvad siis tagasi. See on Vernadski idee elust. Aga kuidas me saame aru, kui me oleme hajusalt kivid, kuidas me saame aru, et, et miski asi on elus. Kuidas te saate aru, kes keegi oskab öelda, mis on elusa objekti tunnus, te võite vabalt karjuda, siis ma kordan üle, et salvestuks mis on elusa objekti tunnus, enese replitseerimine, enesekordamine, enda kopeerimine. Võib-olla, aga On inimesi, kellel ei ole lapsi, kes ei saa lapsi, kas nad on elus? Nad on ikka ju elus replitseerimine muidugi, õige suund, et elu on tekkinud sellest sellisel viisil, et ühtedel molekulides tekkis järsku omadus iseennast kopeerida ja sealt ta läks, see asi umbes neli ja pool miljardit aastat tagasi ilmselt lahti. Et ühed molekulid suutsid hoida ennast tervikuna. Ja et vältida enda hukkumist, hakkasid nad iseennast kopeerima. Üksik isend võib hukkuda, kuid selliste omadustega molekulid ei ole, ei ole hukkunud. Me saamegi aru sellest, see on nüüd üks teine vene füsioloog, kes on öelnud, et elu on elusorganismi, me tunneme selle põhjal ära, et tal on omadus säilitada enda terviklikkus isegi olukordades, kus keskkonnatingimused on muutunud ekstreemselt erinevaks sellest, kus nad tavaliselt ellu jääks. Ehk et nende elus püsimiseks sobiv elukeskkond on ajutiselt ületanud ekstreemsed piirid. Näiteks praegu on sügis ja puud on hakanud lehti langetama, seal nende kohan, kehastumisvõime sellele, et üle elada talv, mille käigus muidu nende lehed külmuksid ja puu hukkuks, kui puu oleks täis endiselt vett, kuid nad juhivad enda organismist vee välja, langetavad lehed väljatudes sellega mürkained enda organismidest ja tagavad selle, et muidu külmumispiirist allapoole jäävas keskkonnas nad suudavad säilitada enda elu. Kivi ei suuda midagi teha, kivi külmub lõhki või läheb suvel päikese käes kuumaks ja kui tuleb äikesevihm, siis saab sinna külma vett peale kivi läheb lõhki ja ta ei saa enda katkiminekut ära hoida. Aga elusorganismid suudavad küllalt suurtes piirides. Aga kui nüüd selliselt edasi arutleme, et aga mis asi siis on elus, me oleme rääkinud molekulidest? Me oleme rääkinud organismidest. Aga kui me hakkame mõtlema, et, et mis asi on see, mis asi on siis elus, siis see ilmselt ei ole ka mitte üksikorganism, vaid elus on ökosüsteem, sest nii nagu me saame võtta välja enda kehast ühe raku ja hoida teda mingi aeg kunstlikult, küll elus, kuid siiski teistest rakkudest eraldatuna, sellest ökosüsteemist eraldatuna see rakk mingil hetkel sureb. Samamoodi oleks inimesega, kui võtta ta välja sellest keskkonnast sellest ökosüsteemist, mille osa ta on ja panna ta täiesti teise ilma ühegi teise elusolendit keskkonda, siis kui kaua selline organism suudaks elus püsida. Pidades silmas, et meie keha koosneb suuremal määral rakkudest, kes ei kanna meie DNAd, vaid kannavad bakterite ja seente DNAd, ehk et me oleme nagu suured mikrobussid tassides seeni ja baktereid ühest toidukohast teise jääkainete väljutus kohas, siis teise jääkainete väljastuskohta. Me ei saa öelda, et elus oleks ainult see üksik isend vaid elu kui omadus tekib süsteemi emmergence omadusena tõesti kusagil molekuli rakutasandil, kuid see elu emmergentsus, see omadus on püsiv kuni ökosüsteemi tasemeni ja ökosüsteem on elusorganism. Ega liik on elus ainult tänu sellele, et, et on olemas ökosüsteem ja selles ökosüsteemis toimetavad kõik liigid üheskoos omavahel suheldes, suhestudes, selle keskkonnaga eluta osaga selles keskkonnas, et püsida elus. Kõik liigid teevad väga tihedalt koostööd selle nimel, et ökosüsteem püsiks elus kõige esmalt loomulikult iga organismiga liik peab tagama selle, et nemad ise ka püsiksid elus, kuid see nagu heas abielus, et sa ei saa tõmmata tekki täielikult enda peal ära, sa pead hoidma teda parajalt trimmis, aga ei tohi teise pealt ära tõmmata, siis sind lükatakse voodist välja. Samamoodi on ökosüsteemidega peamine koostöö vorm ökosüsteemides liikide vahel ja liikide siseselt on koostöö mitte konkurents, nagu on meile õpetatud majandusteadustes. Ja inimene on selle ökosüsteemi osa ja kõik teised liigid töötavad 24, seitse selle nimel, et meid elus hoida. Selleks, et see ökosüsteem võimalikult hästi toime tuleks, on tekkinud tal omadus ajada ennast võimalikult elu rikkaks, võimalikult paljudeks liikideks, võimalikult paljudeks elukohtadeks, võimalikult paljudeks geneetilisteks variatsioonideks. See on see viis, kuidas elatakse üle rasked ajad, nii nagu aktsiaostjad teavad, et ärge pange mune ühte korvi, on loodus seda teadnud ja katsetanud neli ja pool miljardit aastat. Ja on taganud selle, et liikide arv, sinu perekondade arv, aasta miljonites, kuidas see on järjest ja järjest suurenenud. Kogu aeg on ta suurenenud, kuni me oleme jõudnud siis tänasesse päeva. Ja inimene on üks nendest liikidest, kes on selle evolutsiooni käigus välja kujunenud hämmastav organismide liik, kellel on kõige suuremad koostööoskused, koostöövõime tänu mutatsioonile peaajus Re frontaal kortexi kujunemisele. Aga