Vikerraadio. Rahva teenrid Tere, head raadio. Kuulajad lõpeb nädal, kus õues on olnud nii plusskraade kui ka paukunud pakane, paugub ka praegu õues pakane, mis viib termomeetrinäitaja tõenäoliselt miinus 20 ja enam kraadideni. Aga see näitab, et Eesti elus on sama palju vaheldus, kuivõrd erinevad omavahel autoralli värsked kiirust CD-X-mängude võimsatest suusahüpetest. Üks on aga ühine neil mõlemal annavad tooni eestlaselt vastavalt Ott Tänak ja Kelly sildaru. Ja kui meie Imehüppaja sildaru X-mängudelt on saanud juba kolm medalit, siis Ott Tänaku jaoks suurem tagaajamine alles kestab. Kuid head raadiokuulajad, Need on ilmsed, ainsad laused, mis täna siin saates spordist kõlavad, sest nii nagu ka laupäeva hommikul on kuuldekaugusel rahva teenrid, mis võtavad kokku lõppevat nädalat ja analüüsivad olulisi teemasid ja seda tavapäraselt kolmekesi. Täna oleme koosseisus Aivar Hundimägi äripäevast, tere. Tervist. Peeter Helme Postimehest. Tere ja mina olen Taavi Eilat. Eesti rahvusringhäälingust. Enne veel, kui asume pikemate teemakäsitluste juurde, annan lühikese ülevaate, millest täna juttu tuleb. Räägime sellest. Riigikogu valimisteni on jäänud 36 päeva. Nimekirjad on lukus ja loositud, poliitikute plakatid tänavatelt maha kistud ja programmid on valmis. Meie heidame täna pilgu erakondade majandusprogrammidele. Räägime siis ka sellest, mis ajad, mis asjad on valimismootorid ja miks nende koostamisel on oluline teha neid usaldusväärsete partneritega. Räägime endisest siseministri Andres Anvelt dist, kes paljudele üllatuseks on sellel nädalal taas avalikkuse tähelepanu all. Ja see nädal tõstatas 47 aastase Jane Paberiti näite varal küsimusega, kas Eestis tuleks legaliseerida naasia ja abistatud enesetapp. Ka sellel teemal jõuame lühidalt peatuda, peatuda ning enne, kui saate lõpukell kõlab. Loodetavasti räägime natukene ka koolilaste tööst, aga nagu juba öeldud, alustame poliitika teemadega 36 päeva valimisteni. Sel nädalal loositi erakondade järjekorrad. Kuidas nad siis nimekirjades on pandud või mis nende numbrid on ja loosiratas andis tulemuse järjekorras vabaerakond, Reformierakond, rohelised sotsiaaldemokraadid, elurikkuse erakond, kre Eesti 200, Keskerakond Vasakpartei, Isamaa. Ma ei tea, kas see üldse on oluline, mis järjekorras need nimed seal paberil on, et kui sa lähed valimiskasti juurde ja siis nimekiri sulle sellises järjekorras tuleb vastu. Ma ei, ma ei oska öelda, et ma, ma ise nagu sellest ei lähtu validuse esiteks olla kasutanud elektroonilist valimist ja, ja nagu ennem on juba valik selge, et ma ei pea seal nimekirjas otsima, kelle poolt hääletada. Aga võib-olla seal on mingi mõju on, aga mulle tundus kommuni kommentaare ka erakondade esindajate kommentaare. Lugesin selle järjekorra kohta, siis seal polnud ka eriti vahet, et kõik nägid, suutsid tõlgendada oma kohta väga hästi lisama, et on kõige viimane või siis vabaerakond oleks kõige esimene. Et see on nagu nende erakondade reitingutega, et ükskõik kuidas nad liiguvad, siis midagi positiivset oskab igaüks sealt välja lugeda. Seda on tõesti väga raske öelda, ma tean, et psühholoogid on iseenesest uurinud inimeste käitumist, näiteks jälgides, kuidas inimesed restoranis toidumenüüd aitavad ja kipub olema nii, et valitakse alati lehe keskelt midagi ehk siis, et kui inimene üksi seal kabiinis ja nii kui see on tõesti selline inimene, kes ei ole varem mõelnud selle peale, kelle poolt hääletada, kes on tema lemmikkandidaat, võib olla täiesti poliitikakauge inimene siis võib ju olla, et ta valib ka lehe keskelt midagi. Aga ma arvan, et see nüüd väga tähtis tõesti ei ole. Just seda on keeruline näha, et kas ta hakkab siis sealt keskelt või hakkab tekigi otsast tulema ja esimene nii-öelda tuttav nimi, kelle poolt kes talle sümpaatne on, võib-olla valib selle kohe ära, et aga mine tea, ajalehelugemisuuringuid on, näete pooleldi umbes pooled inimesed vähemalt mingi aeg, kui veel seda webi meediat nii palju peale olnud, alustasid lõpust lugemist, eks, et kas oli kunagi ja teine pool siis alguses alguses on jah, et alustati siis seal lõpus spordist, milles tõtt. No igatahes üks hea kolleeg ütles siin neid nimekirjasid kommenteerides, et et tundub, et vaheldumisi on läinud erakonnad, kes siis saavad sisse ja kes ei saa, et vaadake need nimekirjad üle, siis saate selle minu kolleegi arvamused, kes neist sisse saavad ja kes mitte, aga poliitikute nimed, et ongi sellest nädalast vaid nimed paberil vähemalt kaude, sest välireklaami keeld hakkas kehtima, mille tõttu siis korjati tänavad reklaamidest puhtaks ja ja me ei tohi siis enam värvilisi nägusid näidata, ei tohi kandidaatidega enne valimisi juskui tuttavaks saada, et see on siis 2005.-st aastast kehtiv seadus, mis nägi ette Sis reklaamide keelustamise ja et noh, selle eesmärk justkui oli see, et kampaaniad muutuvad odavamaks ja toob rohkem personaalset suhtlust siis valimistesse, et et ma ei tea, Viimsi vallavanem, siin Siim Kallas küll viimaseid päevi ilmselt sellesse teemasse postitas oma sotsiaalmeediasse siin ühe hägustatud pildi iseendast ja kirjutas juurde ja ma tsiteerin, Eestis lähenevad valimised seadusandlikku kogusse. Paneme tähele, valimised on peaaegu illegaalne tegevus, kodanikud ei tohi 45 päeva enne valimisi kusagil kohas näha kandidaatide nägusid demokraatlikes riikides sellist praktikat ei ole. Tsitaadile. Seevastu muidugi absoluutselt tõele, mis tähendab, demokraatlikes riikides ei ole eri riikides on väga erinevaid taktikaid, näiteks Soomes on väga kindlalt ja väga kitsalt üldse määratletud, kui suured ja kuskohas tohivad valimisplakatid väljas olla. Aga iseenesest see keel on jabur, selle väitega ma olen nõus ja sellest kirjutas eilses Postimehes Urmas jaganud ka, kus ta juhtis tähelepanu sellele keelt, mis on algselt siis kehtestatud, nagu sa just ütlesid valimiskampaaniate hinna piiranguna ja, ja osalt ka selleks, et, et suured parteid, kellel palju raha on, ei saaks liiga palju pinda või noh, liiga palju tähelepanu ja väikesed siis ei jääks päris kõrvale. See keeld on mõttetu, sellepärast et kogu see välikampaania on nihkunud ajas lihtsalt ettepoole. Ja, ja teiseks, ikkagi on seesama veebindus ja sotsiaalmeedia, kus, kus ikkagi noh, on need kandidaadid näha, eks, et et see on palju muutunud, see keeld on ka nagu näide, kus aeg-ajalt tekib mingi probleem siis poliitikud nagu pakuvad mingi kiire lahendus, et ilma analüüsimata, et kas see on mõistlik või mitte, eks, et jah, et kui on probleem, et erakonnad kulutavad liiga palju, siis ei olegi kõige parem lahendus toona selle järgi hakata nagu lahendama, et me keelame välireklaami ära. Ma ei suuda meenutada, et kas toonases ajas reklaami keeld siis nagu töötas, et kas siis ei kolinud reklaam