Tere, head õhtut, head kuulajad. Uno Naissoo sünniaastapäev on 25. märtsil ja 90 on see ümmargune number, mis annabki põhjust teda taas meenutada. Naiste looming on jätkuvalt elujõuline ja kõlab üha uutes variantides kontserdilavadel. Uno Naissoo ise tavatses rõhutada, et kui kas või üks laul tema loodust peab vastu ajaproovile, siis on ta elutöökorda läinud. Tegelikult anda elutöö väga rikas ja väga vajalik ja seda ei tohiks unustada kunagi. Aga praegu on kõlamas üks lugu, mis vast vähem tuntud. Selle nimi on särasilmil sees. Naissoo silmad särasid ja alati oli ta positiivne, heas meeleolus kiirustas ja jõudis palju ja selle looda, kirjutas Eesti raadio estraadiorkestrile ja ansamblile kollaaž, kus mul õnnestus ka kaasa teha. Ning siis kuulame loo lõpuni. Tänu naistelt on peagi oodata stuudiosse, aga alustaksin räägiksin natukene Uno Naissoo vanematest. Uno vanaisa Mihkel paps oli Hiiumaal kooliõpetaja ja mängis viiulit ja harmooniumi. Vanaema armastas laulda ja õhtuti musitseeriti neljakesi koos una isa ja tädiga. Vanaisa juhatas ka koore nii Hiiumaal, Läänemaal kui Pärnumaal. Una isa Jaan naisson mängis paljusid pille ja laulis Viljandi helikunsti seltsimeeskooris tenorit. Ema laulis Viljandi segakooris Koit. Ja una sündiski Viljandis. Kuid väiksena veetis ta suved vanaisa juures, kus hakkas vanaisa eeskujul puhkpilliorkestri ees dirigeerima. Ja sellest said muusikud palju nalja, kui väikemees neid juhatas. Vanemad märkasid, et uno musikaalne ja ostsid koju klaveri. Viljandist koliti Põltsamaale, kus suuna muusikaõpetajaks sai Ants kiilaspea kes pani kokku ka ansambli, mis saatis soliste ja mängis tantsuks. Hetkel tunti puudust kontrabassimängijast ja väike uno pidi selle suure pilliga hakkama saama ja selleks pidi ta toolile püsti seisma, et siis kontrabassi mängida. Ja lisaks pidi ta selle jõuga selgeks õppima. Aga Uno oli väga andekas, kontrabass sai selgeks, klaverit mängis ta päris hästi, peagi kabajaania akordionit ja mine tea, puhkpilliorkestris usaldati talle metsasarv mis oli ju kõige keerulisem pill, nii et ta sai kõigega väga hästi hakkama. Ja kui Aarne Vahuri klaasijuht meenutas Uno Naissoo viiekümnendat sünnipäeva, mis oli mustamäel Kännu Kuke restoranis väga särav, väga uhke pidu, siis Uno mängis seal kõik instrumente, nii et looming on tõesti väga mitmekülgne ja ja värvikas ja paljudes ansamblites mängib ta ise pilli. Kuulame siis ansamblit metronoom, mille esituses kõlab improvisatsioon Eesti teemale, see oli üks väga tuntud lugu, jõudis ka Soome orkestrite ehk ka üleliidulise orkestri repertuaari. Kui naissoode perekond kolis Pärnusse, jätkas Uuno klaveriõpinguid laste muusikakoolis. Keskkooli ajal tutvus ka endast viis aastat vanema valt Peeter Ojakääru ka, kellega neil oli palju ühiseid asju arutada, kuigi Valter oli vanem, aga tema soovitusel sai unaga headesse ansamblites-orkestrites mängima. Ja ega Uno Naissoo ei kujutanudki elu ette ilma muusikat. Ja mõtles siis minna konservatooriumisse ja soovitus oli selline, et ta võiks esialgu proovida koorijuhtimise osakonda. Ja ega laste muusikakoolist ei saa nii kergelt hüpata kohe konservatooriumisse. Aga ta võttis pisut lisatunde peeterlajaja Heinrich mere juures. Ja enne imet saigi sisse. Aga kuna isa oli surnud ja ema kasvatas üksi kolme last, polnud talle unule Tallinnasse muud kaasa anda kui 25 rubla ja pakk pärnaõieteed. Peavarju leidis suuna onutütarde juures. Mustamäel. Aga ta ei nukrutsenud, sest looming ta sees kees ja otsis väljapääsu. Sellel ajal tundis ta juba paljude džässimeeste loomingut. Olid need