mida inimene annab nüüd sellesse ökosüsteemi tagasi, millega inimene panustab? Kui kõik teised kõik haka süsteemi liikmed peavad olema nii-öelda hoidma ennast teki all ja tagama selle, et teki kõigi v kellegi teise pealt otseselt ära ei tõmmataks, siis millega panustab inimene oma hariduselt, ma olen pale, ökoloogia. Siin on üks kokkuvõte. Uuringu tulemused sellest, mida on Eestis tehtud õietolmuanalüüsiga ja mõned aastad tagasi kolleeg Ksenia su kiita, aga me võtsime ette kõik Eesti järvede õietolmu diagrammi, teiste on tohutult rikas. Selle andmestiku poolest. Vaatasime sinul on välja töötatud matemaatiline mudel taimkatte rekonstrueerimiseks õietolm andmete põhjal. Ma ei lähe siin väga detaili, aga see, mida ma öelda tahan, selle joonisega on see et inimtegevus, see kõlab väga sageli väidet, et ükskõik mida inimene teeb, ta teeb keskkonnale kahju. See ei ole alati niimoodi olnud. Me näeme siit jooniselt, et sellise metsade mitmekesisuse siin on erinevad puuliigid. Siin on õietolmu sisaldus, siinpool on matemaatiliselt modelleeritud see taimkate struktuur, Nende liikide osakaal sel ajal taimkattes see maastikulise mitmekesisuse, metsade mitmekesisus, mida meie näeme enda ümber praegust on ta peamiselt istutatud puudest kuid seal taust on selles, et ta on kujunenud inimese mõjul mitmekesiseks. Eesti erinevate piirkondade metsad on erineva koosseisuga tänu inimtegevusele. Inimene on taganud selle elurikkuse, selle mitmekesisuse ei ole nii, et, et inimene on ainult halba teinud, aga halba on ärkanud asjad juhtuma viimase 100 150 aasta jooksul. Siin on graafik selline umbmäärane ligikaudne kliimamuutuste graafik Holotseni vältel umbes viimase 12000 aasta vältel. Ja me teame, et on olnud nii soojemaid aegu kui ka külmemaid aegu. Meil minevikus. Ja huvitav on see, et suurte impeeriumide tõusud ja langused lähevad küllalt hästi kokku. Selliste kliimamuutustega lähevad kokku ka meie tehnoloogilise arengu muutused. Muutused meie tehnoloogiatest, mida me kasutame, kui on soe kliima, on hea olla, on lebo elu mõnus minek siis väga palju tehnoloogiate arendamistega ei tegeleta. Kui olud lähevad kehvemaks näiteks viimase jääaja jooksul, siis selle järel toimub tehnoloogiates oluline arenguhüpe. See on üks uuring veeld, kus ma ise olen osalenud, me analüüsisime, kuidas on toimunud inimkonna areng Euroopa kontinendil viimase 6000 aasta vältel oleme püüdnud rekonstrueerida. Milline oli maastikuline struktuur. Siin on näiteks aastal 1800, põhinedes õietolmuanalüüsile, siin on tehnoloogiate kasutusele ja milline oleks maastiku inimest, ei oleks. Mida punasem, seda vähem metsa. Mida rohelisem, seda rohkem metsa. Et inimene on väga oluliselt mõjutanud seda, mida me enda ümber näeme. Iga kord, kui on toimunud mingisugune muutus kliimasüsteemides on muutunud olud kehvemaks, siis on toimunud mingisugune arenguhüpe. Meie tehnoloogiates. Kuni koos tehnoloogiamuutusega toimub rahvaarvu eksponentsiaalne kasv väga kiiresti, kasvab rahvaarv sellele uuele keskkonnamahutavuse tasemele, kuna uus tehnoloogia aitab keskkonnast kätte saada ressursse, energiat, toitu uuel ja paremal viisil. Ja selle tagajärjeks on see, et rahvaarv on teinud läbi järsu hüppe. See juhtus siiski, võeti kasutusele põllumajandus, see juhtus siis, kui võeti kasutusele tuli. See juhtus siis, kui võeti kasutusele fossiilset kütused. Üks väike harjutus teile, väike Lemmel, Eesti kõige väiksem õistaim umbes läbimõõduga, ütleme et kolm millimeetrit ja tema arvukus kahekordistub soodsatel tingimustel 10 päevaga. Meil on 500 ruutmeetrine tiik. Mitme päevaga täitub tiiklemmeldega algab ühest ja lõpeb olukorraga, kus kogu tiik on kaetud Lemmeldega vahepeal neid ära ei sure, lepime kokku. See on üks harjutus, mida tegi põhimõtteliselt ka Kaupo VIP. Seda võib igaüks arvutada, mis juhtub, kui me üritaksime tekitada nii-öelda lõpmatut majanduskasvu iga aasta peab kasvama vähemalt viis protsenti, et mis siis juhtub lõplikus ruumis? Ühel hetkel. See haridus põhineb ka Maldsus Darwini teoorial mille kohaselt populatsiooni, kas on kuni ressursside ammendumiseni eksponentsiaalselt kasvuna kirjeldatav. Kui me mõtleme nüüd sellele kõverale, lepime ütleme, et 260. kuskil siinkandis saab täis tiik Lemmedega täielikult kaetud. 