varasemaks, vastika kolis ju küll, et summadele vähenenud, kui me vaatame kampaaniakulusid, siis nad on ikkagi suured. Summad ei ole vähenenud võrreldes 2005. aastaga on tõesti ju interneti osatähtsus reklaamiplatvormi üüratult tõusnud. Täpselt, ja seal on ju see küsimus, et kes seal sureklaami rahastab, sest nagu Facebookiski teame, et seal saab sponsoreerida vist igaüks põhimõtteliselt sinu postitatud mingit siis videot, et või, või mis iganes sa sinna üles oled laadinud, et, et selle läbi Paistu paistvuse nagu saavutamine, on ka ju oluline, et me teaksime kindlasti, et et keskne siis reklaami ikkagi rahastab. Täname, seda ei tea, tegelikult me saame selle teada tagantjärele. Eks nendest aruannetest, et siin oli hiljuti jooksis uudis läbi, kui küsiti, kes Keit Pentus-Rosimannus Reformierakonnast on väga silma paistnud oma reklaamidega, et kesklinn on kõik täis olnud, et on sellele palju kulutanud, küsiti, et kes see siis seda finantseerib, siis ta ütles, et ta ei ütle seda, eks. Aga noh, siin on nagu natuke Me valimistele lähme siis nagu põrsas kotis, eks valima, et ma tahaksin teada, et kelle raha aitab selle poliitiku võimule ja ja selle järgi võib-olla otsustada, et kas ma hääletan tema poolt või mitte, et selles mõttes võiks võib-olla need, see rahastamise pool olla läbipaistvam ka siis, kui see kampaania käib mitte tagantjärgi, kusjuures selle reklaami keelu nagu ebamõistlikkuse üle minu meelest sellega nõustuvad ju ka poliitikud ise, aga ometi mitte midagi ette ei võeta, et see natukene jälle. Mulle meenub see presidendivalimiste temaatika, et kui 2016 ei suudetud presidenti valida, kõike, oli seisukohal, et presidendivalimiste kord tuleb ümber teha. Noh, tänaseks päevaks me teame, pole mitte midagi muutunud ja kui nüüd siin lähima kuu või kui palju meil seda valitsust või seda riigikogu veel alles on midagi ei tehta, siis järgmine president valitakse samade reeglite alusel, et samamoodi seal reklaami keeluga, et et keegi kõik ütlevad, et asi on korrast ära, aga keegi ei julge nagu, või ei taha mingil põhjusel seda siis ikkagi muutma hakata. No esiteks ilmselt poliitikud isegi mitte ei looda, vaid teavad päris täpselt, et see kisa, kisa läheb peagi mööda, valimised saavad mööda, siis unustatakse see nõue ära. Teine asi on see, et ilmselt kardetakse, et igasugune muudatus võiks potentsiaalselt nende oponentidel olla kasulikum kui neile endale, ehk siis igaüks arvab, et, et kui tema hakkab mingit muudatust tegema, siis ta kahjustab sellega iseennast. Aga ega poliitikud siis ütlevad ka lahendusi välja, et Reformierakonna siin Kagu-Eesti kandidaat pani Läti üles oma reklaamid ja sai sellega kohe meedia tähelepanu ja samamoodi said meedia tähelepanu, kui tegelikult need, kes eksisite reegli vastu eksis, kelle plagud veel olid üleval pärast valimiskeel valgusteid said suurema pinna, kui, kui see üks välireklaam, eks, kui nad natuke rikkusid seda reeglit või seesama Läti näidata, just, et, aga õnneks Läti näide seal vist on, nüüd ma ei tea, kas ära koristatud juba, aga igatahes läks ka seadustega vastuollu. No need on koomilised näited muidugi, aga samal ajal sugugi mitte Eestile ainuomased. See oli siis värskendage mu mälu üheksakümnete lõpul, kui Tony Blair esimest korda peaministriks sai, siis Briti leiboristid panid näiteks Hispaania kuurort piirkondadesse, kus paljud Briti alamad suvitamas käivad suuri reklaame üles, nii et nii kui inglased väljusid lennukist, siis nägid nad sõõri Tony Blairi nägusid seal kohe, et sellist asja, et välismaal reklaamida või teha sellist tegu sihtreklaami kuskil mujal ikka tehakse, et eks nad ongi sellised natuke jaburad, aga samas ka natuke nutikad lahendused. Ja see Läti näide tegelikult toetab väga hästi kogu seda reformierakonnas ühte nagu valimissõnumit ka, et nad tahavad pöörata kõik tagasi kogus alkoralli ja nii edasi, nii et seal olid väga selles mõttes, aga ma just mõtlesin teistpidi, et nemad selle koharalli käima valida aktsiisitõusuga Taavi Rõivase valitsuse ajal, et ta on õppinud õppimisvõimelised, aga õppimise võimelised, et kuivõrd see reklaami teema seostub nüüd ka Keskerakonnaga, nimelt tahab erakondade järelevalve komisjon või noh, selles mõttes kaudselt seostub reklaamiga, et reklaami eest tuleb ju kõvasti maksta ja raha on vaja ja erakondade rahakotil hoitakse silma peal ja seesama erakondadega järelevalve komisjon sellega ka aktiivselt tegeleb. Ja tahab nüüd Keskerakonnal on neid nõudeid, no niipalju, et inimesed ei jõua enam isegi järge pidada, et mille eest mida nõutakse, aga, aga sellest erakonnale mõeldud riiklikust toetusest 220000 eurot siis kinni pidada. Sest praegusel juhul erakond on nagu vist keeldunud siis maksmast või, või ei maksa õigeks ajaks. No mitte ei ole keeldunud maksmast, vaid on lihtsalt öeldud, et, et ei ole, et surm ka sealt võtta, kas midagi võtta ei ole? Ja, ja muidugi see, et Keskerakond nüüd ise on komisjoni vastu kohtusse pöördunud, eks see olnud tegelikult soov võita aega lihtsalt, et see raha kokku kraapida. Ja teisalt muidugi praegu, kui nüüd see esimese kvartali makse kinni peetakse, siis paneb Keskerakonna väga keerulisse seisu, sellepärast et kulud on, on suured tänu valimistele ja arveid on vaja hakata hakata nüüd siin riburada maksma nende kampaaniate eest. Ja kui nüüd riigilt ei laeku seda vist seal natukene pealt paarisadat tuhandet 1000 eurot, et siis siis see muudab olukorra keerulisemaks, Keskerakond ka sellepärast tahab aega võitjat vist öelnud, küll ta maksab, aga, aga teeme kampaaniad ära, võtame need kohad vastu, siis garanteerime endale, järve sissetulek on uue sissetulek oleks maksumaksja käest, et selles mõttes meil vist eelmisel nädalal siinsamas saates võrrelda seda dopingu kasutamisega, mis oli nagu väga tapab võrdlused, et selles mõttes võiks küll, mina toetan seda Keskerakond nagu karistamis, kui see nüüd on muidugi õiged selle peale, kes varem pole mõeldud, et kas saab kinni pidada ja, ja ma saan aru, et on küsitud arvamust siin, õiguskantslerit ega siseministeerium peab natukene nuputama, et kas seaduslikele Endaga kaasa tooks ja sa ütled, sa toetad seda, mis annaks. Ma arvan, et see on nagu selles mõttes karistaks palk, selline meede, et ei saaks nagu leppida, et kui saab, petad, eks teed oma kampaaniat, võtad mingit musta raha ja siis hiljem avastatakse tänu sellel rahal, sa oled saanud need riigikogu kohad, millest sõltub sinu järgmine sissetulek, eks riigieelarvest. Et siis noh, oleks mõistlik kõigepealt, et sa maksad oma vanad võlad ära ja siis hakkad kulutama, et tuusikulutasida või teine asi pankrotimenetlus on, et kui kuhugi raskustes firmadesse, mis nad saneerimisest laekub raha, siis kõigepealt makstakse võlausaldajatele summa ära ja siis vaadatakse, kuidas