Elu pärast Google'it. Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündinud loengusari elu pärast Google'it pakub visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Loengud olid aluseks jooni järjeks tulevikuvisioonide saatesarjale Raadio Jaik, mida saate kuulata vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist. Elu pärast Google'it asse Sauga on infotehnoloogia taustaga plokiahela krüptoraha ekspert, Eesti krüptoraha Liidu kaasasutaja, investor, koolitaja, konsultant, iduettevõtja ning raamatu kõik sai alguse Bitconnist, autor. Tere õhtust kõigile. Suur rõõm on olla siin ja, ja täna õhtul natukene siis rahast rääkida rahatehnoloogiast, milline võib raha tulevikus olla minu nimi aasta Sauga ja taustalt. Olen Infotehnoloog ideega tegelenud nii teenuste kui kui arendusega ja lisaks olen siis täiendanud ennast pelga balantseerimaks, seda, seda reaalset, sellist loogilist maailma. Olen täiendanud ennast ka psühholoogia ja, ja teraapiavaldkonnas ja jätkan praegu sellist spirituaalset teekonda professionaalse teekonna kõrval. Ja juba üsna üsna noorelt hakkasin huvi tundma rohkem rahanduse vastu ja majanduse vastu, et märkasin, kuidas mõned elavad vaesemalt, mõned rikkamalt. Hakkasin huvituma sellest küsimusi küsima, et miks see nii on ja uurima, kuidas majandus toimib kuidas rahandus toimib ja mida rohkem ma seda valdkonda uurisin, seda pessimistlikum pilt avanes raha, kui, kui tehnoloogia, kuidas raha toimib, kuidas rahaloome käib traditsionaalsus maailmas. Kuidas majandus toimib, kapitalism, mille, mille keskel me elame praegu. Et kui natukene šiibide nendesse põhimõtetesse, kuidas kapitalism toimib, siis täna on selge, et tegemist ei ole jätkusuutliku majandussüsteemiga. Majanduse eesmärk eelkõige peaks olema teenida inimest. Kuid tänase majanduse eesmärk paratamatult on saanud lühidalt sellise kasumi tagaajamine. Efektiivsus ja inimene on sealt vahelt täiesti tegelikult ära unustatud. Miks see nii on, ja see, see, see kapitalism, tänapäevane majandussüsteemse põhineb eelkõige siis tarbimisel ja tarbimist reguleeritakse siis vastavalt rahaloomega et tarbimine kui nii-öelda majandusmootor ja miks see nii on see kapitalism ja tänapäevane majandussüsteem nii-öelda disainiti või, või mõeldi välja seal viiekümnendatel kuuekümnendatel tolesite majandusteadlaste poolt, kellel ilmselt olid peamiselt kaks vale eeldust. Üks eeldus oli see, et nüüd arvatavasti ei osanud aimatagi, et maailma elanikkond kasvab nii kiiresti, nii lühikese ajaga, Aja jooksul. Ja teine eeldus oli arvatavasti see, et ressursid maakeral on piiramatud. Et me saame neid vabalt tarbida vähemalt tolleaegse sellise kättesaadava info põhjal ja, ja ambitsioonide baasil või kujutlusvõime baasil olid ilmselt siis nad arvasid, et ressursid ei ole piiramatud. Tänaseks on üsna selge, et elanikkond on kasvavas tempos kiirenevas tempos väga kiiresti kasvanud. Peamine põhjuks selleks on majanduslik ebavõrdsus. Ressursid maakeral on otsakorral, igale poole, kuhu me vaatame, puhas vesi, on defitsiit, puhas õhk. Kalad meres. Just käisin kolm-neli päeva tagasi Iisraelis selles surnumeres ujumas ja avastasin, et Surnu merega ega seda ka enam kauaks ei ole. Et viimased seitse aastat on surnumere merepind langenud meeter aastas. Et jõed, allikad, mis sinna surnumerre suubuvad, et seda vett on kogu aeg sealt vahelt nii-öelda kõrvale suunatud ja ära tarbitud. Aga mul on teile hea uudis ka, tegelikult me elame hästi põnevas ajas sellises muutuste ajas inimeselt praegu inimkonna ajaloos kõige kiiremini muutuvas ajas. Ja muutusid saavad alati head olla, muutus on alati progress, areng ja kui me vaatame natukene enda ümber eksisteerivaid süsteeme, siis peaaegu kõik süsteemid on väga suurtes muutuste perioodis praegu majandusnäiteks jagamismajandus on populaarseks saanud. Et juba sellised kulunud näited on Eirbeeemmbee, Taxify, Uber ja, ja huvitav on, on see, et selline omamiskultustarbimise puhul liigub rohkem teenuse poole, ehk siis BMW on maailma suurim majutusteenuse pakkuja aga ta ei oma ühtegi kinnisvara ega hotelli. Samamoodi Uber on maailma suurim transporditeenusepakkujaga, ta ei oma ühtegi sõidukit. No mõned üksikud ja peale selle autonoomse sõiduarenduseks vajalikud sõidukid ja majanduslikud jõujooned on liikumas lääne poolt siis ida poole, Hiina on väga võimas, väga kiiresti kasvav majanduslik jõud saamaks domineerivaks küll usalduse, väga hästi ei meeldi, eks, eks me tulevikus näeme. Eksisteerivatele ühiskonnakorralduste süsteemidele esitatakse väljakutse pidevalt. Esindusdemokraatia, mis meil on täna domineeriv igal pool maailma riikides ei ole väga kuskil kodanikud rahul selle selle lahendusega ja, ja mis, mis ka läbi aegade nagu on, on juhtunud, et see poliitika ja see valitsemise protsessid ja tegelikult on majandus- ja finantson ka selle vaikselt üle võtnud, et tegelikult poliitika peaks majandust juhtima, aga tegelikult on vastupidi. Eriti hea näide on jällegi USA, kus poliitikat tehakse lobistide abiga. Aga ei hakka siin, see on muutumas, on esindusdemokraatia, Šveitsis on ennast väga hästi tõestanud, on välja käidud erinevaid muid valitsemise viise. Holokraatia ja muud muud taolised kogukonnapõhine elukorraldus on väga populaarseks tõusmas. Mis veel, haridussüsteem samamoodi suurte muutuste lävel või juba vaikselt muutumas. Näen siin huvitavaid eksperimente teinud Waldorfkoolid on onu suvitav metoodika, kuidas uut elanikkonda nende rahvastiku toota. Ja haridussüsteem on, on ka sellepärast natukene aegunud, et põhineb siin üle 100 aasta tagasi välja mõeldud siis reeglitel, kus populaarseks oli just saamas tööstusrevolutsioon ja eesmärk oli siis kiiresti toota standardiseeritud teadmistega tehase töötajaid. Ehk pannakse siis inimene nii-öelda koolikasti ja standerliseeritakse ära ja siis siis on ta väga-väga hea tehase töötaja. Aga tänane majandusruum, tänane ühiskond vajab eelkõige just inimesi, kes suudavad olla loomingulised innovaatilisus on väga olulisel kohal ja haridussüsteem ei, ei suuda piisavalt palju innovaatilisi loomingulisi inimesi täna toota. Meditsiin on samuti muutumises, on levinud selline öeldes, et Google on parim perearst või uus arst. Samamoodi põhjused, et meditsiin ei ole ka väga hästi oma teenuse pakkumisega hakkama saanud, rahastus on nigel siis energeetika samamoodi, nafta on otsakorral, oleme avastanud. Suuremaks teemaks on igasugused taaskasutusenergiatehnoloogiad, päikesepatareid, tuuleenergia, geotermiline energia ja plasmaenergia termotuumareaktsioonid ja päris ma usun, et siin-seal maailma otsades on valmis olemas juba ka ja selliseid vaba energialahendused vesinikust ilmselt suudetakse laboris juba energiat kätte saada, vesinikkudeks ütelda, piisavalt teda energiakandjana kasutada. Ja Nikolai Tesla tehnoloogiad on, on kindlasti väga huvitav valdkond mis ka on vaikselt välja tulemas. Ja mis nii-öelda draiver on nende kõikide muudatuste draiver või miks me oleme siin, kus me oleme nende muudatuste keskel. Peamiseks põhjuseks on informatsioon, informatsioon kui, kui väärtus. Ja kui me vaatame 25 aastat tagasi tänasest siis ja selleks, et minna edasi, vaatame korraks tagasi, mis siis juhtus, oli see, et informatsioon tänu internetile, internet tuli meie ellu muutus oluliselt paremini kättesaadavaks, töödeldavaks tarbitavaks, informatsiooni töötlemine ja tarbimine on ka läbi aegade olnud sellises pidevas arengus. Ajaloost veel kaugemale tagasi minnes on kiilkiri iba Egiptuse ajast. Üksikud priviligeeritud isikud tootsid informatsiooni sellel ajal kirikuraamatute aeg, kui trükipressid olid lubatud ainult kirikutele jällegi väga üksikud priviligeeritud isikud saidi informatsiooni toota ja enamus kodanikke siis maailmanägemus, ellusuhtumine, filosoofiat, kõik olid siis suuresti mõjutatud sellest informatsioonist, mis tuli ühest kindlast kohast. Informatsiooni loomine läks üha lihtsamaks, raamatud tekkis, ajakirjandus, ajalehed, leiutati raadioside, raadiot, televisioon ja, ja kuni lõpuks siis 90.