Cheri malliganud imik. Johvri tei. Pruubet Malis. Davis, Ella Fitzgerald, Oscar Peterson, stan Kenton. Ja kui ta kuulis muusikafilme näiteks päiksepaistelise oru serenaadi, siis ta käis seda mitu korda vaatamas ja kirjutas partituurid. Teemad maha. Naiste loomingus on väga tähtsal kohal tema seitse džässi süüti ja esimesest neist kuulame pala mälestus, kus musitseerivad Carlavik Alexis avasalu, Ülo Raudmäe ja Kalju Terasmaa. Konservatooriumis pani koorijuhist õppejõud Tuudur Vettik Talle kõva mahvi peale ja peagi taipas Uno Naissoo. Koorijuhtimine talle ei istu. Ja järgmisest aastast saigi ta üle minna kompositsiooni õppima. Ei kellegi muu kui papa Heino Elleri juurde. Vanale ei meeldinud eriti Tšassiliku harmooniaga koha tuuno loomingus ja ta proovis neid klassikalisemalt siluda pakkudes onule mitmesuguseid variante. Konservatooriumis kirjutas Uno Naissoo klaverisonaadi keelpillikvarteti koorilaule ja palju muud, mis õppeprogrammis oli. Õhtuti ja öösiti mängis Uno, aga restoranide puntides oli, seisis Pirital või, või kuskil mujal. Ja üks esimesi ansambleid oli 1947. aastal asutatud sving klaav, mis oli rohkem kui ansambel. Neil olid sellised põhimõtted jäänud, tegelesid nii uuemat džässi ka, et tuua midagi oma poolt džässmuusikasse. Ja veel mängisid ansamblites rütmikud, metronoom, stuudio kaheksa ja kõiki neid ei jõuakski üles lugeda. Ja tol ajal oli ta heaks tuttavaks ka Uno Loop kes õppis muusikakoolis, aga muusikakoolis oli Uno Naissoo range õpetaja. Aga kui mängibki orkestris ansamblis, siis olid need suurimad sõbrad. Ja võib-olla kuulakski siis siinkohal ühte lugu Uno Loobi esituses Uno Naissoo sinu silmad. Ilm on nagu võlud. Ja õrn Mil peegeldab. Silma. Näinud mure. Näinud. Silma on helded minuga. Igal Nad otsivad Me. Konservatooriumi päevil Uno Naissoo naljalt tundidest ja loengutelt ei puudunud kuigi magamata öid loomulikult Ta oli lõpudiplomi, sai ta 1952. aastal väga heade hinnetega ja suunamise kohe ka Georg Otsa nimelisse Tallinna muusikakooli muusikateoreetiliste ainete õppejõuks kus ta töötas aastani 1980. Ja siin pani ta asjad tõepoolest käima soovised puritele, oleks põnev. Toetas noori talente nende tegemistes, kirjutas neile lugusid ja Naissoo algatusel loodi erilise koosseisuga kammerdžässansambel mida ta esialgu ise juhatas, aga siis andis ohjad Aarne Vahurile üle. Ja Aarne on öelnud, et ega Unoli ideedest puudus polnud. Mängisime paar kuud ja siis selgus, et unal on niigi palju tegemist ja ta ütles mulle, mine sina tee edasi. Ja kuulaksime siinkohal killukese ka kammerdžässansamblilt. Uno Naissoo lugu Tšaesin Atonaal. 1962. aastal lõi Uno Naissoo heliloojate liidu juurde eksperiment mentaalkoori millele tegid seadeid tema ise, Kalju Terasmaa ja Aarne Vahuri. Ja kui kooritase juba väga heaks sai, siis hakati rohkem klassikalist muusikat laulma ja sellest saigi alguse Tallina kammerkoor. Aga Aarne Vahuri ütleb, et ma liitusin sellega päris alguses, läksin vist teise või kolmandasse proovi. Alguses oli koori repertuaaris jazzil seadeid ja mina tegin ka paar seadet. Aga pärast, kui kammerkoori professionaalne tase kassas, siis keskendus koor süvamuusikale. Aga Tšassilikud lood olid kammerkoorile ikka päris ägedad. Ja kuulame siinkohal Evald Vainu lugu, öine ekspress, millele ilmsesti on seade teinud ka Uno Naissoo. Ansamblil kollaaž olid head sidemed eesti helilooja tega ja Uno Naissoo ka loomulikult, sest et Aarne Vahuri oli ju üle võtnud Kammer džässansambli juhtimise, Uno Naissoo, Alt ja, ja me laulsime siis una päris krõpsakaid lugusid, kas oli siis nagu üheskoos