edasi toimetada. No aga äkki siis tuleks hoopis Trakoonilisemaks minna ja seada sisse selline reegel, et riigikogu valimistel tohivad osaleda ainult need erakonnad, kellel ei ole võlgu maksuameti ees või riigi ees, noh üldisemalt. Mina läheksin siin seda meelt, et ma loobuksin erakondade riigieelarvest rahastamisest üldse ja, või kasvõi see, et jagaks neid neid summasid vastavalt kohtadele, et suuremad saavad rohkem väiksemad, vähem ja uued uued veel vähem, eks, et et see on, nagu ma arvan, selline ebaõigluse moment, et lasse erakonna liikmed toetavad või siis need ettevõtjad, kes seda nagu ma aru saan, annete tamised erasektorist ei ole ju selles mõttes taunitavat, lihtsalt küsimus on läbipaistvus, et kas need on läbipaistvad ja kui me suudame teha süsteemi, kus siis on piisavalt läbipaistvad, siis võimeline riikliku toetuse ära kaotada, et erakond, toetus ei ole ju muutunud selles mõttes midagi, et ikkagi on tulnud ka seda musta ära või neid kahtlused on üleval. Ega see, kui sa oled, see võitlus käib jah, nende kohtade pärast selle valimisvõidu nimel või riigikokku pääsemise nimel, mis annab selle võimu ja nüüd öelda, et kui riik maksab mingi osa kulutustest kinni, et siis ma seda vähema võtan kellelegi kahtlasse ettevõtja käest raha, et, et siin, ma arvan, sellist otsest seost ei ole, ikka võetakse. Kindlasti, aga samal ajal ei teeks muidugi paha erakondi natuke pigistada, mis motiveeriks neid näiteks kasvõi oma liikmetelt liikmemaksu korjama. Kui mõni erakond uhkeldab, et tal on, ütleme, et 10000 liiget küsida igaühelt kasvõi 10 eurot aastas, siis tuleb üsna kena kopikas kokku. Aga see 220000 eurot ei ole ainus kammis Keskerakonna turja võib karata, et Paavo Pettai neid väljaütlemisi me küll teame, aga minu meelest paljud ei ole siiamaani aru saanud sellest, et see tähendab tegelikult seda, et ka erakondade rahastamise järelevalve komisjon on selle võtnud nagu arusaamiseks ja on esitamas KOHE KOHE nõuet, et 1,2 miljoni euro ulatuses Keskerakonnal, et see, see ei ole lihtsalt, et Paavo Pettai midagi kuskilt nõuab keskerakonnalt, vaid eilse päeva seisuga pidi Keskerakond esitama oma vastuväited selle nõude osas, aga noh, ma ei tea, kõhutunne ütleb, et erakondade järelevalve komisjonilt on tulemas õige pea uus 1,2 miljoni eurone nõue keskerakonnale ja no see on juba ju 1,4 miljonit vist oli see summa, mis Keskerakond riigieelarvelist toetust saab, paneme selle 200000 juurde ja ongi kogu raha läinud. Siis ma tunnen ennast puudutatuna, et kui riigi suur osa Keskerakonna rahast tuleb kõigilt maksumaksjatelt, eks läbi riigieelarve, meie maksame lehmaks selle valskused, mis nad tegid ja mille eest nad karistada saavad. Osaliselt oleme meie, nüüd selle selle eest ikka ei kannata, et ega Jüri Ratas ja Mihhail Korb seal erakonna rahaasju selles mõttes korda ei ole küll suutnud ajada, et saab näha, kas erakonnal pankrot ka reaalselt tulla, et võib see minna nii. Kuulutavad välja pankroti, ma ei oska öelda, ma kujutan ikka ette, kui sul on nii-öelda tulud kuludele alla, et siis keegi võib-olla võib võib pankrotiavalduste esitamist. Praegu on halb hetk, aga iseenesest oleks mõistlik just see mittetulundusühing nimega Keskerakond laiali saata ja kantides liikmed. Nad on teinud nagu ettevõtete nimetatakse firmade mateeriat, kellele antakse see siis keha tuleb kusagilt keha üle ja, ja siis, aga. Muidugi keskerakonnale tõenäoselt on väga oluline valimisvõit ja väga oluline on seepärast valimisi ikkagi saada võimule, mis tähendab seda, et sul on lihtsam näoliselt saada ka ettevõtjatelt toetusi ja, ja nii edasi, nii et, et see on nagu suurema mõjuga kogu see Keskerakonna nagu majandusraskused, kui see võib-olla võib välja paista, nendest summadest võib nagu välja lugeda. Ja tegelikult ju need majandusraskused omakorda on selline ohutuluke ka selle puhul, et kui räägitakse, et meil on nüüd uus keskerakond ja kõik need igasugused rahalised sahkerdamisega seljataha jäämas, aga kui sellised jamad jätkuvad, siis noh, kuidas neid lahendada. Reeglite kohaselt ei teki kiusatust vaadata, et äkki saab kuidagi teistmoodi nendest asjadest üle. Mul on nagu tundub, et selline kiusatus on tekkinud, kui vaadata nende neljanda kvartali toetusi, kus üks inimene üpris tundmatu, eks otsustas, et ta vist neljal päeval maksis 2000, kas see oli 500 eurot, toetuseksin peast, praegu ütlen, et üks päev siis järgmine päev tekib see küsimus, et miks ma ei maksa seda korraga, kui mul on selline otsus tulnud jupitanud, et varemalt Jupitati selle pärast lihtsalt, et seda nagu ära jagada ja vahend maksja oli see, kelle raha see tegelikult ei olnud. Aga kui me juba otsapidi rahani jõudsime, siis võiksime natukene laiemalt valimiste kontekstis vaadata siin erakondade valimisprogramme just majandus siis plokist, et sel nädalal on seda palju tehtud, et on siin ajalehtedes ilmunud erinevaid ülevaateid. Esimeses stuudios debateerisin poliitikute sel teemal, et noh, ma ei tea, laias laastus tuleb vis lüüa lahku, et üks on selline taristu investeeringuid ja teised on siis maksud ja kõik see muu teema on ju, et et ega taristuinvesteeringuteks väga suuri erinevusi või noh, nagu selles mõttes põhimõtted on ikka samad, et neljarealist teed, mõni tahab siin kaks pluss ühte võib-olla kuskile teha. Rail Balticust, kes siis pooldab, kes ei poolda Helsingi tunnelist, räägitakse, aga aga maksu muus maksupoliitikas on juba tulemust natukene siis eristuvad taristut osalusest ja täpselt siin võib-olla mälu natuke vabalt. Eks eelmiste valimiste eel, aga ka siis räägiti, et neljarealine tee ja seal väga palju vastaseid ei olnud, kes oleks öelnud, et ei, ärme seda tee Tallinnast Tartusse sotsidest isegi isegi kaugemale lubasid selle neljarealise tee oma kampaaniast teha, et selles mõttes noh, üks asi on see, mida ennem lubatakse pärast tõenäoliselt on ikkagi küsimus detailides, kuna see on mahukas investeering, et kus siis see raha saadakse ja aga, aga maksude osas tõesti, mis mulle tundub, mis on nagu ühine arusaam paljudel erakondadel on see, et seda praegust tulumaksuvaba miinimumi süsteemi kuidagi reformida, et sellega ei ole rahul ei, praegune koalitsioon, kes selle kehtestas, kui ka siis opositsiooni paljud erakonnad, just detailid on erinevad, et kes tahab siis kehtestada kõigile võrdselt selle 500 vabastuse või siis tõsta just vastupidi neid astmeid, mis seal on, et et aga noh, teisalt näiteks, et klassikaline debatiga, et tulumaksu siis alandamise teemal, mida on ju alati parempoolsed siin propageerinud, et noh pärast neid valimisi ilmselt, kui Isamaa ainuvõimu ei saa, mida ta tõenäoliselt ei saa, siis tulumaksualandus sellisel nii-öelda klassikalisel kujul ei ole tulemas. Keskerakond, kes on rääkinud alati astmelisest