10 päeva varem on see tiik kattunud ainult poole ulatuses. Selliselt toimub kumuleeruv keskkonnaprobleemide kuhjumine keskkonnaprobleemidele kumuleerub iseloomu, alguses neid ei pane nagu väga tähelegi. Teadlased hakkavad siinkohal kuskil saato välja hoiatavaid artikleid teineteisele, et kuulge selle emmede asi on natukene jama, et me peaksime sellele suuremat tähelepanu pöörama. Kusagil siinkandis jõuab see asi meediasse, et vaadake, missugune huvitav fenomen. Kuskile tiigi nurka on tekkinud Lemmelde kogukond ja teadlased ütlevad, et, et see võib olla ohtlik ja ja aga noh, ilus, onju, mis ta nüüd rajate teadlased ajavad mingit rumalat juttu, vaadake, kui ilusad need Lemmeldanud ei ole kunagi midagi nendega probleemi olnud siinkandis kuskil hakkavad teadlased ülikoolidest lahkuma, sest et nad näevad, et kogu see asi on täiesti mõttetu, et seda ei suuda mitte kellelegi selgeks teha, et me, meil tiik, täitubki kohe Lemmeldega, no ja siinkandis kuskil hakkavad poliitikud otsima siis süüdlased ja siin on rahvaarvu kasv, inimeste arv viimase 10000 aasta vältel maakeral. Graafiku kuju on põhimõtteliselt seesama siin toimunud väikese jääaja järel me võtsime kasutusele fossiilset kütused, võtsime kasutusele energiat, mida ükski teine liik maakeral ei ole iialgi ilmselt suutnud kasutusele võtta. Me ei konkureeri nende selle fossiilsete kütuste kasutamisel, mitte ühegi teise liigiga. Kuid ometigi. Me oleme saavutanud tänu fossiilsete kütustele tohutult suure edu. Me oleme suutnud enda rahvaarvu, enda populatsiooni arvukuse ja tohutult uutesse kõrgustesse ja me ei tea praegusel hetkel seda, et kas see nüüd on siis platool, kus keskkonnamahutavus on täis või saab see veel jätkuda. Viimase 100 aasta jooksul maakeral on rahvaarv kasvanud siis neli korda, haritava maa pind on kasvanud kaks korda. Veekasutus kaheksa, energiakasutus 16 korda ja tööstustoodang 40 korda. See põhimõtteliselt tähendab seda, et sisuliselt meil on igalühel 10 korda rohkem asju kui oli 100 aastat tagasi inimestel. Ja loomulikult meie elu on läinud palju, palju paremaks. Meie eluiga on palju pikem. Haridus on palju kättesaadavam 100 aastat tagasi, kui palju oleks naisi siin saalis üldse? Naised ei saanud või ülikooligi, sest et oli ju teada ometigi, et naisaju ei ole võimeline õppima üldse, onju Meil on olnud võrdõiguslikkusesse naiste õigustes on olnud väga suured edusammud, tänu sellele majandus on kasvanud, üleüldine heaolu on olulisel määral kasvanud. Eestlaste RMK pole kunagi elanud nii hästi, kui me elame praegust, aga sellel on hind. See on jääpuur, südamikust kogutud andmed 400000 aasta vältel akumuleerunud jäässe jää tekib, eks ole, liustikes lumekihtide tihenemisel tekib jää, nende lumehelveste vahele jäävad kinni õhumullid. Mida saavad siis teadlased, kes puurivad läbi selle liustiku saame me näha nagu aastarõngaid puudel selliseid erineva tihedusega kihte. Need kihid annavad meile väga täpse ajalise kontrolli sellele uuringule ja me saame aasta täpsusega öelda, mis ajast see mull nüüd pärit on ja sellest mullist. Me saame eraldada kasvuhoonegaasid, millised on sellel ajahetkel sellel aastal keskmiselt umbes maakeral olnud ja isotoopide koostise põhjal saame hinnata, milline on olnud temperatuur. Eesti teadlased teevad ka neid uuringuid ja me näeme, et läbi selle 400000 aasta on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon siis punasega kõikunud umbes suurusjärgus siin 200 kuni 205 70 umbes selles vahemikus ja sellega imehästi korrelleerunud temperatuur maal. See, mis teadlaseid nüüd siin närvi ajab ja väga tõsiselt närvi ajab, on see, et viimase 100 aasta jooksul umbes on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon, mida me saame nüüd ka juba otseselt mõõta. Te saate minna koduleheküljele, vaadata milline on käesoleval hetkel atmosfääri CO2 kontsentratsioon Havail observatooriumis. Üleeile ma kontrollisin, numbrit oli 405, juulikuus on olnud 410 410 osakest CO kahte miljoni õhuosakese kohta. See on kõvasti rohkem kui peaaegu kaks korda rohkem, kui see on olnud varasematel aegadel selle 400000 aasta jooksul, miks teadlasi närvi ajab, on see, et minusuguseid paleoökoloogid. Me uurime minevikku sellepärast, et püüda leida mingisuguseid mudeleid või leida võimalus, kuidas prognoosida, mis nüüd edasi saama hakkab selle eest ajas raamistikus, kus maakera keskkond on olnud, siin on vaheldunud jääajad ja jäävaheaegadel on olnud ilmselt selle kohta on meil suhteliselt vähe andmeid, aga me siiski on mitmes maakera punktist võimalik saada andmeid selle kohta, milline oli elu jäävaheaegadel ka siin meie piirkonnas. Et see keskkond on olnud suhteliselt stabiilne, suhteliselt sarnane sellele, nagu meil ei ole mingeid dinosauruseid või mingeid eriskummalisi puid ja taimi olnud, ta on suhteliselt sarnane, ehk et see, mis edasi saama hakkaks, võiks olla nagu etteennustatav selle mineviku andmete põhjal. Kuid siit me ei saa edasi ennustada. Ei tea, ei saa enam väga täpselt ette ennustada, mis saama hakkab ja seemneteadlased natuke närviliseks, aga mitte ainult see 1970.-st aastast alates mõõdetakse või määratakse bioloogilise mitmekesisuse indeks. 