Tere, head õhtut, Jassi kuulajad. Tänane saade on trummarist ja maailma rändorist raiemmelvinist. Päikeselisest San Franciscost pärit meiste trummar tähistab novembris oma kuuekümnendat sünnipäeva. Arvukate kontsertidega pole ka imeks panna, sest Eestis elatud aastate jooksul on ta mänginud pea kõigi Eesti tuntud džässmuusikutega. Tänases saates meenutavad koostööd bränd Melvin iga passistid Toivo Unt ja Peedu kass ning kitarrist Mart Soo. Ameerikas elatud aastate jooksul on rajanud Melvin mänginud sealse džässi absoluutsete tippudega ja ta õppis trummaritelt nagu Elvin Jouns, Aadpleigi Philly, Joe'd, Jouns, Mäks, Rõud. Kas Italy ja teised? Maailma muusika trummaritest on ta palju kogemusi saanud, kalla raga juures ja mänginud ka tema poja, sa kir? Hussainiga legendidest on loometee Brian Melvin kokku viinud John Scofieldi ka ja muide Jacob pastoriusega viimasega on koos antud kontserte ja salvestatud ning Brian on abiks olnud ka Jacobastooriuse elu rööbastele timises ja kuulaksimegi muusikanäidet, kus ta mängib koos Jako batooriusega. Meie tänase saate peategelase, trummar Braiemmelvini juubelikontsertide seeria algab sünnipäeva kontserdiga esimesel novembril džässiklubis Philly Joe's ja siis ta musitseerib koos Mart Soo, Ain agana ja Mihkel Mälgandiga. Ning juba esmaspäeval siis jätkub see seeria Radisson Blu jazzi salongis, kus musitseerivad Mart Soo ja Brian Melvin. Ja koos on nad mänginud ka koosseisus kulgejad ja lihtsalt ka tuua onu ja veel mitmetes teistes projektides ja kuulaksime praegu prajan Melvinit ja mart sood, esinemas. Loogad riime, kus soleerib Leniisyphantuure. Trummiguru Melvin juubelikontserdid jätkuvad menuka ansambli jazzkontsertidega 21.-st novembrist 23. novembrini Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Tõus. Ja koos rajaniga on laval ta hea sõber teavikoski, kellega ta on koos musitseerinud oma 30 aastat. Jaa, Devicki koski on Grammy võitja ja ta on sagedasti külastanud ka Eestit. Ja siis on laval veel paljude autasudega pärjatud Poola bassist Piotr Lemanšikk ansambel, mitu džäss on välja andnud neli albumit, kõik need on olnud väga menukad ja pälvinud kõrgeid kohti edetabelites. Loomulikult mängivad nad siis biitlite meloodiaid ja väga põnevalt näiteks kollasel heliplaadil, mille eest praegu muusika on kõlamas pigis musitseerib John Scofield, aga sellel albumil teevad veel kaasa Maicel rekker Mike Stern rändi ker ja varis konselloff, vat sellised külalised on. Aga põhitegijad on siis siin Melvin Levicki koski ja lärigrenalier. Nagu öeldud, on Brian Melvin mänginud paljude Eesti muusikutega ja eeskätt siis oma generatsiooni tuntud nimedega. Ja Toivo Unt on üks nendest, kes on prajaniga mitmetes koosseisudes mänginud ja salvestanud ka heliplaate rõõm öelda Toivale. Tere tulemast õhtut sisadesse. Tere tulemast ka minu poolt. Vastab see siis tõele tunnet, vrajanit juba tema esimestest Eestis veedetud aastatest. Oi, prääniga on kui tagasi vaadata, siis nagu öeldakse, terve puud, soola koos söödud ja, ja see see ürituste ja, ja salvestuste ja mängude ja muusika nimekiri on päris pikk nende aastate jooksul. Ja mida hindad temas kui inimeses ja temas, kuid huumoris? Ütleme nii, et temas kui inimeses hindan hindan väga tema ausust, ausust nii muusikas kui ka inimesena. Ja kui inimesena loomulikult on ta minu jaoks olnud suur õpetaja. Näiteks ma ei saa alati öelda, et kas, kas positiivses või negatiivses mõttes igal juhul, et näiteks meie