tulumaksust, on sellega ka oma programmi seekord sisse pannud. Ma tsiteerin, kehtestame klassikalise ja euroopaliku astmelise tulumaksusüsteemi, et ma ei tea küll, mida see see nüüd nagu teistmoodi on, kui see teine, aga, aga mulle tundub, et kuna nad seda oma loosungitest kuidagi eriliselt rõhutama pole hakanud, siis see pigem on asi, et mida tegelikult võiks võib-olla Jüri Ratase või, või ma ei tea, Kadri Simsoni käest otse küsida, et et kas astmelist tulumaksu Eestis on vaja ja miks seda on vaja, onju nii palju, kui ma olen nagu kuulnud, siis neil oli enda erakonna sees selline arutelu, et kas seda panna nüüd sisse või mitte. Et see vastandumine Reformierakonnaga enam ei jookse nagu sellelt pinnalt nii tugevalt. Ja nad otsustasid, et nad ei saa seda välja võtta. Jah, et see oleks liiga palju tähelepanu pälvinud. Aga et nad ei taha konkreetseid astmeid välja pakkuda, mis võiks nagu valusalt lüüa, eks ja, ja sellepärast ongi ta selline määrasena. Tõenäoselt on see lubadus, millest Keskerakond on valmis võimu kergesti loobuma, loobuma, teisalt kogu see tulumaksuvaba miinimum on niikuinii nii astmeline juba et see astmelisuse on meil siia ikkagi maksusüsteemi üha rohkem sisse tulnud ja, ja võib-olla on tänase nagu teemana üldse ka päevakorralt maas, et ei ole üldse nii oluline küsimus enam kui ta oli, oli varasem. Kas tulumaksu osas mitte vabaerakond ei luba mingit väga suurt langetamist? 12-le protsendile tulumaksumääraga, nemad muidugi vist ka nende ainuvõim on väheusutav. Mis paistab silma, nendest lubas nagu üldistada, siis Keskerakond ja Reformierakond on küll paljusõnalised, aga tegelikult lubavad üpris vähe muutusi just nagu maksu ja, ja majanduspoliitika osas, et nad nagu võib-olla see tuleb mingist sellisest valitsemiskogemusest või. Aga, aga, ja isamaa on muidugi, kes on, lubab päris palju selliseid, kas või erisoodustusmaksu kadumine, mis tähendaks nagu ettevõtluses, noh, ma ei tea, kuidas nad seda teha kavatsevad. Aga mis oleks nagu oluline muutus või, või seesama pensionisammaste teema, eks, ja ja muidugi EKRE ja vabaerakond on, nendel on nagu selliseid ikka päris suured muutused, kui, kui nad saaks särada EKRE. Noh, selline majandusprogramm oleks, mida teatakse, huvitav vaadata. Kui olnud, et kuskil, kas kino eema nagu laborikatse kinos filmi näete dokfilmi, mis siis nagu juhtub ka ära teha. Et aga kogeda Jul käised kohe. Aga mulle tundub, et need suuremad muutused sellised majanduslikud ja maksupoliitilised muutused, need võib-olla ei tulegi nii väga palju erakondade majandusprogrammist esile, kuivõrd tuleb vaadata valdkondlikult, sest et kõigis valdkondades lubatakse ju raha siia raha sinna küll neid toetusi tõsta küll mingisuguseid olemasolevat süsteemi muuta. Ja noh, see kõik on ju ka väga majanduslik. Täpselt, ja kus see, kus see raha tuleb, eks, et neid asju sotsid muideks paistavad silma väga palju sellist toetame, teeme hästi detailselt, reformierakonnal on samuti ja et, et see on nagu selline nagu küsimärke, seda on ka kritiseeritud neid programme, et et seal tegelikult ei ole ikkagi juures neid hinna hinnalipikuid, mis noh, mida me nagu tahaksime, et kui palju see maksma läheb ja kui palju see nagu tervikuna läheks maksma, et kui selline analüüs keegi suudaks ära teha, et ta võtaks erakondade programmid, ütleks meile, mis järgmise nelja aasta perspektiivis tähendab kulude-tulude mõttes, et siis sellest oleks väga palju abi. Näidatakse üksikuid lubadusi, üksikuid summasid nende taha, mis tegelikult kui ma mõtlen näiteks EKRE programmis, siit üks konkreetne asi jällegi nii-öelda üldises majandusblokis justkui ei ole, aga eraldi selles teemaplokis, et iga kasvatava lapse pealt vähendatakse vanemate tulumaksuna. Et mis see siis nüüd tähendab riigile, mis, mis see kaasa toob, palju see maksab? Aga siinkohal need, ma näiteks täitsa ütleksin selle EKRE majandusprogrammi kaitseks lausa, et Nad rõhutavad seda sõda, et majandus on dünaamiline ja muutes ühte asja, muutuvad ka teised asjad ja sellepärast kõigele hinnasildi juurde panek kirjeldaks ainult olukorda täna, aga mitte seda, mis hakkab juhtuma siis, kui need muutused ellu viia, siis on tõsi, ainult et noh, ega see ei anna meile ka mingit konkreetset vastust. Neid muutusi on ka keeruline, noh nagu me ei tea seal läbi tegema, siis me saame teada. Et ei tea, kas me tahame selle läbi teha, et see on. Ka nagu üks probleem nendest aga ei, see, mis on näiteks ka EKRE, on lubanud, kui nad nad kõik ära, et see on selline ikkagi väga parempoolne lähenemine, kus antakse inimestele väga suur hulk raha kätte või ettevõtetele, jätavad majandusse. Et sellel kahtlemata võib-olla ka positiivne mõjuvad, aga aktsiisidest ka, et kui nüüd aru saan, siis kõik ütlevad, välja arvatud sotsid, et et aktsiise tuleb langetada, et see on nagu ka juba enne koalitsioonikõnelusi põhimõtteliselt läbi räägitud. Nojah, vot seal on ka küsimus, et kui tõsiselt seda võetakse, millist koalitsiooni hakatakse kokku panema? Ma miskipärast arvan, et et see on esiteks üks asi, mille puhul noh, mis on muutunud väga emotsionaalseks, nii et seega enamik erakondi justkui peab seda lubama ja sotside jaoks on see tegema jah, kas ka tegema täpselt ei tea seda, aga sotside jaoks on see muutunud selliseks eneseusu kinnituseks, et ütleksid nad nüüd, et peame aktsiise langetama, noh siis tekib muidugi kohe küsimus, et miks te seda praegu ei teeks. Siis ta pole, sotsid on ka lubanud aktsiise langetada, aga elektriaktsiisi, mis midagi Keskerakond rõhunud, et seal ongi küsimus selles, et mida siis langetatakse, et seal seal on, kõigile meeldib öelda välja see loosungina, et langetame erinevatele erakondadele, aga see, et milliseid täpselt, seal on natukene erinevaid lähenemisaga. Jah, see teema on lihtsalt nii oluline praegu nagu selles kampaanias, kui sa ütleksid, et ma ei ole nõus langetama, et siis võiksid kohe tõenäoliselt hääli kaotada, ütleski, siin ei saagi muud moodi lubadusi anda, aga samal ajal sellega täita, eks ju, et see on juba teine teema. Samal ajal kui keegi tuleks ja ütleks, et ei, aktsiis on hoopis vaja tõsta, sellega saaks ta kindlasti kahe ajakirjanduse teravdatud tähelepanu. Ja ma ütleks veel välja, mille jaoks oleks vaja tõsta, eks, et midagi heaks ära teha. Aga kui sa Aivar juba nii hästi neid erakondi erinevalt välja tõid, et no ma ei tea Eesti 200 Elurikkuse ära, kes on need uued tegijad, et mis siis nende majanduspoliitika saab olema Elurikkuse Erakonna, selle minu arust üpris sellist selline vähe, võib-olla ma jalaga kõigega kursis. Et ja nagu selliseid palju küsimärke, aga Eesti 200 ikkagi mõtlesin, majandusprogramm on selline välisinvesteeringuid soosiv, tööjõumaks vähendav, eks, et et selles mõttes nad kalduvad küll, kui ma seda