-teni, kus tuli internet, et ja tekkis selline täiesti uus paradigma, kus sisuliselt Igalühel oma kodus lihtsalt arvutit interneti ligipääsu oli võimalus informatsiooni luua, avaldada, töödelda, tarbida väga-väga lihtsasti, sisuliselt terve raamatukogu kodus olemas. Mina napitan seda aega, mäletan, kui internet oli dialapi otsas ja veel nutitelefone ei olnud ja Netscape brauser oli üks selline, kus kus esimesi interneti avastusi tehtud. Aga minu vaatluste järgi on kaks sellist süsteemi, mis ei ole veel muutusi läbi teinud, üks neist on juriidika regulatsioonid ja seda seepärast, et seadused, regulatsioonid, juriidika reguleerib just hetkeolukorda, et ta ei vaata kunagi tulevikku, ta loob seda nii-öelda keskkonda ja ta on reaktiivne. Kui mingi sündmus toimub, siis vaadatakse, kas mingisugune innovaatiline uus sündmus, mida, mida siiamaani regulatsioonid ei tunne, et kui see toimub, siis vaadatakse sellele otsa, kas neid on vaja reguleerida, kui ei ole vaja reguleerida. Ja need põhimõtted, kuidas regulatsioone luuakse, need on sadu aastaid vanad, isegi Eestis toimub päris palju veel paberi peal, muudest riikidest rääkimata. Et seal on väga vähe innovatsiooni toimunud ja teine valdkond on rahandusrahanduses pangandus, mis meid kõiki igapäevaselt mõjutab viimase 30 aasta jooksul väga suurt innovatsiooni panganduses olnud ei ole. Pangaautomaadid, krediitkaardid, internetipangandus, aga põhimõtted on kõik samad, isegi aasta 2008 panganduskriis ei motiveerinud mingisuguseid põhimõtteid, reegleid seal muutma. Isegi vastutajad ei olnud väga palju raha kaotati kaks väga suurt panka läksid pankrotti, palju, palju väiksemaid. Ja samas juhtivatel kohtadel töötavad vastutavad isikud, said suuri preemiaid. Ja vist kas üksikisik vist läks kohtulikult? Ongi aga sisuliselt keegi vastutanud ja süsteem, põhimõtted, kuidas, kuidas finantstoimib on, on täna täpselt sama, et midagi ei suudetud sealt väga õppida. Sümptomid eemaldati, aga põhjused on ikka seal, jääb üle ainult oodata, mis, mis tulevik selles valdkonnas selles maailmas toob? Raha areng on samamoodi raha kui nii-öelda väärtuse süsteem. Sarnaselt informatsiooniga on, on ka muutunud läbi aegade. Raha peab vastama tunnustele selleks, et, et me saaks raha kasutada rahana teab keegi öelda, mis, mis need tunnused võiks olla. Jah, õige, mingi väärtus kindlasti. Peamised kolm tunnust kõigepealt väärtuse hoidja tähendab seda, et raha peab olema väärtuse hoida, see tähendab seda, et et kui ma saan 10 eurot 10 eurose raha teha, siis ma Peaksin olema või saan, saan olla kindel, et selle 10 eurose rahatähe väärtus on ka homme 10 eurot. Et kui te täna 10 eurot, et siis ma saan tema eest ka homme sama palju kaupa osta, kui ma täna sain, siis teine on väärtuse vahetaja. Tähendab seda, et kui ma saan sellesama 10 eurot, siis ma saan tema eest kuskilt turult või kauplusest täpselt ka 10 euro väärtuses mingisuguseid asju osta või tarbida. Et ta on nii-öelda üheselt mõistetav väärtuse vahetaja arvestusvahend tähendab seda, et 10 eurot võrdub sama mis 10 ühe eurost ja üks euro võrdub sama mis 100 ühe eurosendist, näiteks et temaga saab nii-öelda matemaatilisi tehteid teha ja väiksemate summadega väärtuses kaupeost suuremates summades kasutada arvestusvahendina ja raha ja läbi aegade kõige esimene selline raha roll või raha, mida me teame, on raha, kui kaup. Siiamaani kasutatakse teatud suletamates piirkondades kuskil kõrbes peidu inid või mägistes piirkondades raha kui kaup ehk siis lamba vastu saab seal 10 liitrit diislit osta või vahetada või korvi õunte vastu pudeli viina. Aga see raha kui kaupa toimib pigem ainult sellistes väiksemates kogukondades, kus noh, kuni umbes 100 inimest, kus me enam-vähem teame kõiki, usaldame kõike. Aga kui, kui see kogukond läheb suuremaks ühiskonnaks, siis läheb see keeruliseks, et meil on vaja mingisugust universaalset väärtuse kandjat, millest kõik saavad üheselt aru ja millega saab arvestada. Ja kõik usaldavad teda ühtemoodi. Ja järgmine muutus, mis toimus, oli siis raha kui kaup, kui laiemalt nagu usaldatav teokarbid näiteks sool, kaneel vist oli isegi tulbid Hollandis kunagi ja üks huvitavamaid rahasid võib-olla on selline kivi raha raikividest. Ühes Uus-Meremaa saarestiku väiksel saarel selline kogukonna raha, kus suured sellised veskikivisuurused, nii kõrged, umbes kivid olid maa sisse, need on siiamaani seal maa sees otsapidi ja ja see, see rahasüsteem siis toimis, nii et kuni kivisid asukohad on teada kõigile kogukonnas ja ülekanne seal käis selliselt, et küla seal kuskil keskuses oli siis arveraamat, kus olid kirjas ülekanded selliselt, et oli siis nimi ja tema taga Credit beebit ja, ja tema taga siis kas mingisugune osa või siis tükk sellest konkreetsest kivist ja asukoht kivi kohta. Huvitav, selle lahenduse puhul oli see, et kõigile oli see arveraamat avalik, kõik said minna vaatama sinna ja kõik teadsid, kus need kivid asuvad. Ehk ta alati kõigil oli, oli võimalus kontrollida, kõigil oli võrdne ligipääs sellele arve raamatule ja kõik teadsid, milline kivi parasjagu kellelegi kuulub. Et huvitav raha on maailmas olemas, seda tänapäevani kasutatakse aga selliste rohkem abstraksemate ülekannete tegemisel. Et mängid pulmakingid näiteks või, või midagi midagi taolist. Ja järgmine raha muutumine toimus siis umbes 300 aastat enne Kristust kui rahast, kui kaubast sai juba universaalsem väärtuse edastamise vahend hakati esimesi münte väärismetallist vormima Kreekas kullast hõbedast. Nendega tekkisid ka üsna peaprobleemid, et kui, kui need kullast mündid käibel olid terve hunnik vermitud neid siis kasutamisel need kulusid kellelegi taskus seal kuidagi ja mingi hetk oli olukord, kus sama siis väärtusega münt oli üks oli rohkem kulunud kui teine ja sealt langes siis mingite müntide väärtus võrreldes mingite teiste samasuguste müntidega. Ja siis lahendusena hakati teiste metallidega segama, et need müüdid tugevamaks saaksid. Ja see mündimajandust siis toimis, umbes 1000 aastat 700 aastat peale Kristust hakati esimesi paberrahasid printima Hiinas ja paberraha juba juba veel palju-palju lihtsam teda käidelda kaasas kanda, transportida ja kerge. Ja neid nii münte kui paberraha me kasutame ka siis tänapäevani. Nii et 90.-te alguses interneti tulekuga toimus järgmine selline muutus või areng rahas kui tehnoloogias. Väärtuse liigutamine, väärtuse hoidmine hakkas liikuma digitaalseks vorminguks interneti ja täna on siis erinevate andmete põhjal üle 90 protsendi 92 95 protsenti kogu maailmas käibel olevast rahast. Tehingud tehakse internetist digitaalsel moel. Aga sellega on üks, üks väike probleem, et kõik, mis on internetis kõike, on lihtne kopeerida. Ja nii ka raha, et on lihtsalt number nullid ühed seal. Ja ainus, mis seda raha kopeerimist nii-öelda kaitseb või üritab kaitsta, on erinevad protsessid ja vastutavad isikud nendel kohtadel protsessid, mis on ka inimeste poolt loodud ja juhitud aga inimene kui selline puhtalt oma inimloomuse emotsioonide tõttu ei ole kõige usaldusväärsem protsessi juht alati vastutaja, olenevalt situatsioonist, muidugi kui relv kuklasse panna, siis väärtushinnangud ja vastutus ja kõik muutub hetkega. Et sellepärast on meil pangandusest ka väga palju korruptsiooni, väga palju rünnakuid, nii sisemisi kui väliseid, kõik, kus on tegemist rahaga väärtusega, see meelitab ligi igasuguseid tegelasi. Kuid õnneks on see muutumas. 