Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku nelja päeva 11. aprilli olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku toom. Senine Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart valiti linnapeaks. Tema poolt oli 45 saadikut, 25 hääletas vastu. Luban teile, et annan endast parima. Eesti-Soome tunneli äriprojekti arendaja loodab Soome-poolsed keskkonnamõjud selgeks saada hiljemalt tuleva aasta alguseks. Eestis ühtegi ametlikku menetlust algatatud pole, kuid uuringutega teeb arendaja algus siingi. Meil on kavas alustada aga nüüd, kevadel ja suvel. Nagunii kooskõlastame nende uuringud lähteülesande riigi esindajatega ja nende uuringute tulemused muutuvad avalikuks. Briti võimud võtsid Londonis Ecuadori saatkonnas vahi alla WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i. Venemaa asub piirama internetti. Riigiduuma kiitis täna teisel lugemisel vastava seaduseelnõu heaks. Tartu Ülikooli regionaalsed kolledžid on hädas alarahastamisega. Kui meie õppetöö maht on jäänud samaks, meie üliõpilaste hulk on jäänud samaks ja samas me teame kõik, millises tempos tõusevad palgad ja kui palgad peavad tõusma, sest ümberkaudsed palgad tõusevad, et just see on see kõige suurem murekoht. Jõhvi vallavanemaks valiti Max Kaur. Eesti käsipallikoondis jätkab Euroopa meistrivõistluste valikturniiri võõrustades täna Läti koondist ja ilm püsib vahelduva pilvisusega ning olulise sajuta õhutemperatuur öösel pluss ühest miinus kuue, homme päeval pluss kahest pluss kuue kraadini. Alustame sellest, et pool tundi tagasi umbes sai teatavaks, et Tallinna linnavolikogu valis linnapeaks senise volikogu esimehe, keskerakondlase Mihhail Kõlvarti. Tema kandidatuuri seadis üles Toivo Tootsen, teisi kandidaate ei esitatud. Opositsioonis olevad sotsiaaldemokraadid, Isamaa ja Reformierakonna saadikud teatasid, et ei saa Kõlvarti kandidatuuri toetada. Samuti EKRE esindaja Kersti Kracht ütles, et EKRE jääb opositsiooni hääletusel ja hääletustulemused tegi teatavaks komisjoni esimees Helve särgava. Linnapeakandidaadile Mihhail Kõlvartile antud poolthäälte arv oli 45 ja vastuhäälte arv 25. Tallinna linnapeaks osutus valituks härra Mihhail Kõlvart, kes sai linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. Kõlvart ütles pärast valimistulemuste selgumist peetud kõnes, et Tallinna juhina on tema siht töötada kõigi linnaelanike jaoks. Eesti keel on Eesti riigi sümbol. Eesti keel on eesti inimese identiteedi selgroog ja eesti kultuuri alus. Iga inimene, kes elab Eestis peab mõistma eesti keele tähtsust ning tajuma selle kultuurilist konteksti. Head kolleegid, ma arvan, see ei ole esimene kord, kui te kuulate neid sõnu minu suust. Aga ma arvan, et täna on see päev. Millal ma pidin veel ükskord sellest rääkima. Ja samamoodi ma tahan veel üks kord rõhutada ka seda et me peame teadvustama, et ka venelastele ja teistele rahvustele, kes elavad meie kõrval on nende enda keelekultuur oluline kultuurid rikastavad 11 siis, kui nende vahel ei ole vastuseisu. Kui kultuurikandjad tunnevad ennast vabalt ja toetavad teineteist. Koostaja soodustab arengut, sealhulgas ka poliitilist arengut. Nüüdisaegset euroopalikku linnasüsteemi arendades tuleb säilitada, et nii ajaloolisi kui ka keskkondlike väärtusi. Luban teile, et annan endast parima. Evelyn Villers jätkab välisuudistega. WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i ilmus täna mõni tund pärast kinnipidamist Ecuadori Suursaatkonnas Londonis kohtu, et Assange vahistati nii Suurbritannia kautsjonitingimuste rikkumise eest kui USA vahistamismääruse alusel, teatas Ühendriikide justiitsministeerium. Assange'i ähvardab kuni viieaastane