1970 aasta on siis võetud nii-öelda nullpunktiks ehk 100-ks. Ja sealtpeale on jälgitav see, kuidas liikide arvukus on maal väga kiiresti hakanud langema. Alguses ta isegi natukene tõuseb, sest et teadus arenes, leiti palju uusi liike. Kuid praeguseks hetkeks on selge, et liikide väljasuremise kiirus on oluliselt kõrgem uute liikide tekkimise kiirusest. Ja me oleme väga selgelt kuuendas massilised liikide väljasuremise etapis, mis on erinev kõigist varasematest väljasuremisjuhtumitest. Kuna mitte kunagi pole see välja suremine toimunud niivõrd kiiresti. Sisuliselt me räägime mõnesajast aastast kuni mõne 1000 aastani, olenevalt definitsioonist. Varasemad suured väljasuremisest on toimunud kuskil aastatega 20000 kuni 100000 aastat, umbes sellises ajaraamistikus toimub siis väga massiline liikide väljasuremine väga erinevatel põhjustel, mis on varasemalt on olnud aga esmakordselt siis, kus üks bioloogiline olend on tõmmanud teistelt teki pealt ära. Maastikud ja mullad, see, kus me saame enda toidu. Ma olen saavutanud 100 aastaga intensiivpõllumajanduse tehnoloogiate rakendamisega olukorra, kus 45 protsenti põllumajanduseks sobivatest muldades on dekrodeerunud. See tähendab seda, et nad on nende elurikkus on muldades hävitatud. Nad on mürgitatud erinevatele põllumajandusmürkidega või on nad nende tasakaal rikutud väetiste liigkasutamise tagajärjel või on nad lihtsalt kokku pressitud või on nad enamasti ära erodeerunud nii vihmavee kui ka tuule poolt. 45 protsenti põllumajanduseks sobivatest muldades on läinud. Maailma toiduorganisatsiooni hinnangul on meil jäänud vähem kui 60 saaki. Magevee kättesaadavus väga suured alad, kus elab väga palju inimesi, elab pidevas veepuuduses. Stressis üks miljard inimest maakeral saab tarvitada joogiks vett, mis on saastunud inimväljaheidetega, see tähendab väga suurt terviseriski, eks ole. Kahel poolel miljardil ei ole ligipääsu puhtale joogiveele. Mageveega seotud riske suurendab võitlus energia pärast. Magevee suured jõed on hüdroelektrijaamade energia tootmiseks vajalikud ja selle energia jagamisega tekivad konfliktid. Ka meie oleme õnneks suutnud siiamaani rahu hoida, Narva veehoidla peal aga mageda veega mageda vee kättesaadavusega on maakeral järjest suuremad ja suuremad probleemid. Ja mitte ainult teie äratarvitamise või saastamise tõttu, aga kliimamuutuste tagajärjel toimunud muutunud hüdroloogilise režiimi tõttu ehk sajab hoopis teistes kohtades kui varasemalt või ei 100 üldse näiteks nagu Süürias juhtus ja mille tagajärgi me neid praegu näeme, siin on, võib-olla jääb natukene väikeseks see pilt aga erinevatest ajastutest viimase 100 aasta jooksul, umbes kuidas me oleme ületanud erinevate maa piirid, planeedi piirid, noh, roheline on nii-öelda ohutus tsoonis, bioloogiline mitmekesisus on juba ülemöödunud sajandil hakanud alla käima ja on sinna ka jäänud. Selle probleem on süvenenud aga neid elemente, kus me ületame maa taluvuse piirid, neid tuleb järjest järjest juurde. Kliimamuutused biokeemia, geokeemilise aineringe, muutused on üks koht, kus me näeme, kus on olnud väga tõsine probleem, kuid see on lahendatud. See on osoonikihi probleem, osoonikihi hõrenemine, osooniaukude teema, kaheksakümnendad, seitsmekümnendad, kaheksakümnendad, üheksakümnendad, tänapäevaks sisuliselt lahendatud probleem, mis annab meile lootust. Lootust ei anna meile Rooma klubi, siis ma kasutan Kaupovipilt saadud slaide, mida ka tema näitas. Ma näitan seda siin uuesti, sest et võib-olla kõik ei käinud kaupa Pipi kuulamas. See on Rooma Klubi poolt tehtud esimene mudel, 1900 seitsmekümnendatel raamat kasvu piirid välja antud ja mis on juhtunud 40 aastat hiljem ehk et need täisjooned on tegelikel andmetel põhinevad väärtused. Katkendlikud jooned on modelleeritud väärtused ja me näeme, et kõik on juhtunud nii, nagu Rooma Klubi on öelnud. Nendes sõnumites, mida Rooma Klubi on püüdnud maailmale rääkida, ei ole maailmale pärale jõudnud. Praktiliselt mitte midagi. Me oleme kursil, kus rahvaarv hakkab mingil hetkel tegema järsku allakäiku. Põhjuseks on ilmselt saasteprobleemid. Aga ressursside kiire vähenemine. Viimane IPCC raport ülemöödunud nädalast juba see uudis, kus meil on väga suuri probleeme sellega, et hoida temperatuuri tõus alla 1,5 kraadi seisuse praeguste mudelite kohaselt temperatuuri tõus jõuab selleni ilmselt lähikümnenditel. Meil ei ole jäänud aega see, mis sellega kaasneb. Millised muutused kaasnevad meie ökosüsteemides, need suured probleemid, millest ma ennem rääkisin, need ei kao, sellega süvenevad. Ehk et kui me räägime tänapäeva jätkusuutlikkusest, siis meie põhiprobleem ei ole mitte see, et nafta saab otsa või meie põlevkivi saab otsa. Neid ei saa mitte iialgi otsa. Nad ei saa lihtsalt ühel hetkel ei ole meile kättesaadavad, vaid meie põhiprobleem on see, et suured ökosüsteemi hüvede, mis hoiavad meid inimesi elus, nende kvaliteet muutub nii dramaatiliselt, et pole selge, kas see keskkond, kuhu me tüürime planeeti, on meile eluks sobiv. See on ökoloogia põhikursusest mõiste, säile nõtkus, säile nõtkem on süsteem, stabiilsem süsteem, mis koosneb väga paljudest mitmekesistest osadest, mis suudab ekstreemsetel keskkonnatingimustele vaatamata säilitada enda integreeritus enda terviklikkuse. Ehk et kui meil on ökosüsteemile pidevalt mõjuvad jõud, mis üritavad teda, sellest kausist, see kauss, seda sügavam ja seda laiem ja sellest on raskem välja tüürida planeeti, mida elu rikkam see