2008 aastal juhtus midagi huvitavat, mis on juba ka tänaseks päris suured muutused käivitanud finantsmaailmas, kes on kuulnud midagi pikanist, mõned käed tõusid aastal 2008, siis oktoobris postitas selline nimi täpselt ei tea, kes seal taga oli, kas isiku isikute rühm, selline nimi nagu sat Ossinaka moto foorumi postituse, kus ta rääkis, teoorias, kirjeldas siis sellist alternatiivset rahandussüsteemi maksete süsteemi, mis võiks toimida ilma keskse osapooleta ima keskse kontrollita. Ja umbes samal ajal registreeriti domeeni nimi bitcoin punktorg. Ja sai ta endale mõned arendajad seal appi ja koosseis, töötati välja kirjutatise teooria programmeerimiskoodi. Ja kolmandal jaanuaril 2009 sisse kood käivitati, pandi tööle esimesed kaks arvutit, mille vahel tehti esimene ülekanne. Päris esimene bitcoiniülekanne, millega loodi esimesed 50 bitcoini võrku. Pythoni puhul on, on äge. Kõik ülekanded, mis seal toimuvad, võrgus on kõigile avalikud ja ajalugu on kõigile nähtav tagasi vaadata. Ja kui seda ajalugu vaadata sedasama esimest ülekannet, siis siis pikkune üle kandetesse saab panna ka juurde informatsiooni. Ja selles esimeses ülekandesse on kirjutatud Briti Financial Times'i uudise pealkiri, mis räägib sellest, kuidas tolleaegne briti Finantsinspektsiooni juht andis loa järgmiseks pankade väljaostuks valitsuse poolt. Ilmselge vihje sellele, et see isik shatooshinacamoto teadis väga täpselt, mida ta teeb ja teadis, et see süsteem, mille ta Väga suureks põhjuseks või toob väga palju muutusi, finantssüsteeme just esitab väljakutseid, seal ilmselgelt tema motivatsioon oli, oli siis 2008 aasta panganduskriis, mis tõestas järjekordselt, et et pangad ja finantssüsteemi üle ei ole väga hästi majanduse juhtimisega hakkama saanud. Et on mingisuguseid alternatiive vaja ja oli olemas tehniline dokumentatsioon, kood ja nüüd ka esimesed ülekanded tehtud, kood oli avatud ja, ja sealt edasi hakkas siis süsteem nii-öelda oma elu elama. Huvilised said sinna sisse vaadata, kuidas ta toimis ja täiendati koodi, arendati pidevalt misse biitlikumin, Pythoni leiutis siis tõestas või tegi, oli see, et Ta lahendas ühe väga olulise probleemi, mida, mida senimaani ei olnud võimalik lahendada, oli, oli palju üritusi oli palju proovitud ja selleks on table Spenud nimetatakse inglise keeles. Ehk siis probleem selline probleem, et et kui ma kulutan mingisugust raha, siis ma, et ma saan sedasama rahatäht ainult ühe korra korra kulutada, et ma ei saa rahatähte kopeerida. Et kui ülekanne toimub, siis seda ei ole võimalik kopeerida. Ja ükskõik millisel juhul, kui kaks ülekannet samal ajal tehakse, siis ikkagi üks ülekanne saab ühe IT-teine ülekanne, teise idee nii-öelda ja nad Nad on erinevad tava rahanduses on rahatähtedel on unikaalsed ideed ja erinevad need kopeerimisvastased märgid, mis välistavad sellesama tabelis bändi, et oleks võimalikult keeruline rahatähte kopeerida. Kuidas Bitconn selle tabeli sprindi probleemi lahendas? Keskses süsteemis on lihtne pangandussüsteemis, seal on keskne osapool, kes hoiab raamatupidamisraamatut kannete raamatut kes vastutab selle eest, et temal on kontroll, temal on nii-öelda ülevaade kõikidest ülekannetest, mis toimub, ja tema, tema vastutab selle eest, et kõik ülekanded unikaalsed. Aga need Pythoni puhul oli siis juba algusest peale. Eesmärk oli see, et sellist keskset osapoolt ei oleks seal eksis kuidagi mingil muul viisil peab selle table spent probleemi lahendama. Ja mismoodi see siis lahendati, mõeldi sinna juurde konsensuse mehhanism, ehk kaevandamine, hästi popp, sõna kindlasti väga-väga palju levinud ja kaevandamine on tihti isegi isegi popim, kui see pika on ise ja ja muud tehnoloogiad seal taga. Kaevandamine, mis, mis see tähendab siis seda inglise keeles on proff võrk. Ja võib-olla teeme ühe mõtteharjutuse, proovime, äkki me saame loodud siinsamas sellise hajutatud, mitte krüptoraha, siis aga raha. Et kui me korraks kujutame ette, et oleme selline kogukond siin ja lepime kokku teatud reeglid, et me loome oma sisemise raha, millele on raamatupidamisraamat kõik, näeme siis, kui me soovime seda vaadata. Ja lisaks on need reeglid veel, et kõik me näeme ka hetkel igal hetkel toimuvaid ülekandeid ja kõik mäe saame osaleda nende ülekannete kinnitamise protsessis. Ja kinnitamise protsess on siis selline, et ema mingisuguse ressursi sinna sisse panema kinnitamise protsessi ressursi sellepärast et meil ei oleks huvi seal kinnitamise protsessis valetada. Ehk siis me panustame mingisuguse panuse. Motivatsioon, miks me seda teha tahame, on see, et kui ülekanne läheb ilusti läbi, meie oleme üks kinnitajatest ja meie saame auhinna kätte, siis see auhind on see motivatsioon, et et me oleme motiveeritud, et me paneme mingisuguse ressursi nii-öelda lauale ja siis saame osaleda ülekande kinnitamise protsessis, see nagu lotopileti ostmine näiteks ostame lotopileteid, paneme raha sisse ja siis on meil võimalus võita, mida suurema raha sisse paneme, seda suurem võimalus on võita seal taustal me osaleme siis ülekannete kinnitamisel protsessis samal ajal et see on nagu mitte lotopilet siis vaid ülekannete kinnitamise pilet. Ja, ja nüüd kui näiteks mina teen kellelegi üle kanda, saadan raha, kirjutan paberi peal 100 eurot mingisuguse unikaalse ID ka sinna ja annan selle kellelegi siis meil kõigil on võimalus seda ülekannet nii-öelda abstraktselt pealt vaadata. Ja samal hetkel siis tehase ostase Kunik lotopileteid ja osaleda selle ülekande kinnitamise protsessis siis sama ülekanne saab olema seotud selle konkreetse Lotoloosimisega. Ja ülekanded on nii-öelda ajalooliselt lukus ja üksteisega seotud omavahel sealt tekib selline ülekannete jada. Ja selle eesmärk ongi siis välistada seda, et meil on üks-kaks inimest, kes hoiavad seda raamatupidamisraamatut, kes omavad ülevaadet kõikidest ülekannetest, aga kes võib olla ka lihtne nõrk koht, raamatupidamisraamat võidakse sealt ära varastada, võidakse noh, mis iganes viisil rünnata neid ühte-kahte inimest. Et selleks ongi siis selline. Esialgu võib-olla tundub keeruline, aga, aga täiesti toimiv lahendus, kus see raamat on kõigile avalik ja me kõik saame osaleda ülekannete kinnitamise protsessis, panustades ise, aga omades ka võimalust sealt tagasi võita. Ja see panustamine on siis lotopileti asemel tehakse selleks tööd ehk siis pannakse lauale või investeeritakse elektrienergiat. Seda teevad siis kaevandajad, arvutid, mida nimetatakse kaevandajateks ja kõik need kaevandajad omavad reaalajas sedasama raamatupidamisraamatut ülevaadet kõikidest ülekannetest, mis parasjagu võrgus toimuv. Seesama tehnoloogia seal taga on, siis nimetatakse plokiahel, eks. Et ülekanded on moodustatud plokkidesse ja plokid on omavahelises ajalises järjestuses seotud. Ja nüüd need reeglid, kuidas garanteeritakse seda, et reegleid ei oleks võimalik kuidagi mööda vaadata reeglitest ei võltsida reegleid. Matemaatikaga krüptograafiaga digitaalses süsteemis on krüptograafia see, kuidas tagada