vabadusekaotus seoses föderaalsüüdistusega vandenõus murda sisse USA valitsuse salastatud arvutisüsteemi. Politsei Assange redutas Ecuadori Londoni saatkonnas alates 2012. aasta juunist. Ta palus saatkonnast varjupaika, et vältida väljaandmist Rootsile, kus teda süüdistati vägistamises. Kui Rootsi süüdistusest loobus, ei saanud ta ikka välja tulla, sest briti võimud tahtsid vahistada teda kautsjonireeglite rikkumise eest. Assange kartis, et Suurbritannia annab ta üle USA-le, kus teda ähvardab vangistus Ühendriikide salajaste sõjaliste dokumentide ja diplomaatilise kirjavahetuse avaldamisega. Täna aga tühistas Equador Assange'ile asüüli ja Londoni politsei vahistas ta. Vene riigiduuma kiitis teisel lugemisel heaks vastuolulise seaduseelnõu, mis lubab Moskval lõigata riigi Internetiliikluse ära välisserveritest. Riigiduuma võttis niinimetatud stabiilse ruuneti rajamise seaduse vastu häältega 320 poolt ja 15 vastu. Kolmas lugemine eelnõu üle korraldatakse 16. aprillil. Seadus peaks jõustuma esimesel novembril. Relv. Kavandatavad meetmed näevad ette internetiliiklust jälgiva tehnoloogia loomise ja vene interneti eemaldamist välisserveritest, mis väidetavalt on vajalik, et mõni välisriik ei saaks seda sulgeda. Ja veel välismaalt, Soomes avaldati täna viimane erakondade toetusuuring. Enne pühapäeval peetavaid parlamendivalimisi juhivad endiselt sotsiaaldemokraadid, aga vahepeal põhjas käinud põlissoomlased on tõusnud teisele kohale. Sellest Rain kooli. Soome erakonnad peavad tegema parlamendivalimisteni jäänud paari päeva jooksul eriti võimsa lõpuspurdi. Kunagi varem pole riigis nimelt valitsenud olukord, kus ükski erakond ei kogu üle 20 protsendilist toetust ning kohtadel kaks kuni neli olevate erakondade vahe on väiksem kui küsitluste veamarginaal. Täna avaldatud uuringu tulemuste kohaselt toetab sotsiaaldemokraate 19 põlissoomlasi 16,3 koonderakonda 15,9. Keskerakonda 14,5 ja rohelist liitub 12,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Järgnevad Vasakliit, Rootsi Rahvapartei, Kristlikud Demokraadid ja sinine tulevik. Liiga kindlalt ei saa end tunda ka liidrikohta hoidvad sotsiaaldemokraadid, sest nende populaarsus on viimasel ajal tasapisi kahanenud. Esimees Antti Rinne on siiski optimistlik. Sotsiaaldemokraadid on esimest korda aastakümnete jooksul olukorras, kus me juhime nii selgelt vahetult enne valimisi. Me teeme kõik selleks, et see nii ka jääks. Teist kohta hoidvate põlissoomlaste esimees jussi Halla-aho on otsustanud aga välja minna nii-öelda täispangale. Meie eesmärk on olla valimistel kõige rohkem hääli saanud erakond. Mis valitsuskoalitsioonide moodustamise puutub, siis meie oleme valmis tegema koostööd kellega tahes. Erakondade või inimeste nimed pole olulised, aga me ei tee kellegagi koostööd iga hinna eest. Valimised peetakse Soomes juba selle nädala pühapäeval ja tulemused peaks selguma hiljemalt südaööks. Ja ka Soomest, aga veidi teisel teemal Eesti-Soome tunneli äriprojekti arendaja loodab soomepoolset keskkonnamõjud selgeks saada hiljemalt tuleva aasta alguseks. Eestis ühtegi ametlikku menetlust algatatud ei ole, aga uuringutega tahetakse algust teha siingi. Madis Hindre räägib lähemalt. Seadused suurprojektide planeerimiseks on Eestis ja Soomes üsna erinevad. Meil saab valitsus algatada riigi eriplaneeringu, selle raames otsustatakse võimaliku tunneli rajamine või mitte rajamine ning selle parim trassivariant. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja asetäitja Tiit Oidjärv räägib, et Soomes niisugust katus planeeringut ei tehta. Soomes on haldussüsteem üles ehitatud niimoodi, et sellise otsuse puhul koosneb lõppotsus paljudest erinevatest väikestest otsustest, mis tegelikult toimuvad paralleelselt. Nii näiteks peaks just keskkonnamõjude hindamine andma peamise sisendi, otsustamaks, missugune saab olema võimaliku tunneli Soome-poolne trassi valik. Mõned päevad tagasi jagas Soome meiega sealse mõjude hindamise programmi. Programmis on tunneli arendaja, Finest Bay Area Development Osaühing ära nimetanud, mida ja kuidas nad uurida plaanivad. Aga keskkonnamõjud on piiriülesed ning sestap saavad programmi tarvis ettepanekuid teha ka meie asutused ja inimesed ning arendaja eestipoolne õigusnõustaja Paul Künnapi usub, et mõjude hindamise endaga võiks valmis saada hiljemalt tuleva aasta alguseks. Nimelt osad uuringud on neil juba tehtud. See, millest me räägime, on tunnel mere all, need mõjud on eelkõige arheoloogilised, selliseid sarnaseid mõjusid nagu mõnel raudteel või kõrgepingeliinil, need lihtsalt ei ole. See on üks asi, mis seda ajakava mõjutada, aga teine asi on see on tõsi, et on erinevaid asju Soomes, mis on oluliselt kauem aega võtnud, aga noh, me teame, et seal on suudetud ka teisi suuri projekte teha aastaga, et näiteks tselluloositehas, mille soomlased ehitasid, seal nad tegid need uuringud aastaga. Tiit Oidjärv on soomlaste kiiruse koha pealt pisut skeptilisem ning ütleb, et vähemalt Eestis asjad nii kähku ei käi. Ei julge öelda, et võtaks alla kolme-nelja aasta riigi eriplaneeringu eta saunased planeeringud, kus suure asja asukoht määratakse, on tegelikult kestnud viis, kuus aastat. See on nii-öelda see keskmine statistikat täitsa numbriliselt. Mõni on läinud ka neli, mõned kõrgepingeliinid näiteks. Arvestada tuleb ka sellega, et kui valitsus tõepoolest otsustab riigi eriplaneeringu algatada, peab selle läbiviija leidmiseks korraldama riigihanke. Seejärel tuleb koostada keskkonnamõjude strateegilise hindamise programm ja alles siis võivad tulla uuringud. Vähemalt niisugune oli tegevuskava, kui arutati tselluloositehase rajamist. Aga tunneli arendaja loodan meie riigist uuringutega ette jõuda. Meil on kavas neid alustada nüüd, kevadel ja suvel. Need uuringud teostavad nagunii spetsialistid nagunii kooskõlastame nende uuringute lähteülesande riigi esindajatega ja nende uuringute tulemused muutuvad avalikuks. Tiit Oidjärv kinnitab seda, et eriplaneeringus kasutatavaid uuringuid võiks teha ainult planeeringu ajal ja raames. Ükski seadus ei ütle. Eestis muidugi on ka natuke see eripära, et kahtlustamine on väga suureks läinud, et kui keegi midagi tellib, et siis on see kohe kallutatud, aga tegelikult ei ole see nii-öelda nii range joon, et vaat, mis hetkel midagi välja selgitab. Rääkisime tunnelist, nüüd räägime sillast suure väina püsiühenduse teema on seekord lausa uude koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud. Majandusministrikandidaadi Taavi aasa sõnul ei tähenda veel kindlalt seda, et silda ikkagi ehitama hakatakse. Raivo Hein aga ütleb, et kui ettevõtjatel lubatakse sild ehitada, sõidaksid autod seda mööda juba 2026. aastal. Margus Muld jätkab sel teemal. Suure väina püsiühenduse teema on olnud juba enam kui kümmekond aastat nagu kuum kartul, mida peos hoida ei saa ja peab aeg-ajalt jälle kuhugi poetama. Erinevates uuringutes on kulutatud sadu tuhandeid eurosid aga ikka ja jälle on need plaanid sahtlipõhja jõudnud. Aga nüüd, uue koalitsioonileppega on suure väina püsiühendus taas päevakorda tekkinud. No tegelikult see väga suur üllatus ei olnud, sellepärast kui me eelmine aasta käisime kõik parteid läbi ja, ja tegelikult me saime ka kõigilt nendelt toetuse siis Ekre oli ainuke, kes ütles, et nemad valitsusse saades panevad ka selle oma oma koalitsioonilepingu