või pärast lõunat, aga eriline pähkel oli alfabeet ehk alfabiit või kuidas soovite? Aarnele meenub, Uno Naissoo käis väga harva proovis, aga siiski vist kahel korral ühel korral siis kui ta tõi näpu vahel selle alfa pidi kompositsiooni ja seal olid siis rütm, oli märgitud aga helikõrgused suhtelised, et igaüks võis laulda nii nagu heaks arvas, aga peaasi, et see jõuaks kuskile kordi välja. Ma arvan, et sellest oleks saanud väga põneva teose. Meil vist väga ideaalilähedaselt see küll välja ei tulnud, aga teine oli siis. Tal oli meestele kirjutatud külalaulude tsükkel ja see on ka täiesti fonoteegis olemas sama viie looga. Aga meie kuulaksime siis katkendid Talfabiidist, ehk siis una tõesti ammutas, kui oli tegemist Atonaalse muusikaga, kui oli tegemist bossanovaga, siis ta selle avastas, või oli siis Jan Johanson lik džäss või oli siis Ameerika vest kõhust, nii et ta haaras ja ammutas endasse kõike ja sellepärast tema lood ongi nii. Rääkisime, et Uno Naissoo oli suurepärane muusikateoreetiliste ainete õpetaja ja ja ta on kirjutanud ka raamatud. Nii harmoonia kui Tšassiliku harmoonia kohta ja kavatses veel kirjutada kolmandatki, see vist on meil praegu avaldamata ja siis ta juhatas veel heliloojate liidu noortesektsiooni. Ansamblites me juba rääkisime, neid oli täiesti palju. Jaa, tahaks öelda, et oli vist üks esimene Eesti jazzmuusik helilooja, kelle looming jõudis ka väljaspool Eestit. Ehk siis oli Häme orkester, salvestas Uno Naissoo lood ja andis välja selle plaadi ja samuti üleliidulise raadio orkester, Vadim Ludvikovski juhatusel mängis Uno Naissoo muusikat. Aga siin kodus oli tema looming loomulikult väga populaarne ja, ja auhindu tuli võistluskontsertidelt. Ja olulisem kui see on fakt, et Uno Naissoo laulud elavad ajas edasi, on need siis kodu. Kui käes on jaanipäev märtsis algas mai, kui tahad olla hea, palus pohli, punet ja nii edasi, nii edasi, et kui ma sirvisin tema loomingu loetelu Emikis Eesti muusika infokeskuses. Ma arvan, seal oli küll oma kolin 100 lugu, vähemalt kui mitte rohkem. Aga kuulaksime siis veel Uno Naissoo loomingust. Lugu, kui tahad olla hea filmist varastati vana Toomas. Et ta kirjutas ka päris palju filmimuusikat ja teatrimuusikat ja lugu kõlab siis Marju kuudi Aleksander Rjabovi orkestri esituses. Ja õhtu džässistuudiosse on jõudnud nüüd Tõnu Naissoo, kes on astunud ka mitmel alal oma isa jälgedes nii heliloojana kui ka muusikuna ja ka pedagoogina, sest Tõnu osa mitmeid aastaid õpetasid ka Eesti muusika ja teatriakadeemias. Aga mina tahan sinu käest küsida just selle organiseerimise poole kohta. Uno Naissoo oli ju Eesti džässifestivalide nii-öelda ida ja eestvedaja pikka aega viiekümnendatel noh, see esimene loetakse 49, aga mina seda festivaliks ei loeks, oli üks väike kohtumine. Et mis ajast sina mäletad ja mis mured isal olid siis. Nojah, eks ma mäletan, kuskil 50.-te lõpus täpsemalt võib-olla isegi 59 aastat 59, sest siis oli festival Tartu tus ja meie juures kodus käis üks selline inimene, Leo Ora ja tema vend oli ka minu meelest. Et ega ma nüüd täpsemalt ei tea, ma olin ikkagi siis kaheksa-üheksa-aastane või kuskil nii. Ja ega ma siis nii konkreetselt neid asju ei tea, aga no ma mäletan lihtsalt silme ees on isegi pilt, et kui nad meil istusid elutoas ja siis rääkisid, aga ega siis mina seal istunud kõrval päris ja kuulanud seda juttu. Et no ma mäletan, nagu Tartus olid sellised nimed, mis mul nagu endal meelde jäid, oli Andres Vihalemm, kes siis laulis ilmselt Natkink repertuaarist midagi ja oli väga sarnane selle häälega ja siis oli Rein Marveti