mingite protsesside toimimine selliselt, et et ei oleks võimalik kuidagi seal valesti käituda. Avaliku võtme krüptograafia räsi algoritmid, erinevad matemaatilised võrrandid, mida ei ole võimalik lihtsalt valesti tõlgendada, et et see on see, mis tagab nii-öelda siis turvalisuse seal süsteemis digitaalses digitaalse maailmasüsteemis. Selline küsimus, et miks te arvate, miks okei, et see on nagu detsentraliseeritud kinnitamine, kaevandus, kõik sellised asjad. Aga miks te arvate, miks pikk on siiani elus on bitcoini on üks üks veebilehte, mis mis registreerib avalikke väljaütlemisi, kui tihti on bitcoini surma kuulutatud? Et ilmselgelt on pikk, on ju väga suureks pinnuks pankadele, pangad tunnetavad ohtu. Aga mis te arvate, miks, miks bitcoin on siiani elus aga jõujõud on ka päris suured, mis, mis soovivad pihtkonni surma. Pythoni võrk täna on vaieldamatult kõige rohkem rünnatud võrk üldse maailmas. Ja seetõttu on ta ka täna aga kõige turvalisem võrk maailmas, et ta on siiamaani elus. Et ründeid on toimunud nii ülekoormuse, ründeid on sotsiaalseid ründajaid toimunud sotsiaalvõrgustike kaudu, Twitterid, Facebookid, nii-öelda turundusründeid on ründeid seestpoolt koodi häkkimisi väljaspoolt üleb üritatud koormata, luua väga palju väga odavaid ülekandeid sinna. Aga bitcoin on sellest kõigest edukalt ja, ja ka turu manipuleerimisründeid. Et kõikvõimalikest kohtadest on erinevaid ründe Bitconnile tulnud. Aga siiamaani on ta õnnelikult kõigest sellest läbi tulnud. Väärtus on ainult tõusnud ja üks üks huvitav teema selle Bitconniga, mis sellise uue paradigma on ta veel toonud on see, et esimest korda tänu Pikaanile on meil raha kui väärtuse süsteem täiesti avatud. Et inglise keeles on see Manijase kondentaip kondentaib, tähendab siis, et sisuliselt nagu programmeerimiskeeles on erinevad programmeerimiskeeled, kuidas veebilehte luuakse ja content taipan siis programmeerimiskeeleliik. Ja sellist asja või raha, kui, kui siis sisutüüp otsetõlkes või võikeel ei ole ma enne näinud. Bitcoin tutvustas seda esimest korda, et mis, mis praktikas tähendab, et kui me, kui me vaatame treitsionaalset raha, siis see liigub, digitaalne raha liigub süsteemides nii et krediitkaardimakse näiteks meil on see võti või saladus, mida me kaitsma peame krediitkaardi peal number ja siis on krediitkaardi kehtivusaeg ja siis on see kolmenumbriline security kood veel. Ja, ja kui me tahame makset teha, siis me edastame sellesama saladuse siis läbi visa kaardivõrgu või, või läbi kaupmehe salvestame vahel ka kaupmehe andmebaasi, sellega kaupmehed ise hoiavad need andmebaasides krediitkaardi andmeid. Ehk siis seesama saladus, liigubki seal põrkudes seesama võti, millega igaüks, kellel see võti on olemas, saab tegelikult ülekandeid teha ükskõik kelle käest kaart on parasjagu, kes seda võtit teab, saab ülekandeid teha ja sellepärast need võrgud, krediitkaartide võrgud, pankadevahelised võrgud on väga turvalised, kõik peavad olema turvalised, sealsamas sees liigub krüpteeritud kujul seesama saladus, millega saab ülekandeid teha. Ja see on ka üks, üks põhjus, võib olla, miks? Rahandusmaailmas ei ole väga palju innovatsiooni olnud siiani, sest innovatsioon ei saa teha, kui on kõik suletud. Aga Pythoni ülekanne toimib täiesti teistel alustel. Pythoni ülekanne, kui selline on kõigile avalik ja miks ta saab olla avalik, on sellepärast, et saladus millegi ülekandeid tehakse, on siis privaatvõti ja see on iga isiku enda valduses enda kontrolli all ja saladus ei liigu ülekandega kaasa. Ülekanne on kõigile avalikke ülekandes on informatsioon, ainult mis sisaldab saatja aadressi, numbrit, palju kanti ja saaja aadressi ja kogu lugu. Ja see tähendab seda, et bitcoiniülekandeid saab teha olenemata keskkonnast. Et see on see väga-väga suur ja oluline innovatsioon väärtuse liigutamise maailmas. Et me saame bitcoiniülekandeid teha bitcoini võrgust väljaspool raadiosignaaliga saata bitcoiniülekandeid niikaua kui, kui see lõpp-punkt jõuab kuskil lõpuks internetti ja Pythoni kaevandajani. Nii kaua on kõik korras ja ülekanne läheb läbi, aga vahepeal võib see keskkond muutuda. Ja, ja tänu sellele ongi võimalik. No kaks-kolm aastat tagasi kasutasin Visa pangakaarti, millega ma sain, noh, ta ei olnud pangakaart, aga visa nii-öelda finantsettevõttekaart, millega ma sain igal pool kaupmeeste juures maksta. Aga seal taustal läksid mul Bitconi rahakotist tegelikult bitcoini maha. Ja see ongi sellel samal põhjusel, et et ma saan tegelikult bitcoini ülekannet liigutada läbi visa kaardivõrgu. Ja see tähendab seda, et kõik on ülekanded, on võimalik saata raadio teel Skype'i chatis Suitsusignaaliga ükskõik kus, ükskõik millisel viisil paberi paberi peale on võimalik välja printida bitcoiniülekanne. Nii kaua, kuni ta saaja kätte jõuab ja saaja selle võrku sisestab, on, on see ülekanne õnnestunud ja tehtud. Ja, ja see ongi see põhjus, et bitcoini võrku lisaks on tegemist ka detsentraliseeritud võrguga ehk et tal ei ole omanikku. Ja, ja, ja see on siis see põhjus, miks ei ole võimalik bitcoini kuidagi ära keelata ka juriidiliselt. Sest kui sa saad, kui keeratakse liiklus bitcoini rahakoti ja võrgu vahel kinni, luuakse uued rahakotid, keeratakse seal kinni, luuakse ma tea, skriptid, millega saab Skype'i aknas ülekandeid saata. See on jah, selline hästi suur paradigma muutus väärtuse liigutamise tehnoloogias. Ja mida veel, mis muutis veel, pikk on, tõi, oli see. Kuna tegemist on avatud rahaga avatud koodil põhineva rahaga, siis tegelikult on võimalik meil kõigil oma raha luua. Samamoodi nagu internet umbes 25 aastat tagasi andis võimaluse meil kõigil informatsiooni väga lihtsalt tuua, on meil täna nüüd võimalik kõigil oma raha luua. Seda ei olnud ka enne võimalik, no oli, aga sellele järgnesid päris tõsised sanktsioonid, et täna on sisuliselt nupu vajutamise vaev Pythoni koodist koopia teha ja oma raha luua, võid oma nime sellele panna. Küsimus on turunduses, et kui palju, kuidas inimesed sellest sinu rahast teada saavad ja, ja võib-olla parem on, kui seal ka mingisugune tehnoloogiline innovatsioon sees on. Et ta kuidagi kuidagi ägedam või parem oleks, lahendaks mingit probleemi. Ja täna on meil siis ma viimati eile vaatasin, siis oli meil 1900 erinevat krüptoraha avaliku kindlasti need rohkem, mõned on paljud lihtsalt testimiseks loodud, aga 1900 sellist, mis on reaalselt avalikult kaubeldavad. Lisaks on muidugi võimalik väärtust esimest korda saata täiesti piiride vabalt bitcoine, küsi, mis riigis, mis piiride taga saatja või saaja on üliodavalt sisuliselt tasuta üle maailma ükskõik kuskohast ükskõik kuhu. Kui me vaatame veel raha loomise protsessi, raha emiteerimise protsessi, et kuidas see toimib siis pangandusmaailmas ja võrdleme seda bitcoini puhul pangandusmaailmas rahaloome protsess käib peamiselt kahel viisil. Üks on laenude teel nii pankadevaheliselt, laenult kui, kui ka isikutele laenud võimendatakse iga iga laen, mis isikule välja antakse, seda võimendatakse üheksa korda umbes pangas sees. Ja nii luuakse uut raha majandusse ja teine on siis teatud eriolukorrad, kus ostetakse, kes pankade poolt siis väljastatud võlakirju valitsuse poolt ja sellega tekitatakse uut raha majandusse juurde. Ehk siis raha luuakse nii-öelda mingisuguse otsuse pealt. Ja tegelikult kellelgi ei ole ülevaadet, palju meil täna maailmas raha on, kui palju seda juurde luuakse. Et kontroll on ammu tegelikult kadunud, et püütakse küll seda kuidagi piirata, kontrollida, aga