Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 14.-st aprillist. Stuudios on toimetaja Reet Weidebaum. Toomas Sildami pühapäevane kommentaar räägib uue valitsuse ministrikandidaatidest. Eesti Rahva muuseum sai 110 aastaseks. ERMi direktor Alar Karis loodab, et teadustöö osakaal muuseumi tegevusest suureneb. Läheb hästi ja loodame, et läheb hästi ka 50 ja 50 aasta pärast. Lauluväljakul peeti täna maha kõigi Eesti laul, mille korraldas kõigi Eesti liikumine. Soomes on parlamendivalimised, arvamusküsitlused näitavad sotsiaaldemokraatide napivõitu sisserändevastaste Perussuomalais tees. Ilm on kuiv, öösel on õhutemperatuur null kuni miinus neli, rannikul kohati pluss kaks kraadi. Homme tuleb viis kuni 11 kraadi sooja. Ja alustame välisuudistega. Soomes on täna parlamendivalimised, arvamusküsitluste põhjal prognoositakse võitu sotsiaaldemokraatlikule erakonnale aga populaarsuselt järgmine erakond Perussuomalais, et on vähem kui kolme protsendi kaugusel. Kai Vare räägib lähemalt. Soome ringhäälingu YLE viimase arvamusküsitluse järgi on kõige suurem toetus ehk 19 protsenti praegu sotsiaaldemokraatidel sotsiaaldemokraatide juht Antti Rinne. See on küll meeldiv, et esimest korda üle pika-pika aja on sotsiaaldemokraadid Eduskunna valimistel kõigi ees. Järgmise parteiga on märkimisväärne vahe, ütles Rinne üle valimisdebatis. Võrreldes varasemate küsitlustega on sotsiaaldemokraatide toetusega vähenenud rinne valimisdebattidel esinenud ebakindlalt ja teinud kummalisi avaldusi. Näiteks ütles ta, et Soome ei pruugi NATOsse pääseda isegi kui tahaks. Teiste erakondade juhid taunisid seda. Senine peaminister keskuste juht Juha Sipilä. Kui sa oleksid peaministrina öelnud seda, mida mõni päev tagasi ütlesid, oleks olnud küll maailma sõlmis paras põnts ise tunnistada, et Soome ei kõlbagi. Sellega me ju vähendame ise oma võimalusi. Tulevase peaministrina peab selliste väljaütlemistega väga ettevaatlik olema, nentis Sibyla. Sotsiaaldemokraatide kannul on tõusnud sisserändevastane erakond Perussuomalais, need vahe on alla kolme protsendi. Nende liider, jussi Halla Honen selgelt välja mänginud kui alternatiivi niinimetatud peavooluparteidele. MTV valimissaates oli Halla-aho rõhutatult eemal viibiv, vahtis aknast välja ja pööritas teiste kandidaatide jutu peale silmi. YLE saates rääkis ta väga aeglaselt, mistõttu saatejuhid olid sunnitud teda tagant kiirustama ja nii saavutas ta muljet. Perussoo. Malaisia juhil ei lasta rääkida jussi. Halla-aho loodab valimistel veel paremat tulemust kui küsitlused näitavad. Ja Soome poliitikavaatlejad on paari viimase päeva jooksul hakanud rääkima ka võimalusest, et Perussuomalais võidavad. Erakonna esimeeste. Viimases teledebatis välistasid peaaegu kõik koostöö Perussuomalais tega jussi. Halla-aho kinnitas, et tema on küll valmis koostööks. Mülleri perussoo Malaisia on valmis koostöös kellega tahes, aga mitte iga hinna eest. Meile on kõige tähtsam see, kas saame valitsuses edendada endale ja oma valijatele tähtsaid asju, ütles hallahand. Nii või teisiti jääb seekord ilmselt esimest korda Soome valimiste ajaloos kõigi parteide toetus alla 20 protsendi ja see raskendab tugeva valitsuse moodustamist. Erakordne on seegi, et senisele peaministri parteile keskustele ennustatakse 100 aasta kõige kehvemat tulemust. Mida madalam on aga keskuste toetus, seda raskem on toimivat valitsust kokku panna, märgib ajalehe Ilta-Sanomat toimetaja Dima paunonen. Oodata on mitmeparteilist valitsust, mille programmis lubatakse kõigile kõike seedib riigi juhtimise keeruliseks vajalikud reformid ei edene ja suureneb valitsuskriiside tõenäosus. 