planeet on, aga talle mõjuvad jõud, mis üritab teda sellest tasakaalukausist välja tüürida ja samas on teised jõud, mis tasakaalustavad seda, et selles kausis ikkagi alles teda hoida, hoida teda elus. Ja see on pidev, selline stohhastiline protsesside tulem, mille tõttu meie maal toimub evolutsioon, mille tõttu on elurikkus üldse tekkinud siia planeedile, siis on protsessid, mis tõmbavad seda kausi äärt järjest allapoole, kuni ühel hetkel need jõud, mis üritavad nihutada meid sellest kausist välja liikuma toetudes nendele jõududele, mis seda kausi serva järjest allapoole viib, liigub see ökosüsteem täiesti uuele uude tasakaaluasendisse, test uuele uude süsteemi ja me ei tea seda, milline on see süsteem siin. Kas see keskkond siin kausi põhjas on meile sobiv inimestele sobiv sellisel kujul sobiv vahelduseks natukene. Teine pilt. Siin ei ole kujutatud Eestit, see ei ole Eesti kaart. Kas oskate arvata, mis on sellel kaardil? Sellel kaardil on Eesti inimtekkelised vooluveekogud. Meie olukord on natukene kummaline selles suhtes, et need suured keskkonnaprobleemid, millest me rääkisime need ei avaldu siin sellisena, nagu nad avalduvad mujal maailmas. See on üks põhjus, mille pärast meil on nagu eestlastel, on ilmselt väga raske mõista ka, et, et kliimamuutus on, on, on väga, väga tõsine probleem. Veepuudus on väga, väga tõsine probleem. Me me justkui neelame alla selle, et meie mageveevarudes põhjavees on glüfosaat ide jäljed. Glüfosaadi ei ole midagi nõukogude ajast. See kaasaja põllumajandusmürgid Helme Tammsaarest saadik, eks ole ülistanud seda, et tuleb kuivendatud ilma kuivendamata, tõesti ei saa ei põldu ega metsa ega mitte midagi. Aga sellega on kaasnenud need tagajärjed, et me emiteerime maastikest rohkem kasvuhoonegaase, võib-olla kui põlevkivitööstusest. Ja me teeme seda veel juurde, raiudes maha massiliselt lageraiet Ena metsi. Mets seob süsinikku, kui tal lasta metsaks kasvada. Metsaks ei kasva mets 60 aastaga, metsad metsaks 200 aastaga 500 aastaga, kui me ei näe puude taga metsa, siis siis me töötame selle nimel, et tõmmata selle kausi serv allapoole. Kas see, millest ma siin teile rääkisin praegu, kas oli teile midagi uut? Selles ei ole mitte midagi uut. Sest te olete kuulnud, sellest on räägitud, mina olen sündinud 75. aastal, siis oli kaks korda vähem inimesi maal. Ma olen seda kogu aeg kuulnud, võib-olla selle tõttu, et, et ma olen üles kasvanud sellises külas, kus enamus inimesi olidki teadlased ja nad rääkisid sellest. Kui ma tulin ülikooli, siis ma sain teada filosoofia loengus, et inimesed mõtlevad erinevalt ja muuhulgas ei mõtle enamus inimesi või ei tea nad seda või nad ei lähtu sellest, et me oleme ökosüsteemi osad. Minu jaoks oli see väga kummaline teada saada. Ma olin alati kasvanud selles keskkonnas teadmises, et Me oleme ökosüsteemi osad. Me teame tegelikult kõiki neid asju, me teame väga-väga kaua. Möödunud sajandi alguses hoiatasid teadlased, et fossiilsete kütuste kasutuselevõtuga kaasneb risk kliimamuutusteks möödunud sajandi alguses. See ei ole nüüd tekkinud uus uus teadmine meile. Me teame, aga ei käitu vastavalt. Ei, me ei tegutse vastavalt enda teadmistele. Ja see põhjustab keskkonnaprobleeme. See on üks keskkonnaprobleemide põhjuseid, et me teame küll, aga me ei käitu. Aga miks me siis seda niimoodi teeme? Siin on nüüd huvitav fenomen, et kui me räägime keskkonnaprobleemidest ka mina tulin siia Tõra rääkima teile keskkonnaprobleemidesse, mina olen loodusteadusliku taustaga inimene, ma räägin teile keskkonnaprobleemidest taas, räägin teile keskkonnaprobleemidest loodusteadlaste vaatevinklist, aga minu võimuses minu hariduses ega minu treeningus ei ole neid elemente, mis on vajalikud selleks, et lahendada seda küsimärki, mis seda põhjustab. Püüdlen sinna suunas läbi hariduse. Ja mul on õudselt hea meel, et Von Krahli teater on võtnud ette sellise projekti koos teaduste akadeemiaga, et neid küsimusi sellise terviklikuna käsitleda, sest et keskkonnale ei ole probleeme, probleemid on ainult inimkonnal ja inimestena me peame selle probleemi lahendama. Mis need võimalused edasiseks on? Ränitehnoloogiast me väga palju kaugemale jõudnud ei ole. Hämmastavalt suur hulk inimesi, järgmisel nädalal tuleb välja keskkonnateadlikkuse uuring, siis näete numbreid täpsemalt, saate seda uurida, aga hämmastavalt suur hulk inimesi usub, et kaasa ja keskkonnaprobleeme on võimalik lahendada tulevikutehnoloogiate abil. Ehk see tähendab seda, et meie lapsed koristavad meie toa. Meil ei ole teada praegust misse tehnoloogia olla võiks, mis meie probleemid ära lahendaks. Aga usume siiralt, et äkki tehnoloogiliselt on see võimalik. Kas te oskate nimetada mõnda tehnoloogilist suurt arenguhüpet, mingit tehnoloogilist muutust, mis on endaga kaasa toonud inimkonna ökoloogilise jalajälje vähenemise, kui te oskate mõnda sellist nimetada, mis on, mis on põhjustanud inimkonna ökoloogilise jalajälje vähenemist, siis palun andke mulle