tegelikult see, see kapital, rahaloome on ammu kontrolli alt väljas ja ja suureneb väga-väga kiiresti. Ja väärtust seal taga ei ole, sest ei ole tagatud üks ühegi mingisuguse füüsilise varaga. Aga nüüd krüptoraha bitcoini puhul on rahaloome protsess jällegi hoopis teistsugune. Koodi sisse on kirjutatud bitcoini loomise hetkest, sel kolmandast jaanuarist, kui ta käima läks, on sisse kirjutatud reeglid, mis räägivad seda, et igas 10. minutis Luuakse juurde teatud arv bitcoini võrku. See on seesama auhind, miks kaevandajaid on motiveeritud oma panuse lauale panema ja miks nad on motiveeritud siis ülekandeid kinnitama, usaldust pakkuma. Ja see, see auhind väheneb iga nelja aasta tagant automaatselt mis tähendab seda, et tegemist on siis piiratud emiteerimisega rahaga ja sealt saab siis igas 10. minutis tuleb kindel arv, mis väheneb jällegi nelja aasta tagant, see oli alguses 50 Piqueni, siis muutus 25 peale, tänaseks on 12 pool bitcoini igas 10. minutis ja, ja kuni siis on võimalik selt välja arvutada, et aastal 2140 kaevandatakse või emiteeritakse süsteemi poolt viimane sajamiljondik bitcoin ja siis on kokku 21 miljonit bitcoini üldse võrgus, et sealt on võimalik see, see piir nii-öelda välja arvutada. Ja mis meil siis on siin, mida see tähendab, on see, et meil on raha puhul, on, on siis pakkumine ja nõudlus? Pakkumine bitcoini puhul on väga täpselt ajas ette ennustatud ja seda ei ole võimalik muuta kuidagi sedasama emiteerimine või rahaloome. Ja teine huvitav nüanss selle juures on, on see, et kuidas see protsess ise kaevandatakse, investeeritakse energiat, pannakse energia sisse ja võetakse sealt väärtus välja. Kui nii-öelda spirituaalse energia mõttes nagu asjale läheneda, siis, siis meil on üks raha, mis keegi otsustab, vajutab nuppu, tuled nulle juurde ja siis on teine raha, kus pannakse reaalne ressurss siis energia siis ja nii-öelda tõlgitakse see elektrienergia siis tõlgitakse rahaks kui, kui energiakandjaks, et raha, kui energiakandja on üks, üks selline lähenemisviis, et me kõik teeme mingisugust, panustame mingit ressurssi, vaimset või füüsilist kulutame energiat, saame sellest vastu raha, anname selle raha kuskile edasi, saame sealt jälle mingi ressursi vastu. Et ta on nagu selline võib vaadata ka nagu energiakandjana. Et sellest vaatenurgast minu arvates on krüptoraha bitcoini just koos kaevandamisega oluliselt nii-öelda tervem rahandus süsteem. Küll on hästi palju kritiseeritud, seda kaevandamist kulutab palju energiat, voolu, tõsi, aga sellega tegeletakse. Kaevandusalgoritme ehitatakse efektiivsemaks ja väga popp on ka taaskasutus Energiat kaevandamiseks kasutada, et Islandil on väga palju kaevandusi. Päikeseenergia päiksepaneeli, parkide juurde ehitatakse kaevandusfarme, täiesti normaalne oleks minu arust, kui sisuliselt lõpmatu päikeseenergia tõlgitakse, siis otse väärtuseks. Nüüd kui me vaatame, mis 25 aasta pärast võiks juhtuda siis kindlasti muutub pangandus, panganduse roll. Täna on juba olukord, kus, kus tänu Bitconnile pangad on sundseisus, et nad peavad innovatsiooniga tegelema igas suuremas pangas on viimase siin viie-kuue aasta jooksul loodud Harendii osakonnad. Räägitakse palju kuulsast blokeinist kui tehnoloogiast. Panganduse roll kindlasti saab olema teistsugune, kui ta on täna pigem noh, kuna kuna krüptoraha ise pakub tegelikult kõiki pangandusteenuseid välja arvatud võib-olla finantseerimine aga kõik muu on isegi oluliselt mugavam kasutada kui, kui pangandusteenused. Oluliselt lihtsam ja kiirem pankade roll tulevikus võib-olla lihtsalt alternatiivkeskkond, mida on võib-olla kellegi jaoks mugavam, turvalisem kasutada, kus ta annab võib-olla vastutuse Annabist pangale nii-öelda pangakeskkonnale ja saab sealt tagasi mugavuse, sest bitcoini puhul on, on see vastutus on just oluline ka, et et kuna saladus on iga isiku enda käes ja kui ta selle ära kaotab, siis ta on oma rahast ilma. Et jah, on seal võimalik, on varundada seda saladust. Aga põhipoint on see, et on oluliselt suurem vabadus raha saata igale poole igal kellaajal, ükskõik kellele kartmata, et keegi selle ülekande võiks kinni keerata või, või midagi teha sellega. Aga samal ajal on siis ka vastutus, et peab oma võtmeid saladusi haldama piisavalt hästi. Et pangad tulevikus võivad olla just need, kes pakuvad seda vastutuse siis hajutamist mingisuguse mugava keskkonna näol, kindlasti väärtuse liigutamine juba täna on muutunud ja muutub tulevikus internet of Things on väga popp, kiiresti arenev valdkond ja ka seal on väärtuse liigutamine asjade vahel vajalik kindlasti tulevikus. Ja needsamad krüptoraha tehnoloogiad, palju on räägitud sellest, kuidas bitcoin tegelikult on katki, sellepärast et ta ei ole suutnud suurele massi adopteerimisele vastu pidada. Et kui täna tänases seisus Pythoni võrk tegelikult ei suuda liiga palju ülekanded, noh, kui me kujutame ette, et et dollari kõik dollariülekande bitcoini võrku panna, siis ei tule kõne allagi praegu. Aga selleks on juba lahendus olemas, seda kutsutakse laid ning network X kaks aastat on juba arendatud ja arendatakse veel väga-väga jõudsalt kiiresti ja, ja see on nii-öelda jällegi uus järgmine rahatehnoloogia, mis töötab siis plokiahela krüptorahade peal järgmise kihina. Ja mida ta võimaldab praktikas sisuliselt nullmaksega hetkeülekanded ükskõik kust ükskõik kellele, et nii-öelda järgmine tasemel ja, ja kusjuures selliselt, et mitte ainult pikkumine ülekanded, vaid kõikide krüptorahade ülekanded, ta nii-öelda krüptorahade ülene, ülene ülekannete saatmise võrk. Ja, ja ta on ehitatud selliselt, et selle võrgu ülevalhoidja saab olla näiteks meie kodus olev Telia interneti ruuter. Ja seesama ruuter ta ei tea, milliseid ülekandeid sealt läbi lähevad. See on kõik nii-öelda krüpteeritud, salastatud informatsioon, aga seesama ruuter, rahakott, mis seal sees on, see kogub iga ülekande kohta teenustasu. Ehk siis tulevikus nutitelefonid, ruuterid, igasugused internetiseadmed, internet of things, seadmed, kõik võivad olla potentsiaalsed väärtuse edastamise sõlmpunktid, mis, mis teenivad ka raha kas siis iseendale või tema omanikule. Lisaks kindlasti saab olema väga palju erinevaid rahasid tulevikus, mitte mitte selline olukord nagu täna, et on üks domineeriv dollar ja teised rahad on on siis dollari või euroga tagatud kuidagi. Et tulevikus saab olema väga-väga palju erinevaid krüptorahasid, mis põhjus, miks on see, et see samat raha kui, kui keel? Minu arvates liigume sinnapoole natukene tagasi, et krüptoraha saab olema osa mingist kultuurist, on pigem lokaalne sest krüptorahasid saab olla väga erinevaid, mõned, mis on disainitud paremaks suurte kannete tegemiseks, mõned, mis on disainitud väga kiireks ülekannete tegemiseks, mõned on disainitud privaatsust suuremat privaatsust silmas pidades. Ja kuna nad on omavahel väga lihtsasti ühilduvad, väga hästi, väga kiiresti, väga mugavalt ühilduvad siis siis ma ei näe põhjust, miks peaks olema üks domineeriv valuuta ja, ja väga palju või mõned, mõned väiksemad vaid pigem ma näen, et tulevikus saab olema väga palju erinevaid krüptorahasid kogukonnapõhiseid, rahasid, mis omavahel samas hästi ühilduvad ja kuidas maksutegemine siis käib, see ka juba on täna nii-öelda mobiili osades äppides testimisel ja ka reaalselt kasutatav ka üks Eesti startup, Jens arendab oma mobiiliäppi, kus põhimõtteliselt on võimalik tulevikus kaupa osta Selverist otse siis mingisuguse investeerimisfondi osaku ka. Ja kuidas