põlvkond ju on kasvanud üles Nõukogude ajas, kus öeldakse, et oh, mis nüüd mina ja, ja tagasihoidlikkus on voorus ja me ei tea, mida veel. Aga kui me räägime muusikalises karjääris, siis need asjad ei samal ajal ja selles mõttes on praan suur õpetaja, kes nii muusikas kui ka elufilosoofias või ka lauseehituses hakkab peale sõnaga mina. Ja siis tuleb kõik muu. Aga kui muusikuna, Tamm muidugi fantastiline ja ütleksin nii, et on olemas kaks prajani, üks praan, kes on väljaspool lava ja loomulikult see rajal, kes on laval seal on tunda, sõnas mõttes taevaliku hingust. Ja, ja ikkagi on ta tänasel päeval üks, üks suurimaid suurimaid muusikuid, kes meie kandis istub trummide taga. Kas ta süveneb igasse projekti? Ütleksin isegi niimoodi, et ta mitte siukseid süvenevaid võtab, püüab alati vähemalt 200 protsenti selle projektiga ideest oma teostuseks võtta. Et et tema, tema loomingulised nõuanded ja, ja mis on muidugi enamalt jaolt väga väärtuslikud ja, ja väga huvitav, võtavad ja eriti jäi mul meelde meeles projekti, siis me tegime Vjatšeslav Novikov, Coop praam, Melvin, mina panite tähele, eks ole, ma olen nõu, kuidas minu minu nimi on kõige viimane. Et kui oleks praam praegu sellest projektist rääkinud, siis kõigepealt olles oleks olnud teades. No ja küllap selleks on siis põhjust ka ja Ameerikas võib-olla ikkagi pead tunnetama oma väärtust, muidu ei lähe läbi. Absoluutselt absoluutselt õige ja too projekt oligi just see, et, et minu, minu selline idee, et panen-panen kokku lääne ja ida siis loomulikult haakus sellesse praan meeletu energiaga ja, ja see ideede tulv oli ikka fantastiline. Ja kas sa nüüd nimetaksid ka, millistes koosseisudes oled koos Brianiga mänginud? No ütleme, nime poolest kõige uhkem on olnud Õigemini praan kutsus malevaga tänandada. Siin omal ajal oli meil tuur teebki kovskiga Soomes ehk siis turufestivalil kui ka Saksamaal kui ka Me käisime Türgis nardis džässklubis ja see oli ääretult, oleme ääretult hariv ja noh, minu jaoks harivam rohkem kui kui mitukümmend aastat pillimängu. Ja loomulikult, et väga tore kooslus, mis meil oli, on Arto, Austria ehk siis Riia, Kawasaki ma rajan pälvinud ja mina Ja selle koosseisuga olete salvestanud ka isegi võib-olla kaks heliplaati seal kontsertsalvestus. Need on muidugi leia Kawasaki ettevõttel välja antud Jaapanis ja nimi on Systrybiutabki Charet kus ma võin küll eksida, aga, aga põhiidee mängida kitšareti muusikat, kitarri trioga oligi just rahani poolt. Nii et ei väsi kordamast. Selle mehe mehe ideid on nii palju. Aitäh sulle, Toivo ja kuulame muusikat. Tänasest õhtu džässi olen kutsunud külalisi meenutama oma koostööde trummariga ja maailmamuusikuga maailmaränduri ka Brian Melvin niga. Mart Soo, tere tulemast stuudiosse. Sina vist oled üks esimesi prajani partnereid, et siin Eestimaal on ta elanud üle paarikümne aasta, aga juba ennem seda käis ta tihedasti siin Eestimaal. Mis see esimene kontsert oli, millal sa kuulsid Brianit mängimas? Ma isegi ei oska sellele küsimusele vastata, ma kahtlustan, et see pidi olema mingi väga vanad jazzkaar, järskude käis. Ja see oli väga 90.