teada, sest et mina ei ole veel saanud teada, et oleks mõni selline eksisteeriks. Osooniaukudest saadi jagu rahvusvahelise kokkuleppega otsustati, et neid kaasa enam ei kasutata, muudeti jah tehnoloogiat, aga ökoloogiline jalajälg meil oluliselt selle tagajärjel muutunud ei ole. On ainult positiivne see, et, et kui ma näitasin rahvaarvu kasvu sellise eksponentsiaalselt kasvu kõverana siis inimkonna ökoloogiline jalajälg on kasvanud ainult lineaarselt. Ehk et see annab meile mingisuguse lootuse, et kui me suudame omavahel kokku leppida nii nagu me leppisime kokku, et osooni kihti lõhkuvaid kemikaale me enam ei kasutanud aerosoolide, see külmkappides vaid leiame mingisuguse muu tehnoloogilise nipi, siis meil on võib-olla äkki lootust samas siia ma olen märkinud, joonele erinevad sellised etapid, ütleme viimase 100 aasta sellise keskkonnateadlikkuse või keskkondlikkuse sündmustest. Alustame Karlssoni hääletus kevadest sallinud Spring raamatus maapäev, kus inimesed tulid tänavale ja ütlesid, et, et me ei ole nõus valitsuse plaaniga selliselt, et keskkonnaprobleemide lahendamisega saavad tegeleda ainult eksperdid, vaid me kõik saame midagi teha maakera heaks. Pühendame ühe päeva sellele, et teha midagi maale, Heakt kasvu piirid, eks ole. Esimene modelleerimine pruntlandi raport, jätkusuutlik säästva arengu definitsiooni andmine Rio maailmakongress, kus võeti vastu esimese suured rahvusvahelised konventsioonid kliimamuutuste tõrjumise konventsioon bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. See on jaa kõrbestumis tõrje konventsioon, millega liitus Eesti ühe viimaste seas. Sellepärast et ametnikud ei suutnud kokku leppida, kas kõrbestumine on Eestis oluline probleem, saamata aru, et, et tegu on põllumajanduseks sobivate, muldade kaitseks loodud rahvusvahelise kokkuleppega. Nüüd õnneks on muld ka Eesti looduskaitseseaduses ja keskkonnastrateegiates. Ja kõige lõpus siit juba joon, läheb küll välja Pariisi kliimakokkulepped ja säästva arengu eesmärkide vastuvõtmised, ehk et me saame enda ökoloogilist jalajälge natukene pidurdada, kui me lepime üheskoos selliselt kokku, et me, me oleme väiksemad. Me tõmbame tagasi. Kas selleks on nagu lootust, seda ma ei tea. Mida mina usun, millesse mina olen püüdnud panustada, millest, kuidas mina saan sellest aru on see, et me peame muutma iseenda arusaama sellest, missugune on meie roll. Kes me oleme. Lähtume sellest, et meie kõigi maailma keskmeks on mina ise see, kuidas mina tunnen iseennast, kuidas mina suhestunud iseendaga, mis teeb mind õnnelikuks, mis on minu jaoks tähtis? See saan ma ise ju kontrollida, kas minu jaoks on tähtis see, et ma saaksin osta iga aasta välja tuleva uue hammustatud õunakujulise logoga telefoni või piisab mul sellest, et mul midagi ikkagi toimiks, et aku enam-vähem peaks ja kuidas ma, millest ma toitun, kus ma elan, millised on minu minu vajadused, kuidas ma saan õnnelik olla, selle eest vastutab ikkagi ennekõike mina ise. Aga mina pean mahtuma ära Ühiskonda need inimesed, kes ei mahu ühiskonda ära, need kipume panema kuskile betoonist majja. Ta on väga, ei pääse liikuma, mina pean mahtuma ühiskonda, minu roll on see. Aga millised on minu minu suhted iseendaga on peegelduvad ka minu suhetes ühiskonnaga ühiskonna kui tervikuga, minu suhted lähedastega, minu sõpruskond, poliitilised vaated, minu majandusliku käitumine ja kogu see kupatus. Siia sisse kuuluvad ka majanduslikud suhted, kogu see kupatus, kõik peab ära mahtuma keskkonda, sest et keskkond ei ole hägusate piiridega. Keskkond on väga konkreetsete piiridega ja nendest piiridest ei ole võimalik üle minna. Semile, kust me tuleme, milline on olnud meie minevik, seda me ei saa enam muuta. See on fikseeritud ja see, kust me tuleme, milline on see tõusunurk, see vektor, kust me tuleme? Seda ei saa muuta ja see määrab ära meie tulevik. Meie peame vastu võtma selle need tagajärjed, mis on selle sellest tulenevad, mis me oleme minevikus teinud. Aga me saame muuta enda tulevikku, saame määrata. Paratamatult me saame muuta tulevikku, meil on see võimalik. See on võimalik läbi haridussüsteemimuutuse läbi sotsiaalsete süsteemide muutuse, mitte läbi keskkonnakorralduse, mitte püüda ümber korraldada veel keskkonda, jätame looduse rahule ja loodus saab ise väga suurepäraselt tuleb toime. Ainus võimalus, kuidas inimkond suudab ellu jääda muutuvates keskkonnatingimustes, mille me oleme ise käivitanud, on muutes iseennast. Kas sa räägiksid natukene lahti mulle pisut hämaraks ses slaid, mille kohta sa ise ütlesid, et see ei ole Eesti kaart, mis sa oled, see oli Eesti kaart ja see on nagu see viide sellele pildile, et, et see ei ole piip. Mida sa nüüd näitas, ma ei saanud sellest aru, kraavid siin eestikraavid, siin on ainult eesti kraavid peal maa-ameti kaardikihist kõvasti kraav. Meile ikka lugesime tammsaart ja läksime ja tegime kraavi juurde, mõtlen, et praegu seda juttu kuulates, et võib-olla antakse see hakatuseks, küsimus