programmi vaatan, sellise nagu ja Reformierakonna poole varasema Reformierakonna poole. Nad ütlevad sinna oma programmis, et kõige vähem kahjulikud on jooksvad varamaksud, mida on võrreldes teiste maksuliikidega Eestis liiga vähe kasutada. Seda muidugi reforme pole toetanud, aga seda on meile erinevad siis organisatsioonide öelnud ja see on ka selline debati koht, et et kas me peaksime, kui me tahame nagu, et tööjõudu vähem maksustada jätta inimestele rohkem raha, et nad ise otsustaksid, mis nad selle rahaga teevad. Et siis kas võib-olla võikski olla parema, alternatiivse, et me maksustamegi vara või seda kulutamist, mis, mida nad selle rahaga teavad, et, et see on sama ettevõtlusinvesteeringute tulumaksuvabastuse põhimõtte järgimine, seda nii-öelda vanad Reformierakonna liikmed ka kunagi ammustel aegadel välja pakkunud, et tegelikult võib-olla inimesed võiks üldse üksikisiku tulumaksu ära kaotada, et mitte võtta palgalt tulumaksu riigile, aga alternatiivina siis kogudes raha kokku, ma ei tea selle eest, kas inimesel on või, või millised kulutused on. Aga selline on, see on selline suur maailmavaateline debatt, mida ma arvan, et me sellel valimistel ei näe ja kui see on ka Eesti 200 programmis varamaksud, siis tõenäoliselt me järgmise nelja aasta jooksul veel nende varamaksude kehtestamist ka ei koge, sest teised erakonnad ei, ei ole sellel teemal nagu väga kaugele analüüside mõtetega läinud. See on jah üks selline asi, mis tuleks üsnagi ühiskonnas selgeks vaielda, sest praegu tundub see mõte väga võõras ja ilmselt ka nii-öelda tavalisele inimesele natuke arusaamatu, mida see endaga kaasa tooks. Aga kokkuvõttes, ega nendes majandusprogrammides ilmselt on palju õhku ja palju seda läbirääkimisruumi, milles saab siis seal koalitsioonikõneluste ajal loobuda ja ja kuigi siin mõndade nii-öelda programmide ees võib-olla on osadel inimestel hirm ja osadel ei ole, siis siis ega kokkuvõttes ilmselt Eesti, ma ei tea, majandus ei lenda eriti sellises heas positsioonis nagu praegu Eesti majanduskasvuga siin on olnud kogu aeg, et mulle tundub, kõige, nagu selline huvitavam oleks see, kui nüüd Isamaa peaks riigikokku saama, kutsutakse kõnelustel, et seesama nagu hästi tugevad ikkagi seda pensionisammaste teemat oma kampaanias esile toonud, et see mulle tundub, on see, millest nad peaksid loobuma, kui nad tahavad koalitsiooni saada, aga aga kuidas nad seda teevad ja kas nad on selleks valmis. Aga üks teema, mis sel nädalal küllalt palju kõneainet on pakkunud, on erinevad valimismootorid. Valmis sai näiteks erametsaliidu ning metsa- ja puidutööstuse liidu metsanduse teemaline valijakompass, kus saab siis vastata ja hinnata Ta enda metsanduse teemalisi vaateid ja selle järelvaadata siis, et kuidas kuidas erakonnad on seda üldiselt näinud. Ja teine kompass, mis on aga sa ainult palju rohkem tähelepanu ei ole tegelikult vist veel isegi avalikkusele välja pandud, kui ma õigesti aru saan. Nimelt Postimees koostab siis valijakompassi koos ühiskonnauuringute instituudiga kes siis saatis poliitikutele vastamiseks terve hulga küsimusi, mille peale paljud poliitikud vaatasid küsimusi, saatsid selle kuu peale ning jätsid siis täitmise pooleli öeldes, et need küsimused on kallutatud ja väidetavalt siis Isamaa ja EKRE seisukohtade poole kaldujat. Ma toon näite, et siin mõnest küsimusest, kas riik peaks läbi maksupoliitika reguleerima esmatarbekaupade hinnataset või siis, et kas on õige, kui naine eelistab karjääri laste kasvatamisele ja pera perekonna eest hoolitsemisele, et noh, et need on sellised väga-väga suunavad küsimused, et sa pead, et emb-kumb, et kas siis et mõlemat juskui korraga ei saaks, et lapsi kasvatada ja, ja karjääri teha. Oota, ma pean sind parandamas, esitasid mitu vale väidet siin praegu. Esiteks seda Postimehe valimiskom passimist täna avalikuks läheb, ei tehtud koostöös ühiskonnauuringute instituudi, vaid politoloog Martin Mölderiga, kes on kasutanud andmeid uuringutest, mida on ühiskonnauuringute instituut tellinud ja mille on läbi viinud aktsiaselts turu-uuringud ja teiseks, mitte väga paljud poliitikud või kuidas sa ütlesidki, vaid mõned reformierakondlased paistsid siin võimalust tõmmata see asi enda valimiskampaaniasse ja konkreetselt häiris või konkreetset, toodi esile viis küsimust, 22-st mis mõnele inimesele närvidele käisid. Siin ikkagi, ma olen ka rääkinud ka teiste erakondade poliitikutega, et see ei ole ainult nüüd see väide ka päris ei vasta tõele, et ainult Reformierakond seda näeb, aga aga see selleks, et miks see ühiskonnauuringute instituut üldsegi nii palju nagu sellist pahameelt tekitab, on ilmselt see, et sotsioloogide ja, ja tegelikult ka teiste siis ma ei tea poliitikute ja isegi meediaväljaannete poolt on nagu võetud seisukoht, et nende usaldusväärsus ei ole nagu siis piisav või, või et nad on nagu kallutatud, et see on see peamine siis argument, millest siis ju räägitakse sellest. Sa esitad jälle sellise väita, et ütled sotsioloogidel, nagu nad oleksid üks monoliitne hull. Ja oli ühispöördumine siin 2000. Millele ei kirjutanud alla 100 protsenti Eesti sotsiolooge, vaid mingi seltskond, kes tahtis esindada mingit laiemat seltskonda, nii et ära nüüd üldistan nii palju, et siin on ikkagi väga palju Eestis kipub olema, kuna Eestis on inimesi vähe, väga palju isiklikke huvisid, nii et noh, ma ütlen veel kord, et seal ikkagi üks katse jällegi valimiskampaaniat teha, et kui ja minu meelest ja päris hästi võttis seal ekspäev ka Postimehes Päevakommentaar kakades. Tõdeti, et võib-olla on probleem selles, et keegi poliitik hakkas seda tegema ja avastas, et nende vastuste järele ta ei olegi see, kelleks ta ennast pidanud on. Keegi reformierakondlane tegi seda vaheliselt, oih, polegi liberaal. Keegi sotsiaaldemokraat tegi seda aastaselt, oih, polegi sotsiaaldemokraatiat, et et siin on ikka väga palju tõesti sellist isiklik ja tõesti soovi lihtsalt poliitilist profiiti lõigata. Seda küll, aga noh, see ühiskonnauuringute instituut, eks iseenesest sa ütlesid, et on kallutad, tegelikult ta ju ei varret tema nagu selline noh, ütleme maailmavaade ongi konservatiivsus. Ja ta ei varja midagi. Rahastajad, kes seal taga on, eks on ju ka seda välja öelnud, et ta noh, et nemad nagu toetavad sellist konservatiivset lähenemist ja näitab see need valimismootorid lihtsalt seda, et, et võib-olla tuleks neisse suhtuda selliselt loominguliselt, mitte võtta nagu nagu selline lõplik tõde, et tegelikult neid saab, küsimusi saab teha ja väga raske on teha seal seda valimismootorit nende erakondade tegelikult lubaduste järgi, siis need lubadused on lihtsalt nii palju ja sellist, kus me ütleme, et see näitabki mingit tegelikku tulemit, et jah, pigem on selline mäng ja, ja ja mis oli muidugi