-te alguses. Kolm, kas järsku Tõnu Naissoo ja Taavoga oli võis olla? Ja võis küll olla, ma Soxi mängi oli ameeriklaste küll Danny Volsoli, tema nimi ja see võis olla 92. aastal. Aga sinu esimene projekt koos temaga või siis tema projekt, kuhu ta kutsus sind mängima, mis oli. See on ka hea küsimus on, sellest on nii palju aega möödas, et seal nii hägustunud juba, aga ma arvan, et me alustasime koostööd kuskil 2004. Ja alguses vist tegelesime rohkem India klassikalise muusika sulatamisega mingisse teise vormi või üritasime sealt midagi välja võluda. Ja siis 2005 me mängisime koos Henry Peipmani plaadi salvestusel sellist kaasaegset džässi kus läks kõik libedasti ja see läks väga ruttu selles mõttes, et need lood, mis oli vaja vist oli üks päev ja midagi võib-olla seal pärast parandati, aga et jah, see oli virmalised oli selle plaadi nimi. Pärast meil oli selline projekt nagu Chograafiks, kus oli. Kvartett ja julm Taavo Remmel, Bryanemina mängisime sellist. Maailmamuusikat mõelda just et oli seal natukene Ahvrate natukene Indiat vist, jah, aga kuidagi te panite seda omasse võtmesse, et see päris nagu naturaalne ei olnud. Mulle tundub. Ja anname, segustasime seda kõikide muude asjadega, mis meie meie peas veel paralleelselt jooksid, et. Kas aastatega on see koostöö läinud kuidagi põnevamaks või mis siis edasi tuli? Nagu ma siin lappasin oma vanu kalendreid, siis ma vaatan, et 2007 Me oleme esinenud jazzkaarel kahekesi oli väga huvitav kontsert, see oli rohkem selline India maailm jällegi, kus me mängisime, ma arvan. Näiteks muusikamuuseumis, teatri muusikamuuseumis just mõned asjad on ikka meeles ka. Ja ja sealt meid kutsuti järgmisel aastal esinema Liepaja festivalile. Tänu sellele kontserdile jätskaarel, kus me olime siis Arno Kalbusuja, Peeter Salmel. Siis on meil pärast sõda, oli väga huvitav koost. Andres Ehini kolmekesi, ansambel Hämo. Kas Andres kutsus või teie kutsusite teda? Briani puhul ongi huvitav see, et ta saab kellegiga kokku ja siis tal tekib mõte, et võiks midagi teha ja võib-olla minul ei oleks elu sees pähe tulnud minna Andres Ehini juurde ja öelda, et kuule, teeme midagi, aga Brian pani selle kokku ja seal oli päris päris huvitav see, et Andres luges iga kord erinevaid asju. Et kunagi ei teadnud, et mis sealt tuli, et kas ta loeb musta huumori. Kas ta loeb, haikusid, kas ta loeb oma luulet? Ükskord ma mäletan Kirjanike Majas Lugast Sultsi niitseni mingit tõlget Holodomoorist ja, ja et see tuli täiesti kunagi ei teadnud, mis sealt juhtuma hakkas ja see oligi väga huvitav. Ja ta oli väga erudeeritud ja mitmekülgne kirjanik, luuletaja ja siis tähendab, et teie siis improviseerisite ka vastavalt nagu selles meeleolus nagu luuletus. Või jutt ette tuli. Ja asjad seal, meie ülesanne oligi nagu sinna selline helikangast a- kududa, nagu nagu Andrese mõttelendu läks, nii, me pidime selle vaiba sinna taha lahutama. Ja väga põnev kahju, et meil sellest salvestust ei ole. Aga mis need viimased asjad siis on? Viimane, suurem asi on meil projekt nimega lendav tramm, mis õnneks nüüd on ka eelmisel aastal tuli plaat välja, et seal nagu dokumenteeritud seal paljud lood on päris vanad ja ja mõnikord ongi muusikutel Se probleeme, kui see õige ots käest ära läheb, siis sa ei saagi seda asja salvestatud ja kõik kaob kuhugi õhku ära, et see meil õnnestus nagu ikkagi dokumenteerida, mingid olulised. Ma arvan, meie jaoks olulised momendid nagu, mis pähe. Ja mis on, sul tuleb kohe ette, mis pill Rayan, sellel heliplaadil ja kontsertidel mängib kõik kokku. Ta mängib käsitrummi ja elektroonilisi trumme ja võimalik, et ka tablasid, mitte trummikomplekti kallale. Et täistrummikomplekti seal nagu ei ole selles projektis ja aga samas igasugused helitekitajad, millega saab ka rütmi aafrika trummid või sahistajad või