on selles, et kui me räägime keskkonnaprobleemidest, võib-olla seal lõpetame ära keskkonnaprobleemidest rääkimas, et peaks siis rääkima inimkonna probleemidest. Jah, noh, keskkond on, see mõiste tuleneb sellest, et ma olen justkui kuskil seal keskel ja siis see kõik ümbruskond minu ümber, see on nagu see siis see keskkond, millega ma nagu tegelen. Aga noh, et kui mul teki inimestega mingisugune probleem raskemalt tekib sinuga probleem, siis on noh, minu tekitatud probleeme praegu. Sa ei ole mulle midagi teinud? Just nimelt jah. Aga kui sa nüüd mõtled selle 25 aasta peale, et mis siis sinu arvates saaks teha haridus kõlas siin, et kas kas see on see, millega, kuhu me peaks oma energia suunama või ühtlasi siis kas omavahel kokkuleppimine? Ma päris täpselt ei tea, milles kokkuleppima peaks vähendamises iseenda tarbimise vähendamises. Me peame selle kokku leppima, et me tarbime vähem. Kõige suuremat keskkonnaprobleemid tulevad toidust. 70 protsenti kasvuhoonegaasidest on seotud toidu tootmisega ja sellest omakorda kuskil 60 70 protsenti on seotud lihatootmisega. 70 protsenti magedat veest tarvitatakse ära toidutootmisettevõtetes, toidu tootmisega on seotud 70 protsendi mageda vee tarvitamine. Ja kas see on niisugune tore, õilis mõte, aga ma ei kujuta päris hästi ette, kuidas see praktikas välja näeks. Mitu korda päevas liha sööd? Mina olen suhteliselt vähe. Aga ma ei kujuta ette, et kuidas ma selles näiteks veenaksin, ma ei tea oma onu näiteks või kedagi, argentiinlased näiteks. Ja ongi raske, aga sellepärast lausungi sellesse, et, et kui me kasvatame üles uue põlvkonna, keda me ei harjuta, nii palju liha sööma, minul poeg sööb liha väga harva. Ma ma ei olnud kunagi nagu öelnud, et mida ta tohib süüa, mida ta ei tohi süüa, ta teeb iseenda valik, et magusat ei saa, lihtsalt ei ole lihtsalt kodus. Aga, aga see, mis, kui palju ta sööb liha ja see on tema enda enda valik olnud, aga me peame seda tegema. Mis me siis teeme, tõmbame selle kausi serva nii madalale, et me olemegi selles uues keskkonnas, mille kohta me ei tea, mis meid sellega, nõus, ma sellega nõus, lihtsalt ma üritan nagu seda ette kujutada, et kuidas välja näeks selline poodium selline rahvusvaheline üritus, kus inimesed tulevad kokku ja otsustavad, et nüüd alates järgmisest aastast nii mitu protsenti vähem sööme, sööme liha ja aastast see nii palju vähem, et mõtlesin, et ei suuda seda võib-olla fantaasia kehva, aga ma ei suuda seda ette. Aga mõtle nüüd sellele, et viiekümnendatel, kuuekümnendatel olid USAs levinud reklaamid, et kõik arstid soovitavad suitsetada sigaretti kämmel. 2000.-te alguses veel olid väga suured debatid selle üle, et restoranid jooksevad kohe tühjaks, kui seal keelatakse ära suitsetamine ja ometigi on suitsetamine keelatud, on keelatud trepikodades, keegi ei ole selle kätte ära surnud, vastupidi, restoranid on palju rohkem rõõmsamaid inimesi täis. Neil on läinud palju paremaks. Me suudame enda käitumist muuta, kui me teame, et see on kriitiliselt ülimalt vajalik. Kas me suudame muuta enda majandussüsteemi, sest et jätkuvalt on meil majanduslikult kasulik nii rikkuda iseenda enda ümbruskonna ümbritsevate lähikondsete tervist kui ka tekitada keskkonnakahju, et majanduslikult on see endiselt väga-väga kasulik. Aga võib-olla me saame kehtestada või jääb ilmselt. Me peamegi kehtestama täiesti uued lähenemised. Keskkonnaressursside keskkonnahüvede hävitamisele. Kui sa võtad ikkagi metsa lagedaks ja paljaks, siis sa oled ära hävitanud väga suure osa väga suure hulga keskkonna hüvesid. Me tegime tudengitega pool aastat tagasi projekti päästeametile. Möödunud aasta sügisel tegime päästeametile, kus me arvutasime välja, kui palju maksab ühiskonnale üks metsatulekahju. Üks selline mõne hektariline metsatulekahju seal puidu hind tuli, ma detailide peast täpselt ei mäleta, puidu hind tuli umbes 400000 euri. Selles metsatulekahjus aga ökosüsteemide hüved, kõik kokku liidetuna, mida me kõik ei suutnudki veel andmete puudus tõttu kokku liita, siis tuli miljon euri. Ehk et kui me võtame lagedaks ühe lageraiega, võtame metsa maha, siis hävitame täpselt samamoodi nende ökosüsteemi hüved seal selles kohas ära nagu üks metsatulekahju ja need kaduvad ökosüsteemi hüved, mis on meie nii-öelda ühisvara, selle väärtus on kaks korda kõrgem, kui selle puidu väärtus on. Äkki meil on võimalik seda puitu sealt välja võtta nii-öelda selliselt ütlenud ökosüsteemi hüvede hävimine. Meil on võimalik ümber kujundada enda majandus, et me ei pea sellest tegema hiina tagunikute jaoks tselluloosi vetsupaberit. Paideki, meie mõtleme, annaksime Tartule tehnikaülikooli teadlastele natukene raha, et nad mõtleksid välja mingisuguse õudsalt kavala nipi, mida sellest puidust saaks teha selliselt, et meil on. Mitte tihumeetrites ei mõõda neid puidukoguseid, vaid võib-olla palju väiksemates kogustes ja saame tunduvalt kallimat seda materjali müüa. Panustaks teadusesse, panustaks uude