hea, et öeldi välja, et tegelikult tehtik, mis, kus see tekkis, see ühiskonnauuringute instituudi Postimehe koos sellisest kirjast, kus oli alla pandud, tehakse koostööd, see tõenäoliselt tekitas, mis riigikogu liikmetele saadeti. Aga, aga kuna seda ei varjatud, siis võib-olla noh, võime öelda, et see ongi hea, et on teada, kes neid teevad ja samamoodi see metsa erametsaomanike liit seal on väga selgelt, kui ta teeb sellise valimismootorist, annab nagu oma noh, endast lähtuvalt ütleme sealt puhtalt enda huvidest, et selliseid huvigruppe, kes võiksid tuua välja, mis erakondade programmides nende arvates on head või halba. Ma olen saanax sellisele debatile juurde, Tööandjate keskliit vist on ka tegevus on juba teinud, pannud üles ka oma omanud oma sellest Tööandjate manifestist, mis kokku lähebki kest, milliseid erakondi? Millised erakond rohkem oma programmides arvestavad, nende seisukohtadega ja milliseid mitte? Pigem jah, võib-olla siin on see, nagu, miks see teema tõstatus oligi, et nii Reformierakond Eesti 200 kui võib-olla veel keegi tundis, et kuna seda tehakse koostöös selle organisatsiooniga, et siis on see neile kahju. Seal tulebki taustaks öelda, et enne veel, kui see Postimehe valimiskompass avalikuks on tehtud või tehakse, ma ei tea, kas ta praegusel hetkel juba on, aga täna pidi tehtama siis saadeti see kandidaatidele, need kandidaatidel paluti teha ja siis mõnele kandidaadile ei meeldinud, ju ta siis leidis. Ei suhtuta piisavalt lugupidavalt nendesse teemadesse, mida tema tahaks sõnastada just sel viisil, nagu tema tahaks sõnast. Aga see, mida on meile IT-asjatundjad välja toonud või millele nemad viitavad, et siis on see, et et kui ühiskonnauuringute instituut me teame, siis, et ta on nii-öelda konservatiivse maailmavaate esindaja, siis sellest samast infost kogutakse kokku väga märkimisväärne andmebaas, et ühelt poolt siis kandidaatide poolt ja teiselt poolt siis nende inimeste poolt, kes seal oma siis seda infot, et või nii-öelda oma valikut nagu kontrollimas käivad ja selle andmebaasi siis info põhjal vaata, küsimus on selles, et kas see info liigub või mitte, et kas mina, kui ma lähen sinna klikkima, kas minu info liigub sealt ühiskonnauuringute instituudi juurest kellegi teise kätte veel edasi. Et, et kui see nii on, siis saab ju terve see konservatiivne väli, kellele seda antakse, oma nii-öelda poliitiliste teemade kehtestamiseks hakata sisuliselt seda reklaami nii-öelda suunamis tegema. Tuuakse Trumpi näidet Trumpi kampaania ajal, et sellise kämbritsid analüütiku näitel, et ta on nii-öelda sihitud reklaam väga konkreetselt sellega, et et see andmebaasi turvalisus või andmebaasi säilimine nii-öelda mitte siis suures koguses info väljaandmine on, on minu meelest oluline või siis vastupidi, anname kõigile selle info välja. No ma arvan, et enne maailma lõpus stsenaariumide tekitamist võiksid sa mõelda sedasama asja siiski see Facebookis näiteks mingisuguseid reklaamina ette tulevaid toredaid mänge mängid, mis sinu nimes esinevatest tähtede arvust sulle mingisuguseid unelmate töökohti pakuvad või mida iganes, et noh, ma, ma arvan, et ei maksa, need nii suuri Tointega pole maalida. Tegelikult me jätame endast kogu aeg mingit andmerida igale poole ja noh, sul on õigus jah, vahel võib juhtuda midagi, aga enamikul enamasti Oluline ongi, et inimesed nagu teaksid, et kui nad kuskile midagi sisse logivad või midagi teevad, noh et need nii-öelda jäljed jäävad järgi, et nüüd on võimalik jälgida ja nende kohta infot saada, et kui me seda teame teadlikult teeme siis noh, siis ei ole probleemi ja, ja eks see on ka ikkagi reeglid tehtud. Et kuidas mingeid andmeid tohib kasutada, mitte kas malet saama kuritarvituste eest ja ta on nagu juba teine teine teema, aga, aga ma arvan, et see on selles mõttes debatina on hea iseenesest, et see teema sellel nädalal tõstatuse kogu see valimismootorite, see, kes kus, mida toetab ja mida nagu silmas. Ja lõpuks on ikkagi inimeste enda otsustada ja kokkuvõttes on, ega need valimisradarid on ükskõik, kes neid teeb, on nad ikkagi lihtsust, väga lihtsustus, mudel on ju, et ERR-is on ikkagi lõpuks, me isegi proovisime ära pesta ja ma arvan, paljud erakonnad on pahased, kui nad seda tulemust näevad, sellepärast et sa pead tegema mingi valiku küsimustest, mida sa esile toodud, et ikkagi on seal mingi toimetajapoolne subjektiivsuse, kasvõi sedasama erakondade majandusprogrammid ülevaade pärast seda me saime. Päris noh, erakondades ka selliseid baasid, kirjad, kuskil oli midagi olulist välja jäänud. Ja ma olen näinud ka Saksamaal ma nüüd ei tea, kas oli eraõiguslik või avalik-õiguslik mingi institutsioon, kes enne valimisi tegi ka sellise valimismootori ja see ei olnud mäng. Ja noh, mis ma oskan öelda, keegi ei viitsi sellist jama teha. Tohutu hulk kümneid, kümneid küsimusi, kus sa pead iga küsimuse puhul eraldi hindama 10 palli skaalal, kui tähtsaks sa seda küsimust pead ja siis vist ei mäleta, kas seitsme palli skaalal hindama seda, mis sa sellest arvad. Ja see kõik oli väga tõsine. Aga noh, kes see viitsib sellist asja teha, ainult sakslane? Aga Postimehe selle valimisradari lõpetuseks et, et Postimehes kõlaks ka teistsugune arvamus kui Peeter Helme arvamus, siis Holger Roonemaa näiteks kirjutas Twitteris, et siis uuriva ajakirjanduse juht Postimehe valimisradari tööõnnetuse taustal on nukker see, et tegelikult kehtestasime uurivas uudistetoimetuses detsembris reegli. Et ühiskonnauuringute instituudi uuringutest teateid me ei avalda seejuures ainsana suuremate väljaandest see äripäevas on see põhimõtteliselt just sellepärast, et, et ongi nagu ebaselge ja ja me nagu ei usalda pärast ma olen vaadanud neid tulemuste kommentaare, noh, mis seal salata on tegelikult hästi Isamaa suunas kaldu, siin räägite Ekrest, aga mina küll arvan, et, et, et ei ole nagu piisavalt usaldusväärsed seda esitada ainsana neid uuringutulemusi mingi tõena, aga läheme hoopis personaalia juurde, mis puudutab ikka veel poliitikutelt ootamatult paar kuud pärast ametist ja avalikkusest lahkumist sai selle nädala üheks suurimaks teemaks ja tegijaks ekspoliitik nimega Andres Anvelt, endine siseminister siis, et kolmapäevase Eesti Ekspressis ilmus siis Marii Karell isi Männiku ja Sulev Velleri sulest. Lugu, mis siis selgitas, miks Andres Anvelt tegelikult poliitikas justkui lahkused. Tuletame meelde, et enda sõnul ta tegi siis seda seepärast, et poliitikas sai villand ja tervis oli kehv ja et kolleegid, et kas saite aru, miks siis Andres Anvelt lahkus sellest loost? Ei saanud aru täpselt, et sellele seal vastust ei, ei saanud, aga millele nagu mina vastust siiski Anvelti pressikonverents tuli, teade tulijate lahkub siis novembri lõpus toimetuses, ütlesin, et see kõlab