selliseid asju, ta kasutab ka palju või. Kas te olete saanud selle viimase projektiga nüüd rohkem esineda? Ja ja loodetavasti tuleb veel mänge. Ja kuidas sa iseloomustaksid Brianit, kui maailmamuusikut? Noh, ta on väga uudishimulik. Võib-olla me ei saa alati aru, et inimene on sündinud San Franciscos, tema lapsepõlv on seal möödunutan, kohtunud seal paljude kuulsite kuulsatel legendaarsete trummaritega. Kas see, kui ma mõtlen, et alla raka või sa kir Hussein, on kõik see kõik see katel podiseb seal tema ümber ja või, padi Ritz ja teised kuulsused, et et meie loeme sellest muusikaajaloost, aga see on nagu osake tema elust olnud. Et selles mõttes on Brian ise ka nagu elav legend kas ta on teile lähemalt rääkinud ka sellest päris koostest Jacobastaariusega? Ja ikka sellest on ta teinud ka ühe DVD plaadi, kus on väga huvitavaid Kaadreid kaadreid minu minu arust Hamburgi kontserdist vist, et seal nagu järjekordselt saab aimu, kuivõrd uskumatu muusik Jacob Astoria solijat sellist lihtsalt sellise saundiga bassimängijat vähemalt elektribassi peal ma ei kujuta enam etteastet. Kas tšakopatoorius elas lühikest aega Briani juures või midagi sellist ja sealt see tutvus ja. Nad vist olid varem tuttavad, aga mingil hetkel chaco elukäik ja ta inimesena ilmselt ei olnud ka väga lihtne. Ja mingil hetkel tal ei olnud kusagil olla ja siis ta elas juures kodus. Prion, ema ütles, et palun teha siis selline fakt, vastab tõele. Ja see siis oli tema elu nagu viimasel perioodil vist või Jako pastori seal. Jah, seal vahepeal ikkagi veel läks aega, aga jah, võimalik. Nii et Brian Melvin rikastab meie tšehhi maastiku siin Eestis. Absoluutselt, et tal on söakust panna kokku mingid asjad, mille peale me ise võib-olla hästi ei, ei tule. Et see on tema üks huvita külg. Ja mida me võiksime mängida teie viimaselt albumilt? Lendav trump? Võib-olla plaadi avalugu rütm, spirits. See oli siis lugu Ritamisespirits prämmelvini heliplaadis, rändoff, tramm ja loo autorid olid Brian Melvin ja Mart Soo. Ja tõepoolest, prajan on maailmakodanik nii elus kui muusikas. Ta tuuritab Ameerikas Euroopas, Aasias, veedab vahel, kuid Indias. Siis paneb jälle huvitavaid projekte kui Eesti muusikutega, nii et võiks öelda, et ta on väga tegus ja omamoodi fenomen. Ta harrastab Daihhid, õpetab seda ka ja joogat võib rääkida budismist, idamaisest, klemis, viisist. Ja see kõik on tulnud kaasa lapsepõlvest, kus teda köitsid San Franciscos hiinalinna erinevad helid, lõhnad ja maitsed. Kõik see ergutas ta kujutlusmeelt. Ja tabla mängimise kunsti on Melvin pinud alla raha juures ja ta kir Husseini juures ja ka aafrika rütme kasutab Ta oma kontsertidel. Ja sedagi on ta õppinud ühe suurepärase muusiku vakku tädi juures. Mart Soo on siis Bremmelviniga mänginud nii maailmamuusikat kui ka jazzmuusik kat, aga Peedu kass, kes on meie järgmine külaline on rajaniga mänginud tõsist Ameerika džässi. Ja nüüd on õhtul tšehhi stuudiosse jõudnud bassimees Peedu kass ehk Peedu, sa oled ka mänginud koos Brian Melvin iga ja sinu koostöö on võib-olla selles mõttes eriline, et te käisite koos Ameerika mandril salvestustega heliplaadi. Kõigepealt ma tahaks küsida, et mis ajast sa mäletad prajani trummimängu? Ma arvan, et ma esimest korda jäi mulle silma juba kuskil 2005 2006 aastal, et ta ju musitseerisime väga sagedasti Eesti muusikutega koos ja vaatan seal tol ajal. Ta väisas Eestit esimest korda, kui ma koostavidlikovskiga oma lemmiku ansambli partneriga