see on võimalik, on siis nii, et seesama investeerimisfondi osak on tagatud mingi krüptorahaga, mis on avalikul turul kaubeldav siis bitcoini või ka otse dollari vastu. Ja selle tehingu tegemise hetkel tehakse seal turul, siis müüakse see fondiosakud esindav krüptoraha vastu dollarit või eurot. Ja kaupmees seesama Selver saab siis tegelikult oma kontole, Panka, otse eurod või ka selliselt, et ta saab vastavalt soovile, et kaupmees saab siis sellise raha, mida tema soovib ja mina ostan sellise rahaga, mida, mille, mida mina soovin parasjagu kulutada. Ehk siis valuutavahetustehingud toimivad peidetud kujul automaatselt juba ülekande sees. Et ka see juba toimib täna niimoodi, aga sinna suunas liigume laiemalt kindlasti. Üks teema, üks võib-olla veel ulmelisem teema, kes on kuulnud midagi ressursipõhisest majandusest, see on tšaku fresko poolt välja mõeldud majandusmudel mis mulle isiklikult väga meeldib, ma ei ole küll kindel, et me 100 protsenti seda kunagi kasutama, aga idee iseenesest on väga lahe. Ja krüptorahade tehnoloogiat on nende vahe väga hea, vaheetapp sinna ressursipõhine majandus ideaalpildis siis toimib täiesti ilma rahata. Ja tema eelduseks on on see, et tootmine, tööstus on automatiseeritud. Ehk siis ei ole selliseid töökohti, tootmistöökohti, see on trend, on ka juba täna väga selgelt näha, et et kui siin 20 aastat tagasi 20000 auto tootmiseks läks seal 20000 inimest vaja võib-olla piltlikult siis juba täna Tesla näitel on 20000 auto tootmiseks võib-olla ainult 20 inseneri vaja, kes koodi kirjutavad ja roboteid disaininud. Et see näitab seda, et me liigume selles suunas, et üha vähem on tegelikult inimtööjõudu vaja ja tootmine, teenuste tootmine ja kõik see läheb rohkem automaatsemaks. Teine eeldus on see, et Me omame ülevaadet kõikidest meie ressurssidest reaalajas ülevaadet. Ja kolmas eeldus on see, et energia on kõigile ligipääsetav ja tasuta taaskasutatud energia või vaba energia, mis iganes tehnoloogial piiramatu energia tootmine, teenuse automatiseeritud. Reaalajas ülevaade ja detsentraliseeritud kontroll nende ressursside haldamise üle. Ja nende eelduste täitmisel ongi meil olukord, kus ilmselt mingil juhul ikkagi meil on mingisugust universaalselt väärtuse liigutamise vahendit vaja aga kindlasti ei pea tööl käima selleks, et toit lauale saada ja kindlasti on igapäevased elementaarsed vajadused rahuldatud ja võimalus loometegevusega tegeleda. Ja võib-olla sellise ulmega lõpetajakski praegu aitäh kõigile. Suur aitäh tõdes, et Tartu Ülikooli teadlased tegid siis kuskil syndra oma startupi pitsingut, nagu ütlesid, et kirjutatud juba täna koodi Kont arvutile ja 50 aasta pärast on 99 kuni 100 protsenti tõenäoliselt kvantarvuti olemas. Kvantarvuti on mujal nagu evolutsioon. Ta häkkimis enda revolutsioon, eks me kindlasti esimesed kvantarvutamise callida normas, Pentagoni ja nii edasi. Võib-olla juba täna on, et sellega krüpto muutub täiesti küll, ma ei tea, kas, kas kaob usaldus ära või. Jah, aitäh. Väga hea küsimus. Kvantarvutitega on, on see jah, tõesti 50 aastat, et võib-olla on realistlik 20 aastat kindlasti mitte 25 aastat, kui kvantarvutiga saab midagi reaalselt kasulikku teha? See on üsnagi ebarealistlik, tegelikult aga okei, oletame oletame, et 50 aasta pärast tuleb kvantarvuti, siis juba täna on olemas kvantarvutikindlaid krüptorahasid ja ka bitcoini puhul tegelikult on park around olemas. Kui tuleb kvantarvuti välja, siis väga kiiresti on võimalik teha ülekande muutus siis koodis mis tekitab olukorra, kus ülekandestruktuur on natukene teistsugune. Nii et ta on kvantarvutile kasutu. Sellised lahendused on juba laual olemas, kuidas väga lihtsasti ja Pythoni võrk ei kannata ainult mingisugune poolepäevane paus, võib-olla tuleb Pythoni võrgsi võrku sisse, aga väärtuste võrku selline Pythoni teiste krüptorahade võrk ei kannata selle all sellel põhjusel, et ajalugu on endiselt seal. Kõik ülekanded, mis on tehtud, on nii-öelda kivisse raiutud plokiahelas ja neid niikuinii ei saa muuta ega midagi teha nendega. Et kõik on ainult tulevikus kinni ja, ja tuleviku saab alati muuta, siis disainides ülekandestruktuuri natukene ümber tehes ta kvantarvuti kindlaks. Aitäh, ma tahtsin küsida, et mis peale bitcoini, millistel krüptoraha tal veel näete nagu tulevikku või mis võiks olla nagu? Tuleb kohe need disclaimer, et investeerimissoovitusi ei jaga. Aga. Millel on mingisugune geniaalne lahendus? Jah, kindlasti on bitcoini üks selline, aga Pikkonnist on ka juba juba täna palju kiiremaid, paremaid ägedamaid, krüptorahasid pika on lihtsalt selline domineeriv ja kõige kuulsam ja, ja kindlasti ta mõnda aega veel eesotsas privaatsusele disainitud Koinid kindlasti moneero mingisugune Excoinimist oli või või Foreks kuin täpselt ei mäleta, aga noh, ühesõnaga coini, mis on siis fokusseeritud privaatsusele, sest bitcoin tegelikult ei ole privaatne krüptoraha, et ta on oluliselt privaatsemaid, siis kindlasti erinevad platvormi tookeanid on väga huvitavad ja mida tasub jälgida, et heelium on üks kuulsamaid ise töötan koos ühe tiimiga, kes loobult tarkvaraarendusplatvormi ja tarkvaraarendusplatvormi juures siis on selline nii-öelda näitlejev Conniks luu nimetatakse seda, et sisemine krüptoraha on seal, mis on vajalik selleks, et seda tarkvaraplatvormi käimas hoida ja neid saab samamoodi turul kaubelda, põhimõtteliselt saab nendega ka asju osta, nagu selle mingisuguse kinnisvarafondi osakuga aga, aga lihtsalt disainitud krüptorahaks, vaid ta on disainitud rohkem toetama siis tarkvaraarendusplatvormi. Küsin ka küsimuse praegu öeldakse et kui võrrelda krüptorahade kasutust internetikasutajate arvuga, et siis on näha nagu suhteliselt sarnast graafikut, et krüptorahade kasutamine oleks justkui praegu aastas 95 internetti mõistuseks. Ja noh, me teame, kuidas, mis edasi sai ehk siis kas kasutajate arv suurenes nüüd kui mõelda, et see läheb krüptorahadega samamoodi, sest me küsimus on see, et mis saab riigist ehk siis kuidas riik oma maksud kätte saab? Ka väga hea küsimus riigist, no ma arvan, et riik kui selline tulevikus vähemalt sellisel kujul, nagu ta täna on, kaotab oma tähtsust oluliselt. Riigipiirid ilmselt tulevikus kaovad. Ja no lähitulevikus maksundus, ainus viis, kuidas maksundus saab toimida, on vabatahtlikkuse printsiibil. Et riik kui selline muutub rohkem nagu ettevõtteks, kes on huvitatud sellest, et tema toote või teenuse tarbija oleks võimalikult rahul. Et täna oleme pigem nii-öelda nagu sundolukorras aga oletame, et kui meie riigi teenused oleksid niivõrd head, et me ise oleme huvitatud neid toetama makse maksma siis täiesti väga hea meelega ma toetaks riiki, kelle teedel ma sõidan, kui need on väga head teed ja ja minu, minu toetus, minu raha on efektiivselt kasutatud ja ma saan seda ka verifitseerida. Et kui efektiivselt, kuhu ta on kasutatud, kes on kasutanud, et seda ka tehnoloogiat täna kõik võimaldavad, lihtsalt süsteem on, ei ole järgi konnadel. Siia juurde sobibki küsimus, et sellesama riigi raha ja tuleviku valguses, et on räägitud Estcoinist. Mis sa sellest ideest kontseptsioonist võimalikust töösse panekust arvavad. On sellel tulevikupotentsiaali või on see selline tore mõte, et meie tegime Skype'i Teeemmest, Koiniga? See idee on veel väga noor, seal on jah, erinevad, sellised funktsionaalsus on välja käidud, mida see s6na võiks teha? Kindlasti idee, kui selline on väga lahe, et luua oma riiklik krüptoraha. Aga kui nüüd jällegi vaadata tuua