innovatsiooni. Palun, seleta lahti, antropotsin. Antropad sein on nüüd selline geoloogiline ajastu, milles on geoloogid kokku leppinud, et see on nüüd ajastu ehk geoloogiline periood, mida iseloomustab inimmõju geoloogidele on, see on niivõrd igav maailm, tegelikult see on tegelikult tähendab puhtalt seda, et kusagil aastal 1950 on see piir, kust on alanud uus ajastu ja see piir on paika pandud puhtalt selle järgi. Et kõikidest maailma punktidest on võimalik või ladestutest geoloogilistest ladestustest on võimalik leida jälgi tuumakatsetuste kohta. Seda tegid geoloogid aga selle sisu. Ma näitasin selle joonise peal, see on üks kodulehekülg, mida tasub käia vaatamas. Antropotseen info, mis jälgib, mis kirjeldab või toob teadusuuringutest välja selle, et mis siis iseloomustab seda geoloogilist ajastut. Ta on täiesti teistsugune sellest eelnevast aastast loomulikult sinna eelnesid väga pikad vaidlused, et kuhu me selle piiri tõmbame, kas tööstusrevolutsiooni kuskil algusesse või siiski mõtlesin põllumajanduse kasutusele, kui algas suurliikide väljasuremine. Liikide väljasuremine algas kaheksandat aastat tagasi, kui me hakkasime põldu harima. Atropotseen on inimese ajastu. Sa rääkisid täna sellest, mida on teadlased uurinud viimaste aastakümnete jooksul alarmeerinud, näidanud kõikvõimalikke andmeid, mis kinnitavad olukorra drastilist halvenemist. Täna me räägime siin elust veerandsaja aasta pärast, et kas sa maaliksid kaks pilti, et üks, kui me ei tee midagi ja jätkame samas vaimus elamist nagu homset polekski ja teine et kui me siis suudaksime globaalselt kuidagi midagi drastiliselt muuta ja mis seal siis peaks olema, et noh, tahaks kahte sellist tulevikuvisiooni, et realistliku, kui me ei muuda midagi ja siis sellist idealistliku Üks prognoos ütleb, et aastal 2050 elab meil siin Eestis kuskil neli, viis miljonit inimest, kellest 800000 umbes oskavad eesti keelt veel see, et rahvad hakkavad rändama, nad on alati hakanud rändama. Suured rahvasteränded on toimunud siis, kui on toimunud suured kliimamuutused. See on, see on üks see, mida me ju väga tohutult kardame, kardame enda kultuuri pärast, et, et see, see, võib-olla see, see üks, üks prognoos meil siin Eestis nende suurte keskkonnaprobleemidega on selliselt, et nad ei avaldu meil sellisena nagu mujal maailmas. Nii drastiliselt nad õnneks saavad peal, me nagu jumalaema selja taga maarjamaa, nagu me oleme. Veet sajab meil endiselt ja me ei näe, ükski mudel ei kinnita seda, et meil tekiks väga suurt veepuudust. Samas mudelid on näidanud, et selline suvi, nagu see oli sellel aastal muutub üsna tavapäraseks järjest sagedamini esinevaks nähtuseks. Ainult et palju rohkem peaks olema paduvihmasid ja torme, väga suuri, väga järske paduvihmasid, mis ei ole üldse põllumajandusele ju head. Sellel aastal meil vili ju sisuliselt tikaldus ja üks paduvihm ei aita siin mitte kuidagi kaasa, vaid uhub selle pinnase veel ära, tekitades probleeme ainult juurde. Tormisus talvisel perioodil, eriti infrastruktuuride lõhkumine, lagunemine just rannik, mõtlen, et talvisel perioodil tormis on see suurenemine on üks, mida on ennustatud, mida on saanud ka jälgida. Ehk et ärge ostke endale maja väga merele lähedale, et või siis vaadake üle, missugune on seal võimalik üleujutus, oht, kuhu suunas avatud tormituultele. Püüdke sisemaal olla nagu vanad eestlased seda oskasid. Põllumajandustoodang noh, ega meil on ta nende ääri-veeri välja tulnud kogu aeg, aga maad on kokku hakanud rabama ja välisfirmad, sest Lõuna-Euroopas põllumajandustootmine katkeb, arstist vee puudus on niivõrd suur. Veepuudust meil sellisena ei karda, aga me peame kartma seda, et me saastame selle vee ära, sest et see, et, et need maa on niimoodi ära kraavitatud, tähendab seda, et kui kuskil juhtub mingisugune reostus, siis reostus levib väga ulatuslikul territooriumil, aga väga laialdaselt väga kiiresti. Sellega kaasneb süsinikuheide loomulikult kuivendatud maapind hakkab süsiniku emiteerima, ehk et me panustame veel rohkem sellesse gaase. 25 aastat. Olen loodusteadlane, ei oska öelda, kuidas aga, aga ma tajun neid ohte. Et meil läheb kismaks loodusressursside pärast. Elu pärast Google'it saatesari toob teieni Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündinud loengusarja, mis pakub visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Toimetajad Kristin Kalamees, Peeter Jalakas, Ingrid Peek, helioperaatorid Algis Pauljukatis, Aili Jõeleht, Priit Karinud, Virgo mäe helirežissöör, maris Tombak, helilooja Hendrik Kaljujärv. Teksti loeb Taavi Eelma. Kuulake saateid ja täispikkuses loenguid elu pärast Google'it koos publiku küsimuste ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaariga vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist sealtsamast leiatega tulevikuvisioonide saatesarja, raadio jäik. Vaadake ka kodulehte Jaik poee. Kohtumiseni järgmisel laupäeval pärast kella viieseid uudiseid vikerraadios. Elu pärast Google'it.