22 riigi rahandusministrid sõlmisid niinimetatud kliima koalitsiooni mis peaks CO2 õhkupaiskamise muutma kallimaks. Dokument allkirjastati rahvusvahelise valuutafondi ja maailmapanga kevadkoosolekul Washingtonis. Muuhulgas soovivad ministrid fossiilsete kütuste kasutamise toetusi kärpida. 2015. aastal jagati toetuseks üle viie miljardi. Dollariministrite hinnangul võiks selle raha pigem suunata tänavate ja koolide ehituseks. Samas ei tohiks kärped mõjutada töövõtjate olukorda. Vastukaaluks soovitakse tõsta toetusi erainvestoritele, kes panustavad taastuvenergiaallikate kasutuselevõtmisse. Autotootja Daimler on saanud kahtlustuse juba teise automudeli heitgaaside mõõtmise tarkvara manipuleerimises. Kahtlus puudutab umbes kuutkümmet tuhandet Mercedes-Benz mudelit keel ka 220 CDI, mis on toodetud aastail 2012 kuni 2015 saksa transpordiministeeriumil, tekkis kahtlus eelmisel sügisel, kui ametnike tehtud mõõtmised näitasid madalamat lämmastikdioksiidi kogust heitgaasides kui liikluses tehtud mõõtmised. Viimastel kuudel tehtud järelkontrollid tugevdavad kahtlusi. Eelmisel sügisel lahvatanud heitgaasiskandaal puudutas ainuüksi Saksamaal ligi kolmesadat tuhandet autot. Praegu pole teada, kas uued kahtlusalused autod samuti tagasi kutsutakse. Kuigi riigikogu valimised võitnud Reformierakonna esimees Kaja Kallas ei saa homme parlamendi toetust valitsuse moodustamiseks, ei ole hõlpu ka peaministrina jätkaval Jüri Ratasel, kelle uue valitsuse mitmed ministrikandidaadid kõnnivad kõikuval pinnal. Nii ütleb Toomas Sildam oma pühapäevases kommentaaris. Ukraina tööjõud on Eesti majanduse hukatus ja meie ettevõtjad otsivad halvasti, kui nad ei leia koha pealt tööjõudu, oli EKRE esimees Mart Helme üheksanda aprilli intervjuus ütlemata terav. Mart Helme on Jüri Ratase teise valitsuse siseministrikandidaat. Selle peale põrutas 1500 pealise lüpsikari omanik Viljandimaa põllumajandusettevõte Mangeni PM juht Meelis Venno. Kuidas Helme jutt näitab? Poliitik on päriselust väga kaugele jäänud ega tea, mis väljaspool Tallinna sünnib. Ka Venno kasutab hooajaliselt Ukrainast pärit töötajaid. Kui Mart Helme heitis ettevõtjatele, et noh, kas ei soovi või ei suuda maksta meie inimestele normaalset palka ja tassivad siia orja tööjõudu siis Meelis Venno maksab ukrainlastele täpselt sama palka nagu kohalikele. Kui härra Helme tahab lüpsma tulla, siis on ta teretulnud, tulgu koos poja Martiniga. Lehmad ootavad pöörduste uue siseministri poole. Seepeale sekkus president Kersti Kaljulaid. Riigipea tegi eile üllatuskäigu Meelis Venno loomafarmi tõmbas valge laudakitli üldkohtus ettevõtjate ja töötajatega. Ta ütles, et peab neist väga lugu, sest paljuski just sellistel inimestel ja ettevõtetel püsib elu Eestimaapiirkondades. See oli avalik kindaheide Ekrele, kelle Keskerakond ja Isamaa kutsusid uude tõenäolist valitsusse. President Kaljulaid jättis küll minemata tänasele kõigi Eesti kontserdile Tallinna lauluväljakul, et enda sõnul mitte teda väga sügavale kaevikutes, kus ühel pool on EKRE toetajad ja teisel pool EKRE oponendid, aga vaidluses Ukrainast pärit tööjõu üle valiste poole. EKRE