kõrvale, siis nii-öelda traditsionaalse krüptorahad, mis põhinevad tee tsentraliseeritus veel siis on, tegelikult on need täiesti kaks erinevat kontseptsiooni aga, aga kindlasti nii-öelda innovatsiooni ja promoprojektina ja võib-olla ka kogukonna Estonia puhul siis e-residentsuse kogukonna tegevuste lihtsustamiseks luua oma keskne krüptoraha on teretulnud mõte iseenesest. Väga huvitav on jutud endale kunagi istusime sinuga kuuse osas ja ka rääkisime juttu. Et aga mu küsimus on selline, et kui ma kuulan seda Lathingu juttu ja siis varasemat coini kirjeldust, kuidas kõik on omavahel seotud ja läbi selle ladningu saad veel rohkem seotuks, ütlesin, meenutab mulle nagu loodust ja siis toimub ka mingisugune nii-öelda Wording, sest nagu tasustamine noh, looduses samamoodi omavahel ollakse sümbioosis, jagatakse nagu ressursse ja siis saadakse ka sellest siis tasu. Siis omakorda veel, et noh, nagu sündis bitcoin ja tal on mingis mõttes on ka olemas surmadaatum juba et annab nagu hävineb või, või noh, see elutsükkel, mis tal siiani on olnud, jõuab ühel hetkel lõppu ja siis peab tekkima mingisugune kas metamorfoos või, või siis lagunemine. Et kuidas sa ise võrdleksid seda nähtust loodusega. Jah, väga lahe vaatenurk pikali on tegelikult elus täpselt nii kaua, kui kasvatajad kasutavad teda Piquenn või igasuguse krüptorahaga on nii, et ta on täiesti eraldiseisev reguleeruv süsteem ja, ja tema kütuseks on need ülekanded, mis seal sees toimuvad. Ehk siis kui täiesti võimalik stsenaarium, et tuleb mingisugune mingi hetk, mingi parem, ägedam uus krüptoraha kasutajate mass liigub uue krüptoraha peale ja see kogukond ümber bitcoini väheneb ja lõpuks ta surebki sellist loomulikku surma. Ja mingi hetk luuakse järgmine uus krüptoraha uute tehnoloogiatega, jällegi kasutajaskond liigub sujuvalt üle uue peale. See üle üleliikumise protsess on äärmiselt mugav ja lihtne, selle saab teha ka selliselt, et kasutajale tuleb mobiiliäppi ainult teavitused. Nüüdsest kasutad uut krüptoraha, oled nõus või mitte, kui ei ole nõus, siis siis kaotad raha, kui ei ole, siis sa oled samamoodi edasi. Sellised on uued, uued rahasüsteemid, ehk siis kogukond ise otsustab konsensuse põhimõttel kas ta toetab seda, see on täiesti tema vaba valik, kas ta toetab seda krüptoraha või mitte. Ja kui me siit isegi kaugemale mõtleme, siis sellesama krüptoraha tehnoloogia tänu tehnoloogiale. Tänu plokiahelale näeme tulevikus ka selliseid tee tsentraliseeritud organisatsioone ja ettevõtteid mis toimivad täpselt nii kaua, kui neile kütust antakse, kui neil ülekandeid sees toimetatakse, kui, kui neil on kogukond ümber, kes pidevalt kasutab. Kui kogukond sujuvalt kukub tagant ära, siis sureb ka see ettevõte organisatsioon loomulikku surma. Natukene jääb mulle see hämaraks, palun selgita seda. Et kui minu meelest on hästi ilus võrdlus loodusega, et kui aga kui nüüd võtta seesama võrdlus et kui õhus on juba natukene niisugust kõdu lõhna ja ütleme, et see bitch ligineb oma sügisele ja siis tulebki mul näiteks siis telefoniäppi teada, et kuule, et nüüd oleks mõistlik kolida teise platvormi peale. Aga ma ei suuda otsustada näiteks sügisele ootan ära talve, kus kõik on juba hangunud surnud. Et mis hetkest siis, kui ma näiteks okei, ütleme täna tuleb see teade, et nüüd mine sellel platvormil üle, ma ei lähe, lähen näiteks nädala pärast, kas see on nagu mingisugune kratsioon, et ütleme, et siis nagu kaotad rohkem või mulle kuidagi arusaamatu, kuidas üks väärtus nüüd siis ühest süsteemist teise liigub, kuidas seda tõlgitakse nagu ütleme, ma olen endale kogunud terve hunniku neid virtuaalse hunniku virtuaalseid asju vahetada teise hunniku vastu. Selleks kolimise stsenaariumeid. Kõik on võimalik seal teha, et kõik on ained kujutlusvõimes ja programmeerimiskoodis kinni. Kujutan ette oma suuremana kui sina, eks näiteks. No ei, kõige kõige lihtsam meetod on ikkagi see, et vastavalt hetkeseisu turuhinnale Sa vahetad oma olemasolevat Koinid siis ühe ülekandega näiteks uute uue võrgu Koinide vastu. Et see on kõige lihtsam kolimisprotsess, kui sellist ootad kauem, siis üha rohkem kogukonda sealt tagant kukub ära. Mis tähendab seda, et nõudlus sellele vanale rahale väheneb ja tema hind turul ka väheneb. Ja sa lihtsalt kui sa, mida kauem sa ootad, seda rohkem sa nagu seda väärtust kaotad. Kas ma kuulsin sõna Gucoinimis protsess või? Ei, valesti kulised, mõtlesin lihtsalt, et kuidas sõnad omandavad hoopis teistsuguse tähenduse. Aga mis siis seal sularahast saab? On erinevaid projekte kes püüavad siis sularaha uuesti, noh nii-öelda krüptoraha näitel kabiik ainim püütud sularahaks teha on teda ei ole mugav, tegelikult on olemas ka stsenaarium, on pikk, kandinaarium on üks selline kullast mündid, kus sees on Pythoni võti siis saladus, sinna peale saab sapikani juurde kanda ja selleks, et teda kulutada, on siis vaja. Eks hologrammi kleeps on vaja ära lõhkuda ja siis saab selle saladuse sealt kätte, saab selle pika on ju alati ka nii-öelda ligi ja saab neid kulutada, et sellisel näol on sularaha juba täna olemas. Aga päris sellist mugavat kasutatavat. No küsimus on, kas me seda vajame, et enamus meie tegevusi on niikuinii internetis digitaalsel moel? Äärmisel juhul on tegelikult bitcoin, toetab ka offline ülekanded, ehk siis kui mõni seade ei ole parasjagu internetis, siis saab teha ka ja kas seesama uus Lightning network toetab tulevikus offline-ülekandeid? Jah, küsimus on, kas me seda sularaha üldse tulevikus vajame? Kas on ka mingeid selliseid visioone nagu ühest toredast ulmefilmist In taim, kus siis ei olnud mitte kood energia, vaid oli inimese eluaeg. Et sa võid siis vedada välja palgapäevast palgapäevani ja ideaalis ei sure enne järgmist palgaülekannet ära või kui sa oled rikkur, sa elad tuhandeid aastaid. Et kui me räägime küberraha ja kõik läheb küberiksime matku, kaevandame seda virtuaaliat. Et kas on mõeldud ka selliste stsenaariumite peale, et mis on seal väärt, eks ju, mida me jagame ja ostame, müüme ja üritame kasvatada. On paar projekti, mis on püüdnud aega tokeaniseerida juba ehk siis aga selle ajad dokumenteerimine tähendab seda, et talle pannakse siis nii-öelda digitaalne mingisugune ühik külge. Aga seal on, see on jälle selline filosoofiline teema rohkem, et mis asi see aeg kellelegi jaoks on, et see aeg saab olla väga erineva väärtusega, ühe jaoks on aeg vähem väärtuslik, teise jaoks on rohkem väärtuslik, üks suudab rohkem väärtust luua lühema aja jooksul, teine pikema aja jooksul sama väärtust kui eluaeg, noh, selleks me peame teadma, kui kaua keegi elab noh, põhimõtteliselt tehnoloogiliselt on võimalik iga minut siis Koiniks tõlkida ja pärandada siis näiteks oma oma lastele oma elu ajas teenitud Scoinid, et noh, sellised asjad tehnoloogias on juba juba täna tegelikult võimalik, aga aga ma ei tea, see juus, kes on natukene hägune veel, et kas seda vajaga Eks siis tuleb hakata aega coini mahlaks lõpetuseks sõnases Tarmo Soomerele, nagu meil eelmiste loengute põhjal ka olnud kombeks. Eks mul arvata on sõda, et eile, üleeile me kuulsime midagi globaalsetest valikutest või nende puudumisest. Me lõpetasime positiivsel toonil, et igavene elu on võimalik. Mingis mõttes. Täna saime teada, et meil on kaks takistust sellel teel, üks on haridus ja teine praegune rahasüsteem. Raha üle on ju tohutult keelt teritatud ja võib-olla rohkem keelt isegi pekstud. Kui tuua paar näidet kuulsate kirjanike sulest ja sättida nad üks, nelja ürgjõu ja teine inimese