kvartett, kus siis saksofonimäng oli Agu Laisk. Ja noh, sellest ajast on lihtsalt mul säilinud ainult selline märk Tartu festivalist, aga ise sattusin kuulama neid festivali Tallinnas. Ma arvan, see oli saast, õhkus 60 61, minu meelest neid ikkagi korraldati iga aasta ja esimene festival siis võis olla. Tähendab oli poliit haridusmaja ehk siis Sakala tänaval praegu noh, tuntud on ta siis, no teater NO 99 nime all seal saalis käis ikka tantsu sellised õhtud ja, ja muide kunagi Heli Lääts ärkasin, just, sai meenutatud vanu aegu ja siis ta rääkis, et isaga saigi ta nagu tuttavaks seal. Et isa oli ju, oli orkestris, mängis seal. Nii, need festivalid, seal ma mäletan, olid juba siis külalist, tüübid olid Leningradist, tavaliselt oli sinna kutsutud ikas Leningradi Tikse lend. Oli ka üks line-free džässimees Roman Kunzmann altsaksofoni. No ja eri aastatel olid seal muidugi erimängijaid, oli külalisi ka Moskvast ja kahvemaladioosne oli üks selline edumeelsemaid ansambleid. Aga kindlasti tal oli neid aita, et ma ei usu, tema ajas neide sidemeid üldse Moskva või Leningradiga. Ta oli ikkagi eelkõige algul ka natuke pillimees. Ja siis loomulikult organisaator, kaasorganisaator ja ka helilooja, sest Eesti ansamblid näiteks Ants, need ikka tellisid temalt nagu ka siis muusikat ja isa pakkus ka ise siis oma selliseid ses teemasid välja. Ja ta on neid tohutult kirjutanud. On sul tema lugude seas ka mõni lemmik? Sa oled kaks plaaditäit salvestanud Uno Naissoo lugusid, üks on koos Anna Põldveega ja teine on siis varasem tellication. No ütleme jah, siin on sedasi, et tal on palju selliseid meeldivaid lugusid, et no väga raske on nagu midagi esile tuua, aga võib-olla no kindlasti muidugi üks Neil päevil polnud algust, on selline tõesti klassika, aga samuti olen mänginud palju meditatsiooni siis õnnelik õhtu. Nii et eks neid lugusid tal siin ikka jätkub ja ja ma olen mänginud ka võib-olla selliseid lugusid, mis nii vähem tuntud. Et võib-olla siis võib-olla instrumentaal ansamblitega ehk mängitud. No võtaksime siis siit mingi loo, mis on vähem tuntud näiteks kas see juhtus veebruaris vä? Nojah, ja see on selline rehvil põhinev teema ja see on nagu puhtalt instrumentaalteema. Nüüd ma küsiksin midagi ka isiklikku mõtet. Kuidas siis isa pojaga tegeles, kas ta sind õpetas, näitas midagi ette. Või oli sul endal huvi või pani ema sind klaverit mängima ja kuidas see oli? No ma ei tea nüüd nii täpselt, aga ma arvan, et eks see oli mõlema idee, et ma siis püüaks selle muusikaga siis edasi minna või vähemalt õppida seda ütleme niimoodi, isal oli palju tegemist ja ega tema nüüd minu seda koolis käimise aeg on, ralli ei jälginud, ütleme hea, et et sellega ikkagi tegelema. Päris vist vitsaga ta juures olnud, aga ta oli üsna üsna range, nii et ma ma seal algul võttis ikka natuke veduvad. Õigemini, et ei saanud kohe nii väga hästi käima, aga siis tuli üks selline tore, õpeta. Ülev saare, kes siis nagu tema aasta alates ma siis nagu hakkasin, ma ei tea siis kas siis natuke ka arenema või ma ei oska nii-öelda tema lubas ka enne noku mulle saali proovid lubas ka siis improviseerida ja ja ma ei tea, kuidagi otse improviseerimine on tulnud mul küll ilma kellelegi sundimiseta, et ega isa nüüd ei öelnud, et proovi midagi siis ise improviseerida või nii et ainuke, mis ma mäletan, Ta tutvustas võib-olla siis seda pluusi, harmooniat, ütlevas 12 aktist vormi ja ütlesime, mängisime nagu neljal käel. Õigemini kolmel käel sellepärast et tema mängis bassi ja saadet, mina siis mängisin seda Parema käe Hoti või improviseerin vabalt, aga