ühe punktina sisse. Taavi Aas majandusministrikandidaat. Et oluline on see, et, et see koalitsioon on otsustanud selle teema läbi uurida, selgeks teha, et tuleks siis selguse, kuidas edasi minna, sest räägitud on, on kaua, aga, aga kuskile nagu jõutud ei ole. Aga nii nagu ka varasemalt kohe ja praegu ei sünni veel ikkagi midagi. Veel kord Taavi Aas. Kõigepealt, milline on saarlaste ja Muhumaalaste arvamus sealt edasi, kui see arvamus on positiivne, siis kõikvõimalikud uuringud, eriplaneering, keskkonnauuringud loomulikult finantsanalüüs sinna juurde, mis maksab, millised on tasuvusajad, kuidas üldse on võimalik sellist projekti rahastada, kes teostab ja alles siis saab teha lõpliku otsuse. Raivo Hein ettevõtjana on otsustuskindel ja arvab, et kui asi käsile võtta, siis tulebki see ära teha ja mitte venitada. Valitsus plaanib, et kui sild isegi tuleb, siis enne 30 teist aastat, võib-olla isegi veelgi hiljem. Aga meie paneks selle 2026.-ks aastaks käima, ehk siis esimesed autod sõidaksid üle. Ja erinevalt Tallinna Helsingi tunnelist saaks heina arvates sillaga ilma Hiina kapitalitaval. Mis meie nii-öelda ärimudel näeks välja niimoodi, et me korjame kokku vajaliku omaga, Vitali, selle pealt me saaksime võtta juba pangast laenukapitali peale ja hiljem, kui sild on valmis, siis me saame ka laenu ära rehv finantseerida, kui me viime silla ettevõtet börsile, see tähendab seda, et, et kogu Eesti rahvas, aga ka mujalt Euroopast saaksid täiesti mõnusalt ja rahulikult omale pika aja kindla investeeringu. Nii et rahast ei ole küll puudus. Rahastele puudus. Üle suure väina reisivate inimeste arv on iga aastaga kasvanud suurusjärgus nelja protsendi võrra ja eelmisel aastal reisis üle väina 1,7 miljonit inimest. Margus Muld rahvusringhäälingu raadiouudistele Kuressaarest. Swedbank prognoosib, et Eesti majandus kasvab tänavu kolm protsenti. Peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul välisnõudlus küll nõrgeneb, kuid tarbijate kindlustunne hoiab sisenõudluse tugevana. Swedbanki vanemökonomist Liis helmik märkis, et keskmine palk peaks tänavu kasvama hindadest oluliselt kiiremini. Meie prognoosi järgi keskmine netopalk kasvab siis sellel ja järgmisel aastal umbes kaks korda kiiremini, kui on hinnatõus. See tähendab siis seda, et elanike elatustase jätkuvalt tõuseb. Ja rõõmustav on ka see, et pensionid kasvavad isegi kiiremini kui palgad. Et eelmisel aastal tõusis keskmine pension sil 13 protsenti ja sellel aastal peaks ka, siis peaksid pensionid kasvama kiiremini kui palgad. Et esimesel aprillil tõusis pensioniindeks kaheksa protsenti. Me arvame endiselt, et tööjõupuudus püsib, tööpuudus püsib madal. Ja siis tänu sellele ka palgad kasvavad endiselt kiiresti. Minu käest on viimastel nädalatel väga palju küsitud, et pärast seda uudist, et kui Baltika ja sangar viivad siis oma viimased oma tootmise osad viivad siis madalama palgatasemega riikidesse, et kas see tähendab seda, et Eestis hakkab Tööpuudus tõusma. Aga minu hinnangul see see ei juhtu, kuna Eestis on endiselt tööjõupuudus. Statistikaameti hinnangul on meil 10000 täitmata ametikohta ja kõige rohkem on neid just tööstuses ja kaubanduses, et riiva tööstuses otsitakse Eestis siis hetkel üle 500 inimese. Nüüd Ida-Virumaal kui siis ka üks Baltika tootmisüksus asub, et seal on jah, Eesti kõige kõrgem tööpuudus et see tööpuuduse määr Ida-Virumaal on see umbes kaks korda kõrgem kui Eesti keskmine, aga samas on ka Ida-Virumaal üsna palju täitmata ametikohti. Ja kui me võrdleme nüüd seda täitmata ametikohtade ja töötute arvu suhet Ida-Virumaal siin teiste maakondadega Eestis, siis on näha, et see suhe tegelikult