ründas ka kohe vastu. Rahvuskonservatiivide uudisteportaal võttis kogu loo kokku nii. President Kaljulaid õnnistas sisse võõrtööjõu sisseveo Helmede ja kogu EKRE sopaga ülevalamise ning see, et Meelis Venno on tubli põllumees olevat kolmandajärguline. Tähtis on, et president sekkus poliitikasse globalismi poolel. Edasi saab näha, mis juhtub, kui kaljulaid kohtub Jüri Ratase uue valitsuse, probleemsete või tundmatute ministrikandidaatidega. Kui nende vestluste käigus satub kellelegi sobivus ministri ametisse kahtluse alla, on põhiseadus presidendi käed sidunud. Peaministri esitatud valitsus tuleb riigi peale ametisse nimetada. Ja kui ta pärast kohtumisi ministrikandidaatidega seda teeb, hoolimata isiklikust arvamusest, tunnistab ta oma allkirjaga nad valitsuskõlbulikuks. Muidugi saab president seejuures öelda, mida ta neist inimestest arvab ja mida ta arvab probleemidest, mis nendega kaasas käivad. Kuid siis on ta ikkagi kaevikutes, kust püüdis kõigi Eesti tänasele kontserdile mitte minekuga välja saada. Igatahes on Jüri Ratas ei tee oma teise valitsuse ametisseastumiseni konarlik. Lauluväljakul peeti täna maha kõigi Eesti laul, mille korraldas kõigi Eesti liikumine. Kõik üritusel esinejad tegid seda tasuta ja vabatahtlikena. Liikumine sai alguse märtsis sotsiaalmeedias, kus algatusega liitus kohe rohkem kui 15000 inimest. Kõigi Eesti laul on järgmine samm, mis tõi liikumise sotsiaalmeediaruumist välja. Kõigi Eesti liikumise esindaja Silver Ambur ütleb, et liikumine seisab väärtuste ja vabaduste eest. Silverdambur jätkab. Me tahame öelda, et on oluline, et kõik need vabadused ja väärtused, mis meil on olnud seni väga ilusti kaitstud selle 28 aasta jooksul, mis me oleme taas iseseisvad olnud, et need jääksid nii, nagu on, need on riigi alustalad ja teine pool on muidugi dialoog, dialoog, inimestega rääkimine, et lõpetada härra, see ühiskonnas selline vastandumine ja hirmutamine. Kõigi Eesti Laulule kogunes sadu osalejaid, keda meelitas kokku nii hea muusika kui ka huvi liikumise tegemiste vastu. Kolleeg Anne Raiste ajas koha peal juttu. Tulin kuulama eesti lugusid, vaata kas peab ennast vabaks laulma või piisab praegusest. Mis te arvate, piisab praegusest või natuke oleks ikka vaja vabaks. Laulmisest ei ole kunagi liiga vähe Eestis, ma arvan, et siukse lauluüritusi võib alati korraldada. 1909. aastal kodanikualgatusena rajatud Eesti Rahva muuseum tähistab täna 100 kümnendat sünnipäeva. Sel puhul kuulutati välja Oskar Kallase nimelise stipendiumi laureaat. Tema on tänavu filoloog, keele- ja kirjandusteadlane, eesti keele populariseerija ning pärandi uurija Tiit Hennoste. Ta on kuraatorina olnud Eesti Rahva muuseumi koostööpartner mitme näituse loomisel. ERMi direktori Alar Karise sõnul on nii eestlased kui ka turistid muuseumi enda jaoks avastanud. 2016. aastal avatud uut maja on praeguseks külastanud ligi 600000 inimest. Jane Saluorg tegi Alar Karisega intervjuu. Läheb hästi ja loodame, et läheb hästi ka 50 ja 50 aasta pärast, aga mis puudutab neid inimesi, kes raja tagant tulevad, siis neid on siin käinud 90-st riigist ja ma mõtlen siis mitte kokku 110 aasta jooksul vaid selle uue maja avamisest alates ja eelmine aasta oli tõesti 90 välisriigi esindaja. Te ise olete öelnud, kui te kandideerisite siia direktoriks, et tuleb tegeleda teadus ja arendustööga Ja ta ongi ju teadvus asutuseks vähestest