ansamblist biitlid Yasse, siis Tavidi koski, workshop, kunagine saue muusikakoolis on mul väga elavalt meeles sellest ajast ja siis ka nagu raieni figuurianatuur. Kuna ta on nii värvikas isiksus, siis jääbki. Meelde ja no ma võin lisada, et ta esines jätskaarel 92. aastal, ma kutsusin siia saksofonistiga enni valsi ja too võttis kaasa trummar Rämmelvini Brianile siin väga nagu meeldis, siis ta jäigi siia esialgu lühemaks ajaks pärast päriselt. Aga ta on tõeline maailmakodanik ja tihtipeale esineb ta välismaal oma koosseisudega ja kuidas sina temaga ühte bändi mängima sattusid? Noh, kuna me kõik elame Eestis, siis muusikute ringkond on mõistagi väike ja see on väga suuri juhuseid, ei, ei maksa kaugemalt otsida, kui et me jäime mõlemad üksteisele silma ja ja eks ma kogu aeg käisin ka tihtipeale kontserditel kuulamas ja pärast kontserti tekkis ikka, võib-olla tekkis mõni arutelu või dialoog ja ta tema alates ennega agar-agar soovitaja, et mida kuulata ja et alati küsisite, Ahto sa seda plaati teada, ega sa seda bändi oled kuulanud ja kuna oli huvi oma silmaringi laiendada, siis ma tavaliselt ka nagu siis läksin, otsisid väljaannet plaanide pärast, siis võib-olla lähen arutleda nendel teemadel. Kas meenub ka mõni mõni album, mida sa kuulasid tema soovitusel? Mäletan jov Hendersoni, ta soovitas mulle kõvasti andeks, Joe Henderson-il oli, oli selline plaat, kus oli trio steit of their oli Sist jov Henderson, rongartar ja keegi trummar, ma ei mäleta, kas oli äkki siis tsemik hoob võis olla selline nagu silmaharmoonia pillita plaat, live salvestus, laevate pildil Sven ka, et see on üks väga selge mälestus. Ja siis ta ka ta oli ka väga suur. Kuna lemmikuid bassimängijaid olnud pikka aega selline bassist nagu lärmiga öö, kes nüüd kohe-kohe ka jõuab taaskord siis tema Larryga samast linnast pärit staatega, nagu rääkis, nagu nii-öelda neid telgitaguseid lugusid lävi kohta vähem tuntumaid salvestusi ka, et mis mind alati nagu huvitasid, kust see mees tuleb ja mis tema taust on, jah. No väga tore ja siis plaadigava kas Brian dikteeris või sai keegi sõna sekka öelda, mida tasub mängida, mida mitte? Selles mõttes Brien oli väga selle konkreetse plaadiga, Modern taimsusele ansambliga, ta oli väga selline selge ja klassikaline liider, kes tegi need kunstilised otsused ja vastutas selle kunstilise kava eest. Seal mind võib-olla esimese hooga võib-olla üllatas eklektika siin, ühelt poolt me mängime sellest svingi valt džässi ja siis teistpidi on siin Niiliangi lugusid ja natuke sellise kantrilikuma helikeelega palasid. Aga lõpuks, kui me seda mängima hakkasime, siis võib-olla tingimata minna. Muusikalised valikud nii väga ei üllatanud seda tegelikult lõppude lõpuks ta lihtsalt valis lood pidada, mis talle väga meeldisid, tahtis mängida. Ja tegelikult see Tšassilik koosseis, kvartett, et siis Virgo Sillamäe Raul söödiga tingis lõpuks tegelikult sellise ühise kõlar endale paladele. Kas te kvartetiga või kvintetti, käisite siis seal Ameerika tuuril kvartetiga ja mis sellest meenub? Oh, see oli väga värvikas tuur meil nädal aega olime New Yorgis ja nädal aega olime San Franciscos ja noh, seal oli, oli, oli kõiki äärmusi alustasime kohe ühest New Yorgi kuulsamast džässiklubist sms, kuhu üldiselt üldse tegemist nagu, nagu nimigi ütleb, on hästi pisikene kohta ka sinna nii-öelda jalga ukse vahele saada või sinna programmi saada on, on äärmiselt raske. Et noh, samal õhtul peale meid nagu