ei ole üldsegi nii halb, et neid täitmata ametikohti on suhteliselt palju. Et see vagantside ja töötute arvu suhe on umbes samasugune Ida-Virumaal nagu hajumal, et iga täitmata ametikoha kohta on umbes viis töötut. Nende andmete järgi on kõige hullem olukord hoopis Läänemaal, kus neid vakantsi peaaegu üldse ei ole. Mis siis tähendab seda, et Läänemaa töötud kui nad tööd otsivad, siis nad peavad liikuma mõnda teise maakonda või siis välismaale? Tartu Ülikooli regionaalsed kolledžid on hädas alarahastamisega Viljandi kultuuriakadeemia on pöördunud Viljandi linnavalitsuse poole ja palub rahatuge abipalvega Pärnu linna ja Tartu Ülikooli poole on pöördunud Pärnu kolledži juures. Pärnu linn on valmis kolledžisse pakkuma 200000 euro suurust lisarahastust. Aga lähemalt Olev Kenk. Kuus aastat tagasi õppis Viljandi kultuuriakadeemias üle 1000 üliõpilase. Siis otsustas ülikool viia infohariduse osakonna Tartusse. Pärast seda on Viljandis olnud 700 üliõpilast. Viljandi kultuuriakadeemia õppedirektor Ave Matsin. Ja me ise oleme väga uhked ja rõõmsad selle üle me oleme suutnud ajal, mil kõrghariduses tervikuna siiski üliõpilaste hulk on märkimisväärselt langenud. Et me oleme sellel ajal suutnud säilitada üliõpilaste hulka. Tõsi, ülikoolipoolne rahastus pole viimastel aastatel muutunud püsides vahemikus 3,2 kuni 3,7 miljonit eurot aastas kusjuures üle 70 protsendi sellest rahast kulub palkadeks. Aga siin ongi probleemi allikas. Ave Matsin. Kui meie õppetöö maht on jäänud samaks, meie üliõpilaste hulk on jäänud samaks ja samas me teame kõik, millises tempos tõusevad palgad ja kui palgad peavad tõusma, sest ümberkaudsed palgad tõusevad, et just see on see kõige suurem murekoht, et tegelikult sellises mahus ja sellise rahastusega ei ole varsti võimelised enam õppetööd läbi viima. Et kultuuriakadeemia sai tänavuseks aastaks vastu võtta tasakaalus eelarve, tuli tublisti kokku hoida ja kinni keerata kõik arenduskraanid. Taas kord. Ave Matsin. No tegelikult ikkagi vähendame personali hulka, vähendame inimeste koormuseid ja et selles mõttes pikas perspektiivis kindlasti ei ole jätkusuutlik. Viljandi linnavalitsus pole kultuuriakadeemia abipalvet veel arutanud ja teeb seda alles pärast uue valitsuse ametisse asumist. Viljandi abilinnapea Jaanika Kedvil. Mul on väga kurb sellist kirja lugeda ja me oleme väga uhked Viljandi kultuuriakadeemia üle ja minu meelest on see väga piinlik, et Eestis on üldse selline olukord tekkinud, et kõrgharidus on jäänud sellisesse olukorda. Tartu Ülikooli rahastamismudel toetab teadustööd, Kultuuriakadeemia pakub aga peamiselt praktilist, et ja seepärast on kultuuriakadeemia hinnangul oluline, et riik väärtustaks senisest enam regionaalseid kolletseid kui kompetentsikeskusi, mis aga eeldab riigi lisarahastust. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Viljandi. Jõhvi vallavolikogu valis täna vallavanemaks keskerakondlase Max Kauri, kes on eelmisest suvest olnud jõhvi abivallavanem. 21-st volinikust hääletas 20, neist Max Kauri poolt 13. Opositsiooni esitatud vastaskandidaat reformierakondlane Aivar Surva sai viis häält. Rene Kundla küsitles mõlemalt. Esmalt räägib oma plaanidest Max Kaur. Ma ei ole ju jõhvi elanik. 