muuseumitest, kes on selles staatuses. Nii et küsimus on pigem selles, et kõikide teadustega, mida tahaks tegeleda, ei jõua tegeleda, tuleb teha teatud valikud ja neid teha võimalikult hästi, nii et teadlased nii Eestist kui ka kui ka väljast tahaksid tulla just seda teadust siia tegema, mida meie parajasti teeme. Missugused võiksid need valikud olla? Teadust ei saa juhtida, see on seni natuke kasside karjatamine, teadlased ikka ise määravad oma suunaga, eks klassikalised suunad, mis meil on olnud, on etnoloogia toidukultuur juurde ja võib-olla vähem oleme tegelenud võib-olla linna kultuuri ja selliste küsimustega, nii et aga nagu ma ütlesin, kõigega tegeleda ei jõua ja alati tuleb teha valikuid. Räägitud on natuke ka avalik-õigusliku muuseumi sellisest plaanist, kui kaugel see idee tänaseks on? Selle staatuse võiks Eesti Rahva muuseum saada sarnaselt näiteks Rahvusraamatukogu rahvusooperile ja veel mõnele teisele. See annab suurema vabadusastme nendele otsustele, mis me teeme suurema vabaduse kasutada neid ressursse. Aga samal ajal on ka kohustuseks avalik-õiguslikel institutsioonidel lepingulisi suhe riigiga. Ja see tähendab seda, et need ülesanded, mida me siis kokku lepime, tuleb täita. Eesti Kunstimuuseum avas Haapsalu raekojas oma 100.-le sünnipäevale pühendatud rändnäituse. Näituse pealkiri on avatud kollektsioonid. Kunstimuuseum sinu linnas näitas vaataja teekonnale, mis räägib kunstistiilide ja motiivide arengust ajas ja ruumis seitsmeteistkümnendast kuni 21. sajandini. Lisaks Haapsalule jõuab näitus tänamuga Narva ja ka Juhan Hepner jätkab. Haapsalu raekojas avatud näitus on Eesti kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme sõnul osa muuseumisajandast sünnipäeva aastast. Nii näituse kujunduse, trükiste kui ka kaasas käib haridusprogrammi kaudu tutvustatakse lisaks kunstiteostele laiemalt ka Eesti kunstimuuseumi. Näituse kultuuri jätkab Eesti kunstimuuseumi peadirektor Sirje hell. Me kui muuseum teeb ühte näitust, siis see ei ole lihtsalt üks näitus, vaid ta on, aga kaasneb väga palju tegevusi ja me tahtsime nagu sellises väiksemas formaadis selle kõik kaasa võtta. Sellepärast ongi selle ürituse nii-öelda hüüdlausesooga need just nimelt kunstimuuseum sinu linnas, mitte kunstinu linnas. Kuraator Eha Komissarov ütles, et näitus vaatleb, kuidas teatud teemad on kunstis muutumatud. Ainult käsitlused arenevad ja nüüd ongi meil siin tegelikult näitus jaguneb mitmeks huvitavaks teemaks, nagu näiteks meriportree kogujate arhiiv, ühesõnaga kollektsioneerimine on alati väga populaarne olnud elus ja eluta loodusõhtuvalgus. Vot sellised teemad, mida me kohtame tegelikult maalikunstis alates renessansist andiga, naastu annab talle uue tõlgenduse täiesti uue fookuse. Näitust saab uudistada Haapsalu raekojast teise juunini. Peale Haapsalu jõuab väljapanek tänavuga Narva ja Valga kunstisõprade. Nii rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner, Haapsalu. PUR ööl vastu esmaspäeva on vähese või vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub põhjakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni miinus neli, rannikul kuni pluss kaks kraadi. Päeval on selge või vähese pilvisusega kuiv ilm. Tuul puhub põhjakaarest kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja tuleb viis kuni 10 kraadi. Selline sai Päevakaja täna, pühapäeval, 14. aprillil, ilusat õhtu jätku.