teine ansambel oli seal Ari hunniku kvartett seal selliste superstaar nimedega. Ja samas noh, ütleme paar päeva hiljem mängisime kuskil klubis, kus oli jällegi kaks inimest, tavaliselt noh, seda juhtub ka, et ka suures Ameerika riigis, kus on 300 miljonit elanikku jahuga igale poole publikut. Ja mõni kõige meeldejäävam kontsert, kus oli rohkem publikut Ma arvan, see smaalse pole, oligi mingit pidi selline kõige meeldejäävam hästi tugev algus ja selline väga noh, ikkagi ka selline unistus olnud ka mängida New Yorgis mõnes väga nimekas džässiklubis. Aga mina isale New Yorkis paar korda varem käinud, et ma võib-olla otseselt selles linnas nii väga üllatunud, aga samas läänerannikul ma ei olnud kunagi käinud ja tänu trajanile sai siis seal ära käidud ja see mind väga hämmastas, et ikkagi tegemist oli minu jaoks täitsa ikkagi nagu eririigiga ja kogu see mentaliteet ja vaimsus ja just see elutempo rahulikus mulle ääretult meeldis, selline inimeste soojus, lihtsus oli, oli märksa vahetum kui sellises ütleme, kiires ja närvilises New Yorgis ja seal San Franciscos, kus ta siis noh, Bryan ise ka pärit on? Oskas ta võib olla, oli tunda, et ta tunneb seda linna paremini ja teadis meid nii-öelda sellistesse erilistamastesse kohtadesse viia sealt meelde, seal oli kohalikus, sellises džässiinstituudis oli meil kontsert, et ka väga huvitav, huvitav koht, leian siis selline nii-öelda teisel pool teisel pool lahte asuv linnake, noh, tegelikult on kõik üks suur linn, aga vahepeal ei saa aru, kui üks linn lõppeb, teine linn algab, et sealt on väga meeldejääv kontserdielamus. Kui siis ka mängisime ühes ühes golfiklubis, kus olid tohutu, olid koos inimesed, kes võib-olla pool, võib-olla varem sääst muusikat kuulanud, aga jällegi noh, need inimesed, mis mulle väga meeldis, et keegi nagu ei häbene seal seda. Et oh, et ma ei tea midagi, et siis ma julgen kontserdile tulla, et seal nagu puudub selline tundus nagu see mentaliteet, et inimesed tulid väga julgete pärast ka, nagu väga julgelt esitasid nii-öelda rumalaid küsimusi pärast kontserti, et aga mida see tähendab, et kellelgi ei olnud sellest valehäbi nagu ennast rumalaks teha? Mida sa pead prajani trummimängu tugevateks külgedeks? No ma ei tea, kuidas see kindlasti selline väga, väga tugev ikkagi Ameerika traditsiooni kool, mida siiapoole pole nii palju tingimata jõudnud, et ehk siis noh, ikkagi tohutult hea, tohutult tugev, selline svingibaas, selline noh, ütleme Tšassiliku rütmika alus, mida, mida noh, ta ikkagi on lihtsalt nii palju mänginud ja isegi nagu kuigi ma ei saa öelda, et swing tingimata minu lemmikmuusikažanr on tegelikult see, see avaldub ka teistsuguseid rütme või teistsuguseid asju mängides, aga jällegi tema, see ütleme, see ampluaa on hästi lai, et Ta on osanud väga hästi nagu ühendada sellise lääne ja ida ida poole, et teistpidi kogu tabla mängija, kogu see idama kultuurist vaimustumine on nagu hästi hea selline lisa vürts sellisele nagu ütleme lihtsamale noh, pealtnäha lihtsamale sellisele Ameerikast võita Hed džässimängule. Ja ta oskab kindlasti ennast väga hästi ansamblisse sobitada, et ei mängi kunagi üle. Eks see, see ongi kindlasti kogemuse baasilt lihtsalt mänginud niivõrd paljude erinevate muusikutega sobitumine ja nagu siis ütleme, see oma koha leidmine ja mingisuguse vooluga kaasa minemine on kindlasti muutub. Sellise staažiga muusikul on kogu aeg nagu kiiremaks ja paremaks. Aitäh sulle ja kuulame jälle muusikat.