viie meele kõrvale siis Assis protski on kirjutanud, et maa-vee-õhu- ja tule kõrval on raha viies ürgelement või jõud, millega inimene peab kõige sagedamini arvestama. Ja Williams sõnas, et maailm on kirjutanud, et raha sarnaneb kuuendale meelele ilma milleta pole võimalik kasutada ülejäänud viit meelt. Üks hoiatus muidugi. Eriti matemaatikutelt on, et virtuaalsuse reaalsust tuleks kõhe võimalik lahus hoida. Mitmes mõttes. Lihtne näide, kui rehkendada kokku, kui palju käivet. Kaubandusele annab üks kestmine, Iisraeli supelrand. Sest tulemuseks on 100 miljonit dollarit aastas. Aga kui on tarvis panna 50000 dollari eest liiva sinna siis selle jaoks raha ei ole. Et kui me viime selle nagu India vanasõna tasemele, siis unes nähtud raha ei aita arveid maksta. Plokiaheltehnoloogia, millele krüptovaluutad, tuginevad ju tegelikult äärmiselt tihedalt Eestiga seotud Eestis antakse välja juba 20 kaheksandat korda riigi teaduspreemiaid. Ega 15 aastat on võimalus välja anda just eriti suurt preemiat, et maailma muutva avastuse eest selle on saanud tänaseks neli Eesti teadlast või teadusrühma. Eilse üleeilse tänase teemaga Jaan Einasto sai selle preemia universumi struktuuri alaste tööde eest. Ta näitas, et universumil on kärgstruktuur. Galaktikate filamendid kipuvad kogunema kindlatesse kohtadesse. Hillar Aben sai selle oskuse eest mõõta klaasi sisepingeid näha klaasi sisse. Praegu tema tehnoloogiat kasutavad kõik autotootjad oma klaaside kontrollimiseks. Samas soni põhimõtteliselt Endel Lippmaa punt sai selle preemia ülikiire rotatsiooni tehnoloogia eest mis sisuliselt võimaldab üksikute molekulide omadusi ja struktuuri uurida. Need kolm äärmiselt erinevad tasandid. Ja neljanda preemia selles vallas sai Ahto puldas ajatemplitehnoloogia matemaatilise tõestuse eest. Ja vahepeal on ju süüdistada isegi Heljo Lippmaa selle eest, et tema olevat olnud midgai autor, aga ma arvan, et see süüdistus nagu väga täpselt ei päde. Nii et plokiahela tehnoloogia ei ole meist kaugel. Ja mingis mõttes võib-olla Eesti panus selles enam-vähem sama suur kui eestlaste panus Skype'i arendamisse. Kui te veel kannatate mõne minutiga et asja tegi väga selgeks, et plokiahela tehnoloogia krüptoraha puhul muutub ühiskond, ma tahaksin seda rõhutada veel rohkem see, et ei ole enam vaja notarit ministrit, ministeeriumi ametnikku, tanka, 14, volitatud isikut. See on selge põhjus, miks olemasolevad riigid ei saa lasta krüptorahal muutuda ametlikuks valuutaks, võib-olla välja arvatud need sõela, kus on sellega võimalik manipuleerida. Aga teine aspekt on veel hullem minevikku, võltsimiskindlus. See tundub võib-olla siin saalis istujatele äärmiselt toredane. Aga on rühm inimesi, kelle jaoks. Kui öelda ühele poliitikale poliitikule et me oleme sisenemas ühiskonda, kus vedeliku kohta enam ei saa valetada siis te võite lugeda millisekundeid. Reaktsioonini reaktsioon on lihtne, see ei ole võimalik, meie ei luba seda. Kes on, meie, on omaette küsimus. Kõik, mida saab rahaga joonde ajada, on odavalt saadud heidutus Erich Maria Remarque, selle ülem, kuidas toketiseerida kvalifitseerida või see kolmas sõna, mida siin kasutati väärtusi ei ole üldse mitte pisiasi. See on valdkond, mille üle mõtlevad praegu maailma tippteadlased. Need, kes tahaksid aru saada, kuidas ühiskond tegelikult funktsioneerib ja kuidas oleks võimalik vältida selliseid sündmusi nagu Araabia kevad või islamiterrorism või kukuks lan. Me teame tohutult palju sellest, mis toimub kaugete tähtede sisemuses. Aga meil pole aimu ka sellest, kuidas funktsioneerivad suured kogukonnad. Praeguse rahasüsteemi paradigmaatiline eeldus on, et kõik asjad on otseselt kaudselt meeldida organisatsiooni teel. Mõõdetavad ja kondeteeritavad konkreetsesse valuutasse praegu selleks Eestis. Euro. On võrdlemisi selge, et on väärtusi, mida ei saa nõnda konverteerida. Need väärtusi esindab tank reputatsioon. Neid väärtusi esindab teadus, samuti reputatsioon. Selles mõttes püütakse luua süsteemi, kus erinema kvaliteediga väärtused dokkaliseeritakse eraldi. Olgu, see krüptovaluutas või punktides või mingite reputatsiooni pankade kassatähtedes, see pole enam oluline. Olulisem on muu. Praegune mõtlemine ja ka bitcoin ja muud krüptorahad toetuvad Leenetatud auditiivsele väärtussüsteemile mis eesti keeles tähendab, et kui meil on erinevaid väärtusi pikkus, laius, kõrgus, mis iganes ta paneme sellele hinna ja võib-olla koefitsiendi. Ja me saame lihtsalt kokku liita ja siis seda inimest hinnata, kaasa arvatud tema pangaarve. Liitmine ja lahutamine on elementaartehted ja tõenäoliselt tulid inimeste arusaamades ja maailma päris vanasti. Mõnesid asju me ei saa liita ja lahutada. Proovige liita kilogrammi sekundit ei õnnestu. Auditi väärtussüsteem on mingis mõttes saun meile harjumuspäraseks. Aga see ei ole ajaloos nõnda olnud. Läänefüüsikute juurde. Me ei saa liita tundi kilovatti aga maksta kilovatt-tunni eest. Kahe põhimõtteliselt erineva kategooria korrutis annab meile mõistliku suuruse. Tui Aditiivses süsteemis võime rahasid liita või lahutada siis multiplikatiivses korrutamisel põhinevas süsteemis. Me saame ka jagada meeter sekundis. Kui kiiremini läheb, maksate maksu läbi kiiruskaamera. Täiesti selgelt konverteeritav, kahe täiesti erineva asja suhe. Mis on hirmutav Aditiivse mõttelist süsteemi puhul. Kui multiblikatiivsest. Me saame mingi omaduse puudumist kompenseerida teisega siis multittlicatiivses korrutamise korral korrutamise puhul, kui mingi omadus on null, on tulemus null. Ja see on süsteem, mille järgi tegelikult inimesed kipuvad mõtlema. Kui te otsite endale kaaslast, tahate perekonda luua ja näete, teie partner on üks oluline omadus puudu. Jääb ära jälle viide luterlikule Katari süsteemi erinevustele. Katoliku preestritel on hulk nõudeid, mis peavad olema täidetud. Kui üks on täitmata, ei saa inimene olla preester. Meie sees emapiimaga ja võib-olla ka geneetiliselt on palju rohkem multiplikatiivset mõtlemissüsteemi, kui oskame arvata. Ja kui me räägime tulevikust, siis erinevate väärtuste kaasamine, sotsiaalsete suhete mõistmine ja tõenäoliselt lähenev järgmine teadusrevolutsioon on sotsiaalteaduste maailmas ja seal ei ole Aditiivse mõtlemise paradigma aga suurt midagi teha. Ma olen vist juba liiga pikaks jäänud, aga natuke veel rahast olulisi mõtteid, et ma olen täiesti nõus asega, et raha oli, on ja jääb nõnda Kerdust aina öelnud, seesama kirjanalites kirjutas, et roos on roos, on roos ja kust Umberto Eco võttis oma Roosi nime. Et ta on öelnud, et raha on alati olemas olnud, taskud vahetuvad. Seda lisas, et ma tahan olla rikas. Aga ma ei taha seda teha, mida tuleb teha, et rikkaks saada. Aitäh. Elu pärast Google'it saatesari toob teieni Von Krahli teatri vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündinud loengusarja mis pakub visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Toimetajad Kristin Kalamees, Peeter Jalakas, inglite helioperaatorid, Algis Pauljukatis, Aili Jõeleht, Priit Karinud, Virgo mäe helirežissöör, maris Tombak, helilooja Hendrik Kaljujärv. Teksti loeb Taavi Eelma. Kuulake saateid ja täispikkuses loenguid elu pärast Google'it koos publiku küsimuste ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaariga vikerraadio kodulehelt ja mobiiliäpist sealtsamast leiatega tulevikuvisioonide saatesarja Raadio Jaik. Vaadake kodulehte Jaik poee. Kohtumiseni järgmisel laupäeval pärast kella viieseid uudiseid vikerraadios. Elu pärast Google'it.