10 kuud küll, töötasin siin, üht-teist tean. Ja nagu ma ütlesin ka varem, et jäi kaks pool aastat valimisteni ja me esimene eesmärk on viia lõpuni kõik need olemasolevad projektid, need on väga suured. Son, prominendid, staadionid, see on uus Eesti põhikooli hoone, mis on väga tõsine projekt, mis me teeme praegu pos arbarsti tulusa liiduga, teeme koos selle projekti ja ma usun, neid tuleb kõiki üks ilusamaid arhitektuurseid hooneid koolihoonete pl Eestis ja loomulikult see on teed ja kõik asjad, mis käkki arenemasin igas omavalitsuses. Ja ma usume samaka jõhvi valla. Vanemana, teil on tegelikult olemas mandaat musta volikokku, kus te olete otsustanud enda jaoks, kas te jätate selle mandaadi või tulete ja hakata Jõhvi elanikuks. No Eesti ei ole nii suur riik ja ma tuletan meelde, me oleme Eerik elektrooniline ja, ja kui me räägime mustrist, mustlaskäib just volikogu istung läbi kulise. Et seda saab teha ka jõhvikaveinidest, aga tõesti, kui ta hakkab mulle segama, siis ma peaks peatuma, mandad. Ja küsimus Aivar Survale Esimesed sõnad on juba uue vallavanem, ka räägitud, millest rääkida. Mina lihtsalt tuletan seda meelde, et isegi avaldasin lootust, et praegune nüüd uus valitsus juba natukene inimlikumalt suhtub, eriti oma kolleegidest sellist laastavat tööd jõhvi ameti ametnike seas ei jätkataks. Ja see seab ka rohtu ja väga paljud projektid ütleme kõik need, räägime jõhvi, promenaadi, pikendusest või mitmefunktsionaalse staadione ehitades, need kõik seisavad ja on küll võetud ametnike juurde, aga noh, tundub, et ei liiguta mitte kuhugi edasi. Et see on üsna üsna suur oht, et ühel hetkel need eurorahad jäävad kasutamata. Homsest ilmast räägib Helve Meitern. Skandinaavia kohal on ulatuslik kõrgrõhuala ja selle kaguserv hakkab järjest enam ja enam ka meie ilmale mõju avaldama. Eeloleval ööl on pilves selgimistega olulise sajuta ilm, puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm, puhub põhjakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja tuleb kaks kuni kuus kraadi. Ning spordiuudised Ragnar gaasikult Eesti käsipallikoondis jätkab Euroopa meistrivõistluste valikturniiri võõrustadestana Läti koonist. Kõige ohtlikum on Läti koondisest tagaliin eesotsas Dainis Kristo pansiga, kes valmistas Eestile suurt peavalu ka MM-valikturniiril. Eesti koondise kapten Martin Johannson enne tänast mängu. Tema ümber pöörleb tegelikult seal enamus, teised mehed, loomulikult on head käsipallimängijad, aga neid me nagunii nii väga ei karda, et eesmärk on kõigepealt siis likvideerida Christopher nii hästi kui suudame. Meil on selles mõttes päris mitu plaani, et kui üks ei tööta, siis proovime järgmist ja nii edasi, et et ma arvan, et kõige tähtsam on ikkagi häälestada see, siis see võitlusvaim, et see on nii-öelda suurem osa, kui, kui see taktikaline poole Läti ta kehv meeskond ei ole kindlasti jagada, on tasemelt siis kõige murtham kõige lähedasem meie tasemele. Ja kindlasti kui me oma asjad korralikult ja ära siis on kõik võimalused. Eesti ja Läti kohtumist kannab otse üle ETV2 algusega kell 19 20. Rootsis peetavatel juunioride maailmameistrivõistlustel jõudis freestyle-suusataja Kelly sildaru Big Air hüpetes kindlalt kvalifikatsioonist edasi. Sildaru esimene katse küll ebaõnnestus ja ta teenis selle eest vaid 26 punkti ent teise katse eest sai eestlanna kirja 92 punkti. Sild arule järgnesid kanadalanna, kes teenisid vastavalt 87,66 ja 82,33 punkti. Tiiger finaal on kavas laupäeval. Jalgpalli meistrite liiga veerandfinaalis mängisid Amsterdami Ajax ja Torino Juventus eile üks. Üks viiki. Kohtumist asus esimese poolaja viimasel minutil juhtima külalismeeskond Juventus, kui peaga lõi palli väravasse Cristiano Ronaldo, kelle jaoks see oli 125. meistrite liiga väravat. Teise poolaja esimesel minutil viigistas seisu üks-ühele aga Ajaxi mängija ata viidneris ja nii kohtuminegi alla. Teises mängus võitis Barcelona võõrsil Manchester Unitedit üks. Null. 12. minutil lõi Unitedi kaitsja luukso oma värava. Veerandfinaalide korduskohtumised on kavas järgmisel nädalal. Päevakaja uudised on teieni toodud kuulmiseni.