noh, ega tema ei öelnud mulle, et seal pluusi skaala noodid või midagi, nii et see oli suht sealt vaba, mis ma seal mängisin, aga, aga ega seal nüüd selliseid valesid noot ei ole ka, nii et ma kuidagi, see on nagu iseenesest tulnud. See jäi sulle siis nagu karvu ja nagu mingiks baasiks, mille peal siis loid jalgu. Me isegi esinesime paaril korral, no need olid sellised kinnised ringkonnad, nimelt isa oli suviti tee õpetaja Waba riik, hommikul siis õpetajate seminari Pärtsel koorijuhtide korjatud kursustel ja siis ma mäletan jah, oli üks, üks aasta, õigemini mitu aastat seal kollaga oli neljanda keskkooli siis elasime ja see saal siis ütleme, nende lõpetamistel, siis olid nagu sellised, et etteastet seal nii mitmelt mitmetelt Kurstel olijatelt ja noh, siis me isaga ka siis tegime ühe sellise numbri ja, ja samuti Värskas oli, mäletan ka üks laager kus siis kursused, kus siis ka esinesime. Aga no otseselt ta nagu ei näidanud siis midagi mulle konkreetselt, et ainult ühte lugu mäletada, ta on kus ta näitas plokk. Et, et seal on selline plokkseade, George'i oringi seaded, vot see mulle meeldis väga ja seda laulis siin ju ka see Eesti raadio meeskvartett, eks ole, kus olid Eri Klas ja ja terasmaa haug, et see mulle meeldis kangesti? Tantsija vahele, et naist peetakse ka Eesti raadio meeskvarteti le alusepanijaks, et see sai alguse kuskilt vokaalansamblist, mis oli Swing Club'i juures. Jah, Kalju terasmaa mulle natuke rääkinud ka sellest jah, et see on kuidagi seal seal oli vist kuutopiks üks laule ja et see nagu kuidagi arenes edasi välja, siis Eesti raadiokvartetiga. Ja jõuaksime siis 67. aasta festivali juurde, kus üles astusid. Kuidas isa jäi sinu esinemisega rahule? No ma arvan, et jäi ega, ega see kuidas öelda neid kiitusega kitsi või no ma arvan, et võib-olla siin oli ka see asi, et nad, need organisaatoreid said vastu pead üsna varsti et siin nagu ei olnud aega kedagi isiklikult õnnitlema tulla, et meeleolud olid natuke teised peale seda festivali. No mingil määral ma arvan kindlasti ja sest ega tema nagu üldse tegi selle ettepaneku, et proovida siis kõigepealt seal eelvoorus elasime sel ajal juba lahus ja ma aga ma käisin isa juures ja siis ma kuulasin, tal oli maki peal sellist uuemat džässi ikkagi no siis mängisin seal ka midagi ette ja siis ta see talle nagu meeldis ja siis sellest nagu tekkiski see mõte, et prooviksin seda eelvooru kõigepealt ja ta tutvustas mind siis siinsetele tolle parimatele rütmipillidele muusikud Aleksandar samofoalove, Toomas, Tiit Sule kes siis mängisid restoranides, aga, aga noh, nii see oli tolle aja jazzmuusiku praktiliselt ainuke võimalus kuskil tegutseda. Nii et seda ma pean küll teda tänama, et ega ma ei oleks ise küll kindlasti julgenud kuhugi noh, siiski sellisele suuremale ettevõtmisele või ettevõtmisest osa võtta, kus ikkagi olid siin juba vilunud muusikud Eestis, kes olid siis ikkagi selle džässi ka siis ikkagi ju tegelenud põhjalikumalt. Aga no ma arvan, isa vaatas, et ma mängisin natuke teistmoodi ja ma ei mänginud standardeid, nii-öelda standard või siis tuntud lugusid, et nad olid nagu oma kompositsioonid, et see, see nagu olla erines sellest teistest ansamblites. Ja seda salvestust ei kuula, mis 67. aastal on tehtud, aga sa oled teinud kohe värskema plaadi koos Anna Põldveega, Uno Naissoo lugudest. Kas sa valiksid siit ühe loo? No ma ei tea, äkki äkki oli õnne algus, kus siis Anna oli laul ja mina mängisin klaverit, et no siin on mõningaid teisi lugusid ka, aga ma just vaatan, et võib-olla võib-olla see oleks, siis võib olla erinev