uskumatult või see tundub uskumatult ja ja on olemas selline reegel, et kui poliitik midagi ütleb mingi olulistel teemadel, siis ajakirjanik võiks selles kahelda, esitada mingeid küsimusi. Ja nüüd vähemalt Ekspress on, on siin hulga küsimusi, eks õhku õhku visanud. Ja, ja teine asi, mis seal ikkagi on, et ma ei tea, kas see on seoses lahkumisega ja millest on öelda, et sellest nagu varem räägitud, aga ikkagi seesama seotus osade inimestega küll enne seda, kui Anvelt siseministriks sai šaslõkisöömised Anvelti kodus, inimesega, keda kahtlustati Eestis enne Danske juhtumit kõige suurema rahapesuskeemi korraldamises külgi mitte kohtus süüdimõistetuna, eks ja keda näiteks finantsinspektsioon ei usalda, et anda talle mingi asutuse tegevusluba, mis finantsmaailmas võiks toimetada. Et see on ikkagi teema, mis, mis on nagu oluline, minul on väga hea meel, et ekspress nagu asjad, nagu välja tõid see, et üks inimene nii ootamatult poliitikast lahkub, erakonnast lahkub riigikogust, lahkub et siin on nagu see küsimus, mida täna on või sellel nädalal on meedias palju küsitud, et kas haigus oli tegelik põhjus ja kas võib juhtuda niimoodi, et kellelgi on mingi info, millega sai sundida siis poliitiku lahkuma. Ekspress viskab hulga küsimusi õhku ja neid küsimusi on ju nädala jooksul pärast oli juurde tulnud ja tegelikult ju Anvelt oma vastusega Ekspressi küsimustele tekitaski lisaküsimusi. Nimelt kui Ekspress esitab siis väite, et et Anveltil on mingid luukered kapis, siis Anvelt ütles, et hoopis ajakirjanikud on need, kes on lasknud ennast panna selliste inimeste vankri ette, kes Anvelti tegevuse mõjul trellide taga istuvad. Ja see nüüd minu silmis küll mitte ei rahusta meid maha, vaid teeb selle loojuv veel segasemaks. Ja tuleb tunnistada, et kui ma ise seda artiklit esimest korda lugesin, siis minu jaoks tundus see natukene sellisena, et et noh, oli üks teema oli mingi vihje, hakati seda kontrollima, mis selle väga kinnitust ei saadud, aga noh, midagi on vaja lehte panna, kirjutame kokku puhtalt pärast, et see loo, et seal on olulisi point'e, mida sa ise igiAivar välja tõid, aga, aga seal noh, keerutatakse enne ümber selle tervise ümber alkoholi tarbimise mingite selliste kummaliste episoodide kohta, millel selle nagunii-öelda lõpupunktiga, millest tahetakse rääkida, nagu mingit seost ju tegelikkuses justkui ei ole ja siis jõutakse sellesama siis tema seotuse kohta erinevate isikutega aastast 2010, siis on seal üks foto on ju, mida mina ei saanud aru, et kuidas see tol hetkel peaks olema seostatud, aga siis sellel konkreetsel lahkumisega seal on üks väga oluline koht, kus Anvelt saadab siis tuttavale, kes kellelegi on probleeme, et ta sai, justkui ta oli kaitseväe juhataja, siis nõunik, et ta sai justkui kuskilt mingisuguse vihje, et et asjad on nüüd korras, et uurimise ka on asjad korras, et see sõnum on üks oluline kahtlusobjekt, aga aga muus osas no ma natuke ikkagi Anvelti selgitused, et tema tahtis seda tutvust selle inimesega seal eitada, eks, ja öeldi, et see on, see ei ole üldse põgus tutvus tahtis abi. Aga see varasemalt siis mitte nüüd tänava inimene ise eks ütleb, et tegelikult käis, et ta käis kodus sellepärast, et annate, ütles tal ei olnud kontorid kuskil, aga siis selle inimese jutust välja, et ikkagi oli, käis noh, oli seal šašlõkki tegema, seda õhtul ja koosviibimised, et side oli nagu tihedam, Anvelt tahab seda välja näidata. On ka üks vastuolu. Mis seal, see tuleb sealt loost ikkagi välja, et see sideõlide päriselt ka tihedamat seal, seda on ju suudetud tõestada. Ja siis, aga mis sellest loost muidugi jah, see on nagu lugu, kus tegelikult läbi loov, võib-olla, mis võib öelda, et tõesti nagu Anvelt ja natuke ka liiga oli see, et et me saame teada, et Anvelt meeldib, meeldib, napsutada kõvasti, eks see pidudel väga ta ei kanna. Kui ta on palju alkoholi võtnud, siis on need sidemed, eks ju, selliste kahtlaste inimestega enne ministriks seal on siis tuleb see sotside varjatud rahastamise teema sinna nagu kahtlusena visatakse õhku, siis on mingi rahavargus kuskilt ja nii edasi, et et selles mõttes jah, et võib olla võiks olla ka kriitiline selle teksti teksti suhtes, et absoluutselt, sest ma ei, et kas seda keri juhtumit ja seda osa nii-öelda tuleb kajastada, ilmselt ikkagi tuleb on ju, et kui, kui sellised asjad on üleval, aga teisalt tead rääkides siis pärast selle loo lugemist mitmete toimetuste ajakirjanikke, kes kõigis toimetustes olid needsamad infoinfod juba liikunud, need fotod olid noh, piltlikult öeldes ka meil siin oma err toimetusest läbi käinud, aga, aga ei olnud mitte kuskilt tol hetkel kinni hakata, tõendeid ei olnud, kõnekaid tõendid ei olnud, mille pealt seda lugu sellisel kujul teha nüüd on, nüüd on see vähemalt tehtud ja et mis minu jaoks võib-olla natukene teine küsimus siinjuures on, et et noh, sa ütlesid ka, et oli üllatav, et ta nii päevapealt lahkub, et kas, kas poliitikast võib päevapealt lahkuda, on see nagu lai küsimus minu jaoks, et poliitikasse tulla tullakse küll päevapealt, toiduna toome Postimehe peatoimetaja läksid päevadel poliitikas, aga kas lahkuda ei või ikka aga küsimus, kui lahkub siseminister, kes on ikkagi oma ametipositsioonilt väga-väga-väga oluline, noh, nii-öelda avalik teenistuja, eks. Et, et siis võib-olla peaks küsima natuke rohkem selle kohta, kasvõi nüüd otse või uurima, et kas see on ikka see põhjus, mis meile välja öeldakse, siis pahatihti poliitikut. Neil on kalduvus rääkida, asi mitte nii, nagu ta on ja öelda väljapooltõdesid tõesti, tervis võib olla üks põhjustest, aga võib-olla see ei ole ka alati peamine põhjus selles mõttes ainult kahtlema küsimuse esitama, aga aga küsimus on see ka, et kahtlema, kas neid peab alati kõik ära kirjutada, mis sa selle infoga teed on, on teine küsimus. Muidugi on õigus Anveltil, et see viited Hubert Hirve läks, kes on sirged, on ka seostatud allilma, kes, kes praegu veel on, on kinnistunud, kahtlustatakse et, et ka see üks allikatest endine siis politseinik Aivar Orukask sama kinnipidamise käigus ka peeti kinni ja, ja on ka seotud Hubert Hirve ka, et selles mõttes siin noh need seosed on olemas, aga, aga mul ma ei tea, mulle tundub, et kui sa ei saa teha panna püsti mingit sellist kahtlust kas sinu vastased ei saa sulle seda teha, kui, kui ei ole nagu põhjust olnud, et, et siin ikkagi on nagu mõlema Booneteks, Anvelt on ka kuskil libastunud ja võib-olla on suhelnud inimestega, kellel ei ole siseministrina olnud kohane suhelda. Vot sellest, et on suhelnud ennem, eks. Aga lõpetame selle teema. Andres Anvelt minu teada nüüd tegutseb hoopis konsultatsioonifirmas, mille ta ise lõi ja tegeleb lobitööga, et jõudu uues ametis. Aga räägime ühest teemast, mis sel nädalal Pealt nägijas näitasime ja mis päevakorda tõusis, ehk siis 47 aastane Jane paberit läheb teadaolevalt esimese eestlasena Šveitsi abistatud enesetappu tegema. Ja seda seepärast, et põeb ülimalt rasket haigust, ALS ja lugu on keeruline ja kurb, aga põhimõtteliselt on ta siis load Šveitsi sõiduks saanud ja see ootab ees aga laiem küsimus, mis siit nagu ühiskonda tõusis, on see, et kas Eestis peaks olema lubatud abistatud enesetapp või eutanaasia nende vahe siis on see, et abistatud enesetapu puhul sisuliselt ta teeb selle surmava süsti siis patsient ise või inimene ise eutanaasia puhul keegi teine. Et, et mitte sellist jah, ei küsimus küsida, siis ma küsin hoopis nii, et et mis on need ohud, kui me lubaksime Eestis neid siis Eestis teha? Minu meelest peaks alustama kaugemalt. Sind tõttasid kohe poliitikud sõna võtma ei ole poliitikute teema, vähemalt mitte praegu. Ma pean ütlema, tegelikult poliitikud just ei tõtanud sõna võtma, vaid neilt küsiti nõu, küsiti arvamust ja nad ei, nad ikkagi väga tugevalt vältisid tükk aega selle arvamuse andmist ka, et noh, kas või siin esimeses stuudios segi sai vist kutsutud. Heal kolleegil esimees on hoopis Riina Sikkuti taga, noh, Riina Sikkut ütles selgelt, et sel teemal ma küll rääkida ei taha, onju, ja noh, ka teised poliitikud, et pigem ikkagi seda teemat poliitikud vältisid mida näitab ka see, et näiteks sotsiaalkomisjonis, kus seesama teema arutelu all siin mõni aeg tagasi lükati hoopiski räägime pärast valimisi, sest siis ei rakenda keegi seda valimismateeriat. No igal juhul siis üldse ei peaks esimese hooga minema poliitikutelt küsimagi selle kohta, et selles mõttes mulle tuli jälle meelde nii see surrogaatemaduse teema kui tegelikult kooselu teema, mida hakatakse kohe politiseerima enne veel, kui ühiskonnas on üldse mingisugused arusaamad settinud, mingid jõujooned kujunenud enne veel, kui kõige arugi saab, millest jutt käib, hakatakse siin juba mõtlema, millist seadust see asi vajaks, et see on natuke ennatlik, et et siin on tegu ikka ühe niivõrd keerulise fundamentaal Totaalse teemaga, et selles mõttes on poliitikutel õigus, ootaks valimised ära. Et selle üle rahulikult arutleda, praegu arutleda selle üle siin keskedebatte tulumaksu alandamise ja pensionisüsteemi ja vanemahüvitise on vist natukene hägustav täiesti. Ja kui sa ütlesid, et seda vastust jah, ei meilt, eks, et siis, ega mina sulle oleks osanud ka, jah, ei vastuta sellepärast et tõesti see teema on nagu uus ühiskonnas. Nagu Peeter ütleski, et vajaks natuke, selles setis vajaks erinevat argumentatsiooni, vajaks nagu mingit, et debatti või arutelu ja siis ma suudaksin ka kujundada nagu oma arvamuse, et et esimese hooga mulle tundub, et jah, et võiks lubada. Aga, aga see on selle nii-öelda saate vaatamise see on üks näide sellest, kus on tõesti raske haigus, onju, aga noh, me teame ju inimesi, kes on juba lihtsalt vanaks jäänud ja tahavad, et elu lõpetada, et mitte igapäevaselt lihtsalt istuda akna ääres ja vaadata aknast välja, vaid et et nende aeg on ümber või no ma ei tea, eilegi helistas toimetusse siin ühest eesti vanglast üks mees, kes on seal oma abikaasa tapmise pärast pikka aega veel ees, ütleb, et tuleks ka vanglates eutanaasia võimalikuks teha, et tema tahaks nüüd hakata hoopiski siis organidoonoriks. Et noh, kas siis sellistel noh, mailise vanaduse juhtum või sellise vangi juhtum, et no need tõenäoliselt jällegi on sellised, kus ma ei tea, isiklikult ka vist ei tahaks lubada seda eutanaasiat või abistatud enesetapp on ju, et, et see just see, see, et kust maalt need piirid lähevad, et kus me seda lubame, on väga oluline küsimus. Ja need olid head näited sulle, sest need näitavadki seda, et see asi ei ole sugugi nii mustvalge nagu võib-olla esimese hooga nagu selle suurelt ajakirjandusest läbi käinud näite puhul tunduda võiks, vaid nende piiride seadmine. See teebki selle niivõrd segaseks ja keeruliseks. Aga mis mulle endale nagu positiivsena mõjus, oli see, et selle teema puhul oli palju selliste ikkagi mõistmist ja inimesed nagu hakkasid arutlema sellel teemal, et mitte ei toimunud kohe ka hukka mõista, onju, et aga, aga eks, eks saab näha, kui koos arutelu teemaga jõuab, räägime veel saate lõpuks viimased minutid, enne kui meie lõpukell kõlab koolist ka natukene, et et on seaduseelnõu, mis tahab nüüd teha, siis nii, et lapsed läheksid kella üheksast alates siis tunnid algaks koolis kell üheksa, mitte varem, et mis te arvate, et kas seda peaks siis seadusega määrama nii, praegu on see kaheksa, vot see on praegu, see on erinev ja Valdot on kujunenud välja kujunenud tavaliselt kaheksa, aga see on teema jälle, mille puhul vist Riina Sikkut siin Postimehes oli lugu, kus ta ütles, et või, või ole jama, et enne valimisi välja tuli, et selline eelnõu on kavas, aga minu arust see oleks teema, mille eel võiks nagu valimiste eel ka arutleda, sest see puudutab koolikorraldust üldisemalt võib-olla õppekavade teemat. Ja sealt on edasi, et kui palju muudatusi seal veel seaduse, see on rohkem, aga lihtsalt tahaks, et see toimuks klaverit, Nick nagu vahele pandaks paika ja siis tuleb mingi eelnõu riigikogusse, kus sa siis nii-öelda kiiresti vastu võetakse, et võib-olla see debatt oleks hea, kasvõi lastevanematele mõelda natukene koolielu peale. Ja isegi kui seal seadus seaduseelnõus puudutatakse teisi asju, mis juba ainult see üks asi kooli alguskellaaja muutmine suudabki kõike see muudab ju seda, mis kell lapsevanemad peavad hakkama oma autodega kodust välja sõitma, millal koolibussid peavad sõitma hakkama, millal algavad huviringid. Kui palju tegelikult muutub kogu ühiskonda, nii et tõesti rahulikumad. Ja arvud näiteks siin väiksemate piirkondade inimesedki tõid välja maapiirkondades, et, et kui peab tööle ka veel, siis minema on ju, et sul on ta pärast sõita, et miskil su tööpäev algab kõikide nende pärast on mingisugused trennid lastele, kes, kuhu ja et see tõesti selles mõttes on õige, et see muudab, muudab kõike kõigi elule, noh ütleme mitte toetada ka viidanud, et see võib olla sunnib mõtlema natukene ka teistes sektorites või kasvõi töökohtades, et, et mismoodi olla, kui palju paindlikkust anda, eks töö algust osas ja jah, et sätestanud, laiema mõjuga. Aga ma arvan, et isiklikult, et sellist asja võib-olla ma ei tea, kas peab riigi poolt reguleerima, et iga kool saab seda tegelikult ja otsustada ja uus seadus tegelikult ka kuigi nad määravad ära selle Texase aja, siis siis saab alustada hoolekogu otsusel ka varem, aga kuna meie aeg ja meie lõpukell on kohe kõlamas, siis lõpetame tänaseks saate ära? Ütleme, aitäh, et kuulasid, rahva teenrid olid täna koosseisus Aivar Hundimägi, Peeter Helme ja Taavi Eilat, nädala pärast on siin juba uus koosseis. Soovime kõigile ilusat talve ja kuulmiseni.