natukene. Ära puudu. Kas tegi? Kindlasti peavad kõik raadiokuulajad lugusid filmist viimne reliikvia ja see oli üks tõsisem koostöö sinul isaga ja võib-olla ka üks viimasemaid. Ja kas sa natukene meenutaksid, et kuidas see koostöö teil käis, kas isa, ütles Todd, sina kirjutanud, need laulud ja mina teen siis need vahelood või, või kuidas see protsess käis? Ei, see oli tegelikult üpris lihtne. Lihtsalt Ta helistas mulle ja et kas ma oleksin huvitatud filmil nagu taustamuusika mõtlemisest või ütleme siis sellised seeni, muusikat ja ma ütlesin muidugi, et mõtlemata, et kui raske see võiks olla või ja ma nägin vaimusilmas sellist orkestrit ütlemata Kammerorkestri baseeruvad orkestrit oma vaimusilmas kõrvades. Ma olen tihtipeale selline mõtlematu, et algul ei mõelnud jah, et kui kui, kui raskeks võib osutuda. Ja isa, miks ta siis selle ettepaneku tegi, oli see Ta ütles, et ta nagu ei jõua ise kogu muusikat teha, et tema teeb need laulud. Ja aega oli meil jah, nädal aega, et see oli muidugi tema poolt suur loobuseta mulle, mulle seda pakkus siis üldse tohutu kiiresti oli tõepoolest, kui vana sa siis olid? No 18, et siinsamas vaatana traadiumast välja, ütlesin tagumise ukse juurest kell 11 oli see lindistamise aeg, see oli tavaliselt filmimuusikatest, lindistati öösel, kuna raadio esimene stuudio oli siin väga hõivatud, hõivatud rea kõige muuga koor ja orkester, need olid nagu päevapäevatöö ja siis oli. Ja need pillimehed olid ju ka, no ma mõtlen, keda mina kasutasin, tulid nagu siis ka kas sümfooniaorkestrist kammerorkestrist, sellise väljakujunenud muusikut, kes siis väga kiiresti lugesid lehte, kuigi mul oli jah, selle neid noote kirjutasin välja alles siis, kui nad tulid, noh, omal ajal põldarvutite, eks ole, ja selline noh, mõtlen, et üsna tundmatus kohas vette hüppamine, aga, aga, aga noh Läks väga hästi korda selles mõttes, et üldse ei ole sellist tunnet, et üks kirjutas ühe, teine kirjutas teise, et läheb selles filmis kõik. Me leppisime, žanris leppisime kokku, seda küll, aga paraku me kokku eraldi ei saanud, need kõik toimus telefoni teel nagu. Nonii, aga pärast ikka saite oko. No tähendab, ilmne esilinastusel filmi esilinastusel ja aga teles, teles nagu oli ka intervjuu sinna nagu. Aga jaa muidugi jah, et ega see kogu au kuulub isale ja nii edasi, et mul lihtsalt tõesti õnn osaleda natukene selles asjas, nii et jah, nüüd ütleme orkestrilõigud, need on nagu minu kirjutatud. Millisena sulle Uno Naissoo meelde jääb ja täna meenub näiteks mõtletamal Noh, ta oli selline hea südamega inimene, kes nagu noh mis maksis lõivu tema tervisele muidugi ka ja eks tema varase lahkumise üks põhjuseid kindlasti oli ja ta oli kindlasti sellel on väga energiline palju andekam, ütleme, kui mina ikka mängis erinevaid pille. Ja pedagoogina jättis ka väga suure jälle siin eesti levi levimuusikasse ja paljud, keda ma nüüd ise või kelle Õpilasi ma ise olen siin õpetanud, siis nende vanemad on õpilased öelnud enda vanemad õppisid siin isa juures ja. Nii et jah, eks ta oli selline legendaarne kuju. Aitäh sulle tänu meenutame teda tema muusika ja lauludega ikka ja jälle. Kas pole, on ikka? Kuusk naelad, Rääd. Seal lõplikult. Väito alla talveuksevaal, kas pole õnnelik? Kui kõnnime koos Rõdudel olla nagu jaa Kas pole ikka? See on vinge, külm. Ja hanged meene. Puit on. Meeldu. Autode. Ja ma ma leidmise rõõm on mees. Hoopis teisiti oli. Mind pahandas, nii märjaks teeks. Aga praegu las seal pilvede kõrgusel tulla, nagu jaksad. Ole õnnelik tunne